velo.clubbers.ee

käisin veebruaris Sportmedis koormusteti (jooks) tegemas. Laktaaditasemeks saadi 162. Nüüd Mulgis oli keskmine pulss 170 ja kordagi sõidu ajal ei langenud see 162-ni.

kas see on tavaline/normaalne, et võistluse ajal on pulss kogu aeg üle anaeroobse läve? või olen trenniga suutnud läve tõsta? või on jooksu ja rattasõidu läved erinevad (see tundub endale küll abaloogiline)?

keegi oskab kindlasti oma kogemustest öelda...

Tboy kirjutas:käisin veebruaris Sportmedis koormusteti (jooks) tegemas. Laktaaditasemeks saadi 162. Nüüd Mulgis oli keskmine pulss 170 ja kordagi sõidu ajal ei langenud see 162-ni.

kas see on tavaline/normaalne, et võistluse ajal on pulss kogu aeg üle anaeroobse läve? või olen trenniga suutnud läve tõsta? või on jooksu ja rattasõidu läved erinevad (see tundub endale küll abaloogiline)?

keegi oskab kindlasti oma kogemustest öelda...

1.treeninguga tõstada oma AN läve.
2.jooksu ja rattasõidu intensiivsus on ju erinev seega ka SLS teine.

jah see on normaalne loomulikult et pulss on yle anaaeroobse läve võistlustel-ega siis sinna matkama minna...ja läve eriti ei ole võimalik trenniga tõsta-see looduse poolt antud-kui siis mõned löögid...ja lävi on alati sama-pole vahet kas sõidad rattaga või istud arvuti taga....minuarust

Rom kirjutas:1.treeninguga tõstada oma AN läve.
2.jooksu ja rattasõidu intensiivsus on ju erinev seega ka SLS teine.

rainR kirjutas:jah see on normaalne loomulikult et pulss on yle anaaeroobse läve võistlustel-ega siis sinna matkama minna...ja läve eriti ei ole võimalik trenniga tõsta-see looduse poolt antud-kui siis mõned löögid...ja lävi on alati sama-pole vahet kas sõidad rattaga või istud arvuti taga....minuarust

IRW - võta 1 arvamus ja viska teist. Või siis võta teine ja viska esimest. otsustage nüüd ära, et kuidaspidi ta siis on - kas trenn tõstab läve või mitte ja kas erinevatel alatel ongi SLS erinev. Mind ennast huvitab just see viimane küsimus. Aga samas saan ma lähitulevikus sellele niikuinii vastuse, sest Sportmedi minek ees. Võin siis ka ise need mõlemad kõsimused arstile esitada, ta ehk ikka kõige targem.

Inimesel peaks Anaeroobne lävi koguaeg üks olema. Seda on sul vaja teada, et treenida õieti. VÕitlusel on pulss alati üle anaeroobse läve.

Seda läve tõstmis asja ma ei tea. Mõnes kohas arvutavad läve välja max pulsist, et mingi 75% max-ist, mõnikord tehakse gaasianalisaatoriga mingi värk . Mul määrati jooksmisel aeroobsed läved kiiruse kaudu, et anaeroobseks läheb näiteks siis, kui jooksen üle 13 kmh vms (et siis pulss tõuseb üle mingi numbri ja siis läheb töö aeaeroobseks. Kui nii määratakse see lävi, siis on võimalik treenides tõsta, sest mida rohkem teed, seda suuremaks lähevad kiirused treenides sama pulsisageduse juures.

Kokkuvõttes on asi nii, et mahtu treenides hoia pulss alla anaeroobset läve. Võistlustel paned nagunii nii palju, kui torust tuleb, seal pole aega pulssi vaadata, pärast võid üles kirjutada statistika mõttes, palju koguvõistluse keskmise ja max pulsi said jne.

sqber kirjutas:kas trenn tõstab läve või mitte ja kas erinevatel alatel ongi SLS erinev. Mind ennast huvitab just see viimane küsimus. Aga samas saan ma lähitulevikus sellele niikuinii vastuse, sest Sportmedi minek ees. Võin siis ka ise need mõlemad kõsimused arstile esitada, ta ehk ikka kõige targem.

minul erineb jooksu ja rattasõidu võistluse keskmine +-5 lööki.

Lauri kirjutas:Inimesel peaks Anaeroobne lävi koguaeg üks olema.

Julgeks vastupidist väita:
"Erinevalt aeroobsest töövõimest saab anaeroobset läve treeninguga olulisel määral mõjutada." - Treeningpiibel

Lauri kirjutas:Võistlustel on pulss alati üle anaeroobse läve.

Oleneb võistlusest. Mulle jällegi soovitati anaeroobse läve leidmiseks lisada võistluse (~2h) keskmisele pulsile 5%. Oskab keegi kogenum sellist meetodit kommenteerida?

banzai kirjutas:

Lauri kirjutas:Võistlustel on pulss alati üle anaeroobse läve.

