Lühem käpp

[arnea]

Kas keegi on lühemaid väntasid proovinud? Laias maailmas populaarne trend. Väidetavalt negatiivseid mõjusid pole leitud. Positiivse poole pealt taob väntasid vähem kivide vastu. Kuna reis ei tõuse nii kõrgele, siis saab sügavamalt ette kummardada aeroasendis. Kuna põlve painutus ülemises asendis on väiksem, siis on põlvedel kergem.

Endal on pikkust 191cm, seni vaid 175mm väntasid kasutanud. See peaks minu jalapikkuse jaoks ka "õige" olema. Kuna kodus oli täpselt sobiv 165mm vändapaar olemas, siis katsetasin. Viimaseks tõukeks sai ülekoormuse ja muude asjaolude koosmõjus välja löönud vana põlveprobleem. Mugavam aeroasend on tõsiasi - vats ei sega, kiivri võib vastu lenksu vabalt lasta. Põlvede osas alles katsetan, vaja natuke aega anda. Natuke nagu oleks teistmoodi vändata, aga midagi väga erilist hetkel välja tuua ei oska. Suuri koormusi pole seni rakendanud. Kuna lühemal vändal pole võimsusandurit, siis selles osas võrrelda ei saa kahjuks.

Sadulat tõstsin kõrgemale, et jala sirutus alumises asendis oleks sama, mis enne. Enne oli istumisasend hea, hetkel tundub, et võiks lenksu ka järgi tõsta.

[KaupoR]

Kiire kadentsiga vändates hakkab keha ka vähem rappuma/hüppama. Mina endale enam 175 vänta ei võta. Temporattal 170, CX ja maantekas 172,5. Kui mul veel MTB oli, siis sel oli suisa 165 aga vändad käisid ikka vastu kive ja juurikaid (aga see oli ka Scott Spark ...)

[M785]

Olen ise küll ainult MTB sõitja (trailikas täpsustuseks) ja läksin üle 165mm väntadele, kui varem olin terve elu sõitnud 175mm väntadega. Minu jaoks isiklikult ikka täielik šhokk, ainult plussid ja miinuseid ei oska tõesti tunnetada/välja tuua. Edaspidi sõidan ise ainult 165mm väntadega. Sama ka täheldanud 2 tuttavat MTB sõitjat, kes samuti läksid 175mm pealt üle 165mm väntadele.

[HardiE]

Ei saa vist öelda, et olen proovinud, sest 165mm, mille vastu ma vändad vahetasin ongi mulle täpselt paras(reieluu on puusa liigese teljest, põlve liigese teljeni 16.5 tolli), aga vahetasin umbes aasta tagasi 172.5 vändad 165 vastu ja olen väga rahul. Enam ei hakka roiete all pistma, suuremast mäest üles sõites, ei pea mäeotsas peatuma, et hingeldada.. Ja jõuan pikemaid vahemaid läbida. Keskmine kiirus on sama. Keskmine kadents on ka üsna sarnane kusagil 90 juures. Aga peamine on ikka see, et ei väsita enam nii ära ja ei hakka pistma.

Aga kuigi kadents ja keskmine kiirus tunduvad olevat üsna sarnased, siis mulle tundub, et süsivesikuid kulub lühemate,(või tuleks öelda õige pikkusega?) väntadega vähem. Seda ma arvan selle põhjal, et ma olen esimese tüübi diabeetik ja hüpoglükeemiat esineb peale väntade vahetust harvem. Pigem kipuvad veresuhkrud liiga kõrged olema, kuigi sõidan rohkem.. Ma arvan, et taga kumm ka kulub natuke aerglasemalt ja kett, sest väntamine on ühtlasem. Aga et kuidas normaalsest lühemad vändad võiksid mõjuda, seda oleks huvitav teada küll.

[arnea]

Tore. Kaks küsimust lühema vända peale läinutele:

1) kas esimene hammasratas jäi sama suureks, või panite väiksema või suurema?
2) mida te istumisasendiga tegite? Tõstsite sadulat ja lenksu või mingi muu variant?

[mtm]

Mul tempokal 155mm 81cm inseami juures. Esihammakas ja lenks jäid samaks, sadul läks kõrgemaks.

