velo.clubbers.ee

Saabus siis selline raam millel on võimalik ainult kinnitada v-pidurid, kuid viimane hooaeg möödus ketaspiduritega pidurdades ning tagasi v-pidurile ei taha minna !
Kas on olemas selliseid võimalusi, et meisterdada ketaspiduri kinnitus raamile?

Ette tänades!

viewtopic.php?f=6&t=17225&p=154543&hili ... us#p154543" onclick="window.open(this.href);return false;

Lingitud teemad on vanad ja ma ei tabanud ühtki töötavat linki (oleksin huvitet ketaspiduri kinnituse joonistest (poltide jämedused, kaugused, nurgad jne tagavõlli suhtes jne)

6 mega jagu faile omaaegsest projektist
peaks piisama suvalise ketaspiduriprojekti tarbeks.

Ka neli aastat hiljem olen 100% rahul omal ajal ette võetud teema ja selle tulemusega.

tehnoloogiad on vahepeal edasi arenenud ja Eestimaale moodsat tehnikatki juurde siginenud. 7 mm alumiiniumi saab ka laseriga edukalt lõigata. jääb ära hilisem freesimine võrreldes vesilõikusega.

Sellised asjad tuleb siis terasest/rauast välja lõigata. Rauamaterjalist seepärast, et tuleb raudraamile keevitada. Aga oskab öelda keegi, kui paks see peaks olema?

Kindlam on lihtsalt raam ära vahetada.

Minugi poolest, kui on pakkuda ketaspiduri kinnitusega Dürkoppi raami aastast 1935.

IS2000 standardi järgi on paksus 7 mm.
Eeldusel, et Su Dürkoppil tagahargile on võimalik aretada vahele 135 mm võlliga ketasjooksurumm.
Kui paks on praegune hargi lapik osa?
Kui 7 mm, fikseerid ketaspiduri kinnituse sellega paralleelseks ja keevitad.
Kui paksus on erinev ja hargivahe ka erinev, pead tagantvaates kogu kupatuse üles joonistama ja leidma
ketaspiduri kinnitusele õige asukoha ja vajadusel võid ka paksusega mängida.

Tiri alla mu aastatetagune dokumentatsioonipakk ja otsi sealt fail Is_Rear_fittings.pdf

Siin üks Torpedo Weltmeister 29.aastanumbriga on 110mm lai, eks samamoodi olid nad kõik 1903-dast aastast nõukaaja lõpuni välja, kui veel Harkov neid tegi (mine tea, teevad äkki tänini)
Olemasolev downhilli rumm tuleb rattast välja pusida, korralikult puhastada-värvida. Mõõta ka, aga küllap ta standard on 9-se kasseti tarvis. Ehk et kupatuse paikasobitamine saab olema mastaapsem torupainutuse ja timmimise töö, et saada ratas sirgelt otse raami sihis jooksma ja et ka ketirattad õigetesse kohtadesse trehvaks.
Suurim mure selle paksusega on tugevusvaru, et peale esimest tõsisemat pidurdamist need kõrvad ei painduks ja pidurisupport ära ei nihestuks.
See 7mm oli alumiiniumi kohta vist, terase puhul võiks õhemaga hakkama saada. Teahsevariatsioonis on see tagumine dropout lihtsalt alumine raamitoru, mis lapikuks löödud ja kuhu 1,5mm plekk sisse joodetud. 4mm ehk kokku. Need lapikud osad plaanin välja lõigata ja joonisel kujutatuga asendada. Pikad jätked lähvad tugevduseks raamitorude sisse.

4 mm konstruktsiooniteras on igati ok. Põllumajanduslikust terasest soovitan hoiduda.

Soobel kirjutas:Minugi poolest, kui on pakkuda ketaspiduri kinnitusega Dürkoppi raami aastast 1935.

Ehk jäi mul midagi kahe silma vahele, kuid ma ei lugenud eelnevalt kuskilt välja millise projektiga on üldse tegemist.
Milleks muidu 1935a raamile seda kettakinnitust vaja on?

Et seda liikurit, mis võib kokku kaaluda üle 150 kilo, efektiivselt pidama saada. Senisel hotrodil või customil (kes kuidas nimetab) on küljes ajastutruu klotspidur, mille efektiivsus on ohutusest kaugel. V-pidureid ei kannata panna, sest tagahark on sedatüüpi ratastel liiga habras, mõeldud vaid toestuseks. Eriti, kui üritada sinna piduriklotside jaoks jullasid külge keevitada ja kuumutamisega terase struktuuri ära rikub. Pealegi sunniks klotspidur nui neljaks piduriäärisega velgi kasutama.

Sai just see ooper läbi tehtud. Küll kromomolüebdeen raamiga ja PM kinnitusega. Kronsa ise on tehtud 5mm roostevabast ja originaal kinnitusest " natuke" erineva kujuga- seda eelkoige selle pärast, et koduste vahenditega oli nii kõige lihtsam ja mis ka salata minu arvates ka tugevam. Pildi panen ka, aga seda alles laupäeval