velo.clubbers.ee

sõitnud Trek ja Meridaga u.10 tuh. km ja pole veel spets riiete ja kiivri ning prillide jms. järele pakilist vajadust tundnud. Saab hakkama ka norm. dresside ja suvejopega. Saabasteks sobivad pea sama hästi jäiga tallaga saali putsad, kui just väga klambreid ei unista.

Ekstreemsed tingimused nõuavad muidugi kiivrit jm., ma ei vaidle vastu kuid enamasti "kui pea on otsas ja vaatad kuhu sa sõidad" ei juhtu sinuga midagi". S.t. kõik sõltub pigem sellest, kuidas sina ennast ohtu sead, kiiver peas või mitte!

sqber kirjutas: Olgem siiski mõistlikud ja sõitkem kiivritega

Näiteid kodule lähemalt kah kui Giro'lt

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/1 ... d=10356108

Kristiano kirjutas:Ekstreemsed tingimused nõuavad muidugi kiivrit jm., ma ei vaidle vastu kuid enamasti "kui pea on otsas ja vaatad kuhu sa sõidad" ei juhtu sinuga midagi". S.t. kõik sõltub pigem sellest, kuidas sina ennast ohtu sead, kiiver peas või mitte!

Minu soovitus 6000 eeguse ratta huvilistele, et lisavarustus sõidukingade või mugavate riiete näol annab tihti parema efekti (eriti kui võistelda plaanis) kui astme võrra parem käiguvahetaja, mida algajad tihti ratta headuse etalonina võtavad. Kiivrist ei räägi üldse, sest juba üks käik kirurgi juurde maksab tänapäevastes tingimustes sama palju keskmine kiiver Püsivad vigastuse tagajärjed on üldse rahas mõõdetamatud.

Seega soovitaks ka 6000 eeguse ratta puhul eelarvet lisavarustuse jaoks jätta ja mitte rahaliselt kohe hinge kinni tõmmata. Ilmselt küsija pettub, aga ilmselt pole ma ainuke, kes ei oska esimese hooga ühtegi konkreetset ratast soovitada, enamikes poodides on selle raha eest juba nii mõnigi sõidetav ratas olemas, vaata, kus targemad müüjad ja sobilikuima raamiga ratas.

Kristiano kirjutas:Ekstreemsed tingimused nõuavad muidugi kiivrit jm., ma ei vaidle vastu kuid enamasti "kui pea on otsas ja vaatad kuhu sa sõidad" ei juhtu sinuga midagi". S.t. kõik sõltub pigem sellest, kuidas sina ennast ohtu sead, kiiver peas või mitte!

Juhtub küll! Sa võid ju jubekõva sõitja olla aga alati võib mingi auto sulle lihtsalt sisse rammida ja tulemusi võid kuskilt rotten.comist vaadata.

Tähelepanelikkus on tiba olulisem kui kiiver, aga eks kiiver kulu ka ära, ei saa öelda.
Samas võivad saapad ja prillid v. kiiver mõnikord just vingerpussi mängida(n:kui ei saa jalgu klambritest välja v. kui mõneti hoolimatu kinnituse korral kiiver ja prillid oma asendist liiguvad, takistades vaatevälja)

jagasin ühe rattaostu teema pooleks sest 1 "minuga ei juhtu midagi sest vaatan ette" mees peab end jälle nii kõvaks, et vaidlus aina pikeneb.
mingis tänases ajalehe võrguväljaande kommentaarides ütles ka 1 , et ta enam purjus inimese autosse ei istu kuna on ühe lennu läbi teinud vms.

võib-olla tahab ka kristiano olla mees kelle surma või taimeks muutumise tagajärjel mõni sõber tõdeb, et njah, kiiver on mõistlik mõte.

epp tea miks ma peaksin ennast superratturriks pidama, aga minu lause mõte seisnes mitte kiivrivastases propagandas, vaid lihtsas toonis, mis tahtis öelda, et selle lühikese aja jooksul, mil mul on au olnud sõita rattaga, on kogetud õnnetused toimunud kas hoolimatusest=tähelepanematusest=liigsest kindlusest s.t. kiiver ei ole esmane vaid sinu vaimsed omadused on punkt. nr. 1, mis ohtlikes oludes mängivad esmast rolli. Kiiver on abivahend, ja peab nentima et üsna oluline, kuid alalhoiureaktsioonid on teine teema.

