velo.clubbers.ee

Huvitaks, et mis pulsisageduspiirkonnas siinsed olijad treenivad (lõdvestus, kestvus, intervallid jne.) ja võistlevad?

jan kirjutas:Huvitaks, et mis pulsisageduspiirkonnas siinsed olijad treenivad (lõdvestus, kestvus, intervallid jne.) ja võistlevad?

Mis see teadmine sulle annab? Pulsi sagedus on sedavõrd individuaalne asi, et mingied järeldusi oma treeningmooduste kohta selle põhjal teha ei saa.

Plaane võiks teha võttes aluseks ntx max pulss. Ja siis erinevad treeningkoormused on mingi protsent sellest max pulsist. Aga teooriaid on palju ning erinevaid. Eelmisel aastal levis üks tõlge MTBA'st kus oli mingi näide nädalase treeningkava koostamiseks.

Urmas

MBA tõlge:
http://www.hot.ee/jannokusman/SLS/Treen ... _j2rgi.htm

UrmasL kirjutas:

jan kirjutas:Huvitaks, et mis pulsisageduspiirkonnas siinsed olijad treenivad (lõdvestus, kestvus, intervallid jne.) ja võistlevad?

Mis see teadmine sulle annab? Pulsi sagedus on sedavõrd individuaalne asi, et mingied järeldusi oma treeningmooduste kohta selle põhjal teha ei saa.

Plaane võiks teha võttes aluseks ntx max pulss. Ja siis erinevad treeningkoormused on mingi protsent sellest max pulsist. Aga teooriaid on palju ning erinevaid. Eelmisel aastal levis üks tõlge MTBA'st kus oli mingi näide nädalase treeningkava koostamiseks.

Urmas

jutt, millele Urmas viitabon päris asjalik jutt. ja tundub loogiline.
internetist otsi sõnu "heart rate zone". peamine, pidevalt täiega pannes teed ainult endale halba.

See on iseenesest mõista, et juttu ei ole absoluutarvudest, vaid lähtudes HRmax-st.
Ja seepärast uuringi, et erinevaid teooriaid on palju ning teeks lihtalt luuret, milliseid kasutatakse.

jan kirjutas:See on iseenesest mõista, et juttu ei ole absoluutarvudest, vaid lähtudes HRmax-st.
Ja seepärast uuringi, et erinevaid teooriaid on palju ning teeks lihtalt luuret, milliseid kasutatakse.

Ma määrasin enda anaeroobse läve ja proovin treeniguid reguleerida selle järgi. Koormuspunkte arvutan HR-max järgi. Asjatundjatega vesteldes on jäänud mulje, et personaalse treeningplaani koostamine on paras keemia nii otseses kui kaudses mõttes. Piisav taastumine jms on väga individuaalne ning seetõttu ideaalse treeningplaani kokkupanek on raske teema/küsimus mis mind juba paar nädalat vaevab.

Kas keegi teab kuidas Eesti eliit treenib (kes on treener(id), kas treening on jaotatud mikro/meso/makrotsüklitekst (kuidas) jne)? Kas rattaklubidel on korralikud treenerid? Sry, aga ma tõesti ei tea rattmaklubidest mitte midagi, näiteks mille eest nad liikmemaksu maksavad (millised hüved/võimalused sellega kaasnevad).

priidik kirjutas:An lävi määratuna 182, enamus trenne teen pulsiga kuni 130.

Mis sul HR-max on? Kui sul An lävi tippsportlase tasemel, siis kuni 130 pulss jääb ju alla taastava tsooni (või mahub vaevu sinna sisse).

Kuidas Kuusalus läks?

Sain täna pulsomeetri ning tegin sellega esimese trenni läbi. Keskmine pulss kujunes 150 (MTB'ga asfaldil). Lugedes foorumeid, jäi mulle mulje, et seda on liiga palju.

Tehke mulle kui pulsomeetrite vallas tumbale see asi selgeks. Millised need piirid laias laastus olema peaksid (kerge, mõõduka jne trenni puhul).

green_day kirjutas: Tehke mulle kui pulsomeetrite vallas tumbale see asi selgeks. Millised need piirid laias laastus olema peaksid (kerge, mõõduka jne trenni puhul).

tegelikult juba siinsamas teemas on 1 väga hea viide, Janno Kusmani poolt tõlgitud artiklile. see annab mingid otsad kätte kuidas tsoone määrata ja kuidas treenida. vanuse järgi pole 150 sul miski hull number. kuid ainult sellest tõdemusest ei piisa.
lisaks paar linki
http://www.cptips.com/hrmntr.htm
http://www.ultracycling.com/training/he ... zones.html

green_day kirjutas:Sain täna pulsomeetri ning tegin sellega esimese trenni läbi. Keskmine pulss kujunes 150 (MTB'ga asfaldil). Lugedes foorumeid, jäi mulle mulje, et seda on liiga palju.

