küsimus pulsi kohta

[cube]

Sõites mööda põlde MTB-ga , koormust lisades pulss tõuseb kohe.
Minnes kruusale sõitma, koormust lisades pulss tõuseb aeglaselt ja mingi hetk väntad jalad sõlme ja kiirust kah nagu ei oleks.
Võibolla ise imelik aga kõrgema pulsiga põllul sõita kergem kui sama kõrge pulsiga kruusateel.
Kas ainult mina imelik?

[JannoR]

Ei ole siin imelikku midagi, mida ebatasasem on maastik seda rohkem teevad lisaks jalgadele ka muud lihased tööd. Treenitud maastikumeestel on see pulsierinevus sarnase pingutusastme juures väiksem (on välja arenenud parem maastikusõidu ökonoomsus), kruusa- ja maanteemeestel mõnevõrra suurem, sest keha pole raputava ja konarliku rajaga nii hästi harjunud. Kui kere- ja korsetilihased on nõrgavõitu, siis see samuti võimendab pulsitõusu. Ehk siis maastikul on küll pulss kõrgem, aga jalalihased ei pruugi selle kõrgema pulsi juures veel rohkem tööd teha, ning tekibki tunne, et kergem on sõita.

[veloson]

Kipub juhtuma, et kruusal kasutatakse koormuse lisamisel raskemat ülekannet ja kadentsi tõstmiseks kulub rohkem väänet kui maastikul kergema käiguga kadentsi lisamiseks. Llihas ei jõua kõrgema koormusega kadentsini minnagi, umbes nagu liiga raske käiguga tõusule jõudes tuleb lihtsalt rattalt maha astuda, kui käiku ei oska vahetada.

Kuna mainid midagi ka jalgade sõlme minemise kohta, võib pakkumine kaugeks jääda ja kadentsiga lugu muidugi hoopis vastupidi olla. Lõpuks ikkagi suurt vahet ju pole, pulss "reageerib" väikese ajavahega ikkagi ennast koormusele vastavaks.

[cube]

Minu poolt oli vist valesti mainida, et jalad lähevad sõlme. Veloson võttis minu mõtte ja seletas selle mulle lahti (Kipub juhtuma, et kruusal kasutatakse koormuse lisamisel raskemat ülekannet ja kadentsi tõstmiseks kulub rohkem väänet kui maastikul kergema käiguga kadentsi lisamiseks. Llihas ei jõua kõrgema koormusega kadentsini minnagi, umbes nagu liiga raske käiguga tõusule jõudes tuleb lihtsalt rattalt maha astuda, kui käiku ei oska vahetada). Ma ise just mõtlesin seda aga ei osanud kirja panna.
Arvan, et jalas jõudu peaks olema (jala pressi jõuan 250 kg teha normaalselt), aga kuidas jalga treenida, et jõuaks raske rauaga kõrget kadentsi hoida.

[JannoR]

Arvan, et jalas jõudu peaks olema (jala pressi jõuan 250 kg teha normaalselt), aga kuidas jalga treenida, et jõuaks raske rauaga kõrget kadentsi hoida.

Jalapress näitab ainult seda... kui palju sa jalapressi suudad suruda, täiesti mõttetu harjutus minu arust, sest see jõud eriti reaalse elu situatsioonidesse üle ei kandu. Rattasadulas sa ei saa mugavalt selg vastu seljatuge lösutada ja ainult paaril jalalihasel lasta kogu töö ära teha. Rattasõidu seisukohast annab jalgade jõust hoopis parema ettekujutuse näiteks see kui mitu ühejalakükki sa suudad teha või kui raske kangiga jõutõmmet teha (targad mehed räägivad, et ratturil võiks ideaaliks olla 1,5-2x keharaskusega kang). Need on liigutused mis arendavad pedaalidele rakendatavat jõudu palju loomulikumal viisil ning lubavad raskema rauaga kangutada. Kadentsi teema jätan kellelegi teisele.

[Erx27]

... kuidas jalga treenida, et jõuaks raske rauaga kõrget kadentsi hoida.

Miljoni dollari küsimus

[knotter]

Mine kerimise peale üle ja hakka avastama tehnikas ökonoomsust-jäta kangutamine jõusaali.Kokkuvõttes loeb ikkagi kui kiiresti sa rattal liigud mitte palju jõudu jalas.Jämme jalaga pole mtb s miskit peale hakata:)

[erikr]

Mida kõrgem kadents, seda lihtsam on üle elada muutused tempos ja koormuses.

[santehnik]

Mis eesmärgid siis endale seadnud oled, et juba taoliste probleemide käes vaevled?

[cube]

Mis eesmärgid siis endale seadnud oled, et juba taoliste probleemide käes vaevled?

Mul pole erilisi eesmärke.(v.a sõbra võitmine)
Lihtsalt tahtsin teda miks mõningad asjad on nagu on.
Kommentaarid on väga head, kui keegi teine ka annab mingeid mõttekilde ja selle oma peas läbi mõtled siis saad alles aru mille asi.