erikr kirjutas:jagasin ühe rattaostu teema pooleks sest 1 "minuga ei juhtu midagi sest vaatan ette" mees peab end jälle nii kõvaks, et vaidlus aina pikeneb.
mingis tänases ajalehe võrguväljaande kommentaarides ütles ka 1 , et ta enam purjus inimese autosse ei istu kuna on ühe lennu läbi teinud vms.

võib-olla tahab ka kristiano olla mees kelle surma või taimeks muutumise tagajärjel mõni sõber tõdeb, et njah, kiiver on mõistlik mõte.

Õige otsus. Eelmises teemas kippuski asi juba liiga piinlikuks minema. Aga kiivritest veel nii palju, et mingis telesaates sattusin nägema ühte VÄGA õpetlikku kateset kiivri kasu(m)likkuse kohta. Nimelt võeti 2 jaanalinnu muna (igatahes mingi pirakas muna oli). Võeti siis esimene neist ja lasti vabalangeda nii poolteise meetri pealt. Juhtus see, mis juhtuma pidi - muna oli all over the place. Teine muna pandi siis kiivri sisse, võeti rihmadest kinni (et kiiver kenasti ripuks) ja lasti samalt kõrguselt vabalt kukkuda. Juhtus see, et midagi eriti nagu ei juhtunudki.

Ja selline jutt, et kiiver ja/või prillid hakkavad nähtavust segama on pehmelt öeldes kummaline. Me räägime ikka korralikult kinnitatud kiivritest ja üldse tehniliselt korras varustusest. Muide, kiivrist on kasu ka ilma, et sa kohe kukkuma peaks - metsavahel on sageli oksi ja alla vajunud nooremaid puid, millede alt läbi vuhisedes kiiver sageli teed teeb.

PS. Vaatasin praegu, et emoticonide all polegi ühtegi kiivriga pildikest

Ja muidugi tänud, see on hea kui jagatakse häid soovitusi! Ma just mõtlesin kiivrit muretseda, kuid siis nägin, et selleks ei ole otsest vajadust. Metsades kus sõidan ei ole veel ükski taim, kaasaarvatud 50 cm läbimõõduga mänd, nii suurt hirmu tekitanud, et pai lapse kohaselt kiivri järele tormaks. Sõidan pisut aeglasemalt ja rohkem teeserval ja ei ole proff, et pean kõik mängu panema, ka pead, mida kaitseb mu kiiver. Võibolla tulevikus

Kristiano kirjutas: Ma just mõtlesin kiivrit muretseda, kuid siis nägin, et selleks ei ole otsest vajadust. MSõidan pisut aeglasemalt ja rohkem teeserval ja ei ole proff, et pean kõik mängu panema, ka pead, mida kaitseb mu kiiver. Võibolla tulevikus

otsene vajadus on sel hetkel, kui pauk käib, paraku pole siis enam aega poodi kiivri järgi joosta.

tooks paralleele autoga liiklemisest. Turvavöö paned ju ikka kinni, hoolimata sellest, kui ohutuks ja heaks sõitjaks end pead. Võid olla ohtudeks valmis ja liigelda üliettevaatlikult, jättes turvavöö kinnitamata. Samas tuleb mingi purjus tüüp sajaviiekümnega pimedas kurvis vastu või läheb sul rehv väga vales kohas katki ja ongi olemas

Selge on see,et kiiver on ei ole kohustuslik,kuid veel kindlam on see,et vajalik ta on!Sellest saab varem või hiljem aru!
Kuid loodetavasti ikka varem,sest pärast võib olla juba liiga hilja!

