velo.clubbers.ee

Tere

On ilmselt vahe kas treenib harrastaja või nö sportlane. Sirvides foorumit jookseb läbi ka treenimise erinevused. So Sportlastele soovitatakse kindlat kava mis seisneb lõikudest, mahtudest( Kilometraa?) Pulsi sagedus jne. Harrastajale tundub aga olevat mõistlik jälgida vaid mahtusid Ilmselt seda siis teatud pulsi sageduse juures?

Kurb on minu juures see et ma ei saa endale lubada treening eesmärke a?la esmaspäeval xx km teisipäeval puhkus kolmapäeval.....jne
See mida saavutada tahan oleks aga sõita mõni Elion?i cup ja Tartu maraton endale hästi läbi, ilma igasugu ?haamriteta?

Minu küsimus ongi millised on lugejate arvates mõistlikud mahud ja millise HR?i tasemel mida nädalas püüda. ( statistilised näitajad Mees 33 Maks HR 186 Rahulik HR 55 Aeroobne madalam 121 Aeroobne kõrgem 149 (sealt edasi Anaeroobne tase kuni - 177) MIllised võiksid olla märgid mis näitavad, et treening on eesmärgipärane

HR?i arvutamiseks http://meelis.neti.ee/test/heart/suva.php

minu algajatreeningplaan on juba kolmandat aastat sama püsinud. Kevadel hoian end natuke tagasi (kui hakkan hingeldama, siis võtan hoogu maha). Suve poole sõidan vabalt, vastavalt kuidas tuju on. Saab maratone ilma haamrita läbida küll, kõik sõltub kiirusest. Saavad ju proffidki haamrit.

Lisaks veel niipalju, et trenni ajal joon korralikult ning enne/peale trenni teen venitusi. Ongi kogu minu treeningmetoodika.

minul sama: tihe töö ja kohustuste (näiteks maal tööd vaja teha) tõttu saan lubada max 2 korda nädalas rattaga sõita.

nagu mainiti, on tähtis enne sõitu süüa (kuid mitte vahetult ja mitte väga rasket praadi, pigem putru või makarone) ning juua sõidu vältel. Pärast sõitu võimelda-venitada mõni minut.

et maratoni normaalselt üle elada peaks sul enne seda tehtud olema vähemalt üks või paar pikemat sõitu, mingil põhjusel nii on, et 1x50km trenn võib maratonivormi jaoks vahest olla kasulikum kui 2x30km. Kas see on keha teatud staadium, kus lihased hakkavad teisiti tööle või hakatakse kasutama energiavarusid, mida muidu ei kasutata, ei tea. aga mingi nõks selles on.

Psühholoogiline faktor on teie teema: mina näiteks lihtsalt ei viitsiks üle päeva kuskil tallinna tänavatel vändata ja pirita ringe olen ka kümneid kordi teinud. seetõttu on mulle kõige parem kaardile mingi ring joonistada ja selle järgi minna. Eriti hea, kui mingit "kiiret tagasiteed" ei ole, et väntad paarkümmend kilti ära (mis tulevad kergelt) ja siis kojujõudmiseks pead vähemalt samapalju sõitma. tekib kohustuse efekt.

kindlasti plaanin enne esimest maratoni (kõrve) sama raja läbi sõita, et testida rada ja enda vastupidavust. Kindlasti ei tasu sel puhul kohe alguses "panna" minna, vaid võtta asja rahulikult. Maratonidel on ajalimiit piisavalt suur, et ka rahulikus tempos saab ilusti lõpuni sõita ning ka viimase saja seas finisheerimine ei ole häbiasi.

High-Q kirjutas:Kas see on keha teatud staadium, kus lihased hakkavad teisiti tööle või hakatakse kasutama energiavarusid, mida muidu ei kasutata, ei tea. aga mingi nõks selles on

see on vist see asi mida kutsutakse ka vahest seinaks,et algul töötavad lihased suhkru ja muu energia arvelt,ning kui see energia on ära kulutatud siis hakkab keha energiat võtma rasva arvelt,see ümberlülitumis protsess ongi kõige hullem tekib selline ajutine väsimushetk,kuid see kaob kähku

Haamrit olen saanud korra, kaotasin Haanja sõidul pudeli, jätsin lolli peaga TP vahele ja viimased 10 km oli nagu unes...

Põhimõtteliselt kogu eelnev jutt õige, kui sul pulsokas ees, siis seda tasub jälgida. Mida enda peal olen näinud ja riskiks tõdenud, on proovida alguses "kiiretega" kaasa sõita. See, et tagantpoolt sõitjaid ette voorib tähendab 30% juhtudest seda, et nad ka ettesõidetud kohal lõpetavad. Tee üks-kaks sõitu ära, siis alles hakkad aru saama, kui palju sa võid alguses kiiremini sõita.

Probleemivaba sõit on ühtlane. Hea oli vaadata näiteks Saku 100 selle aasta sõidu eesotsa aegasid, ringiajas kõikumised olid ca 5%.