[KaupoR]

Sadul kõrgemaks, hammakad samad (vända pikkus ei mõjuta ju kuidagi ülekannet). Kui rattal pole just täiesti vertikaalne sadulapost, siis sadulat tõstes nihkub see ka veidi taha poole, seega võiks kompensatsiooniks sadulat ka ettepoole tuua. Sadula ette nihutamine aga jällegi lühendab efektiivset sadula kõrgust keskjooksu suhtes, seega kui juba sadulat ka ettepoole tuua, siis peaks sadulat tõstma veidi enam kui oli vända pikkuse muutus. Aga see on juba juuksekarva lõhki ajamine

[Prommar]

Sadulat ettepoole küll ei tooks, pigem hoopis tahapoole. Lühem vänt toob ettepoole suunatud hor. asendis pedaali võlli tahapoole, aga see võiks ikka jääda põlvekedra joonele, nagu spetsialistid tavaliselt soovitavad. Liiga sadula all pedaalidega on küll jõudu pisut rohkem (selleks TT rattal sadula nina peal istutaksegi), aga keha tasakaal on tuksis. Jalad ei toeta enam nii hästi ülakeha ja alaselg ja käed saavad ülekoormust.
Ja siis muidugi tuleb lühem stem ka panna ja mis kõik veel. Passatka on püha.

[HardiE]

2) Ma esialgu panin sadulat ettepoole, aga se oli vale. Katsetamise järgselt sai sadul pigem tahapoole. Sadula kõrgus ei muutunud, või kui, siis millimeeter. Ma arvan, et saaksin panna nüüd pikema stemmi, aga, kuna piduri ja käigu trossid jääksid liiga lühikseks, pole proovinud..
1) Vahetasin FSA gossomer 36/34(tsüklo krossi hammakad, 5 poldiga kinnitus) vändad, Shimano FC-RS510 36/46 väntade vastu. Taga kassett jäi ka samaks.
Keskmine cadents võib olla tegelt tõusnud 2-3 rpm-i jagu küll, aga se on nii spekulatiivne.. sest rattakomuutri arvutatud keskmine erinevatel sõitudel.. ja mälu järgi, et mis mul varem keskmised umbes olid, aga 2-3 rpm-i cadentsi tõusu, ma usun et julgen öelda on küll.. Mul oli päris palju astaid cadentsi sensor rattal küljes. Nüüd hiljuti võtsin ära, sest tundus mõtetu patareide kulutaja.

[Jats36]

175>165>170. Ise tunnen et 170 on just see mis kõige paremini sobib. Või siis olen vahepeal õppinud ja aru saanud et mitte ratta madal keskjooks ja pikad vändad pole põhjus miks pedaaliga kive ja juurikaid taban vaid vilets pedaalimistehnika. 165 on parim kerimiseks, 175 parim kangutamiseks...170 hea kompromiss
Mäletan et kuskilt lugesin et see 175 standard millega maastikurattad poest tulevad...sellel ei ole mingit teadusliku või ära testitud põhjendust et see päriselt parim oleks...lihtsalt mingi suvaline, suvaliselt kujunenud kokkulepe.

[arnea]

Ega kellelgi mõnd 170mm Shimano maastikuvänta kasutamata ei seisa? Tahaks korra proovida, mis tunne sellega sõita on.

[Kirsa]

Endal on pikkust 191cm, seni vaid 175mm väntasid kasutanud.

170 ongi nö uus standard maastikul. Küll aga mitte just 191cm pikkustel

Ma viisin kõik oma rattad 170 peale - nii maantee kui 2 mtb-d.
Sadulat tõstsin 3mm.
Vastu kive käivad pedaalid jah oluliselt vähem, aga üks pluss on veel, tehnilisi tõuse - mis juurikaid ja kive täis - on oluliselt parem sõita.
Saab ühe hooga tõusust üles kerida. 175-ga meenutas tõusukruttimine halvasti sooritatud valssi, 2 edasi ja 1 tagasi.

Miinuseid pole märganud, kui siis ainult, et 35-ga kruusal kangutamise jõudu jäi veidi vähemaks, aga see võib ka subjektiivne tunne olla.

[raulves]

Endal on pikkust 191cm, seni vaid 175mm väntasid kasutanud.

170 ongi nö uus standard maastikul. Küll aga mitte just 191cm pikkustel

Ma viisin kõik oma rattad 170 peale - nii maantee kui 2 mtb-d.
Sadulat tõstsin 3mm.
Vastu kive käivad pedaalid jah oluliselt vähem, aga üks pluss on veel, tehnilisi tõuse - mis juurikaid ja kive täis - on oluliselt parem sõita.
Saab ühe hooga tõusust üles kerida. 175-ga meenutas tõusukruttimine halvasti sooritatud valssi, 2 edasi ja 1 tagasi.

