soovitusi jooksutrenni alustamiseks
Foorumi reeglid
Kõik siia postitatud ostu- ja müügikuulutused kustutatakse. Kuulutuste jaoks on eraldi foorumi alajaotus.
Kõik siia postitatud ostu- ja müügikuulutused kustutatakse. Kuulutuste jaoks on eraldi foorumi alajaotus.
soovitusi jooksutrenni alustamiseks
Kui jalgadega on jooksmisel probleeme, (valud põlvedes, jalalabas, seljavalud) siis üsna tõenäoline on, et põhjuseid, mis võivad need probleemid esile kutsuda on mitu. Tavaliselt on see mitme ebasoosiva asja kokkulangemise tulemus. Oma ja paljude teiste inimeste kogemustele tuginedes ning endast targematega konsulteerides olen kindel, et on täiesti reaalne neid probleeme vältida. Selleks tuleks toimida järgnevalt:
1. Inimestel, kellel on olnud liigeste probleeme, peaks vähemalt nädal enne treeningute algust alustama liigesetoidu (erinevad kapslid, pulbrid) kuuri, et tagada liigeste korralik määrimine ja liikuvus. Samuti vältima maanteel jooksmist.
2. Kui on näiteks põlvedega probleeme, tuleks need kindlasti treeningul külma eest kaitsta (ka jõusaalis tuleks kasutada pikki pükse, soovitatavalt puuvillaseid).
3. Nagu Andrus K mainis, tuleks ka jalatsipark üle vaadata. Kahjuks on enamus probleeme jalgadega saanud alguse sobimatust või läbikäidud jalatsist. Intervall, millele jalatsid vastu peavad on ca. 1000 km ringis. (Väidetavalt on Air padjad igavesed ja NB SBS materjali eluiga 2000 km, aga vahetalla materjalid nii palju vastu ei pea). Kui jalatsid põrandale visata ja nad kõikuma jäävad ning on võtnud kergelt "banaani" kuju, tuleks nad maha kanda.
4. Jooksutreeninguid tuleks alustada väga rahulikult, kestvusega esimesel kahel nädalal mitte üle 45 min. ja kindlasti aeroobse pulsiga. Siis anname kehale piisavalt aega jooksmisliigutustega kohaneda. Kui mõne jaoks on jooks aeroobses faasis kõndimine, siis tuleb kõndida. Uskuge mind sellest kõndimisest saab üsna pea jooks.
5. Läbi valu treeninguid teha ei tohiks. Elu on näidanud, et selline treening ei too endaga midagi head kaasa.
6. Kui valud on pidevad ja pikaajalised, ärge häbenege arsti külastada.
Loodetavasti ei läinud jutt liiga pikaks ja nii mõnigi jooksufänn sai ühtteist uut teada ja saab oma muredele lahenduse.
Eks trennis kohtume
Opa
1. Inimestel, kellel on olnud liigeste probleeme, peaks vähemalt nädal enne treeningute algust alustama liigesetoidu (erinevad kapslid, pulbrid) kuuri, et tagada liigeste korralik määrimine ja liikuvus. Samuti vältima maanteel jooksmist.
2. Kui on näiteks põlvedega probleeme, tuleks need kindlasti treeningul külma eest kaitsta (ka jõusaalis tuleks kasutada pikki pükse, soovitatavalt puuvillaseid).
3. Nagu Andrus K mainis, tuleks ka jalatsipark üle vaadata. Kahjuks on enamus probleeme jalgadega saanud alguse sobimatust või läbikäidud jalatsist. Intervall, millele jalatsid vastu peavad on ca. 1000 km ringis. (Väidetavalt on Air padjad igavesed ja NB SBS materjali eluiga 2000 km, aga vahetalla materjalid nii palju vastu ei pea). Kui jalatsid põrandale visata ja nad kõikuma jäävad ning on võtnud kergelt "banaani" kuju, tuleks nad maha kanda.
4. Jooksutreeninguid tuleks alustada väga rahulikult, kestvusega esimesel kahel nädalal mitte üle 45 min. ja kindlasti aeroobse pulsiga. Siis anname kehale piisavalt aega jooksmisliigutustega kohaneda. Kui mõne jaoks on jooks aeroobses faasis kõndimine, siis tuleb kõndida. Uskuge mind sellest kõndimisest saab üsna pea jooks.
5. Läbi valu treeninguid teha ei tohiks. Elu on näidanud, et selline treening ei too endaga midagi head kaasa.
6. Kui valud on pidevad ja pikaajalised, ärge häbenege arsti külastada.
Loodetavasti ei läinud jutt liiga pikaks ja nii mõnigi jooksufänn sai ühtteist uut teada ja saab oma muredele lahenduse.
