velo.clubbers.ee

Selline küsimus, et milline on normaalne pulsi langemise kiirus keset treeningut/võistlust kui sa ei vänta? Näiteks laskumisel.

Ma olen umbes aru saanud, et pulsi väga kiire maksimumi juurest allatulek on hea asi. Näitab kiiret taastumisvõimet.
Kas ma olen õigesti aru saanud?

Aga kui see asi juhtub ka võistlusel? Ja enesetunde järgi lausa ootad, et tuleks alla ja hakkaks parem, samas järgmisel tõusul virutab maksimumi jälle välja, ilma et imelik oleks?

Mina olen asjale katse eksituse meetodit kasutades saanud pihta nõnda, et vähene vastupidavustreeningu maht toob kaasa aeglasema pulsi langemise. See, et pulsomeeter peaaegu põhja lendab andmise ajal näitab, et sa saad oma maksimaalse pigutuse lae kähku kätte ja jätkad edasi oma parimas tempos mis võimalik. Juhul kui pulsokas täitsa põhja läheb siis kustud sa pärast kuuendat minutit kindlasti ära ilma, et tempos järgi annaksid. Juhul kui korraks lendad täislaksuga üle künka ja seejärel paned mööda lauget tavalise tempoga, siis ei pruugigi sul pulss alla kukkuda, sest laksu andmise ajal tekkinud anaeroobne võlg on vaja südamel "tagasi" pumbata. Võistluse ajal ongi normaalne, et pulss on kogu aeg punases tsoonis. Juhul kui võistluse ajal pulssi üles ei saa, siis ilmselt on (vastupidavus)treeningutega üle pingutatud ja tippvormi ajastamine kehvaks jäänud.
Seda kõike siis minu arvates oma naha peal kogetuna.

Aga kui on mureks just see, et kukub liiga palju ja liiga kiiresti.

Ma mõtlen näitena sellist rada, mis on nagu ameerika raudtee, et üles ja alla.
50 või 100m sees on nii järsk küngas kui ka laskumine ja laskumine ajal jõuab pulss 30 pügalat kukkuda.

Seda ma tean ise ka, et kui üles ei lähe, siis on mahutreeniguga üle pingutatud. Aga mida teeb pulss siis kui mahtu on vähe ja paned kohe võistlema ning pingutad sellega üle? Üliagarad harrastajad ju vahel teevad nii. Ma ei oska arvata, sest sellist viga ma tegema ei kipu.

Mulle teeb muret just laupäevane võistlus. Pulsigraadik ühe ringi lõikes:
http://rio.ee/~kirsa/profiil/toilaring.gif
Ring oli siis 1.9km pikk. Kohe peale ringi algust panid mäest üles - pulss ronis 186 peale, siis tuli sirge, mille vältel pulss muudkui langes. Peale sirget laskumisel kukkus üldse 140 peale ära ning peale neid laskumisi tõusude algades hakkas uuesti tõusma ning tõusis kenasti 186 peale jälle ära. Ja niimoodi iga ring!
Nii selle ringi kui kogu sõidu keskmine tuli 171. Viimase ringi keskmine tuli kõrgem.

Ma olen vaadanud, et kui ma hästi sõidan xc-d siis on keskmine pulss 180 ja maks 188 ning graafik on hästi ühtlane.
Põhimõtteliselt nagu pulsi ülesminekus ei oleks probleem, aga keskmine on kõvasti madalam ja kukub imelikult.

Enesetunne oli kehv, aga ühtegi konkreetset asja miks kehv või mis kehv ei oska välja tuua.

Kirsa kirjutas:Viimase ringi keskmine tuli kõrgem.

Hakkame lihtsamast asjast pihta. Keskmise tõus on ilmselt seotud kõva higistamisega ja vee(vere)varude ammendumisega soontes.

Kirsa kirjutas:Aga kui on mureks just see, et kukub liiga palju ja liiga kiiresti.

Ma mõtlen näitena sellist rada, mis on nagu ameerika raudtee, et üles ja alla.
50 või 100m sees on nii järsk küngas kui ka laskumine ja laskumine ajal jõuab pulss 30 pügalat kukkuda.

