velo.clubbers.ee

Andrus K kirjutas:Samas tahaks miskit, mis põlved soojas hoiaks külmemateks aastaegadeks ja millega sportida saaks.

Rattasõiduks soovitan soojalt soojendavaid käe/põlve/säärepikendusi. Teinekord kui hommikul vara sõitma lähen panen peale - tiba jahe ju. Kui ilm soojemaks läheb, saab ära võtta ja taskusse toppida - palju ruumi ei võta. Õhtusel ajal ruulivad kah, eriti sügisepooleb läheb kiiresti jahedaks, siis hea peale tõmmata. Spetsiaalselt rattasõiduks tehtud ja seisavad jalas-käes.
Mul on sellised:

[quote="huko"]
Mul on sellised:
http://www.sunshine-products.com/images ... /22400.gif
http://www.sunshine-products.com/images ... /22401.gif
http://www.sunshine-products.com/images ... /22402.gif
[quote]
Nood niiii pisikese pildikesed, et detailidele ei saa pihta . (vähemalt minu arvuti näitab riideid päkapikkudele)
suurema pildi ja lisa infot sain:
Vt accessories teemat
http://www.sunshine-products.com/sites/startd.html

mart kirjutas:Nood niiii pisikese pildikesed, et detailidele ei saa pihta

Kui õmbluste kvaliteeti tahad uurida, siis osta luup!

Tegin neljapäevast pühapäevani väikese otsa Lätti (kokku ca 430km) ja riietust sai testitud päris hästi pidades silmas hetketemperatuuri (+ 15-16). Mida ma siis tuvastasin:
1) pikkade käistega särk ruulib. Palav ei ole, külm ka mitte. Paistku siis päike või tulgu pussnuge (päris hea padukas oli ca 40km järjest);
2) Särgi peale sobib väga hästi käisteta windstopper. Hoiab kere soojas, palav ei hakka. Aitab natuke ka vihma vastu ja kui korraks peatuse teed, siis külmatunnet ei teki;
3) Püksid peavad olema nii pikad, et põlved ära katavad. Vastasel juhul on sõitmine raskendatud;
4) Oleks aeg muretseda endale kingakatted. Külm õnneks (veel) ei hakanud aga märja jalaga 200km vändata pole just meeldiv;
5) ei haaku küll riietega aga tundub, et sadul vajab väljavahetamist. Tagument oli ikka teise päeva lõpuks suht kutu.

Njah aga kus praegu oleks soodsalt pikkade käistega särki saada? Muidugi on võimalus ka tonni eest osta aga njah..

Ma nägin tartu lõunakeskuse silja spordis Odlo pikkasärki, hind natukene üle 500.
Endal oleks ka aeg soojematele riitetele mõelda. Esialgu tulevad vist ainult käised ja sääred. Kui ilmad külmemaks lähevad, eks siis vaatan edasi...

See on hea, Harles, et sa sellise kokkuvõtte tegid. Minuarvates väga aktuaalne teema ja olen ise ka segaduses, et milliseid riideid osta, sest eelarve on piiratud. Hetkel spetsrattariideid ei olegi, aga samas ei ole kogemust, millistega millise ilmaga sõita kannatab. Samas on ka kingade ost plaanis ja mõtlesin, et kas neid kingakatteid poleks võimalik kuidagi ise valmistada või lasta mõnel rätsepal õmmelda? Mis nende fuktsioon on - kaitsta tuule ja vihma eest või peavad sooja ka hoidma?

cowrider kirjutas:See on hea, Harles, et sa sellise kokkuvõtte tegid. Minuarvates väga aktuaalne teema ja olen ise ka segaduses, et milliseid riideid osta, sest eelarve on piiratud. Hetkel spetsrattariideid ei olegi, aga samas ei ole kogemust, millistega millise ilmaga sõita kannatab. Samas on ka kingade ost plaanis ja mõtlesin, et kas neid kingakatteid poleks võimalik kuidagi ise valmistada või lasta mõnel rätsepal õmmelda? Mis nende fuktsioon on - kaitsta tuule ja vihma eest või peavad sooja ka hoidma?

Ma olen näind, et mõned vennad on nt võistluse ajaks suured spordisokid kinga otsa tõmmanud eelkõige pori jms kaitseks . Kasutatakse ka suvel, vaevalt et just jaheduse pärast. Nt KJK kannavad mõned neid moe pärast Talve jaoks on eraldi soojustusega kaitsed, maksavad head raha kah..

cowrider kirjutas:Hetkel spetsrattariideid ei olegi, aga samas ei ole kogemust, millistega millise ilmaga sõita kannatab.

