velo.clubbers.ee

Kas keegi on mõõtnud oma esiratta ümbermõõtu ja siis võrrelnud seda spidomeetri rattamõõtude tabelis antud numbritega.Ma mõõtsin ära fast fredi 2,0 ja sain tulemuseks 2040mm, manuaalis oleks sellise laiuseks antud 1,6
2,0 laiusele andis numbri- 1114.

Rom kirjutas:Kas keegi on mõõtnud oma esiratta ümbermõõtu ja siis võrrelnud seda spidomeetri rattamõõtude tabelis antud numbritega.Ma mõõtsin ära fast fredi 2,0 ja sain tulemuseks 1040mm, manuaalis oleks sellise laiuseks antud 1,6
2,0 laiusele andis numbri- 1114.

vist sai siin kunagi juba öeldud mitme inimese poolt, et need spidoga kaasa tulevad tabelid on mõttetud. fast fred paeks küll olema 2040 või misiganes.

Aga kas see on õige meetod kui kasutada valemit:

ümbermõõt=diameeter*3,14

Näiteks 700*23 MNT rehvi puhul siis 700*3,14?

Tunnistan, olen olnud piisavalt laisk ja lootnud matemaatika peale s.t ei ole käsitsi ära mõõtnud.

LauriA kirjutas:Aga kas see on õige meetod kui kasutada valemit:

ümbermõõt=diameeter*3,14

Näiteks 700*23 MNT rehvi puhul siis 700*3,14?

Tunnistan, olen olnud piisavalt laisk ja lootnud matemaatika peale s.t ei ole käsitsi ära mõõtnud.

siis on arutluskäik õige kui su 700 võrdub ka reaalses elus 700-ga
üldiselt on ka nii, et mida laiem kumm, seda suurem ruumala ja seda suurem ümbermõõt.

tabelid ja matemaatika arvutused suht mõttetud jah. Mul isaga sama kumm sama rõhuga all ja ümbermõõdu vahe on pool sentimeetrit. Põhjus selles, et isa minust umbes 20kg raskem. Kui normaalset tulemust tahad saada, on mõttekas alati ümbermõõt ise ära mõõta. Seda enam, et mõõtmine ei võta rohkem kui kaks minutit aega. ja mõõtmise ajal peaks rattur ise ratta seljas olema - sõitja raskus surub kummi tsipake alt lössi ja seega muutub ka tegelik ümbermõõt.

EI ümbermõõdu tabelitele!

Lauri T kirjutas:tabelid ja matemaatika arvutused suht mõttetud jah. Mul isaga sama kumm sama rõhuga all ja ümbermõõdu vahe on pool sentimeetrit. Põhjus selles, et isa minust umbes 20kg raskem. Kui normaalset tulemust tahad saada, on mõttekas alati ümbermõõt ise ära mõõta. Seda enam, et mõõtmine ei võta rohkem kui kaks minutit aega. ja mõõtmise ajal peaks rattur ise ratta seljas olema - sõitja raskus surub kummi tsipake alt lössi ja seega muutub ka tegelik ümbermõõt.

EI ümbermõõdu tabelitele!

Sama jutt inglise keeles
http://draco.acs.uci.edu/rbfaq/FAQ/8b.24.html

Mis asja te võimlete? :)
Maastikurattale 26x1.9/2.0" kummiga olen mina alati ja iga spidoga 2070mm märkinud ja kõik korras.

Kirsa kirjutas:Mis asja te võimlete?
Maastikurattale 26x1.9/2.0" kummiga olen mina alati ja iga spidoga 2070mm märkinud ja kõik korras.

Aga millega sa võrdled,et oled veendunud:"kõik korras"
minul näiteks 2085,mõõdetud põrandal ja ise seljas istudes

careras kirjutas:Aga millega sa võrdled,et oled veendunud:"kõik korras"
minul näiteks 2085,mõõdetud põrandal ja ise seljas istudes

Maanteel kilomeetride postide järgi mõõdan.

Aga kui on ise mõõdetud siis on ikka täpse - oleneb ju kummist, lihtsalt siin oli rahval probleeme, et sai poest spido toodud ja ei oska midagi sisse kirjutada või kirjutati väga mööda number.

Kirsa kirjutas:Mis asja te võimlete?
Maastikurattale 26x1.9/2.0" kummiga olen mina alati ja iga spidoga 2070mm märkinud ja kõik korras.

hutchinson chameleon 26x1,9 - 2035
michelin jet s 26x2,0 - 2060
specialized rockster 26x2,1 - 2070
1 cm erinevust ümbermõõdus on jämedalt võttes 0,5%, eks igaüks ise otsustab millise mõõtmisveaga sõidab.

