velo.clubbers.ee

On tahtmine saada jalgrattale järelkäru, millel on järgmised omadused.
a. Tühimass max ca 15 kg.
b. Kandevõime mitte alla 100 kg.
c. Kaks ratast, mis on madalamal kui käru põhi (nt. väikesed vastupidavad aiakäru või jalgratta rattad).
d. Ilma servata, või veel parem, äravõetava servaga.
e. Kinnitus vedava jalgratta tagumise ratta juurest või sadulapostist.

Kas on häid ideid ise ehitamiseks? Üksikud müügilolevad kärud rikuvad punkte b, c ja d (punkti c selles mõttes, et rattad ei ole põhja all, mistõttu laiasid esemeid transportida ei saa). Aiakärude rattad tunduvad usaldusväärsemad (näiteks: ratta kandevõime 300 kg, ratas kuullaagritega, diameeter 35 või 40 cm). On küll märge NHS (Not High Speed), aga vast selles osas peavad vastu. Aga üldine ehitamine on ebaselge. Üks idee on lasta keevitada nurkrauast raam koos mõnede tugevdustega põhja all ning raami sisse panna puitplaat (et oleks kerge). Kuidagi raami külge siis ka rataste kahvlid (mis tuleb ilmselt jälle lasta teha, aiaosakondades kahvleid ei ole) ja kinnitustoru. Sadulaposti külge kinnitamine on vist pööramise mõttes parem? Aga on vaja mingit liigendit. Kas kusagilt saab osta liigendit, mis saab igas suunas liikuda (et justkui seest tühi kera, mille sees liigub väiksem kera ja mõlema kera külges on pulk)?

Ühesõnaga, olen tänulik kriitika, kogemuste ja ettepanekute eest. Maksimummassi äratirimine ei ole probleemiks, sest ratas on elektrimootoriga ja võimsust peaks jätkuma. (Ükskord istus üks 50 kg kaaluv tegelane mul pakiraamil, siis vedas mootor peaaegu sama hästi kui ilma temata.)

Mul on siin plaan teha vanast RVR aiakärust (olid sellised mopeedi ratastega ja mõeldudki jalgratta haakesse) omale uus aiakäru, mis oleks rattale tahahaagitav. Õieti on mul sellest aiakärust vaid ämma aida tagant kivihunnikust toodud raam. Tõsi jah, mingid rattajäänused ja plekitükid olid ka küljes, kuid need jäid sinna kivihunnikusse maha. Ostsin isegi miskid 25cm suurused plekkvelgede ja rullaagritega kärurattad, teha on vaja mul vaid miskid vahemuhvid, kuna käruraami originaal poolteljed on nende uute rattalaagrite jaoks liiga peenikesed. Mis ma sinna peale aretan - ilmselt nostalgilise kolhoosiveoki kasti stiilis laudadest allalastavad ported, millele saaks kergeid kõrgendusigi panna sügiseste lehtede äraveo tarvis. Kandevõime osas ilmselt saame sellest 100kg-st üle, aga see käru ise nüüd küll 15kg piiridesse ei jää. Kuna ma temaga edasi viitsin jännata, ei tea. Kui aga huvi on, võin sellest siin foorumis pajatada.

Kuhu see RVR käru omal ajal haagiti jalgratta külge? Kas sadulaposti või kuhugi tagaratta kinnituse juurde või kuhugi mujale? Missugune oli/on liigend ja kinnitus?

Täna käisin K-rautas, seal oli lisaks seest tühjade rummudega (kuhu tuleb pista õige läbimõõduga telg) plekkvelgedega ratastele ka juba valmis jooksuga rattad (et rummu mõlemalt poolt ulatub välja polt ja vaja ainult kahvlit). Samamoodi plekkveljed, kandevõime nominaal 330 kg. Kahjuks kahvleid ei müüda, need tuleb kuidagi ise aretada.

Kas sel RVR kärul olid rattad põhja all või kõrval? St. kas käru oli "platvorm" või "vanker"? Mul oleks just "platvormi" vaja.