Kui 150 km autoga, siis ei ole kiivrist mingit tolku. Vaz ja Avia jt. ei oma ka mingit turvavööd. Üliettevaatlikus on see eest juba alalhoiureaktsioon, mis seab sind pigem ohtu. Ja kui rehv puruneb maastiku jalgrattal, siis ei juhtu ka väga midagi. Kõmakat v. pauku saab ennetada kui säilitad kontrolli ja tegutsed vastavalt.( s.t. oled üle paanikast ja ei lähe krampi, omad ülevaadet) Inimene on ekslik, sellepärast ka Kiiver. Minu meelest kogu turvavarustus ongi selleks, et leevendada just sõitja poolt tehtud vigu (vea teed ka kui sulle otsa sõidetakse, tehes valesid manöövreid tingitud paanikast). Aga täiuslikku reaktsiooni taju pole kellegil. Ja kuna see jutt on õhtus juba, siis on Kiiver loomulikult oluline. Võibolla teen valesti kui usaldan ennast liiga palju, mitte kasutades Kiivrit, aga eks igaüks teab millega riskib. Hetkel olen kiivrita leeris.

no on nüüd jälle lahti kaevatud vana teema.Ons sellisel vaidlusel üldse mingi mõte, mida keegi tõestada tahab? Et kiivrita on sama ohutu kui kiivriga? No kui nii siis las olla.Igaüks sõidab vastavalt oma parima äranägemise järgi ja OMAD VITSAD PEKSAVAD,kui muidugi pärast enam on kedagi peksta

1 . vazidel on turvavööd täiesti olemas, samuti azlk-del, zazidel ja gazidel!
õnneks toimib meil looduslik valik, st targem jääb ellu ja pärandab oma geenid järeltulevatele põlvedele. kahjuks, kui sinuga midagi juhtub, et lohuta see su lähedasi.
tuleb meelde mingi kleeps ühelt cryslerilt: selles autos ei kinnitata turvavöösid, vaid surrakse nagu mees.

Mida me sinusugusega ikka peale hakkame? Sõida siis ilma kiivrita, ise tead, oma asi sul. Sa täiega superrattur, ei kuku ega tee vigu.
Tead, mina ka arvan, et sõidan hästi, olen tähelepanelik, sõidan ettevaatlikult ja ei pane matsu, aga sellegipoolest kannan kiivrit,sest alati võib midagi juhtuda ja siis on juba hilja. Võibolla sina omavea tõttu ei pane kunagi nipplisse aga äkki mõnel võistlusel või hoopis tänaval satun mina sulle vastu, tuiskan täiega, ette ei vaata ja panen sinuga kokku. Mul on kiiver peas, mis ehk päästab mind kõige hullemast, aga sina kukud peaga vastu äärekivi ja oledki kutupiilu, oleks vist kahju küll. Kui juhtub õnnelikum õnnetus olema, siis jääd aind ülejäänud eluks invaliidiks. Jube tore!
Mõtle sellele, et sa ei ole liikluses üksi, vaid on küllalt "mitteniihäidsõitjaidkuisina" .
Keegi meist ei kanna kiivrit sellepärast, et kindalt peapeale kukkuda, vaid see on üks ettevaatus abinõu, mis võib päästa meid.

Võib-olla kõlab natuke kehvasti, aga arvan, et Kristiano ja koopiad on juba kukkunud , sest tegelikult ju tõesti ei ole millegi üle vaielda.

täitsa õige, aga ma mainisin, et ohutus sõltub peamiselt teistest teguritest kui "armastatud kiivrist", ma ei tulnud siia kübarat halvustama ja üldse sellest juttugi tegema nagu mulje on jäänud, lihtsalt avardasin vaatenurka ja tõin esile sõna "alalhoiureaktsioonid". S.t. sa oled seda paremini kaitstud, mida paremal tasemel on su alalhoiureaktsioonid. See teadlikus on oluline ka võistlustel ja sellest sõltub sõiduosavus. Kui see rattureid ei huvita, siis ei ole tõesti millegi üle siin pajatada.