Oleneb võistlusest. Mulle jällegi soovitati anaeroobse läve leidmiseks lisada võistluse (~2h) keskmisele pulsile 5%. Oskab keegi kogenum sellist meetodit kommenteerida?

Pigem ma ka ei usu seda, et võistlusel (mainitud 2h) oled pidevalt üle anaeroobse läve. Nimelt ei suuda ma uskuda eriti, et keegi 2h järjest suudab sellist taset hoida. On ju isegi 1 anaeroobse läve teada saamise test seotud 20 minutilise täiel hool sõitmisega ... järelikult peaks see olema optimaalne aeg, mille jooksul sa suudad ennast anaeroobselt pingutada. See 5% juurde liitmine tundub minu mõistusele suhteliselt vastuvõetav lahendus.

Kui ma olen asjast õigesti arusaanud, siis anaeroobse töö korral rakendub organismis tööle nn varuvariant, mis ei saa kesta lõpmatult. Seega on võistlustel töö pigem anaaeroobsel LÄVEL, mitte ei ületa seda pikalt ja pidevalt.

See, et erinevatel spordialadel on isiku pulss erinev on suht loogiline, eriti neil, kes ühe või teise alaga rohkem tegelevad. Nt ratturil, kel ei ole nn jooksulihast, on tõenäoliselt keskm madalam, kuna ta lihtsalt lihaste tõttu ei suudagi kiiremini joosta (st suurema intensiivsusega töötada). Mul nt oli maratoni joostes lõpupoole võhma kui palju, aga jalad (lihased) ei kandnud enam eriti. Samuti töötavad ja väsivad eri aladel erinevad lihasgrupid, mille ökonoomsus mõjutab lõpuks ka panust ehk keskmist pulssi. Minul nt erineb keskmine pulss teatud määral nii suusas, jooksus kui rattas.

Treeningupiiblis oli ju ühes osas juttu, kuidas anaeroobset läve teada saada. 30 min test näiteks. Ja teine ja täpsem võimalus oligi võistluste keskmine pulss + 5 %. Seega ei saa ju võistluste pulss üle anaeroobse olla (koguaeg).

Tegelikult olen ma selle üle samuti pead murdnud. 30 min test ja võistluste keskmise meetod lähevad vägagi lahku. Võibolla tuleb käiku võistlustega kaasnev adrenaliin, mis pulssi lihtsalt tõstab? Võibolla mingid muud nüansid?

Anaeroobne lävi - intensiivsus, millest alates hakkab organism kasutama anaeroobseid energiatootmismehhanisme.
Ning antud intensiivsust (e. anaeroobset läve) on treeningutega võimalik suuresti tõsta.

Anaeroobse läve kirjeldamisel kaks erinevat asja. Anaeroobne lävi on võimalik määrata kui südame löögisagedus nt. pakutud 162. Teine võimalus anaeroobne lävi kui liikumise kiirus või võimsus nt 350W.

Treeningu ja võistluse seisukohalt omab olulist tähtsust just läve säilitamise võime, ehk kui kaua sportlane suudab 350W juures tööd teha. Kui vaadata ainult pulssi siis see viib eksiteele, kuna selleks et säilitada 162 lööki kahe tunni jooksul pole iseenesest mingi probleem (eeldusel, et on veidigi treenitud inimene), aga milline on sul võimsus 30 min, 60 min ja 120 min. Pakuks umbes 320, 280, 200W (väga umbes pakutud). Juhul kui teeksid testi veloergol.

Seega kokkuvõtteks, vaatamata sellele, et pulsi järgi töötasid sa üle anaeroobse läve, tegelikult su töö intensiivsus (liikumise kiirus) langes ja enamus ajast oli see tugevalt allpool anaeroobset läve. Lisaks loomulikult mängivad rolli anaeroobse läve erinevused joostes ja rattal sõites. Juba pulss on rattal istudes ca. 10 lööki madalam, mis kajastub ka läve pulsis.

P.S Väga kõvad mehed suudavad anaeroobse läve intensiivsust säilitada ühe tunni jooksul ja anaeroobset läve ületades ei muutu töö anaeroobseks vaid on endiselt pigem aeroobne. Anaeroobseks muutub intensiivsus siis kui ületatakse maksimaalse hapnikutarbimise intensiivsus.

Ma leidsin mingit materjali, seal igast meetodeit ja värke, kel aega ,see lugegu: http://www.hot.ee/jannokusman/SLS/Treen ... _j2rgi.htm

Mati kirjutas:Kui ma olen asjast õigesti arusaanud, siis anaeroobse töö korral rakendub organismis tööle nn varuvariant, mis ei saa kesta lõpmatult. Seega on võistlustel töö pigem anaaeroobsel LÄVEL, mitte ei ületa seda pikalt ja pidevalt.