Aastate jooksul olen suutnud hankida igasugu rattapükse, -särke, -sokke, -kindaid, paar kiivrit ja muud träni. Sooja ilmaga vähem riideid, külmaga rohkem. Säärised ja varrukad on nüüd väga in, temperatuur kukub õhtul/tõuseb hommikul väga kiirelt - kes millal trenni teeb. Spetsriietus on parem:
Lõiked ja muu selline - istuvad paremini selga ja mugavam sõita, alaselg soojas, varrukad randmeteni, pampers pehmendab jne.
Materjalidena on kasutatud selliseid mis edastavad niiskuse väljapoole, mitte ei ima seda endasse nagu puuvillane T-särk. Higi lendub kiiremini. Kui jääd väikse vihma kätte, kuivavad riided kiiremini. Rääkimata tuuletõkkekangastest (Windtex, Goretex). Eriti maanteel sõites hakkab teinekord jahe, tempo palju rahulikum ja tuul käib rohkem peale. Ka talvel saab sõita ilma karumõmmi-tundeta -> pole vaja kümmet särki-jakki selga panna, 3-st piisab. Pükste puhul sama asi.

Mida rohkem riideid, seda harvem pesed neid ja kestavad kauem. Ja ei teki olukorda, kus ootamatult trennihimu tekkides jääb sõitmata, sest püksid kõik pesemata. Neid pestakse ju peale igat sõitu.

cowrider kirjutas:Samas on ka kingade ost plaanis ja mõtlesin, et kas neid kingakatteid poleks võimalik kuidagi ise valmistada või lasta mõnel rätsepal õmmelda? Mis nende fuktsioon on - kaitsta tuule ja vihma eest või peavad sooja ka hoidma

Kingakaitseid on mitmesuguseid.
Temposõitjad kasutavad selliseid eriti liibuvaid ja libedaid, et õhutakistust vähendada.
Siis on sellised, mis kaitsevad tuule eest, aga vett suurt ei pea.
Veekindlad - tavaliselt neopreenist valmistatud. Päris paksud, saab ka talvel kasutada.
Talvised - seespool karvane vooder, saad ka päris krõbeda pakasega tiiru teha.
Kui on asjalik rätsep, teeb miskitsugu katted kindlasti valmis, kui talle malli ette annad. Samas ma ei tea, kas tasub ära. Paed kuskilt korralikku tehnilist kangast ostma, tallaosa tuleb teha tugevast materjalist, et katki ei läheks. Sama kehtib kõikide õmbluste kohta - maastikul sõites tuleb ette olukordi, kus pead jalga pedaalilt lahti rebima ja tallaosa serv jääb pedaali külge -> naabri tehtud kingakaitsmed võivad rebeneda...

Hinnaga on nii ja naa. Ühekordne väljaminek võib tunduda suurena, aga samas kvaliteetsete asjade kasutusaeg on mitmeid aastaid.
Ise tegin pühapäeval metsas 5-tunnise tiiru, öösel oli sadanud. Tõmbasin veekindlad kaitsmed peale - polnud mingeid probleeme. Mets ja rohi märjad, minul jalad kuivad, mugav sõita.

Ma polnud enne eelmist sügist nagu külmemate ilmadega sõitnud ja siis otsisin ka milliseid kingasoojendusi osta ja kuna hind oli parematel küllalt kallis, siis proovi jaoks ostsin kristiine spordipoest endale mingid aesse soendused 100 eegu eest, nad olid suht õhukesed, tagant lukuga ja ainult tuulekindlad.....nii et kui vihma tuli siis hakkas jalg külmetama. Nüüd kevadel panin kinga varba osale soojenduse ja kinga vahele toidukile vahele ja siis olid nagu veekindlad ka ja külm polnud sõita ka ning tagantpoolt sai õhk rohkem ligi, nii et jalad ei higistanud ka
Muidugi see sügis nad enam sõita ei kõlba, sest olid ikka liiga viletsad ja hakkasid kohe lagunema nii õmblustest kui ka mujalt, kuhu vähegi vastu läksid, aga proovimiseks olid head odavad ja selleks sügiseks juba tean mida tahan

tann kirjutas: ja selleks sügiseks juba tean mida tahan

kas neid?
album_page.php?pic_id=32

UrmasL kirjutas:

tann kirjutas: ja selleks sügiseks juba tean mida tahan

kas neid?
album_page.php?pic_id=32

Neid vist enam saada pole Aga igaljuhul peavad olema nad neopreenist, et märjaga sooja ka hoiaksid, kusjuures sellele kummi otsale pole nagu eriti mõelnudki, aga nüüd leian, et see nagu lõpp hea asi, sest mis on parem märjast ja soojas hoitud jalast???.....eks ikka kuiv ja soe jalg
No mõte oli igaljuhul mingid kvaliteetsemad kingasoendused osta, et külm ilm sõitu ei segaks