Kirsa kirjutas:

careras kirjutas:Aga millega sa võrdled,et oled veendunud:"kõik korras"
minul näiteks 2085,mõõdetud põrandal ja ise seljas istudes

Maanteel kilomeetride postide järgi mõõdan...quote]
Kilomeetri posti ära kyll etaloniks võta,ma olen ka neid jälginud,aga vahest on ikka asi päris erinev,mine mõõda trekiringil 333,33m

careras kirjutas:Kilomeetri posti ära kyll etaloniks võta,ma olen ka neid jälginud,aga vahest on ikka asi päris erinev,mine mõõda trekiringil 333,33m

jama, kirsal pole tartus trekki.

erikr kirjutas:

careras kirjutas:Kilomeetri posti ära kyll etaloniks võta,ma olen ka neid jälginud,aga vahest on ikka asi päris erinev,mine mõõda trekiringil 333,33m

jama, kirsal pole tartus trekki.

Aga julge pealehakkamine on poolvõitu,äkki eurorahadega ja tublil eestvedamisel ehitatakse ka tartusse trekk,et saaks spidokaid kalibreerida

erikr kirjutas:........ et need spidoga kaasa tulevad tabelid on mõttetud. ....

MOTT

Veeretasin ratast maas ja mõõtsin maa ära (ühe ringi jooksul). Sain esimese tulemuse. Siis korrutasin läbimõõdu 3,14 - ga. Sain sootuks teise tulemuse. Tabelist sain kolmanda. Lõpuks läksin staadionile ja hakkasin katsetama. Saingi lõpuks numbri, mille puhul klapib ka 10 staadioniringi ja ka kõik vahemaad trennis. Ja loomulikult keskmine kiirus. Nii et 700 X 23 kummi puhul on mul õige 2125.
Maastikukummi (baigil) tuleks mõõta mitte mustri pealt vaid põhjast. Põhjast põhjani. Pole ka veel väga puusse pannud. Ja kui sealt lahutad veel 4 - 5 mm. pole ka hullu.

Rom kirjutas:Kas keegi on mõõtnud oma esiratta ümbermõõtu ja siis võrrelnud seda spidomeetri rattamõõtude tabelis antud numbritega.Ma mõõtsin ära fast fredi 2,0 ja sain tulemuseks 2040mm, manuaalis oleks sellise laiuseks antud 1,6
2,0 laiusele andis numbri- 1114.

kas see näitab õieti ? mul muidu sama kumm ja tahax ka mõõtu teada mul hetkel 2070

reimers66 kirjutas:

Rom kirjutas:Kas keegi on mõõtnud oma esiratta ümbermõõtu ja siis võrrelnud seda spidomeetri rattamõõtude tabelis antud numbritega.Ma mõõtsin ära fast fredi 2,0 ja sain tulemuseks 2040mm, manuaalis oleks sellise laiuseks antud 1,6
2,0 laiusele andis numbri- 1114.

kas see näitab õieti ? mul muidu sama kumm ja tahax ka mõõtu teada mul hetkel 2070

pole jõudnud katsetada
aga teen seda täna- homme.
pean ainult välja mõtlema mismoodi pikemat otsa õigesti mõõta.

Kes täpsust taga ajab saab mõõta nii:
Tee kriidiga kriips kummile ja kriips asfaldile pane need kohakuti ja sõida otsejoones kummi ringe lugedes näiteks kümme ringi seal kus kummi kriips puudutab kümnendat korda asfalti tuled ratta seljast maha ja märgid asfaldile koha ära. Siis võtad mõõdulindi mõõdad asfaldil olevate kriipsude vahe ära, jagad kümnega ja vol? ongi kummi ümbermõõt VÄGA täpselt teada. (Töötab ka rahvarallis autorataste ümbermõõdu täpsustamisel kui rattaspido kasutusel ja muidu ikka kole tülikas ümermõõtu täpseks ajada)

Mõõtsin ära nii fast fredi2,0 kui ka twisteri 1,9, ise rattal olles.
Fast Fred- nööriga mõõtes 2040 ,ise peal 2010.
Twisteril samad mõõdud.
Täpsus +- 5mm.

Rom kirjutas:Fast Fred- nööriga mõõtes 2040 ,ise peal 2010.