Kristiano kirjutas:täitsa õige, aga ma mainisin, et ohutus sõltub peamiselt teistest teguritest kui "armastatud kiivrist", ma ei tulnud siia kübarat halvustama ja üldse sellest juttugi tegema nagu mulje on jäänud, lihtsalt avardasin vaatenurka ja tõin esile sõna "alalhoiureaktsioonid". S.t. sa oled seda paremini kaitstud, mida paremal tasemel on su alalhoiureaktsioonid. See teadlikus on oluline ka võistlustel ja sellest sõltub sõiduosavus. Kui see rattureid ei huvita, siis ei ole tõesti millegi üle siin pajatada.

Mul on omast arust piisavalt ettevaatust - rattarallidel pole kordagi kukkunud ja maratonidel ei saanud ainult üks kord tõusu tropis äkitselt peatudes kiiresti jalga lahti ning vajusin vaikselt külilili. Olen ennast hoidnud ka treenides. Siiski tuli mulle eelmisel aastal maanteel kõrvalteelt (nähtavuse ala ligi kilomeeter! ) hetkeks peatunud auto küljelt sisse - mind viidi kanderaamiga ülevaatusele ja ratas läks mahakandmisele. KIIVER oli peale kokkupuudet asfaldiga oma töö teinud ja saadeti pidulikult erru ... (nüüd uuem suguvend asendamas ).

Moraal selles, et on asju, mis ei sõltu inimesest ja tema ettevaatlikusest. Avariides saavadki tavaliselt rohkem viga just süütud inimesed.


album_page.php?pic_id=2355

seda pole väitnudki, et kõik ohud välistatud..kõike juhtub, aga tõenäosus on seda väiksem mida paremini oled ette valmistatud nii varustuse kui ka "teadmiste" ja oskuste poole pealt. Mõned märksõnad:
-- laiekraan nägemine
-- pingevabam haare keerukamates situatsioonides
-- ohu allikale liigse tähelepanu vältimine
-- kurvi läbides ühe hooga(mitte pidurdades) ja trajektoori etteplaneerides
-- kehakaalu õige jaotus ratta suhtes ja vedrustuse toimimine käte ning jalgade näöl hüpetel v. künklikul maastikul
-- õige pidurdamine olenevalt olukorrast
-- kontaktis mõne muu sõidukiga, keha võimalikult kerge asend, mitte sunnitud pimesi pöörded.
-- ja muud ended...
kõik see ainult jutt, kuid siiski tähelepanu vääriv. Ma ei ole kindel, aga pole vist palju neid, kes metoodiliselt lähenenud rattasõidule, pigem tunnetusega. Superbikedel on need elementaarsed märksõnad.

Su jutt tundub kõik hästi teaduslik-rahustav-psühholoogiline jne aga ma väga ei usu et sa enne iga kurvi mõtled kas ikka kaalujaotus vms on ikka paigas... . Mina kannan alati trennis kiivrit, ilma on juba veits imelik tunne . Soovitan sul kiivrit kanda, mitte tuua tuhat põhjendust, miks seda pole vaja kui sul on terasnärvid ja suurepäraselt kaalutlev mõtlemine.

Kristiano, kõik absoluutselt õige, mis viimases postituses räägid. Kuid, sa EI SAA kukkumisel ette planeerida, kas maandud pea, jalad või käed ees. Seda muidugi sel juhul, kui kukkumine tuleb paraja hoo pealt ja ootamatult.
Mina isiklikult võtan metsas sõites tihtipeale ette riski kukkumisega nt. järsud ja tehnilised laskumised. Ausalt öeldes, olen paar korda ikka väga valusa nipli pannud. Ja sellelt paarilt korralt on selgelt meelde jäänud, et vahetult peale kukkumist peas vilistas st. sain ikka mingi laksu ära. Ei taha eriti ette kujutada, kui poleks neil hetkedel kiivrit olnud.

Põhiline on see, et iga rattur on kasvavale põlvkonnale eeskujuks keda jäljendada. Kõik järgijad ei ole nii andekad ja ei saa hakkama kõigi ülal toodud 'märksõnadega'.
Mõelge sellele, et kõik kiivrita sõitjad on kaudselt süüdi kui mõni noor ja kogenematu viga saab - meie tegime ju ees!

