velo.clubbers.ee

Õnneks pole XC võidusõitjad esmane sihtgrupp

Kui väheke odavama gruppi külge ka jõuab ükskord, siis paneks endale ka peale.

Vb väheke rahulikuma, samas karmima sõidu (ette mõeldud koos chainguidega) jaoks on tõesti mõttekam lahendus, downhillerid ju ammustest aegadest ees 1 hammakaga sõitnud. XC racingu jaoks on õige esihammakate arv siiski kaks, asi pole ainult äärmiste käikude ülekandearvus ja nendevahelistes astmetes, vaid vajalik on hoida ka chainline korras. Lisaks, võimalus kiiresti vahetada "käigukasti" ehk eest suurema ja väiksema vahet, samal ajal tagant käiku mõlemas suunas reageerimisvalmis hoides, on oluline võte tehnilisematel rajalõikudel ja üldse mitmetes situatsioonides

Jah, hübriididele, linnaratastele ja sarnastele on see hea asi. Just viskasin enda Specialized Sirruselt esimese vahetaja minema ja asendasin 2 hammakat ühe 40-hambase vastu. Lihtsam ja puhtam lahendus.

urmo kirjutas:Vb väheke rahulikuma, samas karmima sõidu (ette mõeldud koos chainguidega) jaoks...

Täpsustuseks, pigem näeb SRAM just, et chainguide'i pole vaja kuna kasutusel on Type2 "siduriga" käiguvahetaja, mis ketti paremini pinges hoiab ning esimene hammasratas (mõned teavad seda ka nime all ketiratas) on kõrgemate ja vähem nuditud hammastega, mis samuti aitab keti omal kohal hoidmisele kaasa. Hingerahu jaoks võib ju kasutada mingit minimalistlikku juhti chainstay all (nagu näha siin: http://ap1.pinkbike.org/p5pb7918400/p5pb7918400.jpg) või hammasratta kohal (näide: http://www.e13components.com/images/pro ... x_main.jpg).

Uuendused on alati millekski head Küll aga kodukamaral kõlbab ka 1x10 süsteem eduliselt. Ise olen sõitnud sel aastal MTB-ga vaid "eest suure" peal. See tähendab 38T hammakat ees ja 11-36 kassetti taga. Pole veel olnud olukorda, kus oleksin pidanud alla vahetama (samas pole käikarit ka maha võtnud). Eks Mõrvaritel, Massimõrvaritel ja Läti linnamägedel ole asjast kindlasti oma arusaam aga eks siis näeb kui kalender sinnamaani jõuab. Mulgi ja Tallinna SECi tõusud alistusid kõik väikse varuga.

38-36 veab tõesti peaaegu igalt poolt üles, küll aga on 38-11 minu arust natuke lahja mõnel kiiremal lõigul. Kui just tegu pole 29neriga, seal igasugused praktilised kogemused puuduvad.

urmo kirjutas:Kui just tegu pole 29neriga,

On

Kui mälu ei peta, siis Martin Loo sõidab juba paar aastat vähemalt ees ühe hammakaga.

Mati kirjutas:Kui mälu ei peta, siis Martin Loo sõidab juba paar aastat vähemalt ees ühe hammakaga.

Ka minu mälu pole teab mis hea, aga vähemalt viimasel H100'l oli tal kasutada ees 2 hammasratast ning ka vastav käiguvahetusmehhanism. Iseasi muidugi, kas ta mõlemat ka reaalselt kasutas.

Samamoodi kui niner peale tuleb hakatakse ka vähem käike kasutama,see on selge. 3x10.. no andke andeks, eestis neid vaja pole.
Ka ise plaanin esivahetaja minema visata. Ilmselt jään 9 käigu peale(12-36). 11-36 9-st kassetti vist pole-kui keegi teab võiks lingi visata. Jooksud 26.
Ette panen ilmselt 38-40 hammaka. Päris ülemine ja alumine ots jääb puudu aga hooajal vbl paar korda. Väga järskudest tõusudest eelistan alati joosta-saab keha rutiinist välja. Samuti kuskil Elva kruusal võiks ees vähe suurem olla aga need mõned sekundid ei tapa.
Suurim probleem on vast see, et kui eest maha viskab ei saa käikariga järgi aidata-peab maha tulema.
Aga jah 1x11-kui maanteele asja pole on kogu skaala olemas.