Polar annab juhiseks, et -4mm, mitte -30mm (kui ise peal oled). Sain ka oma FF-di mõõduks 2040 ja kella sisse panin 2036.

SL kirjutas: Polar annab juhiseks, et -4mm, mitte -30mm (kui ise peal oled). Sain ka oma FF-di mõõduks 2040 ja kella sisse panin 2036.

siinkohal on polari juhis sama hea kui spidodega kaasa tuleva manuali tabelis olev ümbermõõdu väärtus. loeb palju rõhku on kummis. tubelessis 2 ati puhul ma usun enne 30 mm kui 4 mm, viimane ehk 4-4,5 ati puhul.
matemaatikatundi meelde tuletades saame teada, et iga raadiuse mm mõjub ümbermõõdule 2xpi ehk 6,28 mm. 30 mm on seega kui esikumm vajub raskuse all lössi 4,77 mm. mis näiteks 2 ati puhul on isegi rohkem 80 kg mehe all.

erikr kirjutas:tubelessis 2 ati puhul ma usun enne 30 mm kui 4 mm, viimane ehk 4-4,5 ati puhul.

seega kui mul on praegu 2036, aga tegelt (mis on ka usutav, ise ei ole viitsind sellise nüansipeale mõelda enne) peaks olema vähem (no 2010), siis tuleb mul keskmiseks kiiruseks võistlusel ju suurem number ning ka läbisõit hooajal on mul tegelikult suurem kui polar näitab. see ju tore

rehvimõõt 28x1.95 ja spidole kribasin 2050

Kaks või enam magnetit paned siis saad eriti vinged kiirused ja läbisõidu

Üldiselt mina ei usu mingeid tabeleid aga samas mingite millimeetritega mängida ka ei raatsi, nagu Erik mingis teemas ütles, siis igaüks ise otsustab, milline täpsus teda rahuldab. Mõelnud olen, et võiks minna kusagile staadionile tiirutama aga samas jälle, et kui täpne see ring nüüd on ja nagunii tuleb mingi valvur tigedalt urisema. Kunagi oli Tartus Tammeka staadionil selline tige valvur, kes mingi rahvaürituse ajal mind kõrvupidi minema tiris koos rattaga, millega ma 100m sirgel lihtsalt seisin. See oli nii aastat 10 tagasi.

Empiiriline lähenemine piirdub minu puhul sellega, et kui teistega sõites kiirus pundist väga erineb siis kodus kruvin sinnapoole kuhu vaja veidi.

Maanteel slikkidega saab ühte mõõtu kasutada koguaeg aga metsas olles peaks need inimesed ju suisa hullumise äärel olema, kellele meeldib kummirõhuga mängida ja samal ajal spido peab täpselt näitama

mis te ikka nende spidodega mässate pange ilma ja muret vähem, ega trenni ikka rohkem ei tee

SL kirjutas:

erikr kirjutas:tubelessis 2 ati puhul ma usun enne 30 mm kui 4 mm, viimane ehk 4-4,5 ati puhul.

seega kui mul on praegu 2036, aga tegelt (mis on ka usutav, ise ei ole viitsind sellise nüansipeale mõelda enne) peaks olema vähem (no 2010), siis tuleb mul keskmiseks kiiruseks võistlusel ju suurem number ning ka läbisõit hooajal on mul tegelikult suurem kui polar näitab. see ju tore

Vastupidi ikka, hooaja reaalne läbisõit on väiksem kui su polaris suurem ümbermõõt pandud kui peaks...

Keegi on ära arvutanud kummi 26*1,95 ümbermõõdu?

teoreetiliselt peaks suurema hooga inertsist olema kummi ümbermõõt suurem kui väikse hooga, eriti veel selle maaga kokkupuute koha osas

superior kirjutas:Keegi on ära arvutanud kummi 26*1,95 ümbermõõdu?

seda pole mõtet kuidagimoodi arvutada sest 1,95 on kummi laius mitte kõrgus. iga kumm on omaette kuju ja profiiliga.

gozmomm kirjutas:teoreetiliselt peaks suurema hooga inertsist olema kummi ümbermõõt suurem kui väikse hooga, eriti veel selle maaga kokkupuute koha osas

ei saa aru, olen vist liiga vähe koolis käinud

erikr kirjutas:

gozmomm kirjutas:teoreetiliselt peaks suurema hooga inertsist olema kummi ümbermõõt suurem kui väikse hooga, eriti veel selle maaga kokkupuute koha osas :)

ei saa aru, olen vist liiga vähe koolis käinud :oops:

Emotikoni järgi otsustades vihjas teravmeelitseja põõrleva keha tsentrifugaaljõu mõjul tekkivale diameetri imaginaarsele suurenemisele, millele lisandub vert.suunaline raskusjõu komponent.

