velo.clubbers.ee

Deem - kas keegi Sauseri lenksu laiust teab? Kavadi järve ääres olnud väravast ta küll läbi ei mahtunud.

KaupoR kirjutas:Deem - kas keegi Sauseri lenksu laiust teab? Kavadi järve ääres olnud väravast ta küll läbi ei mahtunud.

Mingid jutud olid küll tema lenksu ja selle värava kohta, aga ei mäleta, kes ja mida rääkis.
Äkki Ivar midagi laupäeval kui koos sõitmas käisime.

siin siis värava läbimine. kahjuks ei saa täpselt aru, mis toimub. Loo igatahes valmistub maha ronima.

Käis müügimaterjalidest läbi:

Concept & Elite Stores - VO2 kirjutas:Christophile pandi korra 720mm laiune lenks, kuigi tavaliselt sõitis 700mm-ga. Ütles, et las nii jääda. "So much more power!

EDIT: https://www.facebook.com/photo.php?fbid ... =3&theater

Ise ta ütles, et lenks on 70cm ja "I had to play a bit to pass the gate"!

Võtsin amordi laiuse baasiks ja arvutasin laiuseks 70cm

Kindlalt 720 oli. See oli üks juhus, kui Paddy'l polnud talle 700-st lenksu parajasti riiulilt võtta ning siis sai 720-se. Ja nii jäigi. Kommenteeris veel, et vaadake Kulhavy't - praktiliselt pedaalib kätega...

Kui 1 kord sõidu jooksul on vaja väravast läbi saada, siis see ei tapa tervet muud pikka sõitu. Sveitsis oli maratonil üks ca 10m pikk ca 50cm laiuse silla ületus mägedes, kus tuli ratas tagarattale tõsta, et läbi saaks. Kõik inimesed tegid seda. Kõik sõitsid ca 650-720 lenksudega. Sest nii on lihtsalt parem. Keegi ei keela meie kruusarallidel kitsamalt kiirusel 45km/h+ kinni võtta lenksust.

Ega ma ei kritiseerigi Lähen ise ka uuel aastal natuke laieaks. Küll aga oli sellelt pildilt vaade väga teistmoodi võrreldes meie tüüpilise "püta lenksuga". Küll aga tundub, et meie maratonide korraldajad peaks hakkama kitsamate kui 90cm vahede juurde hakkama panema hüüumärke või muid hoiatusi. Ka Kakumäe kolmapäevak, näiteks.

KaupoR kirjutas:Küll aga oli sellelt pildilt vaade väga teistmoodi võrreldes meie tüüpilise "püta lenksuga". Küll aga tundub, et meie maratonide korraldajad peaks hakkama kitsamate kui 90cm vahede juurde hakkama panema hüüumärke või muid hoiatusi. Ka Kakumäe kolmapäevak, näiteks.

Meil on paljud asjad millegipärast teisiti kui mujal. Enamuses muidugi vaid kohalikel meestel. Martin armastab sõita enam-vähem samas seades, millega mujal sõidetakse.

Aga seni pole olnud veel ühtegi sõitu Eestis, kust ma oma 680-se lenksuga läbi poleks mahtunud (incl Kakumäe ja teised Kolmapäevakud). Järgmine aasta on 700, eks siis paista, kas peab pooleli jätma sõidu

SL kirjutas: Meil on paljud asjad millegipärast teisiti kui mujal. Enamuses muidugi vaid kohalikel meestel. Martin armastab sõita enam-vähem samas seades, millega mujal sõidetakse.

Ma ei oska seda kuidagi poolitada, tõstke õigesse teemasse, aga Sulev, räägi lähemalt-lühidalt, mis seades mujal sõidetakse. Mis on meil keskmiselt teistmoodi, kui nt MK seades rattad?

TAIX11 kirjutas:

SL kirjutas: Meil on paljud asjad millegipärast teisiti kui mujal. Enamuses muidugi vaid kohalikel meestel. Martin armastab sõita enam-vähem samas seades, millega mujal sõidetakse.

