velo.clubbers.ee

Tere!
Tekkis küsimus, et kas rattale on võimalik käike juurde saada, kuna omal on mägirattal vaid 18 käiku, kuid vahel kui maanteel sellega sõita, jääb nendest väheseks, ei jõua sõpradelel järele.
Kas see on võimalik, et osta taha rattale 21 või 24 käigulise kettakobara juurde, siis peab pikema keti ka ostma, või kuidas see välja peaks nägema?

Kui sul 3x6 on, siis peaksid käikude juurdesaamiseks kindlasti ära vahetama kasseti, tagumise käiguvahetaja, tagumised käiguheeblid ja keti.

Suure tõenäosusega ka esimesed hammakad ja esimese käiguvahetaja, sest kett kitsam. Potentsiaalselt võivad sobimatuks osutuda terve tagumine jooks, vändad, esimesed käiguheeblid ning ka keskjooks.

Lihtsam on leida ette suurem hammakas kui hakata käike juurde kompunnima. Pigem siiski hambad ristis kiiremini pedaalida ja uue ratta jaoks raha koguda.

Ei jää käike väheks. Väntad liiga aeglaselt.
Kui sul on ees suur 42 hammast, mis on maastikuratta puhul tavaline (kohati ka suurem, 44-48) ja taga kõige väiksem ainult 14 (tihti võib sellist näha väga odavatel ratastel, korralikel 11), siis normaalse kiirusega (90rpm) vändates on sinu kiirus 2" kummiga 38-39kmh. 42-11 käiguga oleks see 49kmh.

Kui 40kmh jääb väheks, oled väga heas vormis. Aga suurema tõenäosusega on probleem ikkagi selles, et väntad väga aeglaselt.

Kas käike on võimalik lisada? Jah!
Aga sellest ei muutu midagi, suurem hammasratas suuremaks ei lähe ja väike väiksemaks ka ei lähe (kui sul just preagu 14 ei ole). Seega kiirust sa juurde ei saa, lihtsalt kõige kiirema ja kõige aeglasema vahele tuleb käike juurde, et oleks lihtsam leida ideaalselt sobiv käik hetke oludele.

Aga! Kui sul on hetkel 18 käiguline (3x6), siis selle uuendamine võib olla probleem, kuna tagajooks ei sobi suurema kasseti jaoks ja võimalik, et ka raam on tagant kitsam kui tänapäevased jooksud.
Üldiselt ei ole isegi mõtet seda kaaluda. Kui tahad paremat, on mõislik antud olukorras vaadata uus 3x9/3x10 käikudega ratas. Aga kordan veel, et kiirust see sulle juurde ei anna (va. see, et veereb võibolla natuke paremini).

Rattatehnika võhikule on jutt veidi raskesti hoomatav, kuid üritan selle põhjal hindu uurima hakata, ehk saab asja.

Ja jutt sellest, et ma väntan liiga aeglaselt on naeruväärne. Tõsi, olen suht vormis, kuid sirgel maanteel väntan nii, et jalad käivad all julmalt ringi, ei jõua sõbrale järgi, kes veidi ees kõrgema käiguga rahulikult sõidab ja väidab, et see pole temale eriline trenn, kuna hoiab minu tempot. Vaatasin just sports-trackerist, et nt 40km-ine ring on keskmise kiirusega 20km/h, max on 49,9, kuid see oli kindlasti kusagilt allamäge.

eumex kirjutas: Ja jutt sellest, et ma väntan liiga aeglaselt on naeruväärne. Tõsi, olen suht vormis, kuid sirgel maanteel väntan nii, et jalad käivad all julmalt ringi, ei jõua sõbrale järgi, kes veidi ees kõrgema käiguga rahulikult sõidab ja väidab, et see pole temale eriline trenn, kuna hoiab minu tempot. Vaatasin just sports-trackerist, et nt 40km-ine ring on keskmise kiirusega 20km/h, max on 49,9, kuid see oli kindlasti kusagilt allamäge.

Ei, see jutt ei ole naeruväärne. Sulle arvutati mõned asjad ette ju.
Kui kiiresti on "jalad käivad all julmalt ringi"? St mis on su kiirus ja mitu vändapööret minutis teed?
Loe oma taga kõige väiksema ja ees kõige suurema hambad üle ja pane info siia üles.

