velo.clubbers.ee

Plaanin omale maanteesõiduks kingi vaadata. Siiamaani olen sõitnud tossude ja korvidega (clippidega) pedaalidega, kuid pikematel sõitudel "surevad" jalalabad päkast eestpool ära. Arvan, et siin võiks kõvem ja jäigem tald aidata. Kas teistel on sarnaseid kogemusi?

MNT kingade hinnavahemik on väga lai (neljakordsed erinevused). Kuna tegu on esimeste kingadega ja väga palju ei sõida, siis vaataks midagi skaala alumisest otsast. Kuigi pealsete materjal on oluline, määrab vist hinna peamiselt tallamaterjal? Kas raskema vajutusega võiks veel plastmassist taldu osta või peaks kindlasti süsinikkiudu eelistama?

Kas tänapäeval saada olevad süsteemid on kõik ristkasutatavad? Küsimus on vist aukude asetuses ja suuruses? Ehk siis iga firma kingale sobib kõikide teiste firmade klots ning seega ka pedaal?

Kuidas on jala kinnitamisega pedaalile? Kas peab pedaali jalaga kõigepealt õiget pidi keerama ja siis kinga kinnitama hakkama (nagu harilikult) või on pedaalide kuju selline, et see raskusjõu mõjul ennast alati õigesse asendisse keerab?

Muudetud: MNT ja MTB tähised olid segi läinud.

Kui palju ei sõida (ei võistle), võid osta ka maastikukingad-ja pedaalid. Üldjoontes on maastikukinga kasuks sellised kriteeriumid:
+ Odavamad kingad
+ Odavamad pedaalid
+ Maastikukingaga kannatab lühemat maad kõndida ka

Komposiitmaterjalid on jäigemad, jäik plastiktald on pigem raskem. Leidub ka matkajalatseid, mille puhul jäik tald polegi eesmärk olnud.

Klots käib maastikukinga alla 2 poldiga, maanteekingal 3ga. Augud on 99% juhtudest standartsed. Klotsid saad pedaalidega kaasa (klotsid ja pedaalid pole erinevate tootjate vahel ristkasutatavad). Leidub kingi, kus on augud nii maantee- kui ka maastikuklotsi jaoks.

Äärenurk kirjutas:Plaanin omale maanteesõiduks kingi vaadata. Siiamaani olen sõitnud tossude ja korvidega (clippidega) pedaalidega, kuid pikematel sõitudel "surevad" jalalabad päkast eestpool ära. Arvan, et siin võiks kõvem ja jäigem tald aidata. Kas teistel on sarnaseid kogemusi?

Just, jäik tald tagab selle, et jalg ära ei väsi. Soovitan osta karbontallaga kasutatud maanteekingad siitsamast foorumist nt, võid vähekasutatud kingad saada väga soodsalt. Kingad soovitan kindlasti osta 1 nr jalanumbrist suuremad, et jalal oleks vabalt ruumi natuke liikuda kinga sees.

Äärenurk kirjutas:Kuidas on jala kinnitamisega pedaalile? Kas peab pedaali jalaga kõigepealt õiget pidi keerama ja siis kinga kinnitama hakkama (nagu harilikult) või on pedaalide kuju selline, et see raskusjõu mõjul ennast alati õigesse asendisse keerab?

Sõltub pedaalist, mul Look Keo Classic pedaalid ennast küll õieti ei keera ja pead ise jalaga kaasa aitama, samas see pole märkimisväärne probleem üldse, harjud kiirelt ära.
Look Keo Classic pedaalid on üks soodsamaid ja paremaid variante pedaalide hulgas, isegi sai need hiljuti ostetud siitsamast foorumist tutikana 30 euroga (poes ligi poole kallimad), selle raha eest on need ühed kergemad, ent peab arvestama, et need kipuvad ca 5000-6000km läbisõidu juures üles ütlema (laagrid jooksevad kokku), aitab ainult uute ostmine.

Salmiakki kirjutas:... Kingad soovitan kindlasti osta 1 nr jalanumbrist suuremad, et jalal oleks vabalt ruumi natuke liikuda kinga sees.
...

Eks see individuaalne aga mina soovitaksin valida sellised rattakingad kus jalg sees ei liiguks ja nii parajad, et vaid õhukese sokiga saab sõita, paks sokk ja igasugu kingakatted käivad vajadusel kinga peale.

Algajale on Speedplay pedaalidega kõige lihtsam jalga pedaali saada, Aerobike müüb neid Eestis.

Mina tegin nii, ja seni rahul: ostsin Veloplussist maastikukingad ja sellised pedaalid, mille üks külg on klipiga, teine külg aga ilma. Just sama asja pärast, et sõidan esimest hooaega ja lisaks puhtale trennile tahan rattaga ka vahel lihtsalt tööl või poes käia. Nii et võin ka linnaketsidega sadulasse hüpata, aga võin ka sõidukingades vajadusel ringi käia.
Kaalu ja aerodünaamika olulisuse üle võib vaielda siis, kui keha on juba oma võimete ülemisse otsa treenitud ja võistlussaavutused omaette eesmärgiks muutuvad.
Tõsi, teiste ratturitega rivis olles ei paista muidugi nii šeff välja - mõne jaoks on see argument nr 1.