No ei saa uudishimu vaka all hoida! Mida sa seal nii laia vedada tahad? Lehtklaasi, ehituspapi tahvleid, laudu risti?

Heina?

.

Antti kirjutas:No ei saa uudishimu vaka all hoida! Mida sa seal nii laia vedada tahad? Lehtklaasi, ehituspapi tahvleid, laudu risti?

Kui juhust tuleb, miks mitte. Aga seni on varsti vaja asju tasapisi ühest kohast teise kolida. Taolised asjakesed
http://www.croozer.arketel.ee/cargo_est.html
on mõeldud rohkem matkakottide tirimiseks. Kalli raha eest piiratud ja ilma kandejõuta vidinat nagu ei tahaks.

...küll aga paistis sel matkakärul üks hindamatu eelis - võimalus kaunis väikseks kokku pakkida.

Vene klassikaline jalgrattakäru (tegi teda RVR või ükskõik kes) nägi välja selline. Kinnitus käis sadulavarre külge ja oli mäletamistmööda mingi ibarik 4mm traadist S-täht sadulavarre küljes, käru sangast oli läbi vaid auk. Loomulikult oli selline süsteem iseeneslike lahtihaakimiste osas kahtlane. Ehk siis nagu ikka nõukaajal. Endale teen sinna midagi vist auto roolivarda munakast. Rataste koha pealt turgatas praegu pähe mõte osta rauapoest hoopis tükk sobiva jämedusega keermelatti rataste teljeks ja see sinna raami alla kinnitada mingite kõrgenduste vahendusel nii, et saaks platvorm-tüüpi käru teha. Kui see varras seal all jääbki liiga raske, võib keskelt, kus koormus sellele on väiksem, tüki vahelt välja lõigata ja õhemaseinalise toru asemele keevitada. Kokkuvõttes võiks tulla kergem, lihtsam ja ilusam, kui mingite kahvlitega jännata.
Rattad, mis ma ostsin, on rull-laagritega ja 20mm võlliauguga. Nägin ka neid plastmassveljega rattaid, mille sees paistsid plastmass-separaatoriga rull-laagrid, need paistsid küll rohkem mänguasjade moodi ja nägid välja nõnda, et kui 30km/h matkata, siis kaua selline pederastia seal vastu ei pea. Mina läksin aga alt nende rataste õhukummidega - hakkasid mõlemad ventiilivahelt läbi laskma. Ühel veel kõrvaldasin originaalventiili, panin lapi peale ja kruvisin teise kohta vanaaegse vahetatava ventiilitoru, aga seegi on rohkem naljategemine. Kavatsen millaski kuhugi punnvõrripoodi vaadata, et ehk leiab sobiva mõõduga motorolleri õhukummikesi, mis on vähe parema kvaliteediga.

Olen ise kah katseid teinud ja võin öelda, et täiskummide ja puksidega lapsekärude rattad on üsna mõttetud. Käru võib muutuda ebastabiilseks (ka üsna väike asfaldiauk võib selle ümber paisata, kui 15 km/h sees on) ja üle 10 kg koormaga muutub nende veeremine raskeks.
Dessna rattad töötasid ilusasti (käik oli kerge ja stabiilsus hea), ainult et kui tahetakse väikest käru, mida linnakorteris hoidmiseks saaks ka kokku voltida (minu tingimus), siis on Dessna rattad selle jaoks liiga kobakad. Uued väikesed, laagrite ja õhkrehvidega rattad maksavad sadu kroone, aga kui saaks kusagilt mingi vana, segisõidetud lastekäru, millel on just sellised rattad all, siis kui need rattad on korras, saaks neid kasutada küll.