Mulle jääb lihtsalt mõistmatuks, miks peaks üldse vaevuma astuma ühtegi sammu selleks, et eest hammakaid vähemaks saada...mis on eelis ees ühel hammakal kahe ees? Muidugi saab 95-99% rajast ainult tagakasseti käikude vahemikuga läbi sõita, aga eelise konkurendi ees annab ju just viimase paari protsendi väljapingutamine. Kui öelda et "vb jah jääb kuskil puudu, aga mis see paar sekundit ikka loeb", siis mis mõte oli väikesel kaaluvõidul, kui tulemuse lihtsalt maha saab visata? Ekstreemsemad käigud ei sega kuidagi oma olemasoluga, aga kui peaks vaja minema ja neid pole, ütleks ma, et varustus on halb lihtsalt.

Ausõna - tulge sõitke näiteks Rõuge SEC etapil kaasa 600-> kohtadel ja näete, kuidas 3x7 - 3x10 rokivad.
Granny saab kuuma nii, et vähe pole.

üks oluline põhjus, et ette jätta vaid 1 hammasratas on 50% väiksem tõenäosus käiguvahetuse erroriteks. On teada, et enamus karvajalgu ei oska õieti (või õigesti?) käike vahetada (sorry, kui oskajatele nüüd veits liiga tegin, aga omast kogemusest tean öelda, et enamus ei oska). Ununeda võivad igasugused keti-imemised ja käikari purunemised.

Endal kogemus 38 hammakaga, millega on läbitud H100 nii km kui miilis (mõlemil korras SS konfiguratsioonis). Ülekandega 38-11 sõidab ilusti 50-55kmh. Ja kui jäädki Elva singlil naabrist maha, tõmbad selle mitmekordselt tõusul või tehnilisel lõigul tasa.

Kui vähekenegi harjutanud harrastaja saab 38-32 ülekandega üles enamusest killeritest (v.a. Mõrvari Isa@H100 ja veel mõni üksik) siis 38-36 ülekanne... peab ikka tõsine sein ees olema . Kiidan, et asi ees ühe hammaka peale kisub, aga see 11 taga... ma juba irmuga ootan neid põllupealseid märgi lõike, kus pool heinamaad kasseti vahele jookseb. Shifting pleasure my a**!!!

KristjanS kirjutas: On teada, et enamus karvajalgu ei oska õieti (või õigesti?) käike vahetada (sorry, kui oskajatele nüüd veits liiga tegin, aga omast kogemusest tean öelda, et enamus ei oska). Ununeda võivad igasugused keti-imemised ja käikari purunemised.

Asjad on aastatega oluliselt paranenud. Juba jagatakse enne mäge ära vahetada või siis isegi kiirendades poole mäe peal. Valgete tossudega 3/4 aeroobikapükstes plixidelt sõidan ainult singlil, jms tehnilistel kohtadel, laskumistel ja põllul eest ära. Mäkke on fifty-sixty, kruusal inisen ja nutan nende tuules.

Ma olen alates eelmisest sügisest sõitnud MTB-ga 1 x 9 vahetusega. Seda küll olude sunnil, sest väiksem hammakas purunes kividel sõites ja nii sai ette pandud 38. Kassett on 11-32. Soome küngastel turnides pole veel hätta jäänud, kuigi 36 taga oleks mõnel korral mugavam olnud, kuid siin seab piirangud 9sp vahetus. Mõtlesin küll, et kevadest panen uued 2 hammakat ette, aga nüüd ei näe küll põhjust seda teha. 38 x 11 v. 12 ülekandega näiteks 45 kmh sõita pole mingi probleem. Kui kellegile sellest väheks jääb MTB-ga sõitmisel, siis ehk peaks hoopis valged sokid jalga panema?
1 x 11 tundub olevat väga huvitav. Eriti meeldib see, et keti kulumiskindlus pole vähenenud, sest ketilülilisid pole terves ulatuses õhendatud.

urmo kirjutas:38-36 veab tõesti peaaegu igalt poolt üles, küll aga on 38-11 minu arust natuke lahja mõnel kiiremal lõigul.

