velo.clubbers.ee

Üks hea mees pakub müügiks jooksu, mille pöial on ilmselt mass ebaühtlaselt jaotatud - pöid viskab sedasi, et kiirema pöörlemise ajal liigutab raskem koht teda üsnagi tuntavalt üles-alla. Muidu on pöid korralikultr tsentreeritud.
Ise teatab, et see on maru hea omadus ja näiteks temposõidul väga kasulik. Paljud pidavat lausa kilo või pool täiendavat raskust pöia külge riputama.
Arumaeisaa. Koolifüüsikast meelde on jäänuga ja "talupojamõistusega" see jutt nagu ei haaku.
Ta ajab jama?
Peep

Ühesõnaga muna on sees jooksul? See on küll huvitav teadmine, kui kilo või rohkem pandaks olümpiamängudel temposõidul jooksule raskust juurde Eks igaüks teenib raha, nagu oskab...

Hanno kirjutas:Ühesõnaga muna on sees jooksul? See on küll huvitav teadmine, kui kilo või rohkem pandaks olümpiamängudel temposõidul jooksule raskust juurde Eks igaüks teenib raha, nagu oskab...

muna peaks olema kujuhälve, priv aga väidab, et kujuhälvet pole kui ma nii mõistan väljendit "pöid on korralikult tsentreeritud"

On jah mingi teooria meelega raskuskeskme väljaviimise edust jooksudes.Mõned jooksudevalmistajad vist on ka reaalselt viljelenud seda teooriat praktikas.Ei tea,pole süvenenud ja millegipärast tundub,et see on umbes samasugune "kuldaväärt"nägemus nagu olid ka need munakujulised esihammasrattad ehk tobedus.

no on mis ta on, aga jooksud tehakse nii kergeks kui võimalik. "Paljudele" kilo juurde panemine on idiootlik väide. Ma enam-vähem saan aru, mida siin mõeldakse, aga... osta võimalikult kerged ja "veerevad" jooksud, mis ei "viska". see on minu soovitus...

Ei ole muna sees. Selle koha pealt jooks jumalast õige - pöid ülitäpselt ümmargune, rumm täpselt pöia tsentris.
... kuidas seletada... kui autole rehve pannakse, siis kummipoisid panevad ratta koos rehviga spetspinki, lasevad ringi käia ning siis koksivad sinna tinaplönne pöia ja rehvi vahele. saan aru nii, et nad tasakaalustavad ratast - et raskus jaotuks ühtlaselt ning rattad oleksid sõidu ajal vait ja kuluksid ühtlaselt.
balansserimine?

ju ikka ratta jooks peab samuti kaaluliselt balansis olema. ei näe nagu teist võimalust ning ka vastustest loen välja sama. mees lihtsalt tahab rämpsust raha teha.

Ehk peavad hoopis rummud pensionile mineku plaane või mõni muu vidin kusagilt sealtkandist?

Kas see nö. tasakaalustamatus ei teki pöiaprofiili ühenduskiilust? No midagi see junn ikka kaalub ju? Vähemalt esirattal jääb küll peale vabalt pöörlema löömist alati ühenduskoht allpool seisma.

No tegelikult mehed võtke oma jooksud kätte ja proovige ära. Pakun, et pooled jooksud ei ole balanseeritud. Vähemalt endal on selline kogemus küll olemas. Ritchey oli üks nendest, kes propageeris jookse, milledel raskuskese ära nihutatud.

Proovisin just ära, et ka bontrager Race X Lite hakkab loopima.
Kõige mugavam proovimiseks: riputada ratas sadulast kuskile üles ja lüüa suurem hoog sisse jooksule ning siis oodata tsut.

Kunagi oli Start Soshee pöidade liitekoht raskem ja see asus täpselt ventiili vastas. Ventiil pidi siis koos kummiga jooksu tasakaalu viima.

Sõidu ajal pidid jooksud siis ikka balansis olema.

Raskuste lisamisest olen kuulnud seoses tunnisõidu maailmarekodite püstitamistega Francesco Moseri poolt kahekskümnendate alguses. Minu mäletamist mööda sõitis ta ketasratastega ja pöidadele olid veel lisaraskused kleebitud, et inerts aitaks tempot hoida. Rekord mille ta välja sõitis oli üle 50 km.

"... Kõige mugavam proovimiseks: riputada ratas sadulast kuskile üles ja lüüa suurem hoog sisse jooksule ning siis oodata tsut.[/quote]"

Just-just! Või tõsta sadulast hoides tagumine ratas lihtsalt maast lahti ning löö ratas pole vändatiiruga ringi käima. Reeglina hakkab tagumine ratas üles-alla viskama, seda tunneb käega. Olen näinud vaid üht ratast, mis sellisel proovimisel üldse ei viska. oman sellist.
Viskab/ei viska, ega see minusuguse jaoks eriti tähtis polegi. Asi lihtsalt selles, et olen alati pidanud sellist viskamist rehvi süüks ja arvanud, et rehvita pöid lihtsalt on nii täpselt tehtud, et see praktiliselt ei loobi. Kõnealune 6 kodaraga Ritchey pöid campa rummul viskab aga ka ilma rehvita nii tugevasti, et isegi näppude vahel hoides ning pöialdega veerema lükates (hoog on ju väike!) hakkab käes üles-alla kargama. Kaal peab seega ikka väga ebaühtlaselt jaotuma!? Saan tänu siinsetele selgitustele aru, et see võib ka taotluslik olla.

priv kirjutas: Kõnealune 6 kodaraga Ritchey pöid campa rummul viskab aga ka ilma rehvita nii tugevasti, et isegi näppude vahel hoides ning pöialdega veerema lükates (hoog on ju väike!) hakkab käes üles-alla kargama. Kaal peab seega ikka väga ebaühtlaselt jaotuma!? Saan tänu siinsetele selgitustele aru, et see võib ka taotluslik olla.

6 kodaraga,campa rummul.sa ajad vist miskit segi ma ei tia veel ühtki campa rummu millel oleks selline kompunn (omet olen campafiil).Äki valgustad

"... 6 kodaraga,campa rummul.sa ajad vist miskit segi "

ajasin kindlasti; ju kinnitub 6 kodarat kummagi rummu otsaaa, seega siis kokku kodaraid 12.
nii peaks olema.
kui on oluluine, võin tsipa hiljem täpselt/kindlalt öelda.
igatahes on need kodarad sellised lamedad või lapikud. neid vaadates tekkis mõte, et kui näpud või varbad sõidu ajal vahele toppida, siis lõigatakse need maha igal juhul, oled sa siis Suur Sportlane või Väike Ajakirjanik.

Rolli mängib ju kindlasti ka ventiili oma raskus ja muud füüsikalised omadused ja ka helkuri vale paigutus koht, kui juhuslikult selline asi kellegil ültse küljes on ja ongi raskus kese paigast ära.