[rai66]

On ka sul cube probleemid. Ma kunagi Elionil panin korra pulsivöö peale. Keskmine tuli 183 ja max 192. Pärast seda võistlustel pulssi enam ei vaata. Maailmas ongi trend, et sportlane peaks ilma kellata tunnetama oma pulssi. Pole mõtet iga lööki taga ajada.

[Rivo]

On ka sul cube probleemid. Ma kunagi Elionil panin korra pulsivöö peale. Keskmine tuli 183 ja max 192. Pärast seda võistlustel pulssi enam ei vaata. Maailmas ongi trend, et sportlane peaks ilma kellata tunnetama oma pulssi. Pole mõtet iga lööki taga ajada.

Mul oli viimati pulsivöö kuskil eelmise aasta kevadel peal. Ei näe samuti enam mingit pointi selle kasutamisel ega hiljem mingite keskmiste ja maksimaalsete numbrite vahtimisel. Enda enesetunde hindamise oskus on kordades-kordades parem, kui tuimalt mingeid numbreid vaadata !

[Oliver]

Mine kerimise peale üle ja hakka avastama tehnikas ökonoomsust-jäta kangutamine jõusaali.Kokkuvõttes loeb ikkagi kui kiiresti sa rattal liigud mitte palju jõudu jalas.Jämme jalaga pole mtb s miskit peale hakata:)

Kui jalg nõrk, siis ega eriti kiiresti ei liigu ka. Ja seda eeskätt just maastikul, kus ei ole võimalik nii kõrget kadentsi hoida kui siledal maanteel. Eks me kõik oleme näinud raputaval pinnal kerida proovivaid mehi, kes liiguvad kordades aeglasemalt kui poolistudes või püsti raske rauaga sõitvad mehed.

[Mati]

On ka sul cube probleemid. Ma kunagi Elionil panin korra pulsivöö peale. Keskmine tuli 183 ja max 192. Pärast seda võistlustel pulssi enam ei vaata. Maailmas ongi trend, et sportlane peaks ilma kellata tunnetama oma pulssi. Pole mõtet iga lööki taga ajada.

Mul oli viimati pulsivöö kuskil eelmise aasta kevadel peal. Ei näe samuti enam mingit pointi selle kasutamisel ega hiljem mingite keskmiste ja maksimaalsete numbrite vahtimisel. Enda enesetunde hindamise oskus on kordades-kordades parem, kui tuimalt mingeid numbreid vaadata !

Rivo, see on sinu valik mille tulemused - head või halvad - ilmnevad viivega. Seega ma ei üldistaks, et pulsinumbrid on mõttetud. Aga kui nendega midagi peale ei oska hakata, siis pole muidugi mõtet neid vahtida.

[JannoR]

Nõus Matiga. Pulsikellal, hoolimata tema tulede-vilede hulgast, on tegelikult ju ainult üks peamine eesmärk- aidata aru saada millal koormus liiga suureks läheb, et siis taipaks õigel hetkel tagasi tõmmata ja endale mitte liiga teha (igasugused tempotrennide, intervallide ja HIIT'ide vahemikud on kõik otsesemalt või kaudsemalt selle eesmärgiga seotud). Tugevatel käib mäng natuke teiste reeglite järgi (lugedes Rivo varasemaid postitusi, siis on vahel pigem probleemiks, et ei saa mootorit piisavalt kõrgetel pööretel tööle). Viimasel juhul on tragöödiaks see, et ei saa võistlusel piisavalt head aega, vähemtreenitum kodanik võib aga intensiivsusega üle kruttides oma haamrit veel nädalaid tohterdada või äärmuslikul juhul üldse lusika nurka panna.

[Läänlane]

Kas see tähendab seda, et vähema treenitusega inimesena peaks vältima võistlustel max pulsi tsoonis sõitmist ja püsima anaeroobses vahemikus? Täna peab küll tunnistama, et kui max pulss on 202 ja sellest tuletatud vahemik 176-202, siis võistlustel on pulss 95% ajast sellest vahemikus.

[Rivo]

Kas see tähendab seda, et vähema treenitusega inimesena peaks vältima võistlustel max pulsi tsoonis sõitmist ja püsima anaeroobses vahemikus? Täna peab küll tunnistama, et kui max pulss on 202 ja sellest tuletatud vahemik 176-202, siis võistlustel on pulss 95% ajast sellest vahemikus.