Eks trennis kohtume
Opa
Re: soovitusi jooksutrenni alustamiseks
Vahetalla materjalid (EVA, SPEVA jne.) pidid u. 500 km. kutud olema. Niipalju meenub aastatetagusest spordipoes töötamisest. Kas vahepeal on tehnoloogiat sedavõrd täiustatud, et piir 1000 km. peale on nihkunudopa kirjutas:Intervall, millele jalatsid vastu peavad on ca. 1000 km ringis. (Väidetavalt on Air padjad igavesed ja NB SBS materjali eluiga 2000 km, aga vahetalla materjalid nii palju vastu ei pea).
Trennis tuleb sõita sama kiirest, kui võistlusel. Või isegi natuke kiiremini!
Re: soovitusi jooksutrenni alustamiseks
aga kui mujal pole võimalik...............on sellel mingi lahendus?opa kirjutas: .............Samuti vältima maanteel jooksmist...........
Opa
Aga moraal on see, et mis sinu elus ka ei juhtuks,
alati on seal ruumi veel ühe õlle jaoks!
alati on seal ruumi veel ühe õlle jaoks!
Re: soovitusi jooksutrenni alustamiseks
ega sa Tokyos ei ela .Ümber Viljandi Järve Jooksu ringi tead ?Rom kirjutas:aga kui mujal pole võimalik...............on sellel mingi lahendus?opa kirjutas: .............Samuti vältima maanteel jooksmist...........
Opa
Ka lossimägedes annab ju midagi luua jne.
Trennis tuleb sõita sama kiirest, kui võistlusel. Või isegi natuke kiiremini!
Küsisin seepärast et töölt koju viib asfalt tee, mida on 10km ja seda on parasjagu peale tööpäeva.
Päris Viljandis ei ela. Eelmine talv jooksin koju päris mitu nädalat kuid üks põlv hakkas valu tegema ning arvan et selle põhjustas kõva tee ja valed jalatsid.
kas on olemas siis spetsiaalselt kõvale pinnale mõeldud tallad?
Päris Viljandis ei ela. Eelmine talv jooksin koju päris mitu nädalat kuid üks põlv hakkas valu tegema ning arvan et selle põhjustas kõva tee ja valed jalatsid.
kas on olemas siis spetsiaalselt kõvale pinnale mõeldud tallad?
Aga moraal on see, et mis sinu elus ka ei juhtuks,
alati on seal ruumi veel ühe õlle jaoks!
alati on seal ruumi veel ühe õlle jaoks!
Oled jooksus must kindlasti teadlikum, kuid olen kuulnud, et see maantee ääres jooksmine pole kah kõikse parem. Põhjus nimelt selles, et maantee äär on kaldus (nagu ka maantee ise) ja seetõttu ei astu jalad võrdsel tasapinnal ja tulemuseks ntx puusavalu, põlvevalu jne. Kuskilt on kõrva jäänud veel see, et sellisel juhul soovitatakse sik-sakitada, st joosta natuke ühel ja siis teisel tee poolel - jalad saavad võrdse koormuse. Aga ega see vast normaalne ole, mõistlikum ikka metsa ronida. Kusjuures hullem pidi olema just väiksemate teede puhul, kus see kruusane äär on järsem.opa kirjutas:Maanteel- pidasin eelkõige silmas asfaltkatet. Tee ääres, kus on pehmem pinnas saab ju ka joosta . Kindlasti peavad olema väga hea põrutussummutusega jalatsid.
Tallad on vist tõesti olemas, kuid point on pigem selles mis jalatsi talla ja sinu talla vahel, ehk see absorbeeriv kiht. Opa paneb vast täpsemalt.Rom kirjutas:...kas on olemas siis spetsiaalselt kõvale pinnale mõeldud tallad?
velo clubbers
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Opa võiks nüüd väikest promo teha ja tuua ära mõned mudelid, mis on heaks kasutamiseks november-märts st. lumega on hea pidamine, lörtsiga ei saa jalad väga märjaks, talla materjalid peavad külmale vastu ning et jalal oleks endal ka piisavalt soe. Loomulikult siis tuleb juba mängu igaühe keha/jala isikupära, aga nii üldjoonteski. Ma lihtsalt olen väsinud kuulamast Tartu jalatsimüüjaid, sest nendel peamine, et sa ikka ostaksid. Lähed riiuli juurde, et hakata vaatama, kus naiste, kus meeste tossud, kui sinu juurde kargab müüja ning küsib: "Kuidas saan aidata?" . Kõigepealt tahaks ikka ise valida, rahulikult, mitte kellegi valvsa pilgu all. Siis, kui juhtud tema abi siiski vastu võtma, haaratakse kohe riiulilt 2999.- maksev jooksujalats ning hakatakse seda kiitma. Lõpuks saan ka oma sõna vahele öelda, et ma ikka nii kalleid poris ja lörtsis müttamiseks ei taha, siis pakutakse järgmiseks mingit ilget juustu. Kui see ka ei sobi, siis niikaua, kuni kõik jalatsid ära näidatud. Ühesõnaga ükskõik mida, aga peaasi, et ostaksid. Igatahes pole ma endale veel leidnud sellist head jooksujalatsit, mis vett nii kiirelt sisse ei laseks ning kalossiga pole ka hea joosta.