Mitu korda ja mitu meetrit sa keskmise SEC etapil 38-11 ülekandega sõita saad? Minumeelest suht olematu probleem.
Ise sõidan eelmisest hooajast alates 2x10 kombinatsiooniga ja eest väiksemat äkki mingi paar korda olen kasutanud. Seega 1x11 võiks täitsa mõeldav variant keskmisel SEC-il olla.

KristjanS kirjutas:Endal kogemus 38 hammakaga, millega on läbitud H100 nii km kui miilis (mõlemil korras SS konfiguratsioonis). Ülekandega 38-11 sõidab ilusti 50-55kmh. Ja kui jäädki Elva singlil naabrist maha, tõmbad selle mitmekordselt tõusul või tehnilisel lõigul tasa.

Kuulge kõik Kristjanid ja Tarmod ja Jurid ja ka kõik ülejäänud! Kui uuesti trekikoondise treeneriks saan, olete oodatud treeningule! Kui 38:11 lubab vabalt (eri autorite eri interpretatsioonides) metsateedel 45-55 kmh lasta, siis lisades, ehk jõudes täna saadaoleva 55:11-ni võiks ju vabalt 80+ virutada. Ja selleks pole veel asfalti vaja. Tulge ikka maa peale! See, et 2 sekundiks sellise kiiruse kätte saad, ei tähenda ju veel selle kiirusega reallset sõitmist.

Lugedes siinsete osalejate kommentaare siis võtab ikka kukalt kratsima miliste ülekannetega sellised kiirused saavutatud. Endal kasutada 2x10 eelmisest aastast (28/42-11/36) ja TRM il oli ikka kruusapeal kadents selline et võttis siplema sadulas, kiirus alla 50km/h. Mis moodi need mehed 38se hammakaga 55km/h sõidavad tahaks ise näha.

See, et mõni ei suuda kerida kadentsiga 110pm, ei tähenda, et teine seda ei suuda. Kalkulaatoril saame ülekande 38-11 ja kiiruse ~55 juures kadentsiks 110pm. Mis mõningase harjutamisega on probleemivaba. Iseküsimus on, millist jõudu sa suudad selle kadentsi juures rakendada. Ka see on harjutamise asi. Seega ei näe probleemi.

PS! Skeptikud võivad siiski medali mulle kaela riputada .

Kummitus kirjutas:Lugedes siinsete osalejate kommentaare siis võtab ikka kukalt kratsima miliste ülekannetega sellised kiirused saavutatud. Endal kasutada 2x10 eelmisest aastast (28/42-11/36) ja TRM il oli ikka kruusapeal kadents selline et võttis siplema sadulas, kiirus alla 50km/h. Mis moodi need mehed 38se hammakaga 55km/h sõidavad tahaks ise näha.

Ma arvan et nad räägivad ninerist. 26"sega on mul kruusamaratonidel kogu aeg 44-11 sees. Okei see on tõesti madalama kadentsiga, sest maastikul on mõnusam, eriti kui on mingi raputav laskumine ja vaja veidi ikka hoogu juurde vändata. Aga ma oskan ka suuremat kadentsi, 2009a TRM-l oli vaja punte taga ajada 70-ga. Allamäge ja allatuult.
Kui laskumisel väntamisharjumust pole, siis tõesti saab 38-11'ga jms hakkama.

A ma tahaks 2x10 süsteemile saada 10-36 kassetti ja elaks "happily ever after".

Khm. Siin pole muud öelda,et kui õppige kerima. See on puhtalt harjutamise asi. Viige oma senine keskmine kadents 90-lt esialgu kasvõi 95-le ja Te tunnete ka reaalset vahet. Hooaja keskel on jalga ümber õpetada raskem. Kõige parem on seda teha hooaja algul puki-spinningu trennis.

Mul jälle selline jama et kui kandents üle 95 läheb siis tuleb selja peale kondents

Rom kirjutas:Khm. Siin pole muud öelda,et kui õppige kerima. See on puhtalt harjutamise asi. Viige oma senine keskmine kadents 90-lt esialgu kasvõi 95-le ja Te tunnete ka reaalset vahet. Hooaja keskel on jalga ümber õpetada raskem. Kõige parem on seda teha hooaja algul puki-spinningu trennis.

