Ca poolteist kuud aega tagasi lükkasin oma aastaid seisnud maanteeratta kuurialt välja ja hakkasin nn vormi looma. Meeldib lihtsalt koduümbrust tundma õppida ja kunagi tahaks ka mõne Tallinn-Haapsalu otsa sõita või osaleda mõnel maanteevõistlusel nn statisti rollis

Probleem siis selles, et põhimõtteliselt peale seda kui sõitudega alustasin on jalgades pidev väsimus ja trepist ülesminek neljandale korrusele paneb juba korralikult hingeldama. Enne rattasõitu sellist asja ei olnud ja kõndida polnud 5km mingi probleem. Pulsikella praegu ei kasuta (ilmselt küll lähiajal ostan Polari FT7 tundus kvaliteedi ja hinnapoolest sobivat). Vanust on 36, pikkust 180 ja kaalu 70. Viimase kuuajaga olen sõitnud Sportstrackeri andmetel 300 km ja kokku 15 sõitu, keskmise kiirusega 21-23km/h. Sõidan siis maanteerattaga ja muud liikumist väga ei tee. Varasem vorm on pea olematu. Vahepeal hakkasin juba 30km+ distantse sõitma, aga seda oli vist liiga palju võttes arvesse vähest vormi. Nüüd siis vähendasin veidi distantsi ja sõitsin 22km ringi, aga jalad endiselt järgmisel päeval üsna läbi. Endal mõistus otsas ja otsustasingi pulsikella osta, et võibolla see vähemalt näitab, et mis värk on. Enesetunne pärast sõitu muidu täitsa ok, aga noh sõidupulsse ja keskmisi muidugi ei tea. Pikim ots oli 43km (keskmisekiirusega 23km/h) ja peale seda küll olid jalad pikalt täitsa pehmed. Või ongi normaalne, et olematu vormiga on keskmiselt 10km päevas sõites jalad suht koguaeg väsinud ja nn lihas hakkab (võhm tuleb ja kiirus kasvab) kasvama alles siis kui paar kuud samamoodi jätkata? Siin teemasid lugedes jääb mulje, et samamoodi jätkates ei tohikski vist pikki distantse veel ette võtta ja pigem see Haapsallu sugulasele külla minek jätta järgmiseks aastaks.