Ise sõidan nädalas 2-3 korda ca 40 km, eelmise aasta Elioni 400 sees, sel aastal alustasin hooaega rattateel rolleriga kohtudes, nädala lõpus võtan niidid põlvest ja siis vaatame edasi

snufkin kirjutas: Harrastajale tundub aga olevat mõistlik jälgida vaid mahtusid Ilmselt seda siis teatud pulsi sageduse juures?

6 viga, mida harrastaja kipub hooaja algul tegema:
http://www.mbaction.com/detail.asp?id=969

tänane Postimees Leia treeninguks rohkem aega Räägib umbes samast asjast Väike tsitaat:
" Tervistav tsoon on selline, mille korral treeningu intensiivsus on 50-60 protsenti maksimaalsest pulsisagedusest. Maksimaalne pulsisagedus arvutatakse valemi järgi 205 miinus pool inimese vanusest. Seega on maksimaalne treeningpulss 50-aastasele inimesele 180 ja tervistav 90-100 pulsilööki minutis."

[/url]

No küll leiutavad. Muidu oli see ilma-kella-ja-arstita versioon 220-vanus, nüüd on eriti peenelt 205-pool vanust. Eksimist pakun mõlemale vabalt +/-30bpm.

Aga äkki on ajakirjanik 30-aastane ja tuletas ise valemi?

Ma kuidagi harjunud trennis aind vajutama .. imelik on kudiagi üksi ja rahulikult sõita. Arvatavasti teen küll kõike väga valesti aga pm mõjub küll minu arust..
Võhma poolest maantee peal on kõik vist 100% normis, sest pulss ei tõuse küll nii üles et kopsu enam plex. Ainuke probleem on jalgadega, mis ei taha kudiagi liikuda
On mingeid soovitusi kudidas jalgu tugevamax saax? kas sellex vaja mahu trenni teha?
Tavaliselt sõidan trennis 30 km ja keskmist üritan hoida 32km/h peal

wipper007 kirjutas:Ma kuidagi harjunud trennis aind vajutama .. imelik on kudiagi üksi ja rahulikult sõita....
Tavaliselt sõidan trennis 30 km ja keskmist üritan hoida 32km/h peal

vajuta aga edasi ja näed kuidas võistlustel sinust mööda vajutatakse! Mida mõtled jalgade liikumise all? Ei oska/suuda kiiresti vändata? Seda peab harjutama ja treenima. Seda peaks just tegema kevadel, mahutreeningu ajal. Suure kadentsiga ja ühtlaselt. Jalad saad tugevaks jõusaalis ja lihased siis kohandada rattasõiduga raskema rauaga vajutamisel (seda mitte aga terve trenn). Kui sõidad maanteel ja 30 km siis ma kaldun arvama, et erilist arendavat eesmärki see ei täida. Kui võimalik, siis tõsta mahtusid. Alla tunni rattasõitu oleks pigem soojendus või lõdvestus, mitte aga arendav. Minu arust!
Räägin omast kogemusest. Oli kah mullu kombeks igast trennist maksimum välja pigistada ja olin siis "kõva" mees. Ei, võistelda ei kannatanud-igal pool hävisin. Nüüd, olen treeningprotsessi muutnud ja eks võistlustel ole näha, kas on ka tolku olnud...

Head vajutamist!

wipper007 kirjutas: maantee peal on kõik vist 100% normis, sest pulss ei tõuse...Ma kuidagi harjunud trennis aind vajutama .. imelik on kudiagi üksi ja rahulikult sõita....
Tavaliselt sõidan trennis 30 km ja keskmist üritan hoida 32km/h peal

veloman32 kirjutas:vajuta aga edasi ja näed kuidas võistlustel sinust mööda vajutatakse!
... Oli kah mullu kombeks igast trennist maksimum välja pigistada ja olin siis "kõva" mees. Ei, võistelda ei kannatanud-igal pool hävisin.

Aga võib-olla ongi tegemist nn sprinteriga. Tund-poolteist täistulededega tulistada on talle köömes. Siis on tal nahk soe, koormus saadud, kalorid põletatud ja teema/treening ammendunud (enamus nn fitness saalisportlasi, kepikõndureid, metsajooksjaid käitub sarnase mudeli järgi - 1h higist pingutust ja - tänaseks on küll). Ja võistlustele wipper007 ju ei kipu, teeb trenni/hoiab vormi vaid oma tarbeks.

kle see aasta hakkan isegi võistlema
Äkki teen Teile elionil ära .. siis näeb mis taktika parem on..

Mis harjutused jõusaalis oleksid parimad? Mida annaks kodus teha? Pomm kukile ja kükke?

1var kirjutas:Mis harjutused jõusaalis oleksid parimad? Mida annaks kodus teha? Pomm kukile ja kükke?