Kirsa kirjutas:Mulle teeb muret just laupäevane võistlus. Pulsigraadik ühe ringi lõikes:
http://rio.ee/~kirsa/profiil/toilaring.gif
Ring oli siis 1.9km pikk. Kohe peale ringi algust panid mäest üles - pulss ronis 186 peale, siis tuli sirge, mille vältel pulss muudkui langes. Peale sirget laskumisel kukkus üldse 140 peale ära ning peale neid laskumisi tõusude algades hakkas uuesti tõusma ning tõusis kenasti 186 peale jälle ära. Ja niimoodi iga ring!
Nii selle ringi kui kogu sõidu keskmine tuli 171.

Võib olla tegemist ka raja eripäraga, kus lauge osa pärast tõusu on liiga tehniline/käänuline, mis takistab edukalt hoo üles saamist ja kimamist. Raja tehnilise taseme mõjust organismile aga pulsi graafikult aru ei saa ilma täpsema raja plaanita.

Juhul kui sa eelmise variandi välistad siis sellega peaks olema nõnda, et karmima tõusu ajal kasutad sa piisavalt palju teist sõiduasendit ning lihaskonda, mistõttu vuhistad puhvrid anaeroobsest reziimist tekkivat laktaati täis. Seejärel künka otsas püüad hakata kiirust koguma, aga kuna laktaat istub tõusu ajal tööd rabanud lihastes ees, siis häirib see alguses tavapäraste sõidulihaste maksimaalset pingutust ning pulss langeb kuna kiirendamisel arendatavate vattide hulk on lihtsalt madal. Ilmselt tavapäraselt sa kasutad palju ka kiirendamisel neid samu lihasgruppe, millega sa mäkke ronimise ajal aktiivselt liigud. Nüüd kui korra on need laktaati täis läinud, siis neid uuesti tööle sundida pärast tõusu lõppu on keeruline. Juhul kui sa varem pole sihukest jama tundnud, siis minu meelest viitab see, et tippvorm on selleks korraks lännu. Vastupidavust on aga pingutamisel hakkavad toimima mingid kaitsereaktsioonid, mis võivad tulla kas liiga vähesest või liiga suurest treening/võistluskoormusest.

Kirsa kirjutas:Seda ma tean ise ka, et kui üles ei lähe, siis on mahutreeniguga üle pingutatud. Aga mida teeb pulss siis kui mahtu on vähe ja paned kohe võistlema ning pingutad sellega üle? Üliagarad harrastajad ju vahel teevad nii. Ma ei oska arvata, sest sellist viga ma tegema ei kipu.

Siis pulss lihtsalt ei kukugi alla, kuid langeb liikumise kiirus. Piisavalt pika pingutuse korral saabub ühel hetkel lihtsalt haamer, kuna energiavarud ammenduvad oluliselt kiiremini, kui hea vastupidavustreenitusega isendil.

Kirsa kirjutas:Ma olen vaadanud, et kui ma hästi sõidan xc-d siis on keskmine pulss 180 ja maks 188 ning graafik on hästi ühtlane.
Põhimõtteliselt nagu pulsi ülesminekus ei oleks probleem, aga keskmine on kõvasti madalam ja kukub imelikult.

Enesetunne oli kehv, aga ühtegi konkreetset asja miks kehv või mis kehv ei oska välja tuua.

Kehva enesetunde sõidu lõpu poole paneksin ma rahuliku südamega vedeliku vähesuse peale. Juhul kui rada sulle tehniliselt keerukas ei tundunud, siis on ikkagi nii, et tippvorm on ajutiselt läinud ja sa pead oma treening/võistlusgraafikut inventeerima.

tarts kirjutas: Hakkame lihtsamast asjast pihta. Keskmise tõus on ilmselt seotud kõva higistamisega ja vee(vere)varude ammendumisega soontes.