Paneme siis oma treenerilitsentsid kõrvuti. Mul ei ole õnnestunud oma sportlasi ei trekil ega maanteel eelnimetatud ülekannetega eelnimetatud kiirusi välja kerima. Sel ajal muidugi ei nimetatud seda asja kadentsiks, ilmselt seal see tõde peitubki. Aga seepärast ma kutsusingi kõiki neid andeid trekitrenni, sest seal saaks kadentsi ja jõu suhet kõige osavamalt olümpia kuldrahadesse ümber virutada.

andresle kirjutas:

Rom kirjutas:Khm. Siin pole muud öelda,et kui õppige kerima. See on puhtalt harjutamise asi. Viige oma senine keskmine kadents 90-lt esialgu kasvõi 95-le ja Te tunnete ka reaalset vahet. Hooaja keskel on jalga ümber õpetada raskem. Kõige parem on seda teha hooaja algul puki-spinningu trennis.

Paneme siis oma treenerilitsentsid kõrvuti. Mul ei ole õnnestunud oma sportlasi ei trekil ega maanteel eelnimetatud ülekannetega eelnimetatud kiirusi välja kerima. Sel ajal muidugi ei nimetatud seda asja kadentsiks, ilmselt seal see tõde peitubki. Aga seepärast ma kutsusingi kõiki neid andeid trekitrenni, sest seal saaks kadentsi ja jõu suhet kõige osavamalt olümpia kuldrahadesse ümber virutada.

Lugupidamisega,
aga pikkust ma siin küll mõõtma ei kavatsenud hakata!
Minu soovitus tugines minu enda kogemusele. Võtsin ühe hooaja algul kätte ja sihilikult treenisin kerimist pukil. Algus oli jube. Üle 15 minuti
100-st kadentsi hoida ei õnnestunud. Aga jalg harjus ning umb. juba 10-nda treeningu järel võisin 30 minutit 110 ga kerida ja ülejäänud
tunni-poolteist "rahulikult" 100-ga kerida. Aga ka seda olen kogenud omal nahal,et jalg unustab selle kiirelt.
Ning kui hooaja algul, enne õue minekut spetsiaalselt ei harjuta siis hooaja sees maanteel on raske jalg uuesti kerima saada. Aga, et mis siis muutus!? Tundsin oluliselt paremat
lihaste taastumist pärast pikka, kiiret tõmmet ning üldse jalgade töö paranemist suuremal kadentsivahemikul. 44-11 rauda kasutan üldiselt
väga harva. Sel lihtsal põhjusel, et ma ei jõua seda ringi ajada. 44-12 või 13 teeb minu kiiruste juures sama töö ära.
See on minu isiklit kogemus. Kui see soovitus on täielik jama siis palun argumenteeritult selgitada mis on valesti.

Rom. Ära pea viha. Sinu ettevõtmine on õige ja argumenteeritud. Vaid nii saabki kadentsi suurendada. Minu õelus oli eelmiste meeste puusalt tulistamise vastu.
Tegin takkajärgi ka arvutuse. Mart O sõitis 4 km jälitust u.5 minutiga, ülekandega 47:14. Minu tagasihoidlik arvutus u 10 bar kummi rõhu juures andis kadentsiks 113. Ta oli aga vist 6 aastat Eesti parim 4 km sõitja trekil ja proloogidel maanteel. Nüüd on ilmunud välja terve plejaad mehi, kes panevad samad numbrid paika metsas. Ma sellepärast kutsungi trekile, saaks ükskord ka see sabaga Eesti rekord kustutatud.

On selge, et eesti harrastajate probleem ei ole mitte laugel maal kiiruse saavutamine ja hoidmine, vaid allamäge lõikudel. Enamus meist ei suuda maanteelgi laugel kiirust üle 50 saada/hoida. Eesti maratonidel on aga tihti pikad kiired laskumised kus kiirus 60+ tõuseb. Vot seal kuumeneb meestel mootor üles ja jalad lendavad alt kui peab "kerima" kadentsiga 100, ülekandega 44-11. Tunnistan ausalt, et ka minul on mtb-ga 50-55 sirgel maal pigem ikkagi soodsate olude kokkulangemine mitte igapäevaselt puusalt tulistamine. Aga eesti maratonidel ei jää kindlasti selle ülekandega hätta kui vähegi oled jalga harjutanud kiiremini väntama. Pigem võidad sõidumugavuses ja ökonoomsuses.