oma tagasihoidlike teadmistega oponeerin sellele versioonile, näitega endast. Alustasin rattasõitu novembris, sel lihtsal põhjusel, et siis parasjagu ratta endale soeatasin ja ei läbenud kevadeni oodata. Olen talv läbi sõitnud, pulsoka hankisin jaanuaris, nii et mis esimestel treeningukuudel toimus, pole teada. Igatahes, viimased sportlikud liigutused olid sisuliselt tehtud 10a. tagasi.( teismelise-eas). Ja nii treenimata nagu olin, hakkasin kohe piitsa andma, peamiselt tänu sellele, et 3 nädala pärast oli HE talvemaraton, kuhu otsustasin minna. Ja nii selles esimeste nädalatega harjunud tempos lasin kevadeni, pulss pidevalt 170-180. Sõitsin peamiselt metsas ja lumes ja seal madalama pulsiga ei olnudki võimalik liikuda. Loetu järgi oletasin et ANL on ca 173...175, sest siis läks hingamine märgatavalt raskemaks ja lihased läksid justkui pisut valuliseks. Märtsis tegin kardiotesti ja sain teada, et minu anaeroobne lävi on 164 (max 188) ja et see vahemik on ka peamiselt ainus kus ma olen võimeline mingitki "tööd" tegema. Selle Tunturi testi järgi oli mul võimekus anaeroobses läves exellent, ja sealt allapoole langes ühes pulsiga, @120 BPM näiteks oli juba "as poor as it gets" . Ja treeneri kommentaar oli, et ma ei tohiks enne sügist sõita anareoobses rohkem kui 15 minutit iga nelja tunni 110-140 bpm`s - veedetu kohta. Igatahes, seda ettekirjutust siiski eirates, näiteks Saku 100-l oli mu esimese 2 tunni keskmine ca 170, kuigi ma püüdsin pulssi algul mitte päris üles lasta ja piirasin tempot, ning pühap mulgis, seni kuni vöö alla vajus umbes 15 km enne lõppu, oli kah ikkagi domineerivalt 170-180. ( startisin umbes 1000.-na, ning esimeses pooles pidevalt kuskil tropis venides muidugi langes ka madalamale)

igatahes, tahan ma öelda, et saab sõita 2 tundi anaeroobses, sõltub lihtsalt treenitusest konkreetses tsoonis.

teen tagantjärele paranduse - ... aritmeetilise keskmisega anaeroobses...

Enne augustit on sul aku tühi raudselt, sai omal ajal samamoodi alustatud ja ületreenitus oli kiirelt tulema.

Sõitsin peamiselt metsas ja lumes ja seal madalama pulsiga ei olnudki võimalik liikuda. Loetu järgi oletasin et ANL on ca 173...175, sest siis läks hingamine märgatavalt raskemaks ja lihased läksid justkui pisut valuliseks. Märtsis tegin kardiotesti ja sain teada, et minu anaeroobne lävi on 164 (max 188) ja et see vahemik on ka peamiselt ainus kus ma olen võimeline mingitki "tööd" tegema.

Minu arust käib hetkel jutt suht erinevatest asjadest. Loomulikult kuskil juurikate vahel kangutades on pulss kõrgem sest siis töötavad ka paljud muud lihased. Aga katsu sa selle 164 l/min maanteel kimada- hoopis teine tunne. Südame löögisagedus sõltub ju sellest kui palju verd on tarvis hetkel kehas ringi ajada. Mida suuremad ja mida rohkem lihaseid samal ajal töötab seda suurem on südame löögisagedus (vähemalt minu loogika põhjal). Proovi nt sõudeergomeetrit tõmmata- lihased nagu ei saakski koormust, aga pulss on võrreldes teiste spordialadega kogu aeg laes (enamus lihaseid on tegevuses).
Mis veel võistluspulssi puutub, siis see on juba enne võistlust kõrgem kui harilikult, loomulikult adrenaliinist. Ja kui peaks veel nägema, et naabrimees mööda põrutab, siis minul hakkab küll süda sees veelgi kiiremini taguma. Mis ma öelda tahan on see, et võistluspulss ei olene ainult ratta edasiliikumiseks tehtavast tööst, vaid paljudest varjatud asjaoludest mida esmapilgul ei pruugi märgatagi.

.

peame ka silmas teema pealkirja ja piirdume võistluste pulsiga. treenimise teema(d) on eraldi

maletajatel võib ka pulss vahel 150-ni visata...

Üldiselt loetakse anaeroobseks tööd, kus verre hakkab kogunema anaeroobse ehk hapniku osavõtuta töö jääkainet - laktaati. Seda hakkab moodustuma juba väga madala pulsisagedusega tööd tehes. Aeroobses rezhiimis või napilt alla anaeroobse läve liikudes (2h võidusõitu) saab organism laktaadi ümbertöötlemisega hakkama, teatud piirist alates (mis ei pruugi olla seotud kindla SLS-iga ja võib sõltuda ka organismi üldseisundist) aga enam mitte ja laktaadi kontsentratsiooon veres kasvab hüppeliselt ja pikem viibimine selles tsoonis pole võimalik (valus on ja rakenduvad organismi enesealalhoiumehhanismiid). Anaeroobseks läveks tuleks seega lugeda seda momenti, kus seni suht lineaarne laktaadikõver järsku üles keerab.

