velo.clubbers.ee

Juba mitu aastat olen piilunud ja vaadanud O,SYMETRIC esihammakaid, lugenud siit ja sealt ülevaateid ja arvustusi, ikka ja jälle mõelnud, et ehk peaks ka omale soetama...aga liiga kallis lõbu! Nüüd aga tekkis võimalus omale üks selline isend soetada (abiks oli seekord foorumikasutaja indrek, kelle kuldsete käte all see valmis). Hammakate arvu valisin sama, mis mu tavalisel hammasrattal - 52. Minu proovimised, kalkuleerimised ja uurimised andsid tulemuseks, et sellise hammaste arvu juures jääb kujuteldava hammaka suurus vahemiku 49-56. See tähendab siis seda, et ühe vändapöörde juures, kus jalg vajutab pedaalile kõige suurema jõuga annab see hammasratas piltlikult välja 56 hammaste arvuga hammasratta ja paljuräägitud "surnud punktis" 49 hambaga hammasratta. Nende kahe arvu vahele jääb siis lõpmatu arv teisi hammakate suurusi, vastavalt sellele, millises faasis sa vändapöördega oled.

Esimene proovisõit sai tehtud ekstra suts lühem (suts üle tunni), et juhuks kui ei peaks see mulle kohe üldse sobima ja meeeldima, siis ei ole kahjustused niivõrd suured . Algus oli väga eba. Ja seda sõna otseses mõttes. Olles harjunud tavalise hammakaga, mis on ringikujuline, ei osanud jalg miskit tarka öelda, kui et proovime natuke veel ja äki läheb paremaks. Peamine ebamugavus, mis tekkis seisnes selles, et kui pedaalile vajutada, siis on vaja rakendada suuremat jõudu, samas kui surnud punktist visati mind hoopistükkis kiiremini välja ja see oligi asi, mis tunda andis. Jalg justkui visatakse ülesse tagasi, nii vähemalt minu kirbukakasuurune säärelihas tundis. Vaikselt hakkas jalg "ebanormaalse väntamisega" harjuma ja umbes 10 min. pärast ei saanud enam arugi, et miskit oleks teisiti. Vahe oli ainult selles, et väntamine oli muutunud justkui sujuvamaks. Imestasin isegi, et jalg selle nii kiirelt omaks võtab. Aga, et seda nn ülesse viskamist vältida, peab jalga surnud punktist samuti ise välja tooma, muidu jääbki selline viskamise tunne. See annab ennekõike tunda kui liigud allatuult või allamäge ja pedaalile vajutamise jõud on ilma pingutuseta väiksem. Seega, pedallaaz on antud hammakaga parem ja ühlasem ühtlase sujuva jõu juures. Sama pingutuse juures suurem jõud ja kiirus ning sama kiirus ja jõud väiksema pingutuse korral Ma ei tea, kuidas see avaldub neil sõitjatel, kelle pedaalimine meenutab astumist ehk ei ole ühtlane kogu ringi ulatuses.
Kuna hetkel väiksemat o,symetric hammakat ei ole, siis jätsin vana, originaal hammaka. Proovi mõttes vahetasin käigu selle peale ja...

...nüüd hakkab kogu jama algusest peale, ainult, et vastupidiselt. Kui eelnevalt uuele hammakale üleminekul "visati" jalg "surnud punktist" välja ja vajutamisel peab rohkem jõudu rakendama siis nüüd on asi hoopis vastupidi. Pedaalile vajutamise kõige effektiivsemast punktist visatakse jalg ilma pikema jututa otse "surnud punkti", kus tuleb aga jalg juba suurema jõuga välja tõmmata. Ehk siis pedallaaz oli/on risti-vastupidine o,symetric hammakaga. See annab piltliku ettekujutuse sellest, mida peab jalg tavalise hammaka puhul kogu aeg tegema. Seal, kus jalg kõige vähem tööd suudab teha, peab ta kõige rohkem pingutama ja seal, kus võiks rohkem vajutada, taastud sa eelmisest surnud punktist väljumsest.