- Väntan visaduse levialas -
olen täpselt sama asja täheldanud et kõigepealt ikka kallis ja siis odav.....surfar kirjutas:. Siis, kui juhtud tema abi siiski vastu võtma, haaratakse kohe riiulilt 2999.- maksev jooksujalats ning hakatakse seda kiitma. Lõpuks saan ka oma sõna vahele öelda, et ma ikka nii kalleid poris ja lörtsis müttamiseks ei taha, siis pakutakse järgmiseks mingit ilget juustu.
Aga moraal on see, et mis sinu elus ka ei juhtuks,
alati on seal ruumi veel ühe õlle jaoks!
alati on seal ruumi veel ühe õlle jaoks!
veekindlat tossu pole minu teada olemas. Ka ei ole sellist, mis spets talve jaoks oleks. Haakuvust teekattega mõtlen eelkõige. Opa näitas küll poes ühe jookutossu talveversiooni, mis pidi natuke veekindlam olema, kuid üldiselt sellised isendid puuduvad (eesti) turul. Müüakse seda mida ostetakse ja ostetakse seda, millega on "kunn" ringi hängida. Sportlikust aspektist lähtuvaid tossuostjaid on mingi 5% kogu seltskonnast, kes spordipoes käivad. Sellest lähtuvad ka spordipoodide ostujuhid.surfar kirjutas:Opa võiks nüüd väikest promo teha ja tuua ära mõned mudelid, mis on heaks kasutamiseks november-märts st. lumega on hea pidamine, lörtsiga ei saa jalad väga märjaks, talla materjalid peavad külmale vastu ning et jalal oleks endal ka piisavalt soe. Loomulikult siis tuleb juba mängu igaühe keha/jala isikupära, aga nii üldjoonteski. Ma lihtsalt olen väsinud kuulamast Tartu jalatsimüüjaid, sest nendel peamine, et sa ikka ostaksid. Lähed riiuli juurde, et hakata vaatama, kus naiste, kus meeste tossud, kui sinu juurde kargab müüja ning küsib: "Kuidas saan aidata?" . Kõigepealt tahaks ikka ise valida, rahulikult, mitte kellegi valvsa pilgu all. Siis, kui juhtud tema abi siiski vastu võtma, haaratakse kohe riiulilt 2999.- maksev jooksujalats ning hakatakse seda kiitma. Lõpuks saan ka oma sõna vahele öelda, et ma ikka nii kalleid poris ja lörtsis müttamiseks ei taha, siis pakutakse järgmiseks mingit ilget juustu. Kui see ka ei sobi, siis niikaua, kuni kõik jalatsid ära näidatud. Ühesõnaga ükskõik mida, aga peaasi, et ostaksid. Igatahes pole ma endale veel leidnud sellist head jooksujalatsit, mis vett nii kiirelt sisse ei laseks ning kalossiga pole ka hea joosta.
Mis puutub sellesse, et müüjad ostja juurde kargavad abi pakkuma, siis ugrimugrilikud eestlased häbenevad oma ebakompetentsust väga ja ise naljalt müüjat appi ei palu, pigem lahkuvad poest. Müüja sekkumine on hädavajalik eriti juhtudel, kui on näha, et tüüp näpib juba pikemat aega nt. naiste aeroobikajalatseid ja hakkab parajasti esimest neist jalga proovima
Trennis tuleb sõita sama kiirest, kui võistlusel. Või isegi natuke kiiremini!
No seda jah, aga ma mõtleks midagi salomonlikku, aga need suht jäiga tallaga.Andrus K kirjutas:... veekindlat tossu pole minu teada olemas.
See ka õigus, et sekkumine on siis vajalik, aga 50% müüjatest kargab juba siis sulle ligi kui sa uksest sisse astud. 40% siis, kui midagi hakkad alles vaatama, 9% on sellised, kes sinust kunagi välja ei tee ning 1% on neid, kellega meeldiv suhelda. Mulle isiklikult on meelde jäänud ühes kaupluses, kui müüja tootevalikut sättides, hõikas paar meetrit eemalt, et järsku ta saab oma kaupa kuidagi reklaamida, kui ostja soovib. Sellega oli kontakt loodud ning inimene julges ka kohe midagi vastu küsida ning siis alles astus müüja ligi. See on sul 100% õigus, et eestlased va ugri-mugrid on häbelikud ning sellepärast ei tohigi kohe inimese intiimsesse piirkonda sisse sõita (0,5-1,5m). Seda õpetati mulle juba ülikoolis suhtlemispsühholoogias, et eestlased eelistavad natuke pikemat distantsi ning alati ei teretatagi kätt pidi. Nii on ka müüjatega, et jätku inimesele veidi ruumi, aega ning valikuvõimalusi, siis on kõik OK.[/quote]Mis puutub sellesse, et müüjad ostja juurde kargavad abi pakkuma, siis..... Müüja sekkumine on hädavajalik eriti juhtudel, kui on näha, et tüüp näpib juba pikemat aega....