Ma ei oska seda kuidagi poolitada, tõstke õigesse teemasse, aga Sulev, räägi lähemalt-lühidalt, mis seades mujal sõidetakse. Mis on meil keskmiselt teistmoodi, kui nt MK seades rattad?

Ütlen Sulevi eest..Kahe amordiga rattaid on meil vähe,esiamordiga rattaid on ikka tunduvalt rohkem,lisaks on meil ka amordivabad rattad.Rehvid on siledad ja ülikerge kaaluga,et sa ei jääks 30-40 km/h peal kruusal grupist välja,ja eelistatakse rehve millel puudub pidamine niiskemates oludes,peaasi et veeretakistus oleks üli madal.Lenksud on lõigatud kitsamaks,mõnel ligi poole võrra,eks see ole aerodünaamiline teema, kuid iseasi palju sellega võita saab keskmisel SEC etappil.Ülekanded on suuremad ja kasutatakse ka maanteeratta kassetti,et ei jääks kruusal käikudest puudu ja käiguvahed oleks siledal täpsed.
Kui minna rattaga millel on :kõvakahvel,slickid,suured rauad,siis sellega võiks olla mõnel MK etapil ikka sama mis Downhilli sõita Kokukaga.

lisaks lenksu laiusele on meil teistmoodi veel:
rehvid (FF)
ülekanded (42-11)
full-suspension on so and so, XCO maailmakarikat sõidetakse ka hardtailiga, proportsioon on aga natuke teistpidi kui meil

Kert1800 kirjutas:

TAIX11 kirjutas:

SL kirjutas: Meil on paljud asjad millegipärast teisiti kui mujal. Enamuses muidugi vaid kohalikel meestel. Martin armastab sõita enam-vähem samas seades, millega mujal sõidetakse.

Ma ei oska seda kuidagi poolitada, tõstke õigesse teemasse, aga Sulev, räägi lähemalt-lühidalt, mis seades mujal sõidetakse. Mis on meil keskmiselt teistmoodi, kui nt MK seades rattad?

Ütlen Sulevi eest..Kahe amordiga rattaid on meil vähe,esiamordiga rattaid on ikka tunduvalt rohkem,lisaks on meil ka amordivabad rattad.Rehvid on siledad ja ülikerge kaaluga,et sa ei jääks 30-40 km/h peal kruusal grupist välja,ja eelistatakse rehve millel puudub pidamine niiskemates oludes,peaasi et veeretakistus oleks üli madal.Lenksud on lõigatud kitsamaks,mõnel ligi poole võrra,eks see ole aerodünaamiline teema, kuid iseasi palju sellega võita saab keskmisel SEC etappil.Ülekanded on suuremad ja kasutatakse ka maanteeratta kassetti,et ei jääks kruusal käikudest puudu ja käiguvahed oleks siledal täpsed.
Kui minna rattaga millel on :kõvakahvel,slickid,suured rauad,siis sellega võiks olla mõnel MK etapil ikka sama mis Downhilli sõita Kokukaga.

Ma olin juba täpselt sama jutu teiste lausetega valmis kirjutanud, ei hakka kordama. Amordid, lenksud, ülekanded, rehvid. Need on meil teisiti, kui mujal näha on.

Eelmine hooaeg sõitsin 680mm lenksuga ja see selleks hooajaks vahetasin 700mm vastu. Ainuke koht kus ma lenksuga kinni olen jäänud on Harku kolmapäevak. Seal on üks puudevahelina vahe liiga väike. Kakumäel ega kuskil mujal pole probleeme tähendanud ja h100 mahtus sealt väravast ka suuremate probleemideta läbi.

Mina eelistan laia lenksu ja ei näe ühtegi argumenti, et peaks kitsamaks teda lõikama.