Kristiano kirjutas:seda pole väitnudki, et kõik ohud välistatud..kõike juhtub, aga tõenäosus on seda väiksem mida paremini oled ette valmistatud nii varustuse kui ka "teadmiste" ja oskuste poole pealt. Mõned märksõnad:
-- laiekraan nägemine
-- pingevabam haare keerukamates situatsioonides
-- ohu allikale liigse tähelepanu vältimine
-- kurvi läbides ühe hooga(mitte pidurdades) ja trajektoori etteplaneerides
-- kehakaalu õige jaotus ratta suhtes ja vedrustuse toimimine käte ning jalgade näöl hüpetel v. künklikul maastikul
-- õige pidurdamine olenevalt olukorrast
-- kontaktis mõne muu sõidukiga, keha võimalikult kerge asend, mitte sunnitud pimesi pöörded.
-- ja muud ended...
kõik see ainult jutt, kuid siiski tähelepanu vääriv. Ma ei ole kindel, aga pole vist palju neid, kes metoodiliselt lähenenud rattasõidule, pigem tunnetusega. Superbikedel on need elementaarsed märksõnad.

tubli kristiano, hakkad mulle juba oma südikuses meeldima
isiklikult arvan, et olen osaliselt need oskused , va panoraamnägemine, kuna siin seab inimfüsioloogia ette omad piirid, omandanud varases nooruses, mil oli au 8 a jooksul motokrossi sõita. kui suur on sinu, kui baigisõiduteoreetiku praktika sel alal? kahjuks vaatamata nendele oskustele teen igal aastal läbi mõne kukkumise, millest mõned tingitud oma lohakusest, mõned ettearvamata situatsioonidelst.
mõned siinsed liikmed on reaalselt näinud, kuidas mõned aastad tagasi 1.-sel mulgi maratonil kaasvõistlejaga u 35-40 hoo peal hüppes küljed kokku pannes, mis tingis korraliku kukkumise, mu peas purunes treki kiiver.
ei taha mõelda, mis ilma kiivrita oleks juhtunud.
kuidas käitud, kui su ette plaanitud kurvi trajektoorile süstib ette ntx kaasvõistleja? (tava situatsioon krossi esimestel ringidel ja ka eesti harrastajate maratonidel)
ole sa kuitahes hea sõitja, kel kõik vajalikud liigutused ja hoiakud juba reflektoorsed, tekkib ikka situatsioone, kui lendad sadulast. ja siis jääb loota vaid vanajumala abile. jutud oskusest kukkuda on müüt - ei tea, et ükski tsiklist v jalgrattur seda spetsiaalselt harjutaks.
eksivad ka ülitugevad, kelle oskustes pole põhjust kahelda (mu kunagine võistluskaaslane avo leok, kes loodetavasti tänu oma erakordsele tahtejõule ja sihikindlusele loodetavasti ratastoolist veel tõuseb ja tsikli selga naaseb)

-- laiekraan nägemine
-- pingevabam haare keerukamates situatsioonides
-- ohu allikale liigse tähelepanu vältimine
-- kurvi läbides ühe hooga(mitte pidurdades) ja trajektoori etteplaneerides
-- kehakaalu õige jaotus ratta suhtes ja vedrustuse toimimine käte ning jalgade näöl hüpetel v. künklikul maastikul
-- õige pidurdamine olenevalt olukorrast
-- kontaktis mõne muu sõidukiga, keha võimalikult kerge asend, mitte sunnitud pimesi pöörded.
-- ja muud ended...