Seega tuleks anaeroobset läve määrata laboratoosete testidega ja soovitavalt võimalikult treening- ja võistlusoludele lähedastes tingimustes (trassi kõrval iga tõusu otsas näpust verd võttes näiteks). Kõik muud meetodid anaeroobse läve määramiseks on kaudsed, kuid annavad siiski küllaltki täpse tulemuse, mille interpreteerimisel tuleks kindlasti arvestada katse sooritamisel valitsenud tingimusi.

Väidan, et 2h SLS-ga 10l/min üle anaeroobse läve normaalne inimene vastu ei pea. Võibolla on võimalik, et äsja spordiga alustanul on asjad tesitmoodi, sõidutahe on lihtsalt nii suur. Osad bakterid saavad ka ilma hapnikuta hakkama

sellepärast küsisingi, et lasin oma anaeroobse taseme määrata laboratoorselt (sportmedis joksutestiga). see pole muidugi võistlusolukord, aga peaks andma siiski üsna täpse tulemuse.

päris algaja spordimees pole ka, ratast sõitnud 3 a ja varem tegelenud muude asjadega.

saatsin küsimuse ikkagi sportmedi arstile ka, loodan et ta vastab.

Ma olen ka nõus selle väitega et erinevatel spordialadel on erinev pulss.
Rattasõidu jaoks oleks sa pidanud testi tegema ikka veloergomeetril, mis tegelikult muidugi pole ka see kui oma ratas, aga parem kui jooksmine.
Ma olen üsna veendunud, et joostes ma kindlasti 190 kätte ei saa, sest ma lihtsalt ei oska joosta.

Kirsa kirjutas:Ma olen üsna veendunud, et joostes ma kindlasti 190 kätte ei saa, sest ma lihtsalt ei oska joosta.

Mulle on jäänud just vastupidine mulje - joostes hüppab pulss kiiremini ülesse kui rattaga sõites. Iseasi - jah - et kummaga sa niiöelda kõrgemale suudad pressida. Ise tegelesin kuni mai alguseni jooksmisega ja sain Viljandi järvejooksul keskmiseks 170 (max 178), ajaks 50 minti. Hetkel peangi enda anaeroobseks läveks 178 lööki, mis on 170*1,05. Samas tegin avastuse, et nii kõvasti kui ma ka ei treeninud, siis varem polnud ma treeningus selliseid SLS näitajaid välja suutnud pigistada (juba 170 löögi peal tundus, et kohe kukun pingutusest pikali). Esiteks järeldasin sellest, et treenimine mõjus ja taluvuslävi lõks kõrgemale. Teiseks seda, et võistlus on võistlus ja seal sa käitud ikkagi teistmoodi võrreldes treeninguga (kui ikka 1000 venda sinuga koos rahmeldab, siis leiad ikka selle täiendava jõu ja paned ise ka veidi juurde).

Lisaks olen täheldanud, et joostes (isegi väga aeglaselt) ei suuda ma kunagi pulssi nii madalale viia kui rattaga rahulikult (mitte aeglaselt aga RAHULIKULT) sõites. See kinnitab väidet, et erinevad spordialad koormavad südant erinevalt, kuna töösse on kaasatud erinev arv lihasgruppe.

Aga tulles teema alguse juurde, siis ma endiselt ei usu, et see on tavaline/normaalne, et võistluse ajal on pulss kogu aeg üle anaeroobse läve. Pigem oled sa suutnud enda läve tõsta või oli testi tegemisel mingi segav faktor (olid väsinud, tervis polnud korras või ma ei tea mis veel).

sqber kirjutas:...ei usu, et see on tavaline/normaalne, et võistluse ajal on pulss kogu aeg üle anaeroobse läve. Pigem oled sa suutnud enda läve tõsta või oli testi tegemisel mingi segav faktor (olid väsinud, tervis polnud korras või ma ei tea mis veel).

või oli võistlusel hoopis proosaline faktor segamas kaarte. nimelt peksis kellegi pulsokas pidevalt sisse ja lõi numbrid sassi

Mati kirjutas:

sqber kirjutas:...ei usu, et see on tavaline/normaalne, et võistluse ajal on pulss kogu aeg üle anaeroobse läve. Pigem oled sa suutnud enda läve tõsta või oli testi tegemisel mingi segav faktor (olid väsinud, tervis polnud korras või ma ei tea mis veel).

või oli võistlusel hoopis proosaline faktor segamas kaarte. nimelt peksis kellegi pulsokas pidevalt sisse ja lõi numbrid sassi

vähetõenäoline, et sind ümbritsevad ratturid, kellede pulss on pidevalt veel kõrgem... polar nt. pole võimeline erinevaid pulsse summeerima üheagselt. tõenäoline on, et võistlusseisundis tõstab pulssi emotsionaalne stress, pöörates veidi pea peale tavaolukorra kriteeriumid.