Sõidan XC 700mm carbon lenksuga, lühemat ei taha enam kunagi näha

SL kirjutas:

Kert1800 kirjutas:Ütlen Sulevi eest..Kahe amordiga rattaid on meil vähe,esiamordiga rattaid on ikka tunduvalt rohkem,lisaks on meil ka amordivabad rattad.Rehvid on siledad ja ülikerge kaaluga,et sa ei jääks 30-40 km/h peal kruusal grupist välja,ja eelistatakse rehve millel puudub pidamine niiskemates oludes,peaasi et veeretakistus oleks üli madal.Lenksud on lõigatud kitsamaks,mõnel ligi poole võrra,eks see ole aerodünaamiline teema, kuid iseasi palju sellega võita saab keskmisel SEC etappil.Ülekanded on suuremad ja kasutatakse ka maanteeratta kassetti,et ei jääks kruusal käikudest puudu ja käiguvahed oleks siledal täpsed.
Kui minna rattaga millel on :kõvakahvel,slickid,suured rauad,siis sellega võiks olla mõnel MK etapil ikka sama mis Downhilli sõita Kokukaga.

Ma olin juba täpselt sama jutu teiste lausetega valmis kirjutanud, ei hakka kordama. Amordid, lenksud, ülekanded, rehvid. Need on meil teisiti, kui mujal näha on.

Ei midagi sellist, mille peale ma ise ei tulnud. Ei oska isegi öelda, mis erinevust ma lootsin. Aga kõik selle, minu arvates, põhjustab meie maastik või õigemini selle puudumine. Me saame endale lubada "paberist" kumme ja kõvakahvlit.

Kuidas kitsamalt laiemale üleminekul istumisasendiga kogemused on olnud? Jäänud samaks, kaela lühemaks, sadulat siia-sinna?

Alles nõni aasta tagasi olid ratturid üksmeelsed, et parim lenksu laius on 54 cm ja mitte mm laiem.

TAIX11 kirjutas: Ei midagi sellist, mille peale ma ise ei tulnud. Ei oska isegi öelda, mis erinevust ma lootsin. Aga kõik selle, minu arvates, põhjustab meie maastik või õigemini selle puudumine. Me saame endale lubada "paberist" kumme ja kõvakahvlit.

Ei ole ise välismaal võistlemas käinud, aga ehk teadjamad oskavad öelda, kas mujal maailmas on juurikad suuremad ja rohkem põrutavamad? Või on muda kuidagi Eesti omast erinev, et siin on furious fred ok pidamisega, aga seal mitte? Ma saan aru, et tõusud on pikemad (ja laskumised), aga see peaks just andma eelise kõvakahvlile, ometi neid vist välismaal sellistes kogustes ei näe võistlusel nagu Eestis?

Teemasse ka: endal vist umbes 3 aastat olnud 68 cm lenks, järgmisel aastal tahaks vähemalt 72 cm laiust. Ja sealt Kavadi järve ääres olevast väravast mahtusin kenasti läbi.

Sobitan ka oma küsimuse siia: kas 580 mm´selt üleminek 680 mm´sele on liiga suur, s.t. liiga suur muutus?

veloson kirjutas:Kuidas kitsamalt laiemale üleminekul istumisasendiga kogemused on olnud? Jäänud samaks, kaela lühemaks, sadulat siia-sinna?

rainerhq kirjutas:Sobitan ka oma küsimuse siia: kas 580 mm´selt üleminek 680 mm´sele on liiga suur, s.t. liiga suur muutus?

When it comes to fitting a wide bar, the first thing to understand is that bar width is closely linked to stem length. So as you add bar width you should also reduce stem length. For example, say you’ve decided to go from a 680mm to 700mm bar, and you have a 90mm stem – we’d suggest reducing stem length to 75mm. How about swapping from 680mm to 730mm? Try going to a 65mm stem, and so forth. Going even wider, to 750mm on a trail bike, you should plan on pairing the bar to a 50mm stem.

Ja veel:

The general rule of thumb is to maintain a 2:1 ratio of handlebar width to stem length: for every 20mm increase in handlebar length you should reduce your stem length by 10mm. So if you’re running 660mm bars with a 100mm stem and want to try a handlebar that is 700mm wide you will need to pair that 700mm handlebar with an 80mm stem to maintain a relatively consistent position on the bike.