Praegu käib Vuelta. Vaata Eurospordist, kuidas vendadel jalad ringi käivad. Keskmine kiirus on neil tüüpidel mittemägietappidel 45 kanti.

eumex kirjutas:Tõsi, olen suht vormis, kuid sirgel maanteel väntan nii, et jalad käivad all julmalt ringi, ei jõua sõbrale järgi, kes veidi ees kõrgema käiguga rahulikult sõidab ja väidab, et see pole temale eriline trenn, kuna hoiab minu tempot.

See võib ju ka olla, et sõber on sul ikka eriti kõva rattamees ja talle tavalised heas vormis tegelased ei saa järgi saamagi.

OT:

Kusjuures see 90 rpm tundub ikka ülemaare kiire.

Ühes varasemas teemas siin anti sama soovitus, ühel õhtul siis proovisin. No sellise ikka ebanormaalse ja ilmselt kõrvalt vaadates juba naeruväärse sügamisega sain mitmel korduskatel kuni 80 pööret minutis. Ei näe küll väga tihti kedagi selliselt mööda sügamas. Ja kui näeb, siis tahaks öelda, et pane kett peale saad kiiremini edasi.

Sellise enda jaoks normaalse linnasisese rattatee kiirusega (~30km/h) pidin sellegi väntamiskiiruse saavutmiseks tagumise 5nda käigu peale panema. Taga on 9ne kassett.

serxx kirjutas:Ei jää käike väheks. Väntad liiga aeglaselt.
Kui sul on ees suur 42 hammast, mis on maastikuratta puhul tavaline (kohati ka suurem, 44-48) ja taga kõige väiksem ainult 14 (tihti võib sellist näha väga odavatel ratastel, korralikel 11), siis normaalse kiirusega (90rpm) vändates on sinu kiirus 2" kummiga 38-39kmh. 42-11 käiguga oleks see 49kmh.

90 pööret minutis on suht keeruline vändata, kui jalad pole pedaalide küljes kinni. Pakun, et teemaalgataja sõidab tavapedaaliga, kus juba 70 pööret minutis tekitab tunde "julmast" väntamisest.

Õige. Mõni inimene ikka saab aru ka millest räägin. Ei ole mul eripedaale ja muud kola, lihtne mägijalgratas esi-, taguamortidega. Ehk homme on aega need hambad üle lugeda ja siia postitada. Ja kui kirjutan, et jalad käivad ringi, siis nii on, nagu eelkõneleja kirjutas, et võib kõrvalt jätta juba naeruväärse mulje. Ning sõber ei ole mingi ulme sportlane, et ma talle selle tõttu järele ei jõuaks.

Loe täpsemalt, mida eellpoolkõneleja kirjutas.
Võti on väljendis "tekitab tunde".
Jah, mart tabas selles mõttes naelapead, et sul "on tunne", et väntad hullupööra kiiresti. Aga tegelikult sa ei pruugi vändata sugugi mitte kiiresti.
Faktid-numbrid ritta, siis on ka midagi päriselt arutada. Mulle tunudub nii, sulle naa pole aruteluks mõistlik vundament.

Kadents on puhas harjutamise asi. Peale baigiga kangutades põlvede nässukeeramist ja sellele järgnenud oppi võtsin ette teadliku harjutamise kadentsi suurendamiseks. Mõne kuuga olin ümber õppinud.

Kõrgem kadents koormab vähem põlvi, lubab paremini reageerida tempomuutustele.
Mul on maanteel treenides kusagil 83 ja 90 vahepeal, võistlusel suudan lasta suht pikalt 90-94 kandis.
Ja ma olen madala pulsiga vana inimene.
Normaalsed maanteeratturid näiteks ei tunne end ebamugavalt 90-105 vahemikus.

Vaheta sõbraga ratas ära ja las ta avaldab arvamust. Kui ta rattasõidust midagigi jagab, siis oskab ta seisu paremini hinnata kui meie siin.

Vabalt võib olla, et mõnel vanemal / odavamal maastikurattal on ülekanded, mis maanteel sõita ei kannata. Ma nagu mäletaks, et mu esimene velo (trek 810) omas sama häda.

Siin ei ole tegelikult midagi mõelda-arutada.

Ainult kaks varianti on:
1. Harjutada kiiremini väntama, sest hetkel väntad ilmselgelt suht aeglaselt. See on ka liigestele kasulikum.
2. Osta uus ratas, millel on 7+ käiku. Kassetil on väike hammasratas 11 hambaga, saad "kiirust" juurde ja kanguta edasi kuni põlved lubavad.