maxspeed kirjutas: vähetõenäoline, et sind ümbritsevad ratturid, kellede pulss on pidevalt veel kõrgem... polar nt. pole võimeline erinevaid pulsse summeerima üheagselt. tõenäoline on, et võistlusseisundis tõstab pulssi emotsionaalne stress, pöörates veidi pea peale tavaolukorra kriteeriumid.

polegi vaja summeerida, võtab ühe lugemi ühelt vöölt ja teise lugemi teiselt. just hiljuti jebisin trennis selle asjaoluga koos teise kodaniku kõrval sõites. tema pulss on ca 15 matsu kõrgem kui minul. kusjuures mõlemal kodeeritud vööd ja kellad käima pandud eri kohtades ja aegadel. see selleks ja mitte kolmandaks haruteemaks siia.

paa kirjutas:
igatahes, tahan ma öelda, et saab sõita 2 tundi anaeroobses, sõltub lihtsalt treenitusest konkreetses tsoonis.

teen tagantjärele paranduse - ... aritmeetilise keskmisega anaeroobses...

Ei saa.

Sa ei saa seda määrata ainult pulsi järgi. Nagu Arbo õigesti kirjutab hakkab anaeroobset läve ületades verre kuhjuma laktaati. Ja mida kõrgem intensiivsus, seda rohkem seda kuhjub, mis omakorda hakkab pärssima töö sooritust ja töö intensivsust tuleb langetada. Samas intensiivsuse langus ei kajastu mitte alati pulsi languses ja tekibki arvamus, et kimasin 2 tundi üle anaeroobse läve.

Võid seda ka ise proovida. Lisaks pulsile määrati sul anaeroobne lävi ka vattides. Pane see koormus peale ja vaata kui kaua kannatad (eelsoojendus on väga oluline). Ka 45 min on väga kõva saavutus, eeldusel, et an lävi määrati õigesti. Juhul kui sul testi ajal laktaati või ventilatsiooni ei mõõdetud on valesti määramise oht üsna suur, sest kui sooritada tööd veidi madalamal intensiivsusel kui anaeroobne lävi pikeneb soorituse aeg oluliselt - isegi tundides.

Kirsa kirjutas:Ma olen ka nõus selle väitega et erinevatel spordialadel on erinev pulss.
Rattasõidu jaoks oleks sa pidanud testi tegema ikka veloergomeetril, mis tegelikult muidugi pole ka see kui oma ratas, aga parem kui jooksmine.
Ma olen üsna veendunud, et joostes ma kindlasti 190 kätte ei saa, sest ma lihtsalt ei oska joosta.

misasja? ega siis nigu pulss erine pole -see et sa ei jõua sama kiiresti joosta kui rattaga sõita ei tähenda et pulss aladel erinev oleks -laktaat hakkab lihastesse ikka sama pulsisageduse korral kuhjuma. M.O.T.T.

Ma saan ka anaeroobse läve mõistest aru nii nagu Arbo kirjeldab. Asja võib vaadelda lehtrina - kui kallame lehtrisse vähe vett korraga siis jõuab see kõik ilusti läbi lehtri voolata. Kallame rohkem ja mingil hetkel saabub tasakaal lehtrisse juurde tuleva ja sealt ära voolava vedeliku vahel ehk lehtris oleva vedeliku hulk jääb muutumatuks. Kallame veel veidi rohkem ja vedelik hakkab lehtris JÄRSULT suurenema. Mingil hetkel ajab üle ääre. Anaeroobne lävi on töö intensiivsus mille korral tekib sarnane olukord ehk veres tekib laktaadi järsk tõus üle 1 mmol/l.

See et anaeroobne lävi treeninguga tõuseb võib olla petlik kui lähtuda ainult SLS-st. Oletame et laktaadi järsk tõus tekib intensiivsusel 178 l/min. Kevadel on vorm kehv ja sportlane ei suuda seda koormust pikemat aega taluda - väsib ära. Treeninguga paraneb lihaste laktaadi taluvus, puhverdamisvõime jne. Kui vorm paraneb siis on olukord selline et laktaat tõuseb endiselt järsult intensiivsusel 178 l/min, kuid nüüd kannatab treenitud organism selle tõusu välja. Ta suudab veel enamat, näiteks pingutada pikemat aega ka 184 l/min pulsiga. Sellel koormusel on laktaat ammu kuhjunud, kuid ta on stabiliseerunud mingil kõrgemal väärtusel ja sportlane suudab sellise sisalduse juures pikemat aega pingutada. Jääb mulje et anaeroobne lävi on nüüd 184 l/min. Aga kas on? Võib-olla siiski mitte. Ütleme nii et lehter on nüüd suurem ja sinna mahub varasemast rohkem vedelikku enne kui üle ääre ajama hakkab.