1. Inimene ei näe 360 kraadi, seega sinu taga võib alati oht tekkida ja seda ka poole sekundi vältel..
2. Oleks sa öelnud pingevabam sõit oleks uskuma jäänud, aga haarde osas vaideln vastu, auk tänavas või järsk kivistikuline laskumine viib lõdva haardega lenksu käest..
3. Seega suudad sa vältida igasugu arusaamatusi autojuhide ja ees sõitjate ja käiatega vältida, nii et sinu esimese punkti väide sinu poolt ümber lükatud ei saa ?
4. Aga kui etteplaneeritu trajektooril vedelb maas miski praht mis sul esimese ratta kinni kerib või siis takistus ?
5. Ka sellisel juhul võib olla ootamatusi, sest vahel künkalt tõusu võttes ei näe sa mis on künka taga..
6. Piduradmine kiiruselt 20 ja enam ei õnnestu enam poole meetriga paraku, samuti pole teeolud ühesugused, seega pole alati pidurid see päästev lootus
7. Kontaktiks võib lugeda tagant otsa sõitvat autot või siis autot kes otsustas sulle alguses teed anda aga siis hakkas tal kiire.. Rataste puhul on juhtumeid kus lenksud kipuvad sõlme minema, isegi ilma "sarvedeta"
8. Nende ennete all võiks lugeda näiteks rattal miski olulise detaili purunemise, mille tagajärjel lihtsalt lendad ja kõik

Mis ma oma argumentidega öelda tahan, et juhtub tegelikult ükskord ja peale seda ei ole enam isegi mitte 70% kindlust et istud uuesti ratta selga.. Nagu vanarahvas ütles et parem pool muna käes kui tuvi katusel..
Ratturitele ümbertõlgituna peask olema see: Parem kiiver peas, kui potensiaalne oht teepeal..

Üldiselt see vaidlus ei vii jällegi mitte kuskile (nagu ka kõik eelmised sarnased vaidlused). Kokkuvõttes võib öelda, et sõitja võib küll viia enda turvalisuse enda käitumisega nullile väga lähedale, kuid nullini ta seda viia ei suuda. Nullini ei vii seda ka kiiver, kuid kiiveriga astud siiski sammukese lähemale kui ilma kiivrita.

Kristiano kirjutas:täitsa õige, aga ma mainisin, et ohutus sõltub peamiselt teistest teguritest kui "armastatud kiivrist", ma ei tulnud siia kübarat halvustama ja üldse sellest juttugi tegema nagu mulje on jäänud, lihtsalt avardasin vaatenurka ja tõin esile sõna "alalhoiureaktsioonid". S.t. sa oled seda paremini kaitstud, mida paremal tasemel on su alalhoiureaktsioonid. See teadlikus on oluline ka võistlustel ja sellest sõltub sõiduosavus. Kui see rattureid ei huvita, siis ei ole tõesti millegi üle siin pajatada.

Ütleme siis nii, et kui oma alalhouinstinkt maksimumini välja arendada, siis istud sa kodus, teki all, äärmisel juhul diivanil. Rattasõidust näed öösiti vaid koshmaare.

Ja tulen korraks vaid tagasi selle juurde, miks see teema üldse alguse sai. Isik küsis ratta-foorumis, et mis ratast osta ja märkis, et kavas on tõsiselt treenida ja VÕISTELDA. Võistlemisel aga PEAB kiivrit kandma. Ja jutul lõpp.

Lõin täna hommikul käega ja toppisin kiivri pähe, olgugi et ei paista üldse cool. Kuna paar päeva varem üritati ühe päeva jooksul kahel korral alla ajada, liikluseeskirju "õgvendades" (minivan Pärnu maanteel-ei tahtnud vastasvööndist vasakpööret tehes tugevama õigusega teed anda -roolis ontliku välimusega naine, siis mingi riisirakett Vabakal- üks pärisuunaline kähkukas üritus pöörata kõrvaltänavale punast noolt eirates- roolis kontoriroti silmadega üle keskealine mees).
Täna hommikuks jõudis kohale
NB hea disainiga kiivreid on harva müügil. Või on siis mingis hüper hinnaklassis.

Eluaeg on ajand näo irwele rulluisutajad, kes on end kaitsnud erinevate kaitsmete, kuid mitte kiivriga.
Sama efekti kutsuvad esile ka ratturid kel a'la ag2r riidekomplekt ja nokats/rätik.

Kutsun neid omaette "kehaga-töötajateks".