Miinuseid pole märganud, kui siis ainult, et 35-ga kruusal kangutamise jõudu jäi veidi vähemaks, aga see võib ka subjektiivne tunne olla.

Mis sa mõtled selle all, et "Küll aga mitte just 191cm pikkustel"
Kas sa tahad öelda, et 191cm pikkustele ei sobi 165 ja 170 käpad vaid peaksid kasutama 175 käppa edasi?

[Kirsa]

Jah. Mõtlesin umbes sedamoodi jah.

Minu arust on kogu aeg olnud soovituslik, et 175mm käpp 185+ pikkus, 170käpp 170-185cm ja 165-ne alla 170 pikkusega.
Aga inimesed on ju erinevad - mõnel on keha pikk, mõnel jalad, samuti keskkond ja sõidustiil. Keegi ei keela pikal maastikuratturil kah 170-st osta ja ringi sõita.

[KaupoR]

Mina olen 187 cm ja sõitsin viimati MTB-ga, millel oli 165 mm vänt. Ei olnud küll kuidagi paha või ebamugav.

[arnea]

Jah. Mõtlesin umbes sedamoodi jah.

Minu arust on kogu aeg olnud soovituslik, et 175mm käpp 185+ pikkus, 170käpp 170-185cm ja 165-ne alla 170 pikkusega.
Aga inimesed on ju erinevad - mõnel on keha pikk, mõnel jalad, samuti keskkond ja sõidustiil. Keegi ei keela pikal maastikuratturil kah 170-st osta ja ringi sõita.

Minu arusaamine on, et siin on aja jooksul muutus toimunud. Varem soovitati pikemaid väntasid, nüüd lühemaid. Aga olulisem on nüüd see seisukoht, et lühemaks võib alati minna, ilma et võimsus kannataks.

Ma olen nüüd 165, 170 ja 175 vändaga üksjagu sõitnud. 165 ja 170 on kahjuks ilma võimsusmõõtjata, seega võrdlus puhtalt tunde pealt.

Pikemalt jõuliselt sõites hakkas 175 põlvede piirkonnas tunda andma - mitte valu, aga selline kerge surin ülal ja allpool põlve.

165 midagi sellist polnud, aga sõitmine oli tuntavalt teistmoodi. Mulle meeldib kiiresti kerida, ei olnud liiga siblimine, aga natuke ikka. Tundus, et käigud on "lühikesed". Pärast paari 100km sõitu ei pannud siiski enam teadlikult tähele, harjus ära.

170 meeldib kõige rohkem. Hea, et 165 peale pidama ei jäänud, vaid ära proovisin. See ring, mida jalg teeb, tundub kõige õigem. Sileda peal kerides on mugav jõudu arendada ka üleval ja all. Käisin eile Kõrvemaal möllamas - põlved ei andnud kordagi tunda, sain ülesse kohtadest, kust varem polnud saanud (aga seal on muid põhjuseid kah).

[KaupoR]

Kirsa pani ilmselt puhtalt arvamuse pealt, tundus, et ta pole ise proovinud ("minu arust on kogu aeg olnud soovituslik") ja ka see soovitus pärines ilmselt jumal teab kust. Kui vaadata teadust, siis:
1) https://www.tandfonline.com/doi/abs/10. ... 16.1215490 In conclusion, the biomechanical changes due to a longer crank did not alter the metabolic cost of pedalling, although they could have long-term adverse effects. Therefore, in case of doubt between two lengths, the shorter one might be recommended.
2) https://link.springer.com/article/10.1007/s004210100400 Trained cyclists (n=16) performed maximal inertial load cycle ergometry using crank lengths of 120, 145, 170, 195, and 220 mm. Maximum power ranged from a low of 1149 (20) W for the 220-mm cranks to a high of 1194 (21) W for the 145-mm cranks.
3) https://www.clinicalbikefit.com/wp-cont ... ength1.pdf Conclusions: These data demonstrate that crank length does not affect relative joint-specific power once the effects of pedaling rate and pedal speed are accounted for. Our results thereby substantiate previous findings that crank length per se is not an important determinant of maximum cycling power production.