Kummikutel tald ära lõigata ja ongi kaised valmis

Mul isa rääkis, et nägi kuskil nüüd hiljuti selliseid soojendusi, kus see kummi osa on sama kõrge umbes nagu tossul ja sealt kõrgemale tuleb siis neopreen ja tald on terves pikkuses kinni aga talla alla on joonistatud nii maantee kui ka mtb kinga jaoks vaja mineva augu suurus, et saad ise vajadusel siis sinna augu teha täpselt sellise nagu vaja

Uurin asja ja kui need üles õnnestub leida, siis räägin täpsemalt

Kas keegi on talvesaabas tüüpi kingi ka proovinud - on neile ka kaitseid vaja?

Mul on sellised:


Paar kuud tagasi ostsin. Aga eelmise W100 mudeliga olen sõitnud kolm aastat. Need olid väga kitsa liistuga, nagu kõik selle aja Shimi kingad ja nii ei saanud endale päris sobivaid. Mul jalg 40 ja need vanad W100-d võtsin nr. 41 jalale, aga sinna palju sokke sisse ei topi. 42 hakkas juba liiga palju loksuma ja ei julgenud võtta. Uuemad mudelid on laiema liistuga ja nii ostsin endale uued. Segane jutt.
Ok. Kogemused vanadega on sellised: paari miinuskraadiga võib ilma kingakaitsmeteta paar tundi sõita, aga külmemaga tahab kaitset peale. Ratas liigub edasi->tekib tuul, mis jahutab kinga pealispinda. Pedaalimine lisab seda jahutavat tuult. Kingakaitse võtab selle tuule nö. kinni. Talvel töölt 20 minutit koju sõtkudes kannatas -10° C sõita just ja just. Varbad hakkasid tiba külmetama, aga suurt häda polnud.
Shimano on teinud "parandatud" mudeli SH-W101:


Muude talvekingade kohta saab lugeda Velonews'i saidilt

Oma kokkuvõte on, et need talvekingad on rohkem nagu Kesk-Euroopa talvedele tehtud. Temperatuur nulli ümber jne. Kui lund sajab, autod hunnikus ja nalja kui palju... Korralikust talvest pole selle kandi inimestel mõhkugi.

Lisaks riietusele on veel seillise ülemineku ilma puhul (nagu ntx praegu) heaks alternatiiviks ka igasugu kreemid.

Ise olen kasutanud erinevaid, kuid jäänud nüüdseks pidama Sports Akileine kreemil START. Väga heade soojendavate omadustega, ei haise ropult. Ei kõrveta kah (ses osas on hulleim Capsicam).

Määrisin sellega ntx Tallinna RR jaoks jalad, käed ja alaselja sisse ja mõnusalt soe oli. Sõitsin lühikese dressiga.

Seerias on veel kerge soojendav kreem TONIC ja hea lõdvestav kreem RELAX ja veel muudki. Kraami letikas on edasimüüjatel ca 100.- tuupsik.

Head neopreenist kingakaitsmed on müügil Pirita rattapoes, hea on neil veel see omadus, et on kõrge säärega - Northwave`i toodang. Üldiselt on nende nimetus ratturite keeles bahilla - vot kirjapilti küll ei tea ja kas on olemaski, aga hääldus just selline BAHILLA

Igasugustest sõidupükstest ja pikendustest on juttu olnud
aga keegi võiks kommenteerida pikkade pampersi ja windstopiga pükste
külmapidavust.
Sooviks teada siis kui külmaga kannatab sellistega sõita?

Sportfuli pikad püksid:
Esimene pool windstopper, tagant tavaline termokangas.
paari miinusega olen suusapesu alla pannud, kasutanud muidu -10 kuni +10. Väga head, miinuseks, et ei kannata kukkuda, kohe katki ja suht jama pampers.

Rom kirjutas:Igasugustest sõidupükstest ja pikendustest on juttu olnud
aga keegi võiks kommenteerida pikkade pampersi ja windstopiga pükste
külmapidavust. Sooviks teada siis kui külmaga kannatab sellistega sõita?