- Väntan visaduse levialas -
Kui Adist rääkida, siis soovitaks Response Trail või Supernova Traili. Ise aastaid Response Traili kasutanud, nüüd on nad tallamustrit muutnud, ennem oli parem. Igati sobiv oli ka lumme-jääle, ei libisenud väga. Praegu kasutan Salomoni X-A pro-d, ka igati hea maastikul jooksmiseks. Ka lumes ei libisenud väga. Ainus viga, et kannapehmendust eriti ei ole, mul Emajõe luhani 1 km asfalti, kannad jäävad tiba hellaks. Ja õhtuti pimedas peab Tartus tänavatel jooksma, siis kasutan Adi Supernova Control-i.surfar kirjutas:Opa võiks nüüd väikest promo teha ja tuua ära mõned mudelid, mis on heaks kasutamiseks november-märts st. lumega on hea pidamine, lörtsiga ei saa jalad väga märjaks, talla materjalid peavad külmale vastu ning et jalal oleks endal ka piisavalt soe. Loomulikult siis tuleb juba mängu igaühe keha/jala isikupära, aga nii üldjoonteski. Ma lihtsalt olen väsinud kuulamast Tartu jalatsimüüjaid, sest nendel peamine, et sa ikka ostaksid. Lähed riiuli juurde, et hakata vaatama, kus naiste, kus meeste tossud, kui sinu juurde kargab müüja ning küsib: "Kuidas saan aidata?" . Kõigepealt tahaks ikka ise valida, rahulikult, mitte kellegi valvsa pilgu all. Siis, kui juhtud tema abi siiski vastu võtma, haaratakse kohe riiulilt 2999.- maksev jooksujalats ning hakatakse seda kiitma. Lõpuks saan ka oma sõna vahele öelda, et ma ikka nii kalleid poris ja lörtsis müttamiseks ei taha, siis pakutakse järgmiseks mingit ilget juustu. Kui see ka ei sobi, siis niikaua, kuni kõik jalatsid ära näidatud. Ühesõnaga ükskõik mida, aga peaasi, et ostaksid. Igatahes pole ma endale veel leidnud sellist head jooksujalatsit, mis vett nii kiirelt sisse ei laseks ning kalossiga pole ka hea joosta.
Mul ka ise mõttes olnud see mudel, aga tundus liialt õhuline sellise vesise ja lörtsise ilma jaoks. Hetkel on huvi Northface toodangu vastu ning täpsemalt North Face Ultra Gore-Tex XCR-i vastu. Aga kus seda siin Eestis müüakse?ain kirjutas: Praegu kasutan Salomoni X-A pro-d, ka igati hea maastikul jooksmiseks.
- Väntan visaduse levialas -
Seda kasutan ise ka ning asfaldil on sellega tõesti mõnus. Võrreldes NB 1022 mudeliga, mis on küll pehmendusega, aga jäigema tallaga. Viimaseid kasutan pinnasel. Adi Supernovast on veel Cushion mudel, mis peaks olema muidu suht sama aga ilma täiendava kannaosa toestuseta. Päris maastiku või ilmastikukindlate mudelitega kogemus puudub, püüan olemasoleva jalatsipargiga läbi ajada.ain kirjutas:Ja õhtuti pimedas peab Tartus tänavatel jooksma, siis kasutan Adi Supernova Control-i.
Oddo
Andrus K kirjutas: veekindlat tossu pole minu teada olemas.
No mul on küll ühed Adidas'ed. jalad kogu aeg kuivad, mudelit ma ei tea. Peal on selline sinine ,,kile'' moodi materjal, mis tagant klõpsuga kinni(kuid küljest ära ei käi) ja kannaosas on ka veekindel materjal. Nendega väga hea märjaga joosta, jalg saab ainult nii palju märjaks kui higistab.
Ilmselt on sul need Adi sinised suusasaapad, millel suusaklambri kinnitus ninas noaga ära lõigatud . 80-nendatel olid need vägagi moes ning kohalikus Dünamo poes olid need suusasaapad eriti minev kaup. Noh ega teisi suurt midagi polnudki v.a. vene ketsid.Xavier kirjutas: No mul on küll ühed Adidas'ed. jalad kogu aeg kuivad, mudelit ma ei tea. Peal on selline sinine ,,kile'' moodi materjal, mis tagant klõpsuga kinni(kuid küljest ära ei käi) ja kannaosas on ka veekindel materjal. Nendega väga hea märjaga joosta, jalg saab ainult nii palju märjaks kui higistab.