Pea on üks selline veider asi, mille väärtus normaalsel juhul pidevalt kasvab. Sellesse koguneb teadmisi ja hea õnne korral ka tarkust. Minu pea näiteks maksab täna mõnevõrra rohkem kui eile... Nii, et tasub hoida. Aga siis, kui ma alles sõitmist alustasin ei teatud kiivritest veel midagi. Oli lihtsalt veidi õnne, kuigi peagi oli ka alles tühjavõitu. Nüüd ei kujutaks kiivrta sõitmist enam ette. Tean, mida võib kaotada. Väga meeldis ühe eelpool väitleja vihje looduslikule valikule. Jätkaksin samal teemal retoorilise küsimusega: kas kõlupea peabki olelusvõitluses ellu jääma ja jätma endast geneetilise jälje uute kõlupeade näol?

micha kirjutas:........Eluaeg on ajand näo irwele rulluisutajad, kes on end kaitsnud erinevate kaitsmete, kuid mitte kiivriga.

Aga positiivne ju on , et ratturite puhul suhe on tunduvalt positiivsem kui rullarite puhul.

fax kirjutas: Nagu vanarahvas ütles et parem pool muna käes kui tuvi katusel..
Ratturitele ümbertõlgituna peask olema see: Parem kiiver peas, kui potensiaalne oht teepeal..

Ja mõnedele, kellel kiiver olemas, aga kasutamiseks võistlustel, selle ütluse mugandus
"Parem kiiver peas kui kodus riiulil"

Kukkumiste statistilise paratamatuse kohta näide pühapäevasest treeningust Nissan maratoni rajal. Sõitjaid oli u 25. Mina nägin 5-t kukkumist ja võimalik, et oli mõni veel. Ei võisteldud ega kihutatud seejuures.

Põhjused erinevad - nt ühel sillal, kust bikega mingit probleemi polnud, oli laudade vahe hübriidi suht kitsa kummi jaoks liiga lai ja ...

+purunes üks sadulapost, mis vist kukkumist õnneks ei põhjustanud.

Ma ei mõista ka hästi seda kiivrivaenulikkust. See peaks ju olema peaaegu nagu rattajupp, kus ratas, seal ka kiiver. Ja mugavad on nad minuarust kah. Eilegi tulin rattaga töölt, jätsin ratta koju ja läksin edasi poodi ja alles seal avastasin, et kiiver oli pähe jäänud
Talvel ka suusamaratonil järgmine juhus: pakin kola: saapad, suusad, kepid, kiiver, natukese aja pärast mõtlesin alles, et kas seda viimast ikka vaja on?

Ise ka sõitnud enamasti ilma kiivrita ja alles see aasta sai seotatud korralik kiiver. Palavatel päiksepaisteliste ilmadega natuke palav on kuid küll sellega ära harjub

Ise olen käinud ainult üks kord ilma kiivrita 200 m kodust bensujaamas kumme pumpamas. Muidu ikka ka kodulähedased metsaradadel koeraga hulkumas käies kiiver peas.
Lisaks on ka autojuhid veidi arvestavamad kui korraliku varustusega sõita. Kiiver + õhtusel ajal helkurvest ja tuled.

muri kirjutas: Lisaks on ka autojuhid veidi arvestavamad kui korraliku varustusega sõita. Kiiver + õhtusel ajal helkurvest ja tuled.

Täpselt, seda on ka aru saada

sai kah aastake tagasi korra ilma sõidetud aga kui Trummis suusasilal üle nipli sai käidud (õnneks midagi tõsist ei juhtunud) ei välju enam ilma kiivrita kohe kindlasti. samas tõesti on märgata kui oled kiivri ja helkurvestiga maanteel siis on autojuhid kuidagi viisakamad

Mõtetu vaidlus.

See kiiver ei ole ka mingi imerohi. Sõidan, kui võistlen. Muidu ratturi takistus. Kõik. Aga kaitseb jah, muidu ei kannaks ta kiivri nime. Kuid pole vaja........mul ei ole mootorit peal, et lähen gaas põhjas hüppesse......

Pierre kirjutas:Mõtetu vaidlus.

See kiiver ei ole ka mingi imerohi. Sõidan, kui võistlen. Muidu ratturi takistus. Kõik. Aga kaitseb jah, muidu ei kannaks ta kiivri nime. Kuid pole vaja........mul ei ole mootorit peal, et lähen gaas põhjas hüppesse......