Seega tore mänguasi, mis minule täitsa meeldib (parafraseerides "klassikuid" - sobib minu säärekujuga!). Aga nagu igal mündil on kaks poolt ja ei ole halba ilma heata siis nii ka antud juhul. Nimelt võib heaga ära unustada antud hammasratta puhul mõnusa, sujuva ja täpse käiguvahetuse (seda siis ees). Seda juba sellepärast, et puuduvad ketisuunajad. Teiseks, kuna hammakas on igast asendist lopergune, siis ei suudagi kett õieti otsustada, millal oleks õige aeg ära vahetada. Seega ei sobi antud süsteem neile, kes pidevalt käike vahetavad. Sellega peab väga ettevaatlik olema, sest suure rapsimise juures lükkab käikar keti lihtsalt maha.

Kokkuvõtteks:
Julgen antud hammakaid soovitada. Seda aga juhul, kui sul raha üle on ja julged võtta riski, et sulle see ei sobi. Ise sain tunda kopika eest kasvanud liikumiskiirust ja madalamat energiakulu. Võite ju end ribadeks naerda, kui seda naljaks peate, teil on see kodanikuõigus! Tegemist ei ole odava lõbuga. Tootja kodulehel on kaks hammakat hinnaga 230€ (eesti rahas pea 3600.-). Mittesobimise puhul on neid ka väga raske müüa, sest tegu siiski äärmiselt spetsiifilise tootega (vanaema Leili Pariisi külast vaevalt seda osta soovib). Aga elatakse vaid üks kord ja raha ei ole sukasäärde kogumiseks. Proovige ja te ei kahetse (ei garanteeri,võibolla siiski peate kahetsema ).

NB! Cyclingnews.com artikkel väidab 52 hammaka puhul, et kujuteldava hammaka vahemik on 47-57 hammast. Minu andmed erinevad seetõttu, et ei kasutanud ühtki teadusliku meetodit.

Viksisite selle Molevi O'Symetricu pealt maha või päris custom?

Kuldar kirjutas:Viksisite selle Molevi O'Symetricu pealt maha või päris custom?

Jääks esimese variandi juurde pidama . Natuke pliiatsit ja paberit + kamaluga spetsialisti abi ja tehtud!

Täpsustuseks siis nii palju et "šabloonist" oli tegelikkuses vähe abi. Arvutisse sisse joonistamiseks pidi ikka nullist alustama: ovaalsus 1.215; sümmeetria - bi-radiaal; peatelje ja vända vaheline nurk 78 kraadi; hammaste arv 52 jne. Kes tahab erinevate ovaalsete hammakate kohta lugeda siis: http://www.noncircularchainring.be/pdf/ ... nrings.pdf" onclick="window.open(this.href);return false;

enne faaside käiamist...

Mõtlesin ka selle teema peale. Üks asi on see, et teed endale mnt-le väikse hammaka ka. Aga Velokas vana kogenud baigihunt - siis pead ju mtb-le ka kaks sellist looma treima! Muidu istud üks päev baigi, üks päev mnt seljas ja ei lõikagi kunagi sellest keemiast vilju, sest iga kord peab jalg tund aega ümber harjuma. Kõige rohkem meenutab see mulle vanu ereka aegu, kus teise kuli rattale istudes oli kogu aeg selline tunne, nagu pedaalid või vändad oleks viltu ja vinta vänta. Tegelikult vist olidki, aga kõigil omaette kaldega.........

Et senjor Alvaro südamerahu tagatud oleks ja enda huvi kah rahuldatud, muretsesin endale ka MTB hammakad. Kuna olen juba pikemat aega sõitnud ees vaid kahe hammakaga, siis sai ka need uued lopergused hammakad võetaud suurustega 34 ja 42. 42 sellepärast, et muidu oleks 44 hammaka puhul pidanud tõstma esikäiguvahetajat sedavõrd palju, et väiksema hammaka peal oleks kett hakanud vastu käikarit käima.