Võistlustel ongi pulss kõrge ! Pigem jälgi seda, et enamus trenne mööduksid vahemikus 135-145 l/m

[veloson]

Üks Läänlase küsimusele alati õigetest vastustest on, et vähetreenitud inimene peaks üleüldse võistlemist vältima ja püsima tervislikes tsoonides (mitmetunnistele üritustele soovitaks isegi aeroobset või segatsooni)! Sõidumõnu kadumist ei ole vaja karta ja nii talitades pole ratturil vaja ka pärast pikemaid üritusi treeningust eraldi puhkust või haamriravi võtta. Treenituse tõustes võib järk-järgult suuremate pingutusteni minna ja mingist astmest alates on see veel tugevamaks saamise alus, aga algajad võiks "võistlustel" osalemisel piirduda hea enesetunde ja oma võimetele vastavate sooritustega "joonele panemisega" (nt "eelmine kord sõitsin raja n läbi keskmise pulsiga 142l/min ja aega läks 3h10min, seekord proovin sama pulsiga raja alla 3h läbida"). See on siis selline pikendame-oma-oodatavat-eluiga-soovitus. Kellel tervist ja kuklapealseid juukseid jagub, ei hoia ennast manitsustest nagunii tagasi.. Tervise riskigruppides olijad loodetavasti aga hoiavad ikka tagasi.

Päris tugevad valivad intensiivuse mitme erineva enesetunnet väljendava aistingu alusel ja kuigi pulsinäit seda toetab, siis isegi ühele konkreetsele distantsile/maastikule sobiv pulss on ikkagi individuaalne.

Mine kerimise peale üle ja hakka avastama tehnikas ökonoomsust

+1

Ja tuhla näiteks vanades teemades nagu kadents

[JannoR]

Mine kerimise peale üle ja hakka avastama tehnikas ökonoomsust

+1

Ja tuhla näiteks vanades teemades nagu kadents

Sellele kõikjal ühtlase ja kõrge kadentsiga kerimisele on ka teistsuguseid vaatenurki, näiteks selline (tasub lugeda ka kommentaare). Seda artiklit tuleb muidugi väikeste reservatsioonidega võtta ja konteksti arvestada, sest autoril on kalduvus aeg-ajalt natuke palju üldistada ja kõiki maastikuratta alasid läbi trail-ridingu prisma vaadata, aga tugev iva on selles jutus siiski sees. Samuti kipuvad paljud meie maastikusõidud meenutama kruusarallisid, kus on tõesti maanteeratturi treeningplaan tõenäoliselt sobivam. Rattaüritustele mis toimuvad Jõelähtmes, Sakus, Vooremäel jms maastikel võiks aga sellest jutust nii mõndagi mõtlemisainet leida.

[AndreK]

Kas see tähendab seda, et vähema treenitusega inimesena peaks vältima võistlustel max pulsi tsoonis sõitmist ja püsima anaeroobses vahemikus? Täna peab küll tunnistama, et kui max pulss on 202 ja sellest tuletatud vahemik 176-202, siis võistlustel on pulss 95% ajast sellest vahemikus.

Võistlustel ongi pulss kõrge ! Pigem jälgi seda, et enamus trenne mööduksid vahemikus 135-145 l/m

Ja siis sa saadki heaks, et sõita hästi vahemikus 135-145

[Cresent]

Eile osalesin oma elu esimesel krossikolmapäevakul. Panin ka pulsika külge ja piiksus küll, aga väga ei viitsinud kella vaadata, sest enesetunne oli suht ok. Teise ringi keskel hakkas pistma küll ja võtsin tempot maha ja siis kulgesin oma arust rahulikumalt lõpuni. Aga pulsika kokkuvõte siiski üllatas, max pulss 186 ja avg pulss 169, vanust 36 pulsitsoone pole määranud, seega peaks tavalise miinustehtega olema max pulss 184.

Kui enesetunne on hea (pistmine välja arvata), kas siis peaks nagu võistlustel ikkagi mitte laskma ennast häirida pulsist? Ilmselt kui oleks enne kolmapäevakut krossi varem ka sõitnud (seni pigem männikuvahel mõnikord kruiisinud), siis ilmselt harjuks maastikusõidug paremini ja pulss oleks ka madalam ning poleks nii suur koormus olnud ja pistma ka hakanud.

[BHratas]

Minul on võistlustel pulss olnud maksimaalselt isegi 20 lööki kõrgem kui koormustestil mõõdetud max pulss. Nii pidavat olemagi spordiarsti sõnul...ei tea. Nii, et pulsitsoonide määramisel kasutan ikkagi testil mõõdetud max pulssi.

[fronius]

Minul hakkas Kalevipoja maratonil pistma samuti. Kas see on siis pulsiga seoses ei usu

[Mati]

Minul on võistlustel pulss olnud maksimaalselt isegi 20 lööki kõrgem kui koormustestil mõõdetud max pulss. Nii pidavat olemagi spordiarsti sõnul...ei tea. Nii, et pulsitsoonide määramisel kasutan ikkagi testil mõõdetud max pulssi.

Kas sul koormustestil tehti lõpus max pulsi ponnistus? Kui ei, siis ei näitagi koormustesti viimane pulsitase sinu tegelikku max pulssi. Teine variant on see, et su pulsokas ei ole kodeeritud ülekandega ja peksab mujalt numbreid sisse - seega näitab max'i veaga.