Selle pärast takistabki, et ei ole harjunud!
Kui pikemalt kasutad, siis saab samasuguseks vajaduseks nagu rattapüksid ja kindad.

Kui norida, siis kukkumist võib õppida Aikidos jms. aladel kõlupeaks ennast vast ei pea veel ja sellest kas inimene ajaga targemaks ka saab või vastupidi sõltub juba isikust endast. DNA omaduste suhtes tea ka midagi öelda. Pole tähtis see kiiver siin teemas, soovitatav ja kasulik see on. Meenutasin mõned "alahoiureaktsioonid". Ś.t. need omadused, mis on olulised sõitmisel, ja mida võiks lihtsalt endale rohkem teadvustada ja selgeks teha, sõidu kvaliteedi tõstmiseks. Sellest pole foorumis väga arutatud. Samas pole seda teemat ka algatanud, vaid tõin näite, et rattaga võid sõita ka ilma kiivrita, nagu ma olen senini sõitnud. Igaüks teab, mis mooduse valib, kedagi ei saa selleks sundida.

Kristiano kirjutas: Samas pole seda teemat ka algatanud, vaid tõin näite, et rattaga võid sõita ka ilma kiivrita, nagu ma olen senini sõitnud. Igaüks teab, mis mooduse valib, kedagi ei saa selleks sundida.

No shit Sherlok!?! Tubli oled siis ju...
Muide, mul üks küsimus, et sa võistled ka üldse või käid ainult linnavahel chillimas? Kui võistled, siis võistlustel peab ju kiivrit kandma, kuidas sa selle probleemi lahendad? Starti lähed kiivriga (endal täiega häbi olla) ja siis kui pauk ära käind, viskad tuttavale hoiule, et jumala eest ei peaks kandma, sest ilma saab ka ja sa ju nagu kass, kes kukub alati jalgadele (nu 9 elu ka varnast võtta...)

jah olen võistelnud, harva. Ja Maigret v. Matlock kui sa ikka tunned ennast puudutatuna sellest kiivriteemast, siis ma ütlen sulle isiklikult, et kiiver on sulle kasulik, eriti võistlustel

Kristiano kirjutas:..., et rattaga võid sõita ka ilma kiivrita, nagu ma olen senini sõitnud. .

...ja Tais hullata ilma kummita... muidugi võid
asi selles, et täiskasvanud inimesel on kael suht nõrk ja hoopealt kukkudes käib pea 90% juhtudest laksaki vastu maad.
ja see on fakt.

ei tahaks küll näpuga näidata aga mõned seltsimehed justkui propageeriksid kiivrita sõitmist ja tunnevad uhkust et ise seda teevad. Aru ma ei saa .....

See jutt on siin juba päris mõtetu, kas olen valesti ennast väljendanud või ei saa mõned lihtsalt aru või ei taha aru saada igatahes minu kui tituleeritud Sherlocki poolt "case closed".

Ärge nüüd nii kiiresti kah seda teemat lõpetage- asi hakkas just huvitavaks minema ju

alar kirjutas: asi hakkas just huvitavaks minema ju

Ei tea mis sulle siin huvi pakub kas see mõttetu vaidlemine teemal "kiiver peas","kiiver riiulis"!

Lõppudelõpuks on see iga inimese endaasi kas kannab kiivrit või mitte!

Selle kiivri jutuga meenus üks anekas.

Klass on ehitusel ekskursioonil, õpetaja: "Lapsed, pange kiivrid pähe. Möödunud aastal käisime ka ekskursioonil, üks poiss ei pannud kiivrit pähe, aga tüdruk pani. Ehituselt kukkusid kaks telliskivi alla ja otse lastele pähe. Poiss sai surma, aga tüdruk naeris ja läks minema." Juku kostab: "Ma tean, see on naabermaja Malle. Ma nägin teda eile - käis ringi, kiiver peas, ja ikka naeris.

PS. Sellega ei taha kellegi seisukohti esile tõsta, ega ka vastupidi...
Ja teema hakkab läbuks muutuma ka juba.