Andres, teeme nii, et uut trekikoondist see aasta veel ei moodusta, järgmine aasta aga ootan katsevõistlustele kirjaliku kutset .

Kõik trenniaastad olen sõitnud alati rohkem kerimise kui kangutamisega ja ei saa öelda, et ei saaks sellise asjaga hakkama aga hetkel tundub, et selliseid ennastkiitvaid mehi jagub ühte patta hulgim. Tegin täna ka lihtsalt maanteel proovi kui kaua suudan MNT rattaga 110 kadentsi hoida ja 2km hiljem hakkas ikka pulss väga punasesse kakkuma, ei oska öelda miiline seis oleks kruusal ja MTB ga ! Kõike seda arvesse võttes siis kiirus on 50+km/h ju !
NB! Eks pärast ikka hakkab tulema, et küll oli allamaäge ja 20m/s tagantuul jne.
Ei räägi seda mitte paha pärast vaid kui reaalne on MTB ga kruusal saavutada kiirus 50+km/h ja seda kasvatada või hoida, pole just paljud sellise jalaga.

Eks ma tõesti üks ennastkiitev jobu olen ja luban nii endale kui teistele, et kui kunagi jälle ratast sõitma hakkan, siis kindlasti püüan halli massiga ühte sulanduda, kangutada kruusal 44-11 ülekandega (kui võimalik, siis isegi 48 ees) 30km/h ja teen seejuures juba valukrimasse, sest tean, et kui sõidan sama ülekandega ja kadentsiga 110 siis on see täiesti ulmeline ja enamus minusuguseid peab seda tavaliseks kalamehejutuks.

Maailma on kaotsiläinud rattatalente täis, põhjused siis igaühel omad. Tegelikult on nii, et inimesed on võimelised palju rohkemaks kui nad arvavad. Aga kui nad ei taha valu kannatada, siis ei maksa teiste "saavutust" valeks ja vassimiseks ja enesekiitmiseks pidada.

Nüüd võiks muidugi teemasse tagasi pöörduda... ja mis veel olulisem - trenni peaksite tegema, mitte siin teoretiseerima!

Jah, Kristjani ja Rommi jutus ma ei kahtle. Krt kui Rommi saaks teha trenni valge inimese kombel, jaksaks vaid loetud tüübid teda ehtsal maastikul edestada.

Olen neoonkollase vestiga Ühisteenuste reguleerija ja suunan jutuvada tagasi JUPID foorumisse ja 1x11 teemasse.

Kaalu isegi saab natuke alla selle lahendusega. Kui ära võtta Shimano XTR esi käikar (125g), Shimano XTR trigger (104g) ja Shimano XT hammasratas siis oleks juba ratas kuskil veerand kilo võrra kergem. Ja kui on kehvemad komponendid oleks kaaluvõit veelgi suurem. Samas minusugusele harrastajale ei mängi see mingit olulist rolli nii et ratas võib olla küll nende kolme komponendi võrre raskem, aga vähemalt jääb alles võimalus mõnes sigaraskes kohas kergem käik sisse lükata.

Sramil kassett 10-42 Lahe

Ja muidugi ei saa mainimata jätta, et Londoni olümpial meeste XC-s saavutati XX1 sarjaga sõites kuld- ja hõbemedal + juba mitu MK etapivõitu, mis annab alust arvata, et juba järgmisel hooajal näeb vähemalt pooli esiotsamehi Eesti maratonide stardis XX1 sarja kasutamas (sama teema, mis juhtus 29eritega).

Esimest korda elus oli siis võimalus täna sõita XX1 grupiga. Ratas 2013 a Specialized S-Works Epic 29er. Kuna oli ilus ilm, siis lihtsalt ei saanud ratast toas hoida ning kevadet oodata.

XX1? Muidugi meeldis. Kohe väga. Kõik on puhtam ja konkreetsem. Lenksul nuppe vähem. Keskjooksu ümber pudi-padi vähem. Korjab sitta vähem. Range ehk äärmused on laiad. Kett jookseb sahinal nii 34/10 kui 34/42 suhtes.

