Ja kui on ka kerge kaal, siis edasi ilmselt sprintida iga tõusu peal, mis tõusu moodi on ja kasutada ettepoole liikumiseks. Kui eesmärk on teha oma kiireks lõiguks 15 km, siis peaks ilmselt vastavat distantsi harjutama koguaeg aga see pole ju mingi lõigutrenn, mis väidetavalt peaks kestma kuni viis minutit ja kaugemale 3-4 km-st ei jõua. Teine oluline ratturi geenigrupp on ilmselt seotud VO2MAX'iga ehk aeroobse võimekusega, mis peaks andma kestvust. Vastavad olulised geenid statistika järgi olevat näiteks NFIA-AS2, CRP, PGC1A, ADBR2, GLN27GLU, VEGFR2, RBFOX1. Venemaal pidi nende järgi sportlasi otsitama. NFIA-AS2, VEGFR2 ja RBFOX1 on mul samuti positiivsed, mis annab kestvust vähemalt hapniku saamise osas. Teisi kas ei osanud määrata käsitsi või ei olnud positiivsed. VO2MAX oli mul ka varem reaalselt kena 68, mis kõige eelnevaga klapib. Selles aeroobse võimekuse osas jäi ebaselgeks, et kui see on olemas, kas siis peab seda üldse veel treenima või mis eritaktika tuleks sõidul valida. Vist lubab see hoida head kiirust ka sprintide vahepeal. Ilmselt see on ka see koht, mis võimaldab üles mäkke sõita ja kohta parandada. Võib ka lisada, et kunagi krampe ega lihaste valulikkust laktaadist ei ole. Lihtsalt jõudlus langeb ja selle vastu peakski need 15-sed lõigud aitama... Kokku tunduvad head eeldused olevat ja praktikas raske sõita ei olegi. Puuduvad ilmselt täpselt õige treenimine, suur tahtmine ja julgus sõita.
Huvitav, kas keegi teab, milline treening sellistele eeldustele sobib?