Selle lause ma lisasin lihtsalt info mõttes sinna. Tegelikult oli asi hoopis selles, et tänu kehvale enesetundele hoidsin ennast terve sõidu hästu natuke tagasi, et äkki juhtub midagi halba. Viimasel ringil aga ei kartnud enam midagi ja panin viimase välja. Motivatsioon ja moraalne külg paranesid ka märgatavalt kuna mõned mehed hakkasid selg ees vastu tulema.

tarts kirjutas: Juhul kui sa eelmise variandi välistad siis sellega peaks olema nõnda, et karmima tõusu ajal kasutad sa piisavalt palju teist sõiduasendit ning lihaskonda, mistõttu vuhistad puhvrid anaeroobsest reziimist tekkivat laktaati täis. Seejärel künka otsas püüad hakata kiirust koguma, aga kuna laktaat istub tõusu ajal tööd rabanud lihastes ees, siis häirib see alguses tavapäraste sõidulihaste maksimaalset pingutust ning pulss langeb kuna kiirendamisel arendatavate vattide hulk on lihtsalt madal. Ilmselt tavapäraselt sa kasutad palju ka kiirendamisel neid samu lihasgruppe, millega sa mäkke ronimise ajal aktiivselt liigud. Nüüd kui korra on need laktaati täis läinud, siis neid uuesti tööle sundida pärast tõusu lõppu on keeruline. Juhul kui sa varem pole sihukest jama tundnud, siis minu meelest viitab see, et tippvorm on selleks korraks lännu. Vastupidavust on aga pingutamisel hakkavad toimima mingid kaitsereaktsioonid, mis võivad tulla kas liiga vähesest või liiga suurest treening/võistluskoormusest.

Täpselt nii oligi. Peale seda esimest tõusu olnud pikk sirge, oli täiesti tasane ja labane - vabalt oleks võinud seal 35-ga kimada, aga spidomeetril ilutses vaevalt 20, sest lihtsalt ei suutnud pedaalidele vajutada - ega ka püsti tõusta, mida ma tavaliselt peale mäge olevatel sirgetel lõikudel teen. Vatte oli tõesti seal sirgel väga vähe.

Aga üldiselt ma saan laktaadiga hästi hakkama, millest selline ajutine tagasilöök siis??

tarts kirjutas: Kehva enesetunde sõidu lõpu poole paneksin ma rahuliku südamega vedeliku vähesuse peale. Juhul kui rada sulle tehniliselt keerukas ei tundunud, siis on ikkagi nii, et tippvorm on ajutiselt läinud ja sa pead oma treening/võistlusgraafikut inventeerima.

Enesetunne oli kehv just sõidu alguse poole. Viimane ring oli enesetunne super!
Vedelikku ka nagu jätkus, samas kuna alguses öeldi et ringe on väga palju, siis natuke kokkuhoiu poliitikat sai mängitud küll - niiet mine tea.
Enesetunne on seotud kindlasti ka psühholoogiaga. "Omad joped" TRC-l sõidavad minust hektel umbes ringi võrra kiiremini ja neid tagumisi ma ei tunne. Seega polnud mul nagu kellegiga koos sõita ja see võtab ka minekut ja motivatsiooni alla. Stardis kutsuti mind esiritta, aga ma andsin stardikiirenduses juba ette loobumisvõidu, sest teadsin et minust konkurenti pole niikuinii.

Tundub et siin on mitmed tegurid koos ja asi on ehk pühholoogias. Kui xc asemel oleks samal päeval toimunud maraton, ma oleks endale oluliselt paremat minekut ennustanud.
Aga see ei seleta siiski pulsi nii kiiret ja naljakat kukkumist. Rada rajaks, ma olen seda trennis ka märganud - varasematel aastatel pole pulss sedasi käitunud.

Üle vaadata kogu oma plaan tuleb tõesti. Õnneks on järgmine XC alles kuu aja pärast. Vahepeal on ainult Tahko ja Haanja, mis õnneks on üsna ühe vitsaga löödud, et saab ettevalmistust hästi sättida.

Kirsa kirjutas:Täpselt nii oligi. Peale seda esimest tõusu olnud pikk sirge, oli täiesti tasane ja labane - vabalt oleks võinud seal 35-ga kimada, aga spidomeetril ilutses vaevalt 20, sest lihtsalt ei suutnud pedaalidele vajutada - ega ka püsti tõusta, mida ma tavaliselt peale mäge olevatel sirgetel lõikudel teen. Vatte oli tõesti seal sirgel väga vähe.

Aga üldiselt ma saan laktaadiga hästi hakkama, millest selline ajutine tagasilöök siis??