[BHratas]

Pulsikellaks Polar RCX5. Pole täheldanud, et pulsikell segast pulssi paneks, tõsi GPS jookseb vahel metsa ja keerab kiiruse 100km/h. Mida sa max pulsi ponnistuse all silmas pead?

[Mati]

Mida sa max pulsi ponnistuse all silmas pead?

Küsimusest järeldan, et seda ei tehtud - 110% spurt lõpus.

[Cresent]

Pistmine pole kindlasti seotud pulsiga, see oli lihtsalt iseloomustamaks hetke olukorda. Pulsikellana kasutan polari FT7 ja sel vöö ümber rinnakorvi mistõttu usun, et numbrid oiged. Sept. lähen Vomaxis lasen endal ka pulsitsoonid paika panna, aga ennast lihtsalt üllatasid need numbrid, kuigi kohati tundsin end ka päris läbi olevat. Nüüd siis saan aru, et võistlustel ikkagi normaalne, et pulss koguaeg seal suht max lähedal või veidi ülegi.

[Indreq]

Ma olen 2 korda viimase 2 aasta jooksul koormustestis käinud ja tulemused ei erinenud üksteisest rohkem kui paar pauku kolmanda tsooni alguse juures, muidu identsed. Aga max pulssi sealjuures ei määratud (st number on paberil aga see ei põhine reaalsel tulemusel) kuna testis ma nn kapsasteni ei pingutanud, ennem lõpetati ära. Huvitaval kombel olen ise katse-eksitus meetodil tuvastanud endal veel ühe olulise numbri midagi kummagi koormustesti tulemusest välja ei loe - see on pikaajaliselt jätkusuutliku vs lühiajalise spurdi lävi. Mul on keset V tsooni sihuke koht et kui sõidan 1-2 bpm alla selle joone, siis kestan nii kaua kuni lõpuks pulss ise kukkuma hakkab (ikka üle tunni kindlasti) aga kui pingutan sellest punktist üle, siis mõne minutiga on aur otsas ja tuleb tempot maha võtta.

[mart]

Eile osalesin oma elu esimesel krossikolmapäevakul. ,,,Pistmine pole kindlasti seotud pulsiga, see oli lihtsalt iseloomustamaks hetke olukorda.

Loen, et sul vanus 36, eelnevalt intensiiv-füüsilist teinud pole. Pakun, et kopsud said kolmapäevakul pisut lõõtsaks tõmmatud ja nüüd teevad pisut haiget. Kui asi pole kopsudes, siis süda pisike ja treenimata.Ülevaate mõttes vaata oma kolmapäevaku ringiaegu - iga ring peaks olema ühte auku, kui pole ,arutame edasi.

[BHratas]

Siis tuleb max pulsi määramisega huvitav case välja. Kuna Mati räägib 110% lõpuspurdist, mida mulle tõesti ei tehtud, siis nüüd ei teagi mida aluseks võtta. Kas peaks aluseks võtma pigem selle võistlustel maksimaalse saavutatu või mingi keskmise testi ja võistluspulsi vahel? Samas tekib küsimus nende testide kvaliteedi kohta. Maksad 100eurot ja rohkemgi ning ikkagi midagi ei teada ei saa. Tuleb hakata asja uurima kus ja mida.

[erikr]

Kunagi aegade hämaruses tõlkis Janno Kusman ühe äärmiselt asjaliku MBR artikli, mille tõlge siiani netis saadaval.
http://www.hot.ee/jannokusman/SLS/Treen ... _j2rgi.htm

Ise alustasin 37 aastasena ilma mingisuguste kestvusala eeldusteta 2001 keskel, 2002 vist oli mul juba mingi primitiivne Sigma pulsokas ja Tallinna Rattaralli ajal suutsin kuigiviisi baigiga ühest pundist teise pigistades 184 vist kätte saada.

Olles sel ajal lugenud seda MBR artiklit ja kõrvutanud seal esitatud teooriaid enda võistlustulemustega, leidsin samuti, et +5% meetod on igati OK. Kunagi hiljem Tondil tehtud koormustest vaid kinnitas juba empiiriliselt saadud tulemusi.

Ma pistmise füsioloogiat seletada ei mõista, aga olen kogenud elus seda tunnet piisavalt, eriti lapsepõlves pikemat maad joostes ja suusatades. Ei mäleta, kas olen kogenud ka "vanemas" eas rattasõidul. Julgen vaid väita, et panid täiega ja keha üritas sulle selle pistmisega saata sõnumit, et varem pole (kuigi sageli) temaga nii tehtud.

Sõidad mõistusega hooaja või kaks ja saavutad mingi treenituse, kus hulk esialgseid ebamugavusi on taandunud. Olenevalt looduse poolt kaasa antust liigud sealt aasta-kahega raketina edasi uuele sportlikule tasemele või jääd tilbendama elu lõpuni sinna, kuhu loodus on sind algusest peale füüsiliselt võimekuselt määranud. Kui oled võimeline ka viimast varianti nautima, on kõik tiptop.