Miks hankisin MTB hammakad? Hea küsimus. Aga sellepärast, et kuna maanteel nad mul on ja teinekord vaja ka MTB-d sõita, siis kippus olema nii, et paigiga sõitma minnes kulus pool tundi selleks, et lihas "uue" hammakaga harjuks. Enne peal panekut kartsin kõige rohkem seda, et käiguvahetus ei pruugi töötada, mis tähendanuks seda, et kaob kohe point neid paigi peal kasutada, sest paratamatult on paigi peal vaja aegajalt käiku vahetada ja seda siis kas jõulisemalt või nats rahulikumalt, aga sellest ei pääse.
Hammakad peale pandud ja proovides, kuda "näpu vahel" käiguvahetus töötab, pidin üllatuma. Puldis töötas kõik pea laitmatult. Suts käikari tõstmist (nii umbes 1cm võrra), käiguvahetaja piiramiskruvidega mängimist ja tehtud ta oli. Jah, siiamaani oli kõik ilus, sest jõudu ei olnud ma sinna ju veel taha tekitanud ja käiguvahetus IRL oli testimata. Järgmisel hommikul sõitma minnes olin aga väga meeeldivalt üllatunud. Käiguvahetus töötas justkui õlitatult. Ometi puuduvad hammakal igasugused ketisuunajad ja tõstukid, mis on igal tavalisel hammakal, käiguvahetuse paremaks toimimiseks. Siledal maal sõites ei visanud kett kordagi end maha (ei sisse ega välja). Natuke veel trossipingega mängimist ja asfaltil sõiduks oli käiguvahetus paigas. Metsa alla minnes töötas asi kah senikaua hea, kuni kett risti läks, siis paratamatult oleks tahtnud trossi ühes otsas pingutada ja teises järgi lasta. Jõudsin järeldusele, et metsas sõites peab käiguvahetusega olema juba ettevaatlikum ja palju paremini sobib nende hammakatega kasutada gripshift käiguvahetus. Seda sellepärast, et saaks käikari sättida just sedamoodi, et kett sellele äärmistel ülekannetel vastu ei käi. Tavaline rapidfire süsteemiga töötab tavalise hammakaga käiguvahetus ideaalselt, aga uute hammakatega on metsas nikerdades ja juurikate vahel möllates häiritud.

Mis erinevust tundsin singlitel sõites võrreldes tavalise ümmarguse hammakaga? Pidevad tempomuutused ja kiirendused on uute hammakatega "valutumad". Jääb ära see nn astumise effekt. Jalg teeb kogu ringi ulatuses ühtlaselt tööd ja seega on ka liikumiskiirus antud pingutuse juures suurem. Esialgu nagu muud väga ei täheldanud. Samuti ei hakanud midagi ka häirima. Ideaalis sõidaks teatud lõiku tavalise hammakaga ja siis võrdlusmomendi saamiseks vildakatega otsa. Maanteel ma aga enam tavalist hammakat kasutama ei hakka (kui ei teki just sundolukorda). Metsas sõites enne pead ei anna, kui pole saanud neid põhjalikumalt testida. Vaja proovida veel tõusudel sõitmist ja pärast tõusu kiirendamist, et kuidas jalg ja organism sellele reageerib.

Kokkuvõtteks. Sobib ideaalselt kasutamiseks maratonidel (Mulgi, Elva, natuke Otepääd, Tallinna RM, Tartu RM) kus käiguvahetust saab teostada ilma ekstreemsusteta, ehk kus puuduvad segavad faktorid nagu muda, oksad, hein, raputav pinnas. Jah, sirgel ja ka metsa all sõites käiku vahetades jõu all vahetas kenasti ära, aga aegajalt tahtis kuskilt maha visata. Seega ei sobi ta ideaalselt kasutamiseks krossisõitudel. Parima käiguvahetuse ja süsteemi töö tagab Gripshift käiguvahetaja, mis lubab esikäikarit sättida nii, et kett vastu käikarit käima ei hakkaks.

Võibolla paari sõidu pärast leian veel miskit kribada aga praegu lõpetan. Miski aja pärast satuvad siia ka pildid antud hammakatest.

NB! Maanteele tegin ka väikese hammaka suurusega 44. Oleks tahtnud väiksemat, aga Campagnolo hammakate auguvahe seda ei lubanud. Takkajärgi aga olen sellega rahul, sest viimasel ajal maanteel sõites eest suure peale panen suht harva. See 44 on nii universaalne, et saan sellega sõites kasutada tagahammakaid pea täies ulatuses. Eest suure peale panen vaid siis, kui on teada, et läheb kiiremaks sõiduks ja allamäge uhamiseks.