- Väntan visaduse levialas -
surfar kirjutas:Ilmselt on sul need Adi sinised suusasaapad, millel suusaklambri kinnitus ninas noaga ära lõigatud . 80-nendatel olid need vägagi moes ning kohalikus Dünamo poes olid need suusasaapad eriti minev kaup. Noh ega teisi suurt midagi polnudki v.a. vene ketsid.Xavier kirjutas: No mul on küll ühed Adidas'ed. jalad kogu aeg kuivad, mudelit ma ei tea. Peal on selline sinine ,,kile'' moodi materjal, mis tagant klõpsuga kinni(kuid küljest ära ei käi) ja kannaosas on ka veekindel materjal. Nendega väga hea märjaga joosta, jalg saab ainult nii palju märjaks kui higistab.
Panid natuke mööda, küll ma need netist üles otsin ja siis võin mudeli kirjutada. Aga see suusasaabaste jutt......
ma ükskord nägin vanalinnas ühel mehel selliseid suusasaapaid komplektis ülikonnaga vot see oli tasesurfar kirjutas: Ilmselt on sul need Adi sinised suusasaapad, millel suusaklambri kinnitus ninas noaga ära lõigatud . 80-nendatel olid need vägagi moes ning kohalikus Dünamo poes olid need suusasaapad eriti minev kaup. Noh ega teisi suurt midagi polnudki v.a. vene ketsid.
ilmselt oli tegu suusatajaga kes linna asju ajama tulnud
Xavier'il on 02' aasta maastikujooksu adi lipulaev ClimaProof Trail kasutusel. Jalats on täiesti veekindel ja hingava SympateX membraankilega. Jalatsis on kasutusel praktiliselt kõik adi poolt kasutatavad tehnoloogiad parimad materjalid. Neist huvitavama lahenduse pakub näit. metallniit sisevoodris, et jalg ei libiseks jalatsis, alustallal on mustri Z elemendid valmistatud materjalist, mis muutub -3 c juures kõvemaks. Tänu sellele tungivad Z elemendid kergemini kinnitallatud lumme. Ka ise kasutan sama mudelit ja tänaseni olen kuiva jalaga koju jõudnud.
Kui selle aasta adi mudelitest rääkida ja veekindlus peamiseks võtta, siis pean tunnistama, et on pakkuda ainult 1 mudel Response TR 9 WP. Kui keegi veel kusagilt poest eelmise aasta mudeleid viitsib otsida, siis soovitaks Response TR8 WP või Supernova Trail (Ei ole küll veekindla pealsega, aga neid omadusi on võimalik Nikwax'iga parandada. Aga on väga hea pidavusega tallamuster ja mugava liist).
Konkurentidest julgen sirge seljaga soovitada ASICS'i maastikujooksu mudeleid.
Aastake tagasi nägin kuidas üks pummi pargis uhkelt jalg üle põlve istus ja Trainoid rüüpas, valged naiste uisusaapad jalas helendamas
Kui selle aasta adi mudelitest rääkida ja veekindlus peamiseks võtta, siis pean tunnistama, et on pakkuda ainult 1 mudel Response TR 9 WP. Kui keegi veel kusagilt poest eelmise aasta mudeleid viitsib otsida, siis soovitaks Response TR8 WP või Supernova Trail (Ei ole küll veekindla pealsega, aga neid omadusi on võimalik Nikwax'iga parandada. Aga on väga hea pidavusega tallamuster ja mugava liist).
Konkurentidest julgen sirge seljaga soovitada ASICS'i maastikujooksu mudeleid.
Aastake tagasi nägin kuidas üks pummi pargis uhkelt jalg üle põlve istus ja Trainoid rüüpas, valged naiste uisusaapad jalas helendamas
Aga NB, olen omadega küll väga rahul.opa kirjutas:...Konkurentidest julgen sirge seljaga soovitada ASICS'i maastikujooksu mudeleid...
velo clubbers
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Ise ka hetkel NB kasutaja ning praegu jalas NB M 1040 BS:
http://www.shoes.com/product.asp?p=5000746~~NEW
aga sellisega juba talvel ei jookse. Tald liialt sile lume peal uisutamiseks. Kuna ma varem polnud kunagi NB proovinud, siis otsustasin kevadel selle mudeliga tutvust teha. Nüüd on kogemused olemas ning võib üldjoontes rahule jääda.
http://www.shoes.com/product.asp?p=5000746~~NEW
aga sellisega juba talvel ei jookse. Tald liialt sile lume peal uisutamiseks. Kuna ma varem polnud kunagi NB proovinud, siis otsustasin kevadel selle mudeliga tutvust teha. Nüüd on kogemused olemas ning võib üldjoontes rahule jääda.
- Väntan visaduse levialas -
miks on vaja veekindlat tossu? ei saa aru.Xavier kirjutas:No mul on küll ühed Adidas'ed. jalad kogu aeg kuivad, mudelit ma ei tea. Peal on selline sinine ,,kile'' moodi materjal, mis tagant klõpsuga kinni(kuid küljest ära ei käi) ja kannaosas on ka veekindel materjal. Nendega väga hea märjaga joosta, jalg saab ainult nii palju märjaks kui higistab.Andrus K kirjutas: veekindlat tossu pole minu teada olemas.