[Cresent]

Krossi sõitnud varem ei ole, aga maanteed olen nõukaaegse maanteerattaga kündnud (2 kuud tagasi alustasin) ja nüüdseks läbitud u. 800km.
Kolmapäevaku ringiajad põhimõtteliselt jah kõik samas augus, kusjuures peale seda kui omaarvates teisel ringil hoogu maha võtsin paranes aeg ca minuti võrra ja kolmas ring kui pulss püsis juba ka 170 kandis tuli veel omakorda minuti parem. Kuigi jah aeg oli ca 2X rohkem kui esimestel.
Pistnud jah mul ka viimati kui ca 15-20 aastat tagasi koolis jooksmas sai käidud. Eks probleem ilmselt jah ka selles, et kui muidu keha on jõudnud natuke harjuda ühtlase kerimisega nagu maanteesõidul kombeks, siis MTB ikka hoopis teises valdkonnas.
Tänud selgitustest.

edit:
Läheb juba algsest teemast välja, aga maastikuratturi treeningpiiblit otsides leidsin ka ühe Pulleritsu blogipostituse, mis minu jaoks natuke selgemaks muudab olukorda MNT vs MTB trennid.

[BHratas]

Huvitav on see, et erinevatel spordialadel on max pulss. Teada on, et ujumisel väiksem, kuid et jooksmisel ja rattasõidul on see erinev ei teadnud. Sellest võib järledada, et koormustestil ei saagi max pulssi teada? Isegi kui seda velotrenal teha. Kõige õigema saad võistlustel teada?

[Mati]

Huvitav on see, et erinevatel spordialadel on max pulss. Teada on, et ujumisel väiksem, kuid et jooksmisel ja rattasõidul on see erinev ei teadnud. Sellest võib järledada, et koormustestil ei saagi max pulssi teada? Isegi kui seda velotrenal teha. Kõige õigema saad võistlustel teada?

Saab ikka, kõik on suhteline. Ma nt tegin viimase koormustesti joostes ja arst andis kohe juhised kaasa, et rattasõidus vaata tsoone 10 lööki madalamalt.

[veloson]

Maksimaalset pulssi ei saa teada: vanaema juures, statistilise analüüsi laboris, Teletorni katusel ega igal koormustestil. Aga ärge kurvastage!

Maksimaalse pulsi saab maksimaalsel pingutusel piisavalt puhanust peast! Ja seda saab teha nii võistlusel, koormustesti lõpus või halvemal juhul enamikes trennides. Aga asja-eest teist taga.. koormustesti tulemustes ei tule sellest harrastaja jaoks olulist lisainfot (küll aga suureneb märkimisväärselt negatiivsete sümptomite ilmnemise tõenäosus) ja oma intensiivsuse tsoonide selle põhjal arvutamine on ilmselt oluliselt ebatäpsem kui ülal viidatud artikli test (võid ka guugeldada functional threshold test).

Ei maksa unustada, et sellest näitajast on saanud kultusobjekt suurelt jaolt ainult mõne üldistava valemi ja selle põhjal, et vanad pulsokarisud ei salvestanudki muud, kui pulss AVG ja pulss MAX.

[Indreq]

Huvitav milleks see max pulss üldse oluline on? Ma sportilikust huvist olen paar aastat tagasi spinningupukil oma "isiklikuks rekordiks" saanud 203 aga õues ratta seljas on juba 190 suht lagi, tegelikult on tunde järgi osutid suht punases juba 185 peal... mis ma selle 203 teadmisega siis nüüd peale peaks hakkama?

[Cresent]

Varsti Vomaxisse minek ees, et saab treeningtsoonid paika, aga erinevatest kohtadest olen arusaanud, et tavaliselt vist nemad ka nn max pulssi ei hakka taga ajama, vaid panevad kuidagi oma tarkade aparaatidega paika, et ahah nüüd aitab, siit rohkem pole mõtet pulssi üles ajada ja arvutavad välja, et vot selline ilmselt peaks olema su max pulss jne.
Ega otseselt muuks otstarbeks vist max pulssi polegi vaja teada. Viidatud lehel toodud viisil ilmselt ka turvalisem max pulssi välja arvutada, et treeningtsoonid paika panna.

[BHratas]

No max pulss peaks seda ka tähendama. Leidsin, et kõige õigem on võtta aluseks võistlustel saavutatud max. Sealt lahutasin natuke, vastavalt erinevate võistluste maxile ning lisaks treeningute pulss. Samuti võtsin enne arvesse koormustestil saavutatu ja kasutasin erinevaid kalkulaatoreid, mis netis olemas. Igatahes minu hinnang 100 eurole ja koormustestile sai negatiivse hinnangu.

[priidik]

Max. pulss ei oma eriliust tähtsust. Max pulss vanusega langeb, mul oli ka 15 a. tagasi 199, nüüd võib-olla 191. Anaeroobne lävi pole aga sama ajaga muutunud, see on ikka 178-182. Tavalisel harrastussportlasel vastab lävi enam-vähem maksimaalsele pingutusele mida ta suudab arendada 30 min jooksul. Koormustest gaasianalüüsiga koos annab läved muidugi täpselt.

