...Sõita nendega ei kannata!!! Ma jääkski neid hüüumärke laduma.
Nimelt, täna Pirital, kui olin proovimas "ringrajall" peetava temposarja trassi, kui tagasiteel Lükati tõusul tagaratas nö lendas alt, tagakäikar kodarasse ja raamikõrv kõveraks (põhimõtteliselt oli ta sel hetkel juba pooleks). Olles elus paar korda temposõitu sõitnud, oskan valida vastavalt trassile ka ülekannet, et midagi ära ei lõhuks - ei tehnikat ega ennast. Peaaegu üles ära sõitnud käis korra korralik ragin, tagaratas kiilus kinni ja sõit selleks korraks tehtud. Ma ei ole nüüd kalendriga mõõtedava aja jooksul ühegi spordialaga tegelenud ja võiks arvata, et pehmojalgsel sellist asja juhtuda ei saa. Aga nääd, kärbest juba s*taga ei peta!
Ma olen enam kui kindel (natuke üle 101%), et kõik need sulgkaalulised eksentrikud on sama pehmed ja lödid, et jooksu korralikult kinni ei tõmba. Kuidas siinne rahvas nendega sõidab? Veel suuremat hämmingut tekitab nende kasutamine MTB rattal, kus on pidevad äkilised kiirendused ja aeglustused.
Püüaks enda kogemusi jagada objektiivselt ja argumenteeritult. Jätame isegi kõrvale selle, et mõni võiks maksta nende eest 100 eurot ja ei suuda asja maha laita - talupojaloogika ju ütleb, et mida kallim asi, seda parem...
Mina neid elukaid enam sõitmise ajaks alla ei pane - ainult kaalumiseks ja moenäitustel käimisel.