Omal Rudy pikad, soojad ja pampersiga, kuid ILMA windstopperita. Normaalselt kannatab kuni 0-ni. Edasi hakkab kõigepealt mõjuma seal kus keha kaheks läheb.

Mati kirjutas:Edasi hakkab kõigepealt mõjuma seal kus keha kaheks läheb.

see osa panebki mõtlema et kas on ikka piisavalt tuule-külmakindel et saaks sõita ilma topelt püksteta.

Mati kirjutas: Edasi hakkab kõigepealt mõjuma seal kus keha kaheks läheb.

Mul on ainult miskid pooltermod traksipüksid ilma pampersita. Talvel kasutan neid koos tavaliste pampersiga lühikeste pükstega. Kui on üle 6-7 kraadi külma siis lähevad reied ja põlved jahedaks. Enne seda on täitsa OK. Mati mainitud "kohaga" pole kunagi külma pärast probleeme olnud.

Mati kirjutas: Edasi hakkab kõigepealt mõjuma seal kus keha kaheks läheb.

Mati ......vana suushunt

kui on väljas -25 ja kena suusailm, nagu möödunud talv paar korda oli, mis siis saab?

Villane sokk

Rom kirjutas:

Mati kirjutas: Edasi hakkab kõigepealt mõjuma seal kus keha kaheks läheb.

Mati ......vana suushunt

kui on väljas -25 ja kena suusailm, nagu möödunud talv paar korda oli, mis siis saab?

Villane sokk

-25 proovitud. See on juba selline temp, et lumi ka enam norm ei libise ja pole nagu eriti mõtet, aga kui siis sõidad niikaua kui kannatad, aga usu mind päris valus võib olla (nagu näpitsatega). Kusjuures probleemi tekitab pigem tuul (kasvõi liikumisest tekkiv), seega kui mingi windstopper olemas siis probleemi pole. See on inimkeha paratamatus, et kõik, mis keha küljest eemal tolkneb (..., näpud, varbad, kõrvad, nina) kipub esimesena külmuma või külma tunnetama.

kas nii ka tehakse:

mul on pampersiga lühikesed ja pampersiga pikad (soojad, kuid ilma windstopperita).

Kui nüüd tõmmata pikkade peale lühikesed (kas kahtesid pamperseid üldse kannatab üksteise peale tõmmata ?) ja osta juurde windstopperiga eraldi sääred (kas sellised üldse müüakse ?) siis mis juhtub ? Kas kannatab talvläbi sõita ?

Kogu pulli eesmärk on hoida kokku raha. Usn, et windstopperiga säärised on u. 3x odavamad kui täispikad windstopperga püksid

Mati kirjutas:[quote=", aga usu mind päris valus võib olla (nagu näpitsatega). Kusjuures probleemi tekitab pigem tuul (kasvõi liikumisest tekkiv), seega kui mingi windstopper olemas siis probleemi pole..

sai kah ise sõidetud ja temp oli vist korra -30 peal isegi.......ja näpistas mis kole ............aga miski ei suuda mind toas hoida kui rajad on sees ja ilm ilus , olgu temp kasvõi alla -30

et siis piisab juba ühest kihist windstopist et mure lahendada (nii rattasõidul kui suusas)

Rom kirjutas: et siis piisab juba ühest kihist windstopist et mure lahendada :?: (nii rattasõidul kui suusas)

Jah. Alla laod siis vajadusel rohkem kihte. Kuni -3(näiteks) lihtsalt pampersiga lyhikesed rattapüksid, sealt edasi paned pikad rattapüksid veel lisaks alla.

Ma lisaks siia veel ühe märkuse. Olen täheldanud, et kohati nimetab rahvas windstopperiks suht suvalist kilekat. Mina olen harjunud selleks pidama õiget nime Windstopper kandvat materjali.

Andrus K kirjutas:kas nii ka tehakse:

mul on pampersiga lühikesed ja pampersiga pikad (soojad, kuid ilma windstopperita).

Kui nüüd tõmmata pikkade peale lühikesed (kas kahtesid pamperseid üldse kannatab üksteise peale tõmmata ?) ja osta juurde windstopperiga eraldi sääred (kas sellised üldse müüakse ?) siis mis juhtub ? Kas kannatab talvläbi sõita ?