[BHratas]

Vaidleks siinkohal vastu. Kui langeb max pulss, siis langeb ka nii aeroobne kui anaeroobne lävi ju? Mismõttes max pingutusele vastab anaeroobne lävi? Anaeroobne lävi algab siis kui energia saamiseks kasutatakse ainult süsivesikuid. Ja selle läve saad sa teada siis kui on teada max pulss. Harrastussportlase jaoks on kindlasti pulsivahemike teadmine tähtis. Kuigi näeb paljusid treenimas hoopis kiiruse ja läbisõidu järgi ning imestamas, miks võistlustel powerit piisavalt pole. Ja koormustestil ei saa täpselt midagi teada. Pigem annab vastused võistluste analüüs. Kõige objektiivsema max pulsi saab seal võtta. Kuid seal peab arvestama siiski ärevusmomenti ja näiteks lõpuspurt ei ole kindlast sinu max pulss mida arvestada.

[Oliver]

Kui langeb max pulss, siis langeb ka nii aeroobne kui anaeroobne lävi ju? Mismõttes max pingutusele vastab anaeroobne lävi?

Max pulsi dünaamika ei ole aeroobse ja anaeroobse läve dünaamikatega jäigalt seotud. Hilja alustanud sportlaste puhul on täiesti tavaline, et max pulss langeb, kuid nimetatud läved hoopis tõusevad. Rääkides anaeroobse läve ja max pingutuse seosest ... - loe eelpostitaja lause lõpuni (jutt ei käi hetkelisest pingutusest).

[Cresent]

Kuna ma ka suht algaja/harrastaja 36 aastane, siis mingeid võistluspulsse jne kuskilt võtta pole. Kuulõpul lähen Vomaxisse sealt loodan miskit täpsemat teada saada. Samas kuna arvutuslikult sain et tsoon 2 peaks olema mul 120-138 bpm, siis olen püüdnud treenida nii, et pulss treeningul on 90% ajast (tõusudel jne võib ikka natuke muutuda) 130 kandis, siis on treening ilmselt aeroobses tsoonis ja treenin valdavalt võhma. Kuna rattasõidu avastasingi alles 3 kuud tagasi, siis ilmselt mulle muu tähtis polegi kui võhma treenida ja pulssi püüda 2 tsooni kandis hoida.

Seega põhimõtteliselt vist väga puusse panna ei saa ja treeningutest on ikka mõtet kah natuke nadi sõita kui vaatan, et keskmine kiirus jääb ca 25km distantsil 20-22 km/h kanti, aga noh peaasi, et järgmisel hooajal juba parem oleks.

[priidik]

Ma oma eelmises postituses ei rääkinud otseselt midagi pulsitsoonidest ja valesti treenimisest. Kuigi jah, aeroobne ja anaeroobne lävi on tsoonide määramisel peamised näitajad. Kordan veel, et tavaline inimene ei suuda oma anaeroobsel lävel tööd teha kauem kui 30 min, paremad 60 min. Anaeroobsel lävel töötades põhjustab kuhjuv laktaat paratamatult lihasväsimuse. Olen nõus, et see on kaudne meetod, aga kogenud sportlane saab vasti aru kus see lävi olla võib. Võitslustel saadud keskmine pulss ei ole alati hea näitaja. Üks asi on võistlusärevus aga ka päevad kus jalga pole ja lihtsalt ei jõua vajutada nii palju, et isegi oma läve kätte saaksid.
Koormustest koos gaasianalüüsiga annab anaeroobse läve täpsemalt - see on koormus kus väljahingatavas õhus hakkab süsihappegaasi sisaldus kiiresti kasvama, kiiremini kui hapniku tarbimine. Aga aneroobne lävi on ka siis pigem vahemik, nt. 178-182, kuna koormus kus energiat hakatakse tootma oluliselt suuremal määral anaeroobselt ei tähenda, et aeroobsed protsessid päris seisma jääksid. Need toimuvad ühtlasel või järk-järgult kasvaval koormusel paralleelselt.
Anaeroobset läve hakati gaasianalüüsiga määrama 1980ndatel. Enne seda oli laktaadi määramine verest peamine meetod (kasutatakse loomulikult siiani). Laktaadi määramine on lihtsalt invasiivne meetod - vastik kui sind kogu aeg torgitakse. Gaasianalüüsi puhul torkimist pole.