Mul on midagi sellist. Minu toss on küll paar aastat vana mudel ja 700 seeriast mälu järgi, aga spets maastikutoss ja väga hea pidamisega ning "amordiga".Mati kirjutas:Aga NB, olen omadega küll väga rahul.
velo clubbers
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Käin keppidega kõndimas (kepikõnd, nordic walking) , hoiab paremini ning ühtlasemalt pulssi aeroobses tsoonis ja ei ole nii intensiivne koormus liigestele, plussid on veel: libedaga pole kukkumise ohtu, koerad ei julge tülitada ja treeningu saab ka pikemaks ajada. Ehk keegi oskab kommenteerida, kas jalatsite valik on käimise puhul sama mis jooksmiselgi. Olen kasutanud Asicu gel kayanosid ja gt sarja.
noh et kui käid mõnusa lörtsi ja plägaga jooksmas, siis ju nagu võiks olla või mis ? Jalad kuivad-pikem ring-parem vorm-kaunim keha-rohkem naisi-huvitavam elutuisk kirjutas:miks on vaja veekindlat tossu? ei saa aru.Xavier kirjutas:No mul on küll ühed Adidas'ed. jalad kogu aeg kuivad, mudelit ma ei tea. Peal on selline sinine ,,kile'' moodi materjal, mis tagant klõpsuga kinni(kuid küljest ära ei käi) ja kannaosas on ka veekindel materjal. Nendega väga hea märjaga joosta, jalg saab ainult nii palju märjaks kui higistab.Andrus K kirjutas: veekindlat tossu pole minu teada olemas.
Trennis tuleb sõita sama kiirest, kui võistlusel. Või isegi natuke kiiremini!
Muide, NB-l on ka maakeelne koduleht täitsa olemas. http://www.newbalance.ee Lisaks väikesele mudelite tutvustusele on ka juhendid, üllatus-üllatus, paelade sidumiseks
Oddo
väga kõrgelennulised järeldused arvan, et veekindel toss on nagu kummik, mis vett sisse laseb aga välja mitte. olen siiani rõvedate ilmastikutingimuste korral tavaliste tossudega väga hästi hakkama saanud. kui jalad esimest korda märjaks saavad, on tunda, pärast enam mitte.Andrus K kirjutas:noh et kui käid mõnusa lörtsi ja plägaga jooksmas, siis ju nagu võiks olla või mis ? Jalad kuivad-pikem ring-parem vorm-kaunim keha-rohkem naisi-huvitavam elu
tegelikult käin tänaval salomoni papudeg, millel on esimene serv kummist. need on küll head. (aga veekindlus on õnneks mõõdukas).
Veekindlad jooksujalatsid on täiesti olemas, matkajalatseid veelgi rohkem. Milleks neid vaja on? Kui jalad märjaks saavad, on oht külmetuda, kuna märg nahk jahutab keha tohutult kiiremini. Teiseks, niiske/märg nahk on oluliselt nõrgem kui kuiv nahk. Niiske naha puhul piisab väiksemastki hõõrdumisest, kui vesivill või verevill ongi olemas. Kuiva naha puhul seda ei juhtu.
Veekindlust toodetes tagavad tavaliselt kas:
1. Sympatex membraankile- veekindlus ca 10 000mm, hingavus 2700g/m2/24h
2. Gore-Tex membraankile- vaieldamatu turuliider, mille veekindlus on ca.45 000 mm, hingavus alates 11 300 g/m2/24h. Gore-Tex XCR on 25% paremate omadustega.
Veekindlust toodetes tagavad tavaliselt kas:
1. Sympatex membraankile- veekindlus ca 10 000mm, hingavus 2700g/m2/24h
2. Gore-Tex membraankile- vaieldamatu turuliider, mille veekindlus on ca.45 000 mm, hingavus alates 11 300 g/m2/24h. Gore-Tex XCR on 25% paremate omadustega.
No las need surfarid nüüd olla.Ermo kirjutas:Päris veekindlat jooksujalatsit ei kujuta ettegi . See vist rohkem surfarite varustuses.
Olen nüüd selle teema raames päris paljusid jalatsite netilehekülgi läbi kolistanud ning mingi list sobivatest saabastest hakkab tekkima. Kui saan nimekirja koos linkidega kokku, ehk viskan siia ülesse, et asjatundjad saaksid kommenteerida, mis hea, milline mitte. Eelkommenteerijatele niipalju, et keegi ei eeldagi 100% veekindlat jalanõud, aga näiteks sellisega:
http://www.holdall.co.uk/product.php?xProd=215
ma küll ei tahaks lörtsis ja märjal asfaldil joosta. Pigem sellisega:
http://www.backcountrystore.com/store/S ... bcat_id=21
- Väntan visaduse levialas -
lörtsi suhtes küll, aga Salomon kui jooksujalatssurfar kirjutas:http://www.holdall.co.uk/product.php?xProd=215
ma küll ei tahaks lörtsis ja märjal asfaldil joosta. Pigem sellisega:
http://www.backcountrystore.com/store/S ... bcat_id=21
Mulle meeldiks kui iga brand jääks oma liistude juurde ja arendaks end oma nisis edasi. Aga noh ...