Pigem naine/pruut/armuke kukile ja poolkükke

1var kirjutas:Mis harjutused jõusaalis oleksid parimad? Mida annaks kodus teha? Pomm kukile ja kükke?

http://www.amazon.com/Ultimate-Weight-T ... 798&sr=8-1

Palun: http://www.netfit.co.uk/cycling-weight.htm

Üks vana - kogenud rattur ja treener, kelle poisid sõidavad koondises, ütles mulle: "Harrastajale piisab ennem võistlust teha nädal aega pikki otsi (üle kahe tunni), siis üks päev puhata ja minna võistlusele. Võistlusel imestad ise ka, kui palju jõudu ja võhma sul on."
Muul ajal piisab harrastajale sellest, kui teha trenni siis kui on aega ja viitsimist.

Ega harrastaja ei sõida aja ega koha peale vaid tahab endale tõestada, et ta suudab ka midagi.

Rivo kirjutas:

1var kirjutas:Mis harjutused jõusaalis oleksid parimad? Mida annaks kodus teha? Pomm kukile ja kükke?

Pigem naine/pruut/armuke kukile ja poolkükke

ratas kukile

Tere!

Küsiks natuke nõu hooaja alguse treeningute kohta.
Füüsiline vorm on mul praegu enam-vähem. Talvel sai suusatatud nii palju kui võimalik. 1-2 korda nädalas. Ujumas käin pidevalt 1-2 korda nädalas ja 1 kord nädalas jõusaalis. Lugesin seda teemat ja sain aru, et eelmisel aastal tehtud trenn ei olnud korralik, sest ma tegin ka umbes tunniseid trenne. Sellest ilmselt ka kehv tulemus Rattamaratonil( 1300 ja peale). See aasta on sõidetud 203km ja enamasti maanteel. Kui ma täna proovisin Toomemäel paar kiiremat liigutust teha, siis oli võhm päris kiiresti väljas. Kui palju te soovitate nö. kerida enne lõikude tegemist ja kui pikk peaks trenn olema, et sellest ka mingit reaalset kasu oleks? Sel nädalal sõitsin 50km ringi maanteel ja pärast 1 tundi läks enesetunne väga heaks ja sõit läks juba libedamalt.

Väga palju on personaalselt, aga samas on ka teatud kuldreegleid.

Esmalt soovitaks sul hankida omale Maastikuratturi Treeningpiibel.

Kuldreegel on see, et enne ei tohiks kiireid liigutusi teha kui on baas alla. Mina arvestan baasina min 600-700 km, ideaalis 1000 km. Trenni pikkusena mahuperioodil min 2h, pikemat otsad 3-4h. Sama pea meeles, et kestvusaladel luuakse põhja aastaid. Ühe-kahe aasta põhjal ei tasu veel suuri ootusi püstitada, kui just mingil muul alal tipptegija pole olnud varem. Koormusi soovitan tõsta tasapisi, et vältida ületreenitust või ka vigastusi (nt põlvehädad).

Ühesõnaga meelekindlust, regulaarsust ja järjepidevust ning küll need tulemused siis ka tulevad.

urmas97 kirjutas:Kui palju te soovitate nö. kerida enne lõikude tegemist

Mina tegin eelmisel hooajal kokku vist 2-3 lõigutrenni (rattal). Omad lõigud sain kätte peamiselt võistlustelt aga ka saalihoki trennist, mida kuni aprillini tegin. Aga palun seda mitte eeskujuks võtta, sest võistlustel olin ma väga hea baasvastupidavusega aga kui seierid punasesse aeti, siis vajusid mul sokid pahatihti alla Mis ma öelda tahan, siis ALGAJA ei peaks väga lõigutrennidele keskenduma. Pigem lao põhja ja harjuta sõidutehnikat. Ma olin ka ca 1300. koha peal aastal 2004, mullu võtsin sealt tagant nulli ära - seega saab ka ilma lõigutamata TRM-l suhteliselt ette otsa Sel aastal ma võtan esimest korda lõigud tõsisemalt omal treeningkavva ... vist

Tavaliselt olen sõitnud 2500-3000km aastas. Eelmisel aastal tuli vist 2000km kuidagi ära( auto süü ). Eelmisel aastal tegin lühemaid trenne ja enamasti olid need nö. lõigutamisega seotud ja sellepärast vist oli TRM ka raske läbida. Eks ma üritan nüüd rahulikult võtta ja pikemaid trenne teha, kuigi tahaks juba küngastel üles-alla kihutada. Eesmärgiks võiks pidada kahte rahvaüritust: TRR ja TRM. TRM võiks siis seekord 500 piirimaile jõuda.

Kuidas te enne võistlust enda treeninguid sätite? Siin keegi tsiteeris jalgrattatreenerit, et paar päeva enne sõitu peaks tegema pikemaid otsi.

Ma olen nüüd 3 laupäeva järjest pikemaid otsi teinud(82, 87 ja 100km). Kas tasub ka see laupäev pikemalt sõita, või piirduks kuni TRM-ni lühemate nt. 60km otstega? Praegu olen treeninud 2 korda nädalas, laupäev pikemad otsad ja nädala keskel 1,5 tunnised.