Rohkem lugemist:
1) http://www.bikeradar.com/mtb/gear/artic ... sue-34169/
2) http://www.bikeradar.com/gear/article/t ... rs--36350/
3) http://www.pinkbike.com/news/Tech-Tuesd ... -2011.html

TAIX11 kirjutas:Aga kõik selle, minu arvates, põhjustab meie maastik või õigemini selle puudumine. Me saame endale lubada "paberist" kumme ja kõvakahvlit.

Ma ütleks nii, et kui nö kaugelt vaadata, siis tundub nii, et meil on vaid siledad samsungid ja tartu maraton.

Aga kui hakata reaalselt võtma võidusõit võidusõidu järel... kas siis on ikka meie maastik nii mõttetu...???

Minuarust on pilt märksa parem: kevadest alates: Jõelähtme, SEC Viljandi, SEC Rõuge, Rõuge tuur, Vooremaa 3000, SEC Kalevipoeg, Haanja 100, 12-st Kolmapäevakust vähemalt 10, Tahko, Finlandia, mingid sõidud kaugemal piiri taga - see nimekiri kokku teeb hooajal ca 20-25 starti võidusõitudel, millel on nõudlik maastik. Osadel rohkem, osadel vähem. Kindlasti unustasin paar-kolm võidusõitu veel ära ka.

Nii, et reaalsus pole meil nii kehva maastiku osas üldse mitte. Ning minumeelest (puhtalt isiklik arvamus) - on ka treppisõidetud Elva kruusateedel kergem kiiremini sõita, kui üle kere ei värise. Omamoodi sportlik huvi on jälgida meie sõitudel teeäärde õnnetult jäänud sõitjaid ning püüda aru saada, mis rehv on all. Pea-aegu alati on täheldada paberist kumme.

Seega minu puhtalt isiklik arvamus on, et see, miks meil teistmoodi sõidetakse pole mitte maastikust lähtuv, vaid ikka üldlevinud arusaama küsimus ning isiklike eelistuste küsimus. Loomulikult sõidab igaüks nii nagu tahab ning keegi ei tule kellelegi ütlema, et keegi sõidab valesti, sest valesti sõita ju ei saagi. Aga miskipärast sõidetakse meil teistmoodi, kui mujal.

Arvan, et see algas kõik Tartu Maratonist. 98ńdal aastal, kui toimus esimene TRM, siis ei olnud täheldada selliseid seadeid. See värk hakkas pihta ca 5 aastat hiljem ja esimene põhjus oli ratta kergemaks tegemise soov. Mis on muidugi arusaadav, kuid väheste tõusumeetrite tõttu omab oluliselt vähem tähendust, kui kusagil Alpides... ja sellest hoolimata sõidetakse ka seal amortidega ja full-rigid rattaid pole näha mitte ainsamatki.

siim_s kirjutas: When it comes to fitting a wide bar, the first thing to understand is that bar width is closely linked to stem length. So as you add bar width you should also reduce stem length. For example, say you’ve decided to go from a 680mm to 700mm bar, and you have a 90mm stem – we’d suggest reducing stem length to 75mm. How about swapping from 680mm to 730mm? Try going to a 65mm stem, and so forth. Going even wider, to 750mm on a trail bike, you should plan on pairing the bar to a 50mm stem.

Ja veel:

The general rule of thumb is to maintain a 2:1 ratio of handlebar width to stem length: for every 20mm increase in handlebar length you should reduce your stem length by 10mm. So if you’re running 660mm bars with a 100mm stem and want to try a handlebar that is 700mm wide you will need to pair that 700mm handlebar with an 80mm stem to maintain a relatively consistent position on the bike.

Rohkem lugemist:
1) http://www.bikeradar.com/mtb/gear/artic ... sue-34169/
2) http://www.bikeradar.com/gear/article/t ... rs--36350/
3) http://www.pinkbike.com/news/Tech-Tuesd ... -2011.html

See on huvitav kraam. Ehk, et kui mul on praegusel rattal 620mm lenksu ja 120mm stemmiga mõnus olemine ja järgmist tahaks näiteks 700mm lenksuga, siis peaks 80mm stemmi aga samas peaks siis top-tube olema 4cm pikem? Panem nende ninerite geomeetriat hoopis teise pilguga vaatama.