See viimane uurimus siis ütleb seda, et lõppkokkuvõttes saad kätte sama võimsuse aga vända pikkus tingib mh ka pedaalimissageduse muutuse (ja ka liigeste/lihaste aplituudi muutuse). Seega, kui sulle meeldib aeglselt pedaale tallata (ja ma mõtlen siin pedaalimissagedust, mitte pedaali joonkiirust) ja sinu liigeste mobiilsus on väga hea, siis võid sõita julgelt ka pikema vändaga. Kui sa aga ei paindu nagu Vello Vaher ja su liigesed pole tehtud terasest, siis kokkuvõttes on lühem parem.

[martik]

Tere, hetkel 175 mm(1*11) käpad aga oleks ka huvi proovida lühemaid, shimanosid, kuid kus te neid telliste, vaatasin Eesti e-poode, no ei ole paaris saksa omas ka mitte. Ehk keegi viitsib vastata.
Tänud

[arnea]

Mis mudelit sa otsid? Kas vanemat FC-Mx000 seeriat või uuemat FC-Mx100? Mina ostsin FC-M7100 vändad - neid on igal pool. Tulevikukindlam lahendus kah. Samas, kui sul on non-boost ratas, siis on sobivate hammasrataste valik minimaalne - ainult Garbaruk.

[martik]

Hetkel veel vana nelikant võll aga tahangi uue panna ja sellepärast uuringi

[arnea]

Ok. Aga mis käigusüsteem sul plaanis on? 3x8? 2x10? 1x12? Kui suured hammakad? Kui nelikant keskjooks, siis taga ilmselt 135 või 142mm rumm.

Universaalseid lahendusi, kus mingi komponent sobiks mistahes süsteemi, on siin vähe. Vaja on tervik läbi mõelda.

[martik]

Mul on 1"11ainult et käpad kehvad sunrace🥺 tahaksin Shimano panna ja proovida lühemaid, küsimus tekkis et kus leida 1*11 süsteemile väntasid 165 pikki. Võivad vabalt ka FC M 5100 olla

[Kirsa]

Ostsin lapse 1x11 rattale selle 12-se SLX 165mm vända koos 12-se SLX hammakaga: https://www.bike-discount.de/en/shimano ... -chainring ja https://www.bike-discount.de/en/shimano ... 0-1/7130-1

Väga hästi töötab. Ma isegi ei tea täpselt, mis kett seal on, mingi 11-ne deore või KMC.
Keskjooksuks läks kapis vedelev kasutatud pressfit XTR. Raam on mingi hiina noname carbon. Hammakas on raamist parajal kaugusel ja chainline tundub ka õige - kuigi ei ole boost raam.

[Polaarorav]

Shimano nimetab oma 52mm chainlinega käppasid sobilikuks nii boost kui nonboost süsteemile.

[martik]

Ostsin lapse 1x11 rattale selle 12-se SLX 165mm vända koos 12-se SLX hammakaga: https://www.bike-discount.de/en/shimano ... -chainring ja https://www.bike-discount.de/en/shimano ... 0-1/7130-1

Väga hästi töötab. Ma isegi ei tea täpselt, mis kett seal on, mingi 11-ne deore või KMC.
Keskjooksuks läks kapis vedelev kasutatud pressfit XTR. Raam on mingi hiina noname carbon. Hammakas on raamist parajal kaugusel ja chainline tundub ka õige - kuigi ei ole boost raam.

Hea teada aitäh kas ketijuhti ei kasuta?

[Kirsa]

Hea teada aitäh kas ketijuhti ei kasuta?

Antud rattal mitte.

[arnea]

Shimano nimetab oma 52mm chainlinega käppasid sobilikuks nii boost kui nonboost süsteemile.

Nimetada võib aga hea see pole. Kassetti keskkoht on 47mm, see on juba üsna suur vahe.

Shimano vändad on muidu head ja odavad. 24mm võll laseb normaalse suurusega laagreid kasutada. Ainuke firma, kes teeb uutele Shimano väntadele suurema offsetiga hammasrattaid on Garbaruk aga need maksavad üksjagu. FC-M7100 oleks muidu hea valik.

Alternatiiv oleks SRAM või RaceFace vändad, millele on suurema offsetiga hammasrattaid rohkem saada. Nõrgaks kohaks jämedam võll mis piirab keskjooksu laagri suurust.