Kogu pulli eesmärk on hoida kokku raha. Usn, et windstopperiga säärised on u. 3x odavamad kui täispikad windstopperga püksid

sel juhul mõtled minu vanuses kõigile neile kehaosadele mis jäävad neist imaginaarsetest sääristest ülespoole ja kirud end, et see kokkuhoitud raha pole seda jama väärt mis sind siis tabab. keha esikülg peab olema talvel tuulekindel.

Andrus K kirjutas:Kogu pulli eesmärk on hoida kokku raha. Usn, et windstopperiga säärised on u. 3x odavamad kui täispikad windstopperga püksid

erikr kirjutas:keha esikülg peab olema talvel tuulekindel.

Nõks odavam lahendus spets rattariietele sügiseks/talveks/kevadeks on Ilvese suusadress. Esimene külg on tuulekindel. Testitud - töötab

-25*C on juba üsna salakaval temp. ma käisin sel talvel jooksmas samasuguse ilmaga. Algul ei ole nagu häda midagi, aga vemp on selles, et aegamööda muutub nägu tuimaks , põselihaste funktisoneerimine üsna imelik... ja nii ongi, et alles kodus näed "külmavõetud" kohti - enne lihtsalt ei taju /eks muidugi tark mees katab näo kinni a mõni koomik lihtsalt peab oma vigadest õppima/.
Imelik on see, et suusatades seda probleemi ei ole nagu küll olnud... Viimasel talvel oli veel üks sellne äpardus, et väljas -30*C või isegi enam, ja mul oli muidugi vaja mäele minna auto juures saabastega majandades näpistas külm sõrmi ja pärast mingi kuu aega näpud valutasid ja ajasid nahka
AGA, asjalikku juttu - nimelt oleks vaja pikki sõidupükse. Milliseid soovitaksite? Kas kasutatud tavaari on mõtet osta? Ja siis selline mure ka, et kuna kassavood on viimasel ajal olnud negatiivsed, siis talvele mõeldes , kas korralikke rattapükse saaks ka murdmaad suusatades kasutada /sel juhul oleks vist eelistatum ilma pampersita variant/:?:

to oodo:
Ma lisaks siia veel ühe märkuse. Olen täheldanud, et kohati nimetab rahvas windstopperiks suht suvalist kilekat. Mina olen harjunud selleks pidama õiget nime Windstopper kandvat materjali.

Windstopper materjaliga üldjuhul eksida ei saa, kuna tema puhul on rõivatootja KOHUSTATUD rõivale külge kleepima/tikkima/värvima Windstopperi logo. Kui logo puudub, siis pole tegemist tõelise DuPont-i kaubamärgiga.

to Daehlie:
talvele mõeldes , kas korralikke rattapükse saaks ka murdmaad suusatades kasutada /sel juhul oleks vist eelistatum ilma pampersita variant/

Saab küll ja vägagi edukalt. Ise sõidan teist talve Briko tuulekindlate ja hingavate pikkade suusapükstega. Ainult püksitagumik on läikima nühitud ja arvatavasti on tuulekindel mikrokile rikutud , sest pükste tagumik ei hoia vett kinni. Õnneks talvel vihma ei kalla

Daehlie kirjutas: Kas korralikke rattapükse saaks ka murdmaad suusatades kasutada /sel juhul oleks vist eelistatum ilma pampersita variant/:?:

Mul on Agua windstopperiga pikad, pampersiga sõidupüksid millega talvel suusatan kogu aeg. Pampersi olemasolu probleeme küll ei tekita. Need püksid olid mul kunagi üks parimaid oste. Ullult vastupidavad ja toimivad. Tartus olen neid näinud nt. Spordihulludes.

Ei osanud järgnevat juttu mujale riputada:
Kuna Maalehe kodukas venib nagu härja ila , siis tirisin jutu siia foorumisse.
Maaleht, 18 dets