Laiemal lenksul tahaks mina rohkem tagasipainet. S.t. et lenks poleks täitsa sirge, vaid et otsad oleks tahapoole. Siis on käsi randmest sirge ja ei väsi niipalju. Epic mida ma testpäeval proovisin pani randmed täitsa valutama. Mitte niimoodi valutama nagu vales asendis sadul, vaid nagu sissepoole keeratud randmed. Gripid olid muidugi kah harjumatult kõvad. Aga roolida oli laiaga mõnus.

arnea kirjutas:et kui mul on praegusel rattal 620mm lenksu ja 120mm stemmiga mõnus olemine ja järgmist tahaks näiteks 700mm lenksuga, siis peaks 80mm stemmi aga samas peaks siis top-tube olema 4cm pikem?

Miks peaks top tube pikem olema?

Vast seetõttu, et säiliks juhtraua kaugus sadulast.

Mul on ka küsimus: milleks lai lenks hea on? Käte asend läheb vist mugavamaks? Aga "so much more power"? Kust see tuleb teoreetiliselt?

Stem'i lühendamise mõte ongi ju selles, et laiali aetud käed ei ulatu enam nii kaugele.

Äärenurk kirjutas:Mul on ka küsimus: milleks lai lenks hea on? Käte asend läheb vist mugavamaks? Aga "so much more power"? Kust see tuleb teoreetiliselt?

Moment, suurem jõuõlg.

arnea kirjutas:Ehk, et kui mul on praegusel rattal 620mm lenksu ja 120mm stemmiga mõnus olemine ja järgmist tahaks näiteks 700mm lenksuga, siis peaks 80mm stemmi aga samas peaks siis top-tube olema 4cm pikem?

Ma vist ei lugenud piisavalt tähelepanelikult neid asju - aga kust Sa selle välja lugesid?

arnea kirjutas:Laiemal lenksul tahaks mina rohkem tagasipainet. S.t. et lenks poleks täitsa sirge, vaid et otsad oleks tahapoole. Siis on käsi randmest sirge ja ei väsi niipalju.

Sauseri rattal oligi rõhutatult U kuju nö lahtise poolega sõitja enda poole. Seda on ka ülemiselt pildilt näha. Ja randmed sirged. Aga see on kõik täiesti individualistlik loomulikult.

Võibolla rumal küsimus, aga kas tõesti on seda jõuõlga niipalju vaja? On siis maastikul tõesti nii raske lenksu keerata?
Ma mõõtsin just huvipärast oma MTB lenksu ära ja see on 580mm. Ei tunne nagu vajadust laiema järgi ka. Samas kuskil väga mülkas/liivas ei sõida ja üldse kasutan MTB-d suht vähe.

Keerata jõuab sõitja vajadusel vast ka paksus mudas ja juurika taga, aga endale meeldib suurem jõuõlg maastikult tulevate põrutuste ning külgsuunaliste rebimiste vastu. Keha on rohkem ette kallutatud (ei teadnud mingist 2:1 suhtest), sadula taha ja ette liikumine käib loomulikumalt. Ise lisasin mugavamat asendit otsides lenksu laiust küll tagasihoidlikud mõnedkümned millimeetrid kusagile 600 peale, aga tunda oli selgelt.

Kellele 54, 58 jne sobib ja vajadust muutmiseks pole, siis nende jaoks on see puhtalt moeröögatus. Röökiv vastutegevusliikumine jäiga kahvli koolkonnale

haigo kirjutas:Stem'i lühendamise mõte ongi ju selles, et laiali aetud käed ei ulatu enam nii kaugele.

Ok, loogiline. Minu viga.

serxx kirjutas:Võibolla rumal küsimus, aga kas tõesti on seda jõuõlga niipalju vaja? On siis maastikul tõesti nii raske lenksu keerata?