Gripshift vahetab kergelt, elegantselt. Selleks, et kergemini vahetaks liigub tross tagumisel vahetajal isegi väikesel keerleval litril. Tagumisel vahetajal on lisanublakas, mis annab litrite osa nö tagasi väänata ja siis jooksu hõlpsalt vahetada. Ilma, et kett samal ajal pinges oleks. Vahetad jooksu ja siis lased käiguvahetaja tagasi. Ülimugav.

Mina oma 34 eest vahetama ei rutta. Küsisin Sramilt suvel ratta tellimise aegu, et kui mul on 34/10-90rpm-29", mis on kiirus? Ja kiiruseks öeldi 42,5km/h ning umbes täpselt nii see tegelikkuses ongi. Sain oma kohad tänavu sõidetud 38/11 suhtega ning küllap saan ka 34/10-ga samasse auku. Samas aga kiirematel oleks vast mõistlik 36 või 38 või peale ümber mängida. Vahetamine on imelihtne - ilma väntade eemaldamiseta ja ka keti pikkus võib samaks jääda.

Väga järsust üles 34/42 punnitades peab muidugi nats jalas midagi olema. Päris granny efekti ei anna. Aga samas polegi mõtet aeglasemini mäest üles sõita, kukub ümber.

Kogu grupp on ikka ca 200g kergem, kui xtr näiteks.

Ma arvan, et see XX1 on suht olulise märgilise tähtsusega MTB asjade arengus siin planeedil.

Minu pildid tänasest sõidust: https://www.facebook.com/photo.php?fbid ... =1&theater

Üks vähe põhjalikum video samast asjast: http://www.youtube.com/watch?feature=pl ... mCTtFlgiz4

Kuivalt ja puhtalt töötavad enamus ülemise otsa asju hästi, kuid kuidas on lood mudas ja soos nagu meie Samsungi radael ette tulnud ! Lähtudses sügiskrossi hooajast kus sai päris palju mudaga sõidetud siis huvitaks selline video pigem ja tahaks seal näha selle perfektset liikumist. Aga tundub huvitav olema.

SL kirjutas: Mina oma 34 eest vahetama ei rutta.

ma natuke umbusklik kasseti kõigeväiksema 10T hammaka suhtes (kui sa esihammaka 34T jätad)
meie kiiretel radadel saab ta valu päris kõvasti ja ilmselgelt on ka kõige tundlikum kulumise suhtes kuna keti kontakt jaotub enam-vähem 4 hamba peale ja üpris kiiresti hakkad ketti üle astuma.
jälle uue CNC kasseti eest raha väljakäimine (vb-olla 2x hooaja jooksul) on pehmelt öeldes ebamugav.

mitte et ma mingit tonti maaliks, loomulikult taandub palju sellele kui hea kadentsiga mees oled ja mis radu sõidad.

ja näis kui tundlik on esihammakas chainsuckile, õhuke ja lai hammas vaheldumisi - poriga on kõik eeldused et ketti üles tassima hakkaks. Aga tagakäikari S-i vedru pinge oli muljetavaldav, ju jõuab lahti tirida kui sakkima kipub.

Kirjutan natuke oma kogemusest ka antud grupiga seoses:
Jätsin ette originaalis kaasas olnud 32T hammaka. Esialgu olin kahtleval seisukohal ja mõtlesin kindlasti mõne suurema hammaka ka lisaks osta aga reaalne elu on selline, et Tallinna ja Rõuge maratonidel oli 32T minu jaoks täpselt paras - kasutasin kõiki käike ja ei tundnud vajadust ei kergema ega ka kiirema ülekande järele. Mina saan normaalse kadentsiga (minu kompuuter kadentsi ei näita) sõita 43km/h. Kui laskumistel hoog kiiremaks läheb, siis lasen lihtsalt tirri. Kogu süsteem on siiani toiminud perfektselt.

Väga, väga äge lahendus on. Minu rattal on samuti ees 32T. Kuigi ka 30T "H100 special" hammakas on olemas, tundub 32 just paras minusuguse ca 300. koha SEC sõitjale. Võrreldes tavalise 38/24 (29") ja 36-11 lahendusega oleks nagu puudu esimene käik ja pisike kriipsuke viimasest (90 kadentsiga on kiirus ümmargune 40 km/h). Senise 4 SEC sõidu vältel täpselt null probleemi (kindlasti sõnasin ära nüüd ), koostöös Gripshiftiga vahetused ülikiired - kuna ühe randmeliigutusega saab hetkega läbi kogu kasseti keerata, ei ehmata ka kurvi taga laskumisel olevad järsud tõusud. Ehk siis kokkuvõttes: kel võimalus, tasub kindlasti kaaluda.