Aeroobsel tööl toodetakse kogu energia hapniku osalusel. Aeroobne lävi on koormus kus käivitub ka anaeroobne energia tootmine (anaeroobne glükolüüs), ehk veres hakkab kuhjuma laktaat (piimhape). Laktaat puhverdatakse veres bikarbonaadi poolt, mille käigus vabaneb süsihappegaas ja see eritub kopsude kaudu koos väljahingatava õhuga. Seda kui palju hapnikku sisse läheb ja kui palju CO2 välja tuleb saab mõõta. Anaeroobne lävi on selline koormus kus juba suur osa energiat toodetakse anaeroobselt ja laktaat kuhjub järsult ja sama järsult tõuseb siis ka CO2 sisaldus väljahingatavas õhus.
Harrastaja kes on treeninud alles 3 kuud peaks piirduma enamuse ajast 2. tsooniga ja pulss kuni 140 on OK. Aga mida täpsemalt edasi teha on juba nii pikk jutt, et oeh...

[Mati]

Lihtsalt kõrvalmärkusena, et kasutaja "priidik" on siin hetkel tõenäoliselt ainus kes tegelikult ka teab mida räägib, tänu oma taustale, pädevusele ja kogemusele
Soovitan märkmeid teha

[Lauri]

Lihtsalt kõrvalmärkusena, et kasutaja "priidik" on siin hetkel tõenäoliselt ainus kes tegelikult ka teab mida räägib, tänu oma taustale, pädevusele ja kogemusele
Soovitan märkmeid teha

Täpselt nii, enam foorumis "priidik" väga tihti sõna ei kahjuks ei võta aga vanad olijad mäletavad ikka.

[AndreK]

Ma oma eelmises postituses ei rääkinud otseselt midagi pulsitsoonidest ja valesti treenimisest. Kuigi jah, aeroobne ja anaeroobne lävi on tsoonide määramisel peamised näitajad. Kordan veel, et tavaline inimene ei suuda oma anaeroobsel lävel tööd teha kauem kui 30 min, paremad 60 min. Anaeroobsel lävel töötades põhjustab kuhjuv laktaat paratamatult lihasväsimuse. Olen nõus, et see on kaudne meetod, aga kogenud sportlane saab vasti aru kus see lävi olla võib. Võitslustel saadud keskmine pulss ei ole alati hea näitaja. Üks asi on võistlusärevus aga ka päevad kus jalga pole ja lihtsalt ei jõua vajutada nii palju, et isegi oma läve kätte saaksid.
Koormustest koos gaasianalüüsiga annab anaeroobse läve täpsemalt - see on koormus kus väljahingatavas õhus hakkab süsihappegaasi sisaldus kiiresti kasvama, kiiremini kui hapniku tarbimine. Aga aneroobne lävi on ka siis pigem vahemik, nt. 178-182, kuna koormus kus energiat hakatakse tootma oluliselt suuremal määral anaeroobselt ei tähenda, et aeroobsed protsessid päris seisma jääksid. Need toimuvad ühtlasel või järk-järgult kasvaval koormusel paralleelselt.
Anaeroobset läve hakati gaasianalüüsiga määrama 1980ndatel. Enne seda oli laktaadi määramine verest peamine meetod (kasutatakse loomulikult siiani). Laktaadi määramine on lihtsalt invasiivne meetod - vastik kui sind kogu aeg torgitakse. Gaasianalüüsi puhul torkimist pole.

Aeroobsel tööl toodetakse kogu energia hapniku osalusel. Aeroobne lävi on koormus kus käivitub ka anaeroobne energia tootmine (anaeroobne glükolüüs), ehk veres hakkab kuhjuma laktaat (piimhape). Laktaat puhverdatakse veres bikarbonaadi poolt, mille käigus vabaneb süsihappegaas ja see eritub kopsude kaudu koos väljahingatava õhuga. Seda kui palju hapnikku sisse läheb ja kui palju CO2 välja tuleb saab mõõta. Anaeroobne lävi on selline koormus kus juba suur osa energiat toodetakse anaeroobselt ja laktaat kuhjub järsult ja sama järsult tõuseb siis ka CO2 sisaldus väljahingatavas õhus.
Harrastaja kes on treeninud alles 3 kuud peaks piirduma enamuse ajast 2. tsooniga ja pulss kuni 140 on OK. Aga mida täpsemalt edasi teha on juba nii pikk jutt, et oeh...

The Man is Back!

[BHratas]

Ma oma eelmises postituses ei rääkinud otseselt midagi pulsitsoonidest ja valesti treenimisest. Kuigi jah, aeroobne ja anaeroobne lävi on tsoonide määramisel peamised näitajad. Kordan veel, et tavaline inimene ei suuda oma anaeroobsel lävel tööd teha kauem kui 30 min, paremad 60 min. Anaeroobsel lävel töötades põhjustab kuhjuv laktaat paratamatult lihasväsimuse. Olen nõus, et see on kaudne meetod, aga kogenud sportlane saab vasti aru kus see lävi olla võib. Võitslustel saadud keskmine pulss ei ole alati hea näitaja. Üks asi on võistlusärevus aga ka päevad kus jalga pole ja lihtsalt ei jõua vajutada nii palju, et isegi oma läve kätte saaksid.
Koormustest koos gaasianalüüsiga annab anaeroobse läve täpsemalt - see on koormus kus väljahingatavas õhus hakkab süsihappegaasi sisaldus kiiresti kasvama, kiiremini kui hapniku tarbimine. Aga aneroobne lävi on ka siis pigem vahemik, nt. 178-182, kuna koormus kus energiat hakatakse tootma oluliselt suuremal määral anaeroobselt ei tähenda, et aeroobsed protsessid päris seisma jääksid. Need toimuvad ühtlasel või järk-järgult kasvaval koormusel paralleelselt.
Anaeroobset läve hakati gaasianalüüsiga määrama 1980ndatel. Enne seda oli laktaadi määramine verest peamine meetod (kasutatakse loomulikult siiani). Laktaadi määramine on lihtsalt invasiivne meetod - vastik kui sind kogu aeg torgitakse. Gaasianalüüsi puhul torkimist pole.