Ahjaa. Kui laboris määrati AnL 162 ja võistlutse keskmine oli 170 siis arvan et esialgne AnL määrati valesti. Su lävi võib olla tegelikult nii 172-174 või veel enam.

nyyd tehti puust ja punaselt ette- tänx

Sain ka arstilt selgituse

MINU KÜSIMUSED TALLE
Käisin Teie juures aasta alguses ja tegin koormustesti (joostes). Laktaaditasemeks tuli 162 l/min. Eelmisel nädalavahetusel sõitsin esimese rattavõistluse sel aastal. 2 tunni 40 min jooksul tuli keskmiseks pulsiks 170 l/min. Sellest tekkis paar küsimust:
- kas on võimalik / normaalne, et võistluspulss (keskmine, 2:40 vältel) on üle anaeroobse läve?
- kas jooksu ja rattasõidu läved võivad olla erinevad?
- kas on võimalik et treeninguga (paari kuuga) on lävi tõusnud?
- või on sellele mingi muu põhjus?
..............................
VASTUS
Anaeroobne lävi kindlasti muutub, kui te olete korralikult harjutanud. Vahest oleneb "tähtede seisust" ka - mõnel võistlustel suudab sportlane taluda kõrgemat pulssi, aga mõnel mitte. Ja lävede pulsi tsoon ei ole harjutajal ainult paar lööki, nagu ma Teile panin, aga võib olla hoopis suurema vahega (162-168-170). Üldiselt jooksu puhul on pulsiläved kõrgemad, kui jalgrattal. Edaspidi jälgige hoolikalt oma enesennet ja kõrvutage saadud pulssidega. Varsti te oskate ise tunnetada õiget piiri.
............................

Seega - numbrid ei tähenda veel kõike. Tuleb lähtuda ka enesetendest, vaistust ja oma (loodetavasti) tervest mõistusest

SLS ON VÄGA INDIV. asi .rusikareeglit siin ikkagi kasutada ei saa.
laske teha max hapnikutarbimise ja laktaadiga koormustest siis teate, mis edasi. see on küll suht kallis ca 1500.-
ise olen 33 ja max pulss on 205 kandis anl on sõltuvalt hooaja algul 175-178 ja kui juba vormi jõuda siis ca 7-10 lööki kõrgemal.
samas jooksin jooksumaratoni 23 km, kus pulss lõi 90 min üle 190 ne. rattaga aga on raske mul pulssi nii kõrgele saada.
aer lävi on 147-155 vahel sõltuvalt hooajast.
hapnikutarbmist on võimalik samuti treeninguga kuni 30 % tõsta

Äsja lõppenud tartu rattamaratonil lõi mul pulsi kohe stardist minnes 180 peale ja rohkem ja edaspidi langes ta heal juhul 170 alla paaril korral. Finishis oli maskimum pulsiks 199 ja keskmiseks 186, on selline tulemus reaalne või peaks ma kahtlustama oma pulsomeetri tuksisolekut. Trenni on saanud teha alates eelmise aasta novembrist ja tavaliselt maanteel sõites on keskmine 140 ligi. samas oli see mu teine võistlus ka alles.

kalambuur kirjutas:Äsja lõppenud tartu rattamaratonil lõi mul pulsi kohe stardist minnes 180 peale ja rohkem ja edaspidi langes ta heal juhul 170 alla paaril korral. Finishis oli maskimum pulsiks 199 ja keskmiseks 186, on selline tulemus reaalne või peaks ma kahtlustama oma pulsomeetri tuksisolekut. Trenni on saanud teha alates eelmise aasta novembrist ja tavaliselt maanteel sõites on keskmine 140 ligi. samas oli see mu teine võistlus ka alles.

vanus? muud sporti oled teinud? kui pikalt?
muidu ütleks, et treenitud nooremapoolsel harrastajal ei tohiks olla põhjust muretsemiseks.

Oleneb, mis intensiivsusega sa maanteel sõidad kui sul 140 löögi ligidal pulss on. Kui 140 tähendab sulle puhkust-taastamist, siis ei ole võistlusel 180 mingi näitaja, kui 140 on aga juba mõõdukas koormus, siis ...

Pulsiteema on meeletult individuaalne: kui minu Polar näitab rattavõistlusel pulssi üle 180, siis ta kas valetab või olen ma ennast selleks ajaks juba kooma-piirile sõitnud. Kui maanteel trenni teen, siis on pulss samuti 140+ löögi tuuri. Elioni etappidel on keskmine tulnud kuskile 160 löögi kanti (TRM keskmisest ma ei räägi, sest seal olin ma haigena rajal). Rattasõiduga tegelen aktiivsemalt 2. aastat, vanust 26.

vanus 25. Varem olen teinud erinevaid pallimänge ja ujumist nii keskmiselt 3 korda nädalas.
Umbes aasta aega olen regulaarselt 3-5 korda teinud võhmatrenni. Jooks - suusatamine- ratas.
Tavaliselt sellise 2-e tunnise trenni keskmine maantee pulss on 140.
Sõidu alguses kaotasin oma veepudelid, tekkisid suht ruttu krambid, võibolla ka see mõjutaB? Samas hiljem oli enestunne suht normaalne ja pulss läks ilusasti alla tagasi ruttu.

kalambuur kirjutas:Äsja lõppenud tartu rattamaratonil lõi mul pulsi kohe stardist minnes 180 peale ja rohkem ja edaspidi langes ta heal juhul 170 alla paaril korral. Finishis oli maskimum pulsiks 199 ja keskmiseks 186, on selline tulemus reaalne või peaks ma kahtlustama oma pulsomeetri tuksisolekut. Trenni on saanud teha alates eelmise aasta novembrist ja tavaliselt maanteel sõites on keskmine 140 ligi. samas oli see mu teine võistlus ka alles.