Kuidas kasset kestab? Isalt pojale, isalt pojapojale? On kellelgil juba kogemusi? Kasset+ kett kuskil 300€.

Minu oma sõitnud 3000+ km ja kestab. Ketti olen korra vahetanud.

Kõik 1x11 teemal vaidlused postitused siia panna.

On siis kindel plaan ka endal järgmiseks hooajaks 1x11 süsteemile üle minna, rattaks siis Scott spark 910 ja hetkel on XT 2x10 süsteem ja vändad,keskjooks on Shimano XT FC-M785 Hollowtech 2.

Küsimus siis järgmine,et mida mul kõike vaja on ,et 1x11 ära teha , kindlasti on vaja Shimano XT 1x11 käiguvahetust,11-42 kasseti ja 11.speed ketti. Aga kas 2x10 shifter ei sobi tuleb 11-speed shifter ka osta ? Ning mis seis esihammakaga ja väntadega on, kas pean ostma Shimano XT 1x11 vändakomplekti koos sinna juurde kuuluva 34T hammakaga või saab kuidagi ka praegusele komplektile kuidagi ühe 34T hammaka külge komplekteerida ? Ja kas vända valikul piisab kui on Axle profile kirjas Hollowtech2 ? XT väntadel millegipärast kirjas,et recommended BB-MT800 aga mu rattal peaks olema BB71, on neil mingi vahe ? Pikk ja vähe segane jutt aga vast saate aru

raikzz kirjutas:On siis kindel plaan ka endal järgmiseks hooajaks 1x11 süsteemile üle minna, rattaks siis Scott spark 910 ja hetkel on XT 2x10 süsteem ja vändad,keskjooks on Shimano XT FC-M785 Hollowtech 2.

Küsimus siis järgmine,et mida mul kõike vaja on ,et 1x11 ära teha , kindlasti on vaja Shimano XT 1x11 käiguvahetust,11-42 kasseti ja 11.speed ketti. Aga kas 2x10 shifter ei sobi tuleb 11-speed shifter ka osta ? Ning mis seis esihammakaga ja väntadega on, kas pean ostma Shimano XT 1x11 vändakomplekti koos sinna juurde kuuluva 34T hammakaga või saab kuidagi ka praegusele komplektile kuidagi ühe 34T hammaka külge komplekteerida ? Ja kas vända valikul piisab kui on Axle profile kirjas Hollowtech2 ? XT väntadel millegipärast kirjas,et recommended BB-MT800 aga mu rattal peaks olema BB71, on neil mingi vahe ? Pikk ja vähe segane jutt aga vast saate aru

Ostad omale M8000 shifteri, GS tagakäikati, 11-42 kassetti, 11 speed keti ja siis otsi 104 BCD narrow-wide esihammakat. Kuna sul on ees 2x vänt siis arvatavasti pead kuidagi omal seda vänta paar mm liigutama ka et "chain-line" oleks ka korras. (Liigutama keskjooksu nende seibidega, vähenalt ise tegin nii ja töötas)
Kui kellegil mingeid muid nõuandeid anda siis palun tahaks ise ka kuulda.

Ehk kõik 104mm BCD hammakad on võimalik minu praegustele väntadele külge panna siis ? Nt: http://www.bike24.com/1.php?content=8;n ... uct=120038.
Chainline kohta uurisin ka jah, aga ei saanud väga aru millegijärgi seda paika panna, selle võib siis kellegil pädevamal lasta paika panna äkki.

Ning lisaküsimus,et kas ketijuhti ka vaja läheb ? Olen märganud,et tehasest tulles pole paljudel ratastel peal kuid võistlustel paljudel 1x11 süsteemiga ratastel mingi väike ketijuht peale pandud.

Siduriga tagakäikar peab olema. Aga nagu öeldud, ostad M8000 tagakäikari ja sel olemas.