Vana ratta upgrade ei ole võimalik (või soovitav).
1. Tagumine ratas on freewheel tüüpi, kuhu hammasrattad keermega otsa käivad. Sinna ei saa väiksemat. Vaja on uut jooksu kuhu saaks panna kasseti.
2. Tagumine dropout (ehk siis tagumise hargi laius/tagumise rummu laius) on väiksem kui kaasaegsetel raamidel/rummudel. Uus jooks ei lähe sinna vahele.

Teoorias saab terasraami laiemaks painutada, aga mina seda ei teeks.

eumex kirjutas:Ei ole mul eripedaale ja muud kola, lihtne mägijalgratas esi-, taguamortidega.

Eks omajagu väntamise energiat lähe nende amortide õõtsutamisega ka kaduma.

Miks ikkagi olla selles "käike juurde vaja" nii kinni? Mõtle, kas ja kuipalju Sa kõige aeglasemat otsa üldse kasutad. Kuigi Sa ei ole veel avalikustanud, mis ülekanded sellel rattal on, siis tõenäoliselt ette suuremate ketiratastega käpa leidmine (ja loomulikult sel juhul ka esimese käiguvahetaja ülespoole viimine) selle probleemi lahendamiseks ei tohiks olla ületamatu raskus ... kuigi nende odavaotsa fullsusside igasugunegi upgrade on täiesti mõtetu üritus - valdav osa neist ratastest on koostatud üleni sellistest komponentidest, et on enamvähem kõlbulikud vaid lähimas õllekas käimiseks, aga mitte enamaks (vabandust, kui kedagi sellega solvasin, aga kahjuks nii lihtsalt on)

Õpi kiiremini kerima ja ongi kiirust juures,ning selle rattale pole mõtet mingit raha alla panna.Eestis on üldse mingi imelik harjumus osta maastikuratas ja sellega lasta linnas ja maanteel,ja pärast ohkida et kuidas ratast kergemini veereda saada ja ülekandeid muuta,muid rattaid vist eriti ei tunnistata ja vaadatakse imelikult,tuleb õigem ratas soetada.

Mina ei ole suutnud õppida kiiremini kerima, olen üritanud, aga paari kilomeetriga on võhm otsas. Ehk et 48 hambaga ees ei jõuaks ma kuhugi ja sellest arvukamate hammastega uued ketirattad maksavad ulmehindu. Ok tagant 11-ga ehk jõuaks, aga see jälle kõlab nagu ketilõhkumise moodi.

Sai siin hiljuti vaadatud Velotreki üheringisõidu tulemusi: 1991.aastal sai see läbitud 36 sekundiga - tsaariaegsel prantsuse sportrattal Le Furan, millel 56/19 ülekanne ja kadumaläinud tehase jooksude asemel vene meesteka kroomitud veljed ja klassikalised rombimusteiga 40mm vene kummid. Eile, paarkümmend aastat ja kilo hiljem, oli tulemus kaks sekundit pikem. Oleks ehk ka sama ajaga saanud, aga kett oli otsakorral ja kartsin, et lendab maha ja stemm nagiseb ka kahtlaselt. Ehk et ei riskinud täie tallaga kiirendada. Aga kui kiirus oli üleval, oli 56/11 ülekanne kiiruse hoidmisel abiks.

Soobel kirjutas:Mina ei ole suutnud õppida kiiremini kerima, olen üritanud, aga paari kilomeetriga on võhm otsas.

Kõlab a´la mina ei ole suutnud õppida sõitma nii kiiresti kui Kangert, olen üritanud, aga paari kilomeetriga on võhm otsas.

Ma arvan, et harjutada on vaja oluliselt kauem ja ka (kerimise) kiirust tõsta järk-järgult.

Soobel kirjutas: Sai siin /../ läbitud [333,33 meetrit] 36 sekundiga - tsaariaegsel prantsuse sportrattal Le Furan, millel 56/19/../ ja klassikalised rombimusteiga 40mm vene kummid.

See juba lõhnab üsna sportliku kadentsi järgi. Kui lendstardiga, siis keskmised 33km/h ja 85p/min? Kui paigaltstardiga, siis ringi teises pooles ilmselt kenasti üle 100p/min.