Ära muretse, mul sarnased näitajad....vansu ka sarnane.

Kuigi trenni eelistan teha natuke kiirema pulsiga.

mina olen oma 2 pulsokat maha müünud.mõtetud asjad.tunned ju sõidu ajal ise kas pulss on kõrge.milleks siis veel seda vastikut vööd üle rinna kanda.

metslane kirjutas:mina olen oma 2 pulsokat maha müünud.mõtetud asjad.tunned ju sõidu ajal ise kas pulss on kõrge.milleks siis veel seda vastikut vööd üle rinna kanda.

Kui jah, kanda pulsokat sellepärast, et teada saada kas pulss on kõrge siis loomulikult on mõtekam maha müüa.

metslane kirjutas:mina olen oma 2 pulsokat maha müünud.mõtetud asjad.tunned ju sõidu ajal ise kas pulss on kõrge.milleks siis veel seda vastikut vööd üle rinna kanda.

Peale esimese pulsoka müüki ei saand veel täielikult aru, et vöö on vastik (kärss kärnas, maa külmund jne), ostsin kohe teise. Krt, sellel ka oli vöö vastik ja näitas ainult kõrget pulssi, mida ma ise ka täpselt tundsin. Müüsin ka selle ära.

Pointless OT

POT on su enda kommentaar, Holden.

Kogemuste ja oma keha tunnetuse kombinatsioon muudab pulsoka mingil hetkel suht ebavajalikuks. Kui on vaja võistlusel vändata, siis kui jõuad siis ka väntad, olenemata pulsist. Pulss sõltub (nagu ka doktor olla maininud) ka tähtede seisust ja muudest juttudest. Trennis veel ok, kutsub piibitamisega korrale kui unistama jääd või liiga hoogu sattud.

Mis selle pulsistatistikaga ikka teed kui sõita ei jõua? See küsimus äkki polegi nii retooriline? On selle infoga midagi praktilist ka teha kui ei kuulu graafikuarmastajate vennaskonda? Pingutamise või mittepingutamise mõnu tunned ju ikkagi kehaga.

konakona kirjutas:...Kogemuste ja oma keha tunnetuse kombinatsioon muudab pulsoka mingil hetkel suht ebavajalikuks....Mis selle pulsistatistikaga ikka teed kui sõita ei jõua? See küsimus äkki polegi nii retooriline? On selle infoga midagi praktilist ka teha kui ei kuulu graafikuarmastajate vennaskonda?...

kuigi korduvalt läbitud teema, siis ütleks, et ega need pulsokad niisama vast populaarsed pole. alati leidub isetarku ja hiromante - jõudu neile. mina kasutan pulsiinfot küll kui võrdlen nt oma erinevate võistluste tulemusi. samuti on see heaks infoks spordiarstile kui uuringutele minna. treeningute jälgimisest rääkimata.

samas, valik on teie. minust see ei sõltu ja mind see ei koti.

konakona kirjutas:POT on su enda kommentaar, Holden.

Mis selle pulsistatistikaga ikka teed kui sõita ei jõua?

Pigem vastupidi - mis sa sellest pulsokast ostad kui pulsistatistikaga midagi teha ei oska. Aga kui oskad, siis on lihtsam põhjust leida, miks sõita ei jõua.

Jah, olen näinud ka neid, kellel vaja arvutiga ühilduvat kella, et siis kuvariekraanilt treeningu keskmist pulssi vaadata.

konakona kirjutas:POT on su enda kommentaar, Holden.

Kogemuste ja oma keha tunnetuse kombinatsioon muudab pulsoka mingil hetkel suht ebavajalikuks. Kui on vaja võistlusel vändata, siis kui jõuad siis ka väntad, olenemata pulsist. Pulss sõltub (nagu ka doktor olla maininud) ka tähtede seisust ja muudest juttudest. Trennis veel ok, kutsub piibitamisega korrale kui unistama jääd või liiga hoogu sattud.