Asi ei olegi otseselt lenksu keeramises. Aga kui sa nt. metsasinglil korraks püsti asendis kiirendad - siis tuleb mängu mainitud jõuõlg. Olen selle puudumist ise ühel Keila kolmapäevakul väga ehedalt kogenud. Kogu hooaeg sõitsin laia (680mm) lenksuga ja selleks viimaseks võistluseks oli eelmiste hooaegade ratas, millel 560mm. lenks. Ja ikka tõsiselt häiris, et ei saanud singlitel keerutades enam harjumuspäraselt kiirendad, vaid pidin käike alla vahetama ja uuesti nagu hoogu üles võtma. Laia lenksuga piisas, et tõusid korraks püsti ja said uuesti hoo üles.
Tasub muidugi ka mainida, et laia lenksuga harjumine võtab aega ! Esimesed korrad ei taha nagu üldse leppida sellega. Aga, kui oled nii kuu aega sõitnud/võistelnud, siis ei ole mina veel kohanud ratturit, kes tahab tagasi kitsa lenksu peale minna !

Tootjad on hakanud mõtlema selle peale, et lenksud lähevad ka XCO-s laiemaks, aga kuidas säilitada passatka ning samas ka randmete normaalne/mugav asend. Näiteks Ritchey - flat lenks (ei ole riser), samas 10 kraadine nurk ja samas jäävad randmed väiksema nurgaga lenksuga võrreldes samale kohale (st teoreetiliselt puudub stemi vahetamise vajadus). Arvustustest on jäänud silma, et see sik-sak viib käed isegi ettepoole kui päris sirge lenks (võrdluseks: kui oleks tavaline suure nurgaga flat lenks, siis tuleksid käed sirge lenksuga võrreldes oluliselt taha poole).

OT. Kindlasti on siin ka väga suur dolja moel ja kommertsi vajadustel. 70-ndatest 90-ndateni lasti maanteel ka 44 cm lenksuga. Täna on 40. Miks? Põhjusi leiab ju alati, aga millegipärast kõik põhjused tulevad välja ca.10 aastase vahega. Kiirused on samad, sprindiasendid samad jnejnejne. Loomulikult on MTB-l 56cm ja 76cm lenksu kasutajatel erinevad põhjused nii kasutada, kuid lugedes viimase 2 päeva arutelu tundub see nagu ristikäik teisitimõtlejate vastu ehk kui enne oli 56, see aasta 66, siis järgmisel pean kindlasti panema 76. Kõige parem sõber igale sportlasele on ikkagi ta oma keha, mis annab tunda, mis talle hea.

Veel pikemad lenksud tahavad juba veel jämedamaid kinnituskohti ja uusi stemme. "Olge vait ja võtke mu raha" või kuidas seda öeldaksegi.

Villem T kirjutas:"Olge vait ja võtke mu raha" või kuidas seda öeldaksegi.

Samas kui vaadata Elva Rattamaratoni võitja keskmist kiirust milleks oli 34,4 km/h,mis on rattamaratoni kohta müstiline kiirus,see on mnt rattagagi väga hea kiirus ning tundub,et sellest on tulnudki need "hübriidrattad" ehk segu maanteerattast ja maastikurattast.Ehk kasutatakse Furious Frede,saetud lenkse,kõvakahvleid,raskemaid ülekandeid ning mõnikord isegi mnt pedaale/kingasid.See on tõestus et SEC sari on väga kiire,FS rattaga ja suurema mustriga oleks kõva saavutus 35km/h keskmist põrutada.

Et teemast mitte kõrvale kalduda,siis oleks hea kuulda näiteks Martin Loo arvamust SEC radadest,ja mis radadele mis tüüpi ratas sobib.Lisaks oleks huvitav kuulata kas SEC radadel on 680+mm lenksuga hea sõita.

Martin Loo on Eestis sõitnud ka mõnel maratonil aga tuleb tähele panna, et tema peamine ala on ikkagi XCO ehk olümpiakross.

Kert1800 kirjutas:FS rattaga ja suurema mustriga oleks kõva saavutus 35km/h keskmist põrutada.