Kui kiiremat väntamist harjutades võhmale ajab, siis unustasite lihtsalt kergema käigu sisse panna. Vana "viimase" käiguga ja uue kiirema sagedusega kohe kiiresti ja ülesmäkke ikka ei lähe..

riho kirjutas: Ma arvan, et harjutada on vaja oluliselt kauem ja ka (kerimise) kiirust tõsta järk-järgult.

Nagu ülalpool ütlesin, kulus mul näiteks paar-kolm kuud teadlikku harjutamist. Kuni tekib "lihasmälu" ja organismi muud süsteemid kohanevad muutusega.

namstoop kirjutas:OT: Kusjuures see 90 rpm tundub ikka ülemaare kiire.

"Tundub", on õige sõna! 90 on väga OK treeningkadents, mulle ei paku see mingit raskust, tundub väga hästi jalale sobivat. Vahel saab nö spinnimistrenni tehtud, siis ikka veel kiiremini. Jalgratta kiirust ei mõõda kunagi trennis. Mis see mulle andma peaks? Võistlustel kadentsi ei vaata, tuleb vajutada mugavustsoonis, et maraton mõnuga läbi saada.

Umbes 2,5 aastat tagasi olin teemaalgatajaga samas seisus. MTB-l käigud otsas maanteel. Kiirust üle 30 ei saa (kadents ilmselt ~60rpm).
Umbes kuu aega tagasi käisin oma poekäruga trekil pulli pärast proovimas. Kiiruse sain 45 peale. Ringi aega ei võtnud.

Poekäru = Shwinn Cutter raamil fixed gear + porilauad + pakiraam + kast pakiraamil + tuled-viled jms. Kogukaal 13-14kg kandis. 48-18 ülekanne. Kiirusest tagasi kadentsi arvutades sain numbri 133. Pole paha, lühike ja paks nagu ma olen. Pikematel ja peenematel peaks kõrge kadents ilmselt kergemalt tulema.
Seega on võimalik küll kiiremini vändata. Mingit spets trenni ma pole selleks teinud. Ainult ühe korra ma mäletan, et läksin välja eesmärgiga kiiremini kerida. Ei meeldinud. Rohkem pole sellist eesmärki võtnud. Kõrgem kadents on kuidagi suht ise vaikselt tulnud.

Antud juhul tuleks see sportsdirecti/maxima fullsuspension ratas kiiremas korras maha müüa ja osta asemele mingi maanteele sobilik ratas (eeldusel, et metsa ei lähe) ja soovitavalt üldse ilma vedrustuseta. Võibolla see esialgu kiirust juurde ei anna, kuid sõidumõnu annab see VÄGA palju juurde ja küll aja jooksul tuleb kiirus ka. Üleöö tõesti midagi ei muutu.

namstoop kirjutas:OT:
Kusjuures see 90 rpm tundub ikka ülemaare kiire.
Ühes varasemas teemas siin anti sama soovitus, ühel õhtul siis proovisin. No sellise ikka ebanormaalse ja ilmselt kõrvalt vaadates juba naeruväärse sügamisega sain mitmel korduskatel kuni 80 pööret minutis. Ei näe küll väga tihti kedagi selliselt mööda sügamas. Ja kui näeb, siis tahaks öelda, et pane kett peale saad kiiremini edasi.
Sellise enda jaoks normaalse linnasisese rattatee kiirusega (~30km/h) pidin sellegi väntamiskiiruse saavutmiseks tagumise 5nda käigu peale panema. Taga on 9ne kassett.

90 rpm on pigem min avg.
Minu viimane mnt võistlus:
avg kadents: 100
max kadents: 142
avg kiirus: 40,7

erikr kirjutas: Kadents on puhas harjutamise asi. Peale baigiga kangutades põlvede nässukeeramist ja sellele järgnenud oppi võtsin ette teadliku harjutamise kadentsi suurendamiseks. Mõne kuuga olin ümber õppinud.
Kõrgem kadents koormab vähem põlvi, lubab paremini reageerida tempomuutustele.
Mul on maanteel treenides kusagil 83 ja 90 vahepeal, võistlusel suudan lasta suht pikalt 90-94 kandis.
Ja ma olen madala pulsiga vana inimene.
Normaalsed maanteeratturid näiteks ei tunne end ebamugavalt 90-105 vahemikus.