Repliigi point on arusaadav, tõesti pole mõtet seda indeksit nii peeneks ajada - rehvi kokkusurumise arvestamine on täiesti piisav veapiiridesse mahtumisel.

Kuldar kirjutas:Emotikoni järgi otsustades vihjas teravmeelitseja põõrleva keha tsentrifugaaljõu mõjul tekkivale diameetri imaginaarsele suurenemisele, millele lisandub vert.suunaline raskusjõu komponent.

siis rääkigu tsentrifugaaljõust mitte inertsist.

http://www.rademar.ee/index.php?lang=es ... 86,214,217
mis selle ratta rehvi ümbermõõt on ?
19" raam on.

superior kirjutas:http://www.rademar.ee/index.php?lang=es ... 86,214,217
mis selle ratta rehvi ümbermõõt on ?
19" raam on.

Raami suurus ei määra siin midagi. Parem mõõda see ümbermõõt ise ära, siit vaevalt vastust saad.

superior kirjutas:http://www.rademar.ee/index.php?lang=es ... 86,214,217
mis selle ratta rehvi ümbermõõt on ?
19" raam on.

2060 on mõõtsin ise isiklikult ära.

niisiis. kolm erinevat allikat annavad kolm erinevat mõõtu.:S sain oma uue spido kätte lõppude lõpuks, ja ei ole õrna aimugi mis selleks ümbermõõduks panna. spidoga(VDO C3) kaasas olnud raamat annab 2102, lihtne ümbermõõdu arvutamine 2136 ja mõõtmine 2030. :S millist neist usaldada?

igal rehvil oma suurus, spido juhendis peaks olema kirjas kuidas mõõta ja see arv panegi spidosse.

einoh. seal raamatus on antud rehvi suuruste järgi need ümbermõõdud(minul siis 18-622/700x18c) aga ei tea millist usaldada, võiksid nad vähemasti sarnasedki olla...
ja veel üks küsimus seoses spidoga. juhendis on öeldud et pean panema magneti andurist 1-5 mm kaugusele, aga see juba suht suur vahe raadiuses tuleb. ehk siis, kuidas ta seda aru saab kui kaugel too andur ratta keskelt on!?

Magneti kaugus ratta tsentrist ei loe. Mõtle loogiliselt - selle esikahvli külge käiva jubina funktsioon on ju lugeda ratta PÖÖRETE arvu, mitte mingit kaugust kusagilt. Sina mõõdad enda kummi ümbermõõdu ise ära, sest need tabelid on tehtud jumal teab milliste kummidega ja milliste rõhkudega. Sina saad enda kummi just enda seadetele vastavalt ära mõõta ja kompule ette anda.
Mida kompu teeb, on see, et iga pöördega, mida see kiiruseandur loeb, liidab ta läbitud vahemaale sinu sisestatud kummi ümbermõõdu otsa ja kogu moos. Mis kaugust sa tahad saada, ega sul keskmine osa ju rohkem ringe tee, kui välimine

lihtsalt, mida lähemal ratta tsentrile seda kiiremini ta tiirleb ju.. ja nüüd ilmub mingi anomaalia, kas VDO spidod peavadki esimesel korral raskelt käima oma alusele või on miskit valesti, ta laseb end natuke keerata õieti aga seda viimast nõksu ei luba.

No keerleb kiiremini aga pöörete arv ju sama(mida kaugemal tsentrist, seda kiirmini ikka ). Kodara sisemine osa keerleb ka aeglasemalt kui välimine aga ega sul siis kodarad kõveraks ei lähe sõidu ajal . Või on ketas hoopis

Mul on VDO alusele keeramisega mõnikord nii et tundub, et läheb normaalselt, aga tegelt on viltu ja suurem ümar osa kompu all ei lähe sinna pessa. Vaata, kas paned ikka otse alusele.

Hans - nagu juba ammu öeldud - spido manual tulehakatuseks. mõõdad kummi mõne siin teemas räägitud meetodiga. pilu magneti ja anduri vahel olgu selline, et spido loeb rattapöördeid. magneti asukoht kodaral ja anduri asukoht kahvlil sõltubki sellest, et pead tagama pilu mille korral andur magneti toimele reageerib.