Et oleks usalusväärsed jooksutossude tootjad ja kindlad jalkavarustuse tootjad jne. Kui iga firma kõike vorbib teha (nagu nike ei saa mainimata jätta) siis minu jaoks see brand end ammendab juba puht moraalselt ning positiivne imago pühendunud tossutreialistest asendub kujutlusega ahnetest korporatsioonijuhtidest.
Trennis tuleb sõita sama kiirest, kui võistlusel. Või isegi natuke kiiremini!
suhtusin ise ka alguses kahtlusega sellesse liikumisviisi eelmine aasta sai tartu maratonil kolmekümne sisse sõidetudtarmo kirjutas:sauvakävely rokib. ratturile kindlasti sobivam aeroobne treening sügisel kui jooksmine.UrmasL kirjutas:jeee, kellele nordic walking kellele sauvakävely. Soome penskarid ruuls....www kirjutas:Käin keppidega kõndimas (kepikõnd, nordic walking) ,
see aasta lund eriti pole ega tule bikega natuke nadi nii mudase ilmaga ringi rallida, spinninngurattaga kerida viitsib ka ehk kaks-kolm korda nädalas
nii et saulusest sai paulus
...plussiks on veel see et koerte vastu on väike konkurentsieelis
Mis selles sauvakävelys halba on? Oled sa proovind?UrmasL kirjutas:jeee, kellele nordic walking kellele sauvakävely. Soome penskarid ruuls....www kirjutas:Käin keppidega kõndimas (kepikõnd, nordic walking) ,
Kellele jooksine ei sobi (valusad pölved ntks) siis on köndimine vägagi hea treening. Ega see kepikönd ei ole miski Kadrioru pargis jalutamine... kui ikka köndida korraliku tempoga ligi 2 tundi (arvestades, et liigub ka ülakeha mitte ainult jalad) on löppuks ünsa väsinud tunne.
Proovi kui ei usu. Vöta lapsepölvest pärit suusakepid ja mine metsa
Arusaamiseks piisab ka tavalisest kõnnist. Proovige teha vahest mõni pikem kõnd. Ntx Tallinnas ühest linnaosast teise kasvõi. Ka see võtab juba mõnusalt läbi, jalgades on raudselt tunda. Seega kepikõnd võib täiesti normaalse koormuse anda jamina seda ei alahindaks.liina kirjutas:... Ega see kepikönd ei ole miski Kadrioru pargis jalutamine... kui ikka köndida korraliku tempoga ligi 2 tundi (arvestades, et liigub ka ülakeha mitte ainult jalad) on löppuks ünsa väsinud tunne.
...
velo clubbers
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Nõus Mati ja Liinaga. Ise püüan ka sügisest kevadeni iga laupäev Harku metsas sellise 10-15km u. 2 tunnise jalutamise ära teha. Iga ilmaga (kui ei ole muid üritusi). Kui on ikka värske ja paks lumi metsas, siis 10km lumehangedes võtab jalad mõnusalt läbi. Õhtul veel Pääsküla ujulas 45 min intensiivset s.t vahepeal puhkamata ja sobiva tempoga ujumist ning HEA enesetunne garanteeritud.
olen ca 3-4 nädalat kaks korda nädalas umbes 2t 120se pulsiga keppidega ringi kõndinud, võrreldes jooksuga treenib rohkem ja ühtlasemalt just aeroobses faasis, huvitav on et kui jooksus tõstavad pulssi tuntavalt tõusud, siis käigu puhul piisab lihtsalt natuke pehmemast pinnasest, nt. liiv, lumi reklaamüllitistes on näha kuidas soome, rootsi suusaässad treenivad vastupidavust nii pehmel pinnasel rabas mätaste vahel.
algul ei saanud aru mis point sel on, tõusudel enda piinamine tundus efektiivsemana, kuid praegu arvan et mägedes saab ühtlast aeroobset pulssi treenida ainult teatud võistlusvormi olemasolul
algul ei saanud aru mis point sel on, tõusudel enda piinamine tundus efektiivsemana, kuid praegu arvan et mägedes saab ühtlast aeroobset pulssi treenida ainult teatud võistlusvormi olemasolul
Räägi natuke tehnika osa. Kui pika sammuga käid ja kuidas käed töötavad - ntx võrreldes suusa klassikaga, kui kaugele ette, kui sirgeks?www kirjutas:olen ca 3-4 nädalat kaks korda nädalas umbes 2t 120se pulsiga keppidega ringi kõndinud, võrreldes jooksuga treenib rohkem ja ühtlasemalt just aeroobses faasis...