Tulebki ilmselt sadu kroone välja käia. Mina käisin. Kuna mulle tundub, et igasugu titevankri ja lasterataste ratastega ilmneb vastupidavusprobleeme. Vähemalt rauakooli lõputöö raames iseehitatud muruniitja all erinevad titekarattad vastu ei pidanud, jant lõppes siis, kui sain kuskilt vene tööstusesisese raskeveokäru (analoogseid kohtas massiliselt nõukogude kaubandusvõrguski - olid sellised tonnise kandega platvormid, neli järeljooksu põhimõttel pööravat ratast all ja umbes meetrikõrgused kollased traatvõred äärtes) plastmassrattad. Pealegi hakkab minu käru enam rakendust leidma aiatöödel, seal oleks jämedad õhkrehvid asendamatud.

Nende nõukaaegsete kärude + kinnituste kohta küll miskit halba ei oska öelda. Papi mul kogu elu sellega nii kartulit kui heina vedanud ja pole kordagi midagi iseeneslikult lahti tulnud ega katki läinud.

Kuigi mingist S kujulisest vigurist ma küll midagi ei mäleta, tal oli sadulaposti küljes mingi laagriga konstruktsioon. Käru külge käis see läbi nimetatud augu, kus käru sanga ümber läks kahest poolkaarest terasvigur ja kinnitatud oli see omakorda liblikmutri ja seibiga.

Koledat kolinat tegi see käru küll.

Ostsin rull-laagritega kärurattad (34 cm diameeter, kandevõime 315 kg, paksud 4-6 tubeless kummid, liigub ka sisekumme), 2 tk. Ja andsin ühele tuttavale mehele teha. Kinnitus peaks tulema mingi vana auto rooli "munaka" baasil, mis võimaldab kahel ühte punkti kinnitatud pulgal liikuda kuidas tahes. Eks näis, augusti lõpuks peaks valmis saama.
Kokkupandavus pole minu jaoks oluline, hakkan seda hoidma kuuri all, kus on ruumi.

Tänud kõigile, kes nõuga abiks olid.

Mul on tehtud üherattaline. Haakeseadiseks on auto roolikardaan - hea pisike ning võimaldab haagisel pöörata, üles alla hüpelda, samas aga rattaga sama kaldenurka järgida - sõidab kenasti veduki jäljes. Esialgu on ta veel nö poolfabrikaat kättesaadud materjalist aga asja ajab ära. Tegin ta tööriistade vedamiseks. Eks hiljem(sel suvel ilmselt) saab korralikuma kasti ka peale. Foto on Facebookis Tanel Vainumäe albumis olemas. Üherattalist on kõige kergem vedada. Samal eeskujul on plaan ka tsiklile haagis modida.

Tegin eelmisel aastal sellise üherattaline jalgrattakäru.
Googlest leidsin jalgrattakärude plaanid mõõdud. Ja tegin oma disainitud käru. Kokku läks kõik maksma kuskil 40 eurot. Asju mida vedasin rattaretkel oli vähemalt üle 30 kilo.
Pilte saab näha Reino Poolmaa jalgrattakäru albumi all. hiljem lisan veel pillte juurde.

Rentisin eelmise aasta sügisel matkaks üherattalise käru. Lõpptulemus oli see, et pärast ei saanud põlve ülekoormuse tõttu kaks nädalat normaalselt käia, rääkimata treppidest. Lihtsalt minu põlved ei olnud harjunud selliste raskustega. Eks see ole muidugi individuaalne, mõnel on põlved tugevamad ja taluvad ka raskemaid koormusi.

zolki kirjutas:

Antti kirjutas:No ei saa uudishimu vaka all hoida! Mida sa seal nii laia vedada tahad? Lehtklaasi, ehituspapi tahvleid, laudu risti?

Kui juhust tuleb, miks mitte. Aga seni on varsti vaja asju tasapisi ühest kohast teise kolida. Taolised asjakesed
http://www.croozer.arketel.ee/cargo_est.html
on mõeldud rohkem matkakottide tirimiseks. Kalli raha eest piiratud ja ilma kandejõuta vidinat nagu ei tahaks.

Rõve kirves ka ju. Asja eest, mille osavnäpp paari tunniga valmis viskab ja maaler 5 minsaga üle värvib.