Kuidas mõõta külmatunnet
...Näiteks ühe suusamatka aegu, see oli vist 1965. a Tartu?Elva retk, püsis parajalt külm ilm, jubedaks tegi sõidu aga vinge vastutuul. Tartu suusaspordi ajalukku võiks too matk minna kui krabisev, sest kogu raja äärest olid taludest kadunud mitme kuu lehed suusatajate riiete alla, leevendamaks tuule mõju.
Suppki jahtub puhudes rutem
Igaüks teab, et mida tugevam tuul, seda kiiremini kaotab keha oma soojust, seda külmem tundub õhk. Meteoroloogid kasutavad mitmeid valemeid külmatunde arvutamiseks, lähtudes tegelikust õhutemperatuurist ning tuule kiirusest. Ühe säärase autoriks olevat olnud isegi torniehitajast prantslane Gustav Eiffel.
Aastakümneid oli kasutusel ameeriklaste Paul Siple?i ja Charles Passeli indeks, nn tuule külmatunde ekvivalent (wind chill index), mille nad tuletasid Antarktikas talvitumise ajal. Uurijad asetasid veega plastpudelid pakase ja tuule kätte ning mõõtsid nende pinna jahtumise kiirust.
Igaüks teab, et suppi saab jahutada kiiremini, kui talle peale puhuda. Inimese nahk on aga erinev veepudelist või supitaldrikust. Paljuski sõltub tuule jahutus inimese tervisest, riietest ning sellest, kui suur osa kehast on avatud ilma mõjule. Külm vihm või isegi udu tekitavad jahedamat tunnet, sest vesi juhib paremini kehast soojust ära.
Möödunud aastal võeti Kanadas kasutusele uus valem, mille parameetrid arvestavad täpsemalt inimkeha soojusbilanssi, nahakudede takistust, tuule kiirust standardkõrgusel (10 m) jne.
Tehti katseid kaheteistkümne vabatahtlikuga tuuletorus mitmesuguste temperatuuride ja tuuleiilide juures, iga 15 sekundi järel pritsiti katsejänestele vett näkku. Töö tulemusena saadi uus tuule?külma indeks.
Selle järgi selgus, et keha tunneks ühtviisi ?27° pakast nii siis, kui külma on õhus ?15° tuule kiiruse 10 m/s puhul, kui ka kolm korda nõrgema tuule ja ?20° juures. Kui me jälgime tugitoolis lesides suusasportlaste ponnistusi, võiksime mõelda samuti sellele, mida tunneb nende näonahk.
Kui külma on ?10° ja suusataja liigub kiirusega 5,6 m/s (see on naiste keskmine kiirus 10 km distantsil) vastu tuult, mis puhub vaid 4 m/s, siis tema nägu tunneb samasugust külma kui ?20° pakasega tuulevaikse ilmaga.
Kõva katsumust elavad läbi ka suusahüppajad. Lennates 90km/h kiirusega (25 m/s) läbi õhu parajalt külma ilmaga (nt ?15°), tunneb nende kere ehtsiberlikku, 40° pakast. Hea, et lend nii lühike on.
Kinomehed panevad puusse
1999 patenteeris USA ilmaennustajate firma AccuWeather uue indeksi, mis võtab arvesse kaheksat parameetrit: õhu temperatuuri, tuule kiirust, niiskust, päikesekiirguse intensiivsust, pilvisust, sademeid, õhurõhku ja koha kõrgust merepinnast.
Selle näitaja valem on salastatud, rehkenduse tulemusi võivad aga kõik hinnata isiklikul nahal, valides veebilehelt
http://www.accuweather.com
oma linna kohta käiva ilmaennustuse.
Peab nentima, et mõnikord läheb ameeriklaste ennustus täkke, sügiseti ja kevaditi ei suuda aga kauged ilmaarvutajad arvestada siinse kohaliku mikrokliimaga ning panevad puhuti mööda.
Eksivad sageli ka kinomehed. Seda, et Siberis möllab õudne lumetorm ? purgaa ? ning pakast on 60° ligi, juhtub vaid Ameerika filmides. Tavaliselt on Jakuutias 50?60 külmakraadi juures kõrgrõhkkond kauni tuulevaikse ilmaga.
D?omolungma (ehk EverESTi ? jälle ilus bränd!) tippu jõudmine võis olla põrgulikult ränk juba sealsete ilmastikutingimuste (tormituul ja kõva pakane) tõttu.
AIN KALLIS

mart kirjutas:Ei osanud järgnevat juttu mujale riputada:
Kuna Maalehe kodukas venib nagu härja ila , siis tirisin jutu siia foorumisse. Maaleht, 18 dets
Kuidas mõõta külmatunnet...

Mul kunagi mingist lehest sama asja kohta väike tabel välja lõigatud. Mõnusalt ülevaatlik.

NB Real "Tuulevaikus" on -10 ja -15 vahetusse läinud

Eelmine aasta käisime talvisel rattamatkal üle merejää Kihnu. Temperatuur oli -33 ja tuulekiiruseks ütlesid kohalikud ilmatargad "pisut üle 30 m/s" . 12 km-i pikkust jäätee juppi läbisime pea kaks tundi . Mis me siis tundsime külma -70 -80 kraadi