Aeroobsel tööl toodetakse kogu energia hapniku osalusel. Aeroobne lävi on koormus kus käivitub ka anaeroobne energia tootmine (anaeroobne glükolüüs), ehk veres hakkab kuhjuma laktaat (piimhape). Laktaat puhverdatakse veres bikarbonaadi poolt, mille käigus vabaneb süsihappegaas ja see eritub kopsude kaudu koos väljahingatava õhuga. Seda kui palju hapnikku sisse läheb ja kui palju CO2 välja tuleb saab mõõta. Anaeroobne lävi on selline koormus kus juba suur osa energiat toodetakse anaeroobselt ja laktaat kuhjub järsult ja sama järsult tõuseb siis ka CO2 sisaldus väljahingatavas õhus.
Harrastaja kes on treeninud alles 3 kuud peaks piirduma enamuse ajast 2. tsooniga ja pulss kuni 140 on OK. Aga mida täpsemalt edasi teha on juba nii pikk jutt, et oeh...

Hakkab selgemaks saama mida mõeldakse. Küsimus on, et kui tihti peab testis käima, et oma tsoone kontrollida. Iga aasta? Nagu aru saan, muutuvad need vanusega ja treenitusega ning mingit kindlat valemit polegi. Õigeid tsoone teadmata võib juhtuda, et treenid vägagi valesti.

[priidik]

Uuringud näitavad, et individuaalsed pulsitsoonid muutuvad aastate lõikes vähe. Teisisõnu, kui aeroobsel ja anaeroobsel läved ja vastavad tsoonid on määratud pulsi järgi siis nad on üsna stabiilsed. Ma soovitaks algusaastael koormustesti teha igal aastal pigem seetõttu, et vaadata kuidas süda ja vererõhk koormusele reageerib. Oluline, et ei tekiks rütmihäireid koormusel või liiga ebanormaalseid vererõhu tõuse. Aga vanematel tegijatel pole koormustestist nii nagu enamasti tehakse peaaegu üldse enam kasu.

Need näitajad mis varieeruvad on laktaadi sisaldus veres koormusel, selle dünaamika ja töövõime koormusel (power output). Laktaadi määramisel kord aastas koormustestil väga mõtet pole. Kuigi kokkuleppeline laktaadi näit veres anaeroobsel lävel on 4 mmol/l, siis see on siiski väga erinev igal inimesel (on neid kes kannatavad ilusti ka 10 mmol/l ära) ja ka hooaja jooksul. Laktaadi määramist kasutatakse kõige efektiivsemalt treeningprotsessi jälgimiseks välitingimustes - kui samal koormusel (sama rada ja sama tempo) kuhjub laktaati vähem siis on dünaamika positiive ja kui senisest rohkem siis ilmselt ollakse teel ületreenitusele. Näitaja mida profimaailmas üha enam vaadatakse on suurim power output (W) mida keegi suudab hoida ilma, et laktaat oluliselt kuhjuks. Aga kahjuks on sellel nõrk seos pulsiga anaeroobsel lävel! Oletame, et sportalsel on anaeroobse läve pulss 170, siis hooaja alguses suudab 30 min hoida 300w aga hooaja lõpus 30 min 325W. Pulss mõlemal juhul sama. See 25W erinevus võib 20 km eraldistardis tähendada juba 1-1.5 min ajalist erinevust. Ja see on suur vahe. Samas see variatsioon sellistes piirides ongi. 300W mees ei hakka kunagi väntama 400W keskmist
Siin päris huvitav tabel wattidest ja aegadest http://www.chronoswatts.com/en/watts/22/
Üldjuhul arvatakse, et üle 6.5W/kg 30 min jooksul pole võimalik ilma dopinguta.

[Cresent]

Tänud mahukatest selgitustest, mis muudab oluliselt selgemaks kuidas miski toimib. Sain ka oluliselt kindlust juurde, et olen õigel teel .

Eks ajapikku omandab teadmisi ka, seega eks tasapisi saab targemaks. Kuna sparta klubi teeb ka rattatreeninguid, siis plaanis ka sinna minna ja eks sealt saab ka häid nõuandeid.