Raske öelda, ise vaevlen ka mäe trenni tehes selle käes, et kui järsu ja pika tõusu liiga ägedalt võtan, siis pärast ei saa laktaadist jagu. Väiksema koormusega tõusu võttes või kõvema tempo puhul tõusu peal ilusti kellegi tuules istudes seda probleemi kunagi ei teki. Võistlustel olen lihtsalt anaeroobsete sutsakatega ettevaatlik.

Kirsa kirjutas: "Omad joped" TRC-l sõidavad minust hektel umbes ringi võrra kiiremini ja neid tagumisi ma ei tunne.

Alustame siis tutvumist Ma olin ausalt öeldes imestunud, kui su üsna alguses selja taha jätsin, tagareast startides ma väga kedagi kinni püüda ei lootnudki.

Endal pulss Toilas 168 / 173, selle aasta teemaks on sõidu nautimine ja Toila oli selle koha pealt täiega kümnesse.

tarts kirjutas: ise vaevlen ka mäe trenni tehes selle käes, et kui järsu ja pika tõusu liiga ägedalt võtan, siis pärast ei saa laktaadist jagu.

Laktaaditaluvust parandada ja seda võimsust tõsta, mille juures ta tekib, peaks vist ainult selle sama kannatamisega treenida saama? Minu meelest see peabki nii olema, et pärast väga rasket intervalli natuke aega jalad ei liigu (kuni piimhape jälle ära läheb).

higipull kirjutas:

tarts kirjutas: ise vaevlen ka mäe trenni tehes selle käes, et kui järsu ja pika tõusu liiga ägedalt võtan, siis pärast ei saa laktaadist jagu.

Laktaaditaluvust parandada ja seda võimsust tõsta, mille juures ta tekib, peaks vist ainult selle sama kannatamisega treenida saama? Minu meelest see peabki nii olema, et pärast väga rasket intervalli natuke aega jalad ei liigu (kuni piimhape jälle ära läheb).

Nojah, siin on kaks asja mida treenida saab intervalliga. Üks on VOmax ja teine laktaaditaluvus. VOmax treeningu intervall tõmbabki jala kangeks ja õnneks peaks suurendama puhverdamisvõimet, kuid väga tugevat korrelatsiooni ei tohiks laktaaditaluvuse kasvuga olla, kuna pingutus on liiga lühiajaline. Laktaadiintervall mis peaks laktaadiläve tõstma tunduvalt edukamalt on nats rahulikuma tempoga kuid oluliselt pikema kestvusega ja ei tekita liikumist takistavat piimhappe kuhjumist.

Selleks, et mäe otsas olles veel kõva kiirendus teha peab olema vaba laktaadi puhver. Teine võimalus on see, et laktaadilävi on piisavalt kõrge ning tõusu hetkel pole vaja puhvrit kasutusse võtta, siis on tõusu lõpus piisavalt puhverdamisruumi ning saab panna korraliku kiirenduse. Sage laktaadiga mängimine on kahjuks väsitav ja võib tihti viia ületreeninguteni

tarts kirjutas:Sage laktaadiga mängimine on kahjuks väsitav ja võib tihti viia ületreeninguteni

Kuidas teha raskemat/intensiivsemat treeningut "ilma laktaadiga mängimata"?

Sõita maanteel ühtlaselt kerides ja võimalikult kiiresti, aga istudes?

Kirsa kirjutas:
Kuidas teha raskemat/intensiivsemat treeningut "ilma laktaadiga mängimata"?

Sõita maanteel ühtlaselt kerides ja võimalikult kiiresti, aga istudes?

Minu teada ilma mängimata eriti ei saagi. Tegelikult on kogu aeroobset läve ületav treening üks laktaadi produtseerimine ja kiire klaarimine. Võib ju teha mahutrenni nii, et kõik laktaadi peal töötavad lihased lõpuks ära väsivad aga see võtab tohutult aega ja sihukest mahtu saavad endale lubada vaid profid ning koolinoored. Ise olen proovinud ka sedasi, kuid ikkagi muutus uni liiga erksaks ja seetõttu väga ise seda viisi ei kasuta.

Võimalikult kiire sõit tähendab tegelikult juba tsooni anaeroobse läve lähedal ehk siisi ikkagi laktaadiga mängimist. Samas palju paremat viisi mina ei tea.