Kuda annab võrrelda suusa imikaga.
velo clubbers
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Kui me räägime vastupidavustreeningust, siis lihasväsimus selle puhul küll mingi näitaja pole. Kõik, mida pole harjunud tegema, "võtab läbi". Aga see tähendab tegelikult peamiselt seda, et töötasid lihasgrupid, mis polnud harjunud tööd tegema. Paari-kolme nädalaga toimub optimeerumine ja siis saad koormust ikkagi lähtuvalt oma ainevahetuse intensiivsuse/treenituse suhtest.Mati kirjutas:Arusaamiseks piisab ka tavalisest kõnnist. Proovige teha vahest mõni pikem kõnd. Ntx Tallinnas ühest linnaosast teise kasvõi. Ka see võtab juba mõnusalt läbi, jalgades on raudselt tunda. Seega kepikõnd võib täiesti normaalse koormuse anda jamina seda ei alahindaks.liina kirjutas:... Ega see kepikönd ei ole miski Kadrioru pargis jalutamine... kui ikka köndida korraliku tempoga ligi 2 tundi (arvestades, et liigub ka ülakeha mitte ainult jalad) on löppuks ünsa väsinud tunne.
...
Eeldan, et sa ei põlasta nüüd seda va kepikõndi. Ratturi seisukohalt on siis ju samas seisus ka jooks ja suusatamine, kus töötavad vabsee teised lihased ja raudselt on valusad alguses. Koormust ja lõpuks ka treenitust annavad siiski.Arbo kirjutas:Kui me räägime vastupidavustreeningust, siis lihasväsimus selle puhul küll mingi näitaja pole. Kõik, mida pole harjunud tegema, "võtab läbi". Aga see tähendab tegelikult peamiselt seda, et töötasid lihasgrupid, mis polnud harjunud tööd tegema. Paari-kolme nädalaga toimub optimeerumine ja siis saad koormust ikkagi lähtuvalt oma ainevahetuse intensiivsuse/treenituse suhtest.
velo clubbers
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
jooks ei ole päris sama. jooksu puhul kipub pulss väga kergelt üle piiri minema, kui pole harjunud jooksma. 150 ja üle selle ei ole mingi küsimus. sügisel aga ei pea sellist higeldamist vajalikuks. kui nüüd proovida joosta 140 - 142 pulsiga, siis see pole enam jooks vaid lonkimine, käimise ja jooksmise vahepealne. see kõik on loomulikult isiklik. kepikõnni puhul püsib pulss kergelt vajalikus aeroobses tsoonis. rääkimata koormusest, mis ratturite õrnadele põlvedele osaks saab jooksu ajalMati kirjutas:Ratturi seisukohalt on siis ju samas seisus ka jooks ja suusatamine, kus töötavad vabsee teised lihased ja raudselt on valusad alguses. Koormust ja lõpuks ka treenitust annavad siiski.
olin ise eelmine nädal "jooksuvaba" tänu valutavatele põlvedele ja see jääb pikaks ajaks meelde.
suusatamine ja uisutamine on muidugi teine teema ja ideaalne offseason tegevus. kuskilt valutama ei hakka kui just saapad ei hõõru
See on kindlasti õige. Eriti "puhastverd" ratturite puhul, kel esiteks pole põlved koormusega harjunud ning kindlasti ka samm vähemalt esialgu ökonoomsest kaugel. Eks seda on siin varem soovitatud ka, et vähemalt alustama peaks jooksuga pehmel pinnasel ja tegelikult pole esimestel kordadel ka see lonkiv sörk paha.tarmo kirjutas:rääkimata koormusest, mis ratturite õrnadele põlvedele osaks saab jooksu ajal
olin ise eelmine nädal "jooksuvaba" tänu valutavatele põlvedele ja see jääb pikaks ajaks meelde.
Oddo
suusa imikal on pikemad kepid, olen 184 pikk kasutan käimiseks ca 125 keppe, käed töötavad rohkem alt puusa juurest, analoogne suusatamises tõusu võtmisega s.t mitte kaugele ette sirutatult, samm pikem kui tavalisel käimisel või sörkjooksul, tõuge pole nii terav kui imikat tehes.Mati kirjutas:Räägi natuke tehnika osa. Kui pika sammuga käid ja kuidas käed töötavad - ntx võrreldes suusa klassikaga, kui kaugele ette, kui sirgeks?www kirjutas:olen ca 3-4 nädalat kaks korda nädalas umbes 2t 120se pulsiga keppidega ringi kõndinud, võrreldes jooksuga treenib rohkem ja ühtlasemalt just aeroobses faasis...
Kuda annab võrrelda suusa imikaga.
imika pulss on märgatavalt kõrgem 130<, tõuse kasutatakse anaeroobseks treeninguks, rattasõiduks on paremaid variante treenimiseks, imikas on ikkagi suusatajate väga spetsiifiline liikumisviis erinevalt kepikõnnist kuna seal jälgitakse puusade tööd, keharaskuse õiget ülekandmist, tõuget jne. kepikõnd kuulub rohkkem üldise fitnessi alla.