Enamusega nõus, absoluutselt nõus 3. lausega. Proffidel ja tõsisematel harrastajatel on mujal maailmas viimastel aastatel põhiliseks abiliseks treeningul powermeter, millel ka pulsoka funktsioonid. Üks toetab teist, kuigi põhiinfo saadakse siiski poweri, mitte pulsi pealt. seadmed on kallid, maailmas vaid 4 arvestatavat tootjat, kuid on ainult ajaküsimus millal see siia jõuab. endal on ka plaanis soetada, sest puhtalt pulsi järgi treenides häirivad mitmed asjad ja üsna kõvasti kusjuures. Eelmisel aastal näiteks ei kasutanud üldse pulsokat, usaldasin enesetunnet ning kokkuvõttes läks hästi: ülekat ei tekkind, väsimus ei murdnud ja tulemused paranesid. sellest ei maksa muidugi järeldada, et pulsokas on out ja hakata ka ilma treenima, ennast peab lihtsalt tundma ja see tuleb aastatega. sel aastal kasutasin taas polarit, aga mitte tõsiseks analüüsiks vaid pigem eneserahustuseks.

Paistab, et ma pole ainus, kel see pulsokavärk hooaegade kaupa käib. Alguses oli pulsokat vaja, kuni selle kõige viimase mudelini välja. Mõned korrad laed kompuutrisse ja siis tore vaadata. Kuid kaua sa ikka vaatad neid graafikuid. Eelmisel hooajal enam ei viitsinud kasutada ja täiesti ok oli. Nüüd ka ei viitsinud (kuigi ma see hooaeg matkan rohkem), kuid isu pulsoka järgi hakkab pärast paari aastat ilmaolekut tagasi tulema. Nüüd mõtlesin, et ehk Lahtisse panen juba peale, lihtsalt huvitav oleks teada, kas mu enda tunnetus nüüdseks on palju lahku läinud numbritega ekraanil.

tarmo kirjutas:...Proffidel ja tõsisematel harrastajatel on mujal maailmas viimastel aastatel põhiliseks abiliseks treeningul powermeter, millel ka pulsoka funktsioonid. Üks toetab teist, kuigi põhiinfo saadakse siiski poweri, mitte pulsi pealt. ... Eelmisel aastal näiteks ei kasutanud üldse pulsokat, usaldasin enesetunnet ning kokkuvõttes läks hästi: ülekat ei tekkind, väsimus ei murdnud ja tulemused paranesid. ... ennast peab lihtsalt tundma ja see tuleb aastatega....

Powermeter (nt PowerTap) on uus ja huvitav jah. Tegelikult ju hinnatakse treenitust power'i põhiselt ka koormustestidel.

Aga ma siiski rõhuks sellel, et vähemalt alustades treeninguid ja ka nn keskfaasis on pulsokas igal juhul kasulik, kui mitte hädavajalik.
Olles juba tipus võib-olla lugu teine. Pole selle lähedalgi olnud ja seetõttu ei oska ka kommida.

Natuke veel Tarmo jutule lisaks...Powermeter oleks pulsokale järgmine tase. Ehk siis, kui sa ei oska hinnata ega analüüsida ning loomulikult ka järeldusi teha pulsikellast saadud infost, siis powermeetri peale veel vara mõelda ja raha kulutada. Selle vidinaga enam pole nii, et vaatan - jube äge, näe praegu panen võimsusega 300W.
Pulsokas + võimsusandur on juba täppistööriist treenijale.

SL kirjutas:Paistab, et ma pole ainus, kel see pulsokavärk hooaegade kaupa käib. Alguses oli pulsokat vaja, kuni selle kõige viimase mudelini välja. Mõned korrad laed kompuutrisse ja siis tore vaadata. Kuid kaua sa ikka vaatad neid graafikuid. Eelmisel hooajal enam ei viitsinud kasutada ja täiesti ok oli. Nüüd ka ei viitsinud (kuigi ma see hooaeg matkan rohkem), kuid isu pulsoka järgi hakkab pärast paari aastat ilmaolekut tagasi tulema. Nüüd mõtlesin, et ehk Lahtisse panen juba peale, lihtsalt huvitav oleks teada, kas mu enda tunnetus nüüdseks on palju lahku läinud numbritega ekraanil.

Mina laisa inimesena kasutan pulsoka programmi treeningpäeviku eest. Paberile ei viitsiks küll neid kõike asju panna. Lisaks on paberitest üsna ebamugav statistikat teha.

Mulgi: max-200, avg-188
Rõuge: max-201, avg-184
TRR: max-198, avg-179
Värska: max-199, avg-189
Elva: max-196, avg-183
Otepää: max-196, avg-185
Rakke: max-200, avg-189
Mammaste 20: max-195, avg-185
TRM: max-196, avg-182

Lisasin veel ühe mõõtme, keskmise kiiruse

Mulgi: max-181 , avg-170 AVS 19.6
Rõuge: max-187, avg-172 AVS 20.2
TRR: max-189, avg-159 AVS 37.2

Inimesed on erinevad, pulsi võrdlemisel pole mõtet.
Ntx minu rahuoleku pulss on 43-45, maksimum, mida olen kohanud on 169, avg võistluspulss 146+,
trenni pulss 132-136
Seejuures pole ma sportlane, ikka harrastaja 6-8h/nädalas

Teema algataja oleks võinud valida % maksimumist või muud ühikud.