Mismoodi sinu arvates FS takistab 35km/h hoidmast ?

Kert1800 kirjutas:Lisaks oleks huvitav kuulata kas SEC radadel on 680+mm lenksuga hea sõita.

On, väga hea on sõita.

Hmm huvitav lugemine.

Ma olen ka järjest laiemaks lenksu venitanud.
Algas mingi 600mm flatbariga, siis 650 riser ja nüüd 720mm eriliselt kõver aga mugav lenks.
Viimase soovitas müüja 26" hardtaili puhul kindlasti lühemaks lõigata aga jätsin nii nagu oli ja ei ole kahetsenud.

Eks nende kitsaste kohtadega ole nii, et võib ju alati silmad kinni panna ja loota, et läbi mahud
Teine kord muidugi peab jälle veidi nikerdama, aga muidu olekski liiga lihtne ju.
Sarved kruttisin ka maha, need kippusid koguaeg peenema võsa ja okste taha takerduma ja seoses sellega sai ka paar korda maoli pandud.

Aeglastel singlitel on parem balansseerida ja juba näpu vahelt minevat ratast on lihtsam lenksust toore jõuga õigesse suunda tagasi keerata.
Powerit on just kiirendustes rohkem nagu mainiti ja ka näiteks ootamatutest tõusunukkidest saab üles väänata kui käiguvahetus enam ei õnnestu.

See stemi vahetus ja top tube'i pikkuse valeks muutumine ja mis kõik on imho asjatu kartus nagu lakkamatu rehvipropaganda enne igat SEC etappi.
Ma isiklukilt sõidan jätkuvalt sama stemiga mis rattal alguses peal oli ja asend on täitsa ok.

Sõbrad täisjäikade ratastega vaatavad mind kohati imelikult, vangutavad pead ja muigavad aga mulle meeldib

Ei taha kedagi oma uskumusi muutma sundida, need vaid minu mõtted ja kogemused paaril real.

Andres

Küsimus veel nendele, kes sõidavad 680mm või laiemaga, kas on tunda ka seda, et lenksu pikkuse tõttu väheneb ka selle jäikus st lenks nagu painduks läbi või see ei ole niimoodi? Ise sõidan 640mm ja on tunda läbivajumist, tegu carbon Bontarageriga(originaaliga).

martaas kirjutas:Küsimus veel nendele, kes sõidavad 680mm või laiemaga, kas on tunda ka seda, et lenksu pikkuse tõttu väheneb ka selle jäikus st lenks nagu painduks läbi või see ei ole niimoodi? Ise sõidan 640mm ja on tunda läbivajumist, tegu carbon Bontarageriga(originaaliga).

Tegelikult mind huvitaks sama küsimus, aga just alu vs. carbon lenksu puhul. Et kas carbon 720mm võib häirivalt pehme olla?

Pigem ikka alu pehmem.

Eks see oleneb lenksust ka aga ma ei saaks öelda, et minu 720mm pehme on.

Laiema lenksuga muutub ratta iseloom juba niivõrd palju,
et esimesed sõidud võib isegi tekkida tunne justkui oleks midagi pehmemaks läinud.
Kerge roolivõimendi efekt või nii.

Ma arvan, et see sõltub lenksust. Sõitsin just ühe 720-sega. Ei olnud pehme, aga ma arvan et ma ei taha selle lenksu kaalu teada, üle 2x võis küll raskem olla kui 560mm wcs.

Seks ongi 35 mm teema. Toru jäikus kasvab läbimõõdu kasvades rohkem kui seinapaksuse kasvades - alutorul sama % juures oli vist vahe 3x?

Kui me kasutame kvaliteetset lenksu, ei ole see pehme.

.

[quote="KaupoR"]Deem - kas keegi Sauseri lenksu laiust teab? Kavadi järve ääres olnud väravast ta küll läbi ei mahtunud.

Mõõtsin täna ära värava laiuse oma 70cm lenksuga. Täpselt 1cm jäi üle. Teoreetiliselt oleks pidanud võistluse ajal läbi mahtuma aga ei.....