Tehke mulle kui pulsomeetrite vallas tumbale see asi selgeks. Millised need piirid laias laastus olema peaksid (kerge, mõõduka jne trenni puhul).

Oehh...Hakkame siis jälle seda vana laulu otsast peale. ENDA PULSSI SÕBRA/KAASVÕISTLEJA PULSIGA VÕRRELDA POLE MINGIT MÕTET.

Tahad teadslikult asja paika panna, mine käi koormustestil ära. Tahad ise asja määrata, tee läbi paar võistlust, saad kätte max ja keskm. pulsi, ning käitu edasi ntx ülalmainitud artikli järgi.

UrmasL kirjutas:

green_day kirjutas:Sain täna pulsomeetri ning tegin sellega esimese trenni läbi. Keskmine pulss kujunes 150 (MTB'ga asfaldil). Lugedes foorumeid, jäi mulle mulje, et seda on liiga palju.

Tehke mulle kui pulsomeetrite vallas tumbale see asi selgeks. Millised need piirid laias laastus olema peaksid (kerge, mõõduka jne trenni puhul).

Oehh...Hakkame siis jälle seda vana laulu otsast peale. ENDA PULSSI SÕBRA/KAASVÕISTLEJA PULSIGA VÕRRELDA POLE MINGIT MÕTET.

Tahad teadslikult asja paika panna, mine käi koormustestil ära. Tahad ise asja määrata, tee läbi paar võistlust, saad kätte max ja keskm. pulsi, ning käitu edasi ntx ülalmainitud artikli järgi.

Võrrelda pole tõesti mõtet,aga enamasti on ikka nii,et alla 140 on selline aeroobne tegevus...150-160 on selline paras rahmeldamine,millega enamus algajaid kipuvadki treenima(ka need kellel pulsokat ei ole)...180 on juba täistambiga,aga mitte maximum pulss veel...
Soovitaks treenida nii,et sa koguaeg ei sõida selle 150 pulsiga.Tee vaheldumisi ja korra nädala sees tee ikka sellise võistluspulsiga sõitu ka(kasvõi 1 h).
Muidugi ennem tõsisemalt treenima hakkamist oleks mõistlik ka arsti juures väike tervisekontroll teha.

Minu pulss on üldse max olnud 179. Kuigi olen 24. Ja kui koormustesti tegin, ei suutnud arst isegi aeroobset ja anaeroobset tsooni eristada. Graafik tõusis täiesti lineaarselt. Arst pani mingid tsoonid paikka ja pärast ise tunde järgi veidi korrigeerisin. Sihuke värk

kus sa käisid arsti juures?

Käisin sellises kohas nagu Tippspordi Uurimus Keskuses. Siis asus see veel Pirital.

Kuipalju Teil Mulgis max oli.....mul 182.
Kõige rohkem olen saanud 188 Järvejooksul.

On see max pulss mingi näitaja ka või

Rom kirjutas:Kuipalju Teil Mulgis max oli.....mul 182.
Kõige rohkem olen saanud 188 Järvejooksul.

On see max pulss mingi näitaja ka või

Mulgis näitas mul 0,või siis kellegi teise pulssi no mis teha,vöö jäi koju
Ma ei usu,et see max pulss mingi "näitaja" on...äkki keegi vaidleb vastu

ma hoopis küsiks kust soodsa hinnaga uue vöö saaks polar m52-le? no coded võib olla.

Rom kirjutas:Kuipalju Teil Mulgis max oli.....mul 182.
Kõige rohkem olen saanud 188 Järvejooksul.

On see max pulss mingi näitaja ka või

Mul rebis 175 ära

arvan, et max pulss ei ole näitaja mida omavahel võrrelda, ta on tõesti väga individuaalne. Mina olen ise selline "kõrgepulsiline", Mulgi keskmiseks tuli 179 ja max 193

andrust kirjutas:arvan, et max pulss ei ole näitaja mida omavahel võrrelda, ta on tõesti väga individuaalne. Mina olen ise selline "kõrgepulsiline", Mulgi keskmiseks tuli 179 ja max 193

Enamvähem samad näitajad siin. Kui minu keskmine jääb võistultel alla 182-183 siis järelikult ei andnud ma endast kõike (mis iganes selle põhjuseks ka oli)

keskmine 170, max 189 Ja ei andnud endast kõike

UrmasL kirjutas:Kui minu keskmine jääb võistultel alla 182-183 siis järelikult ei andnud ma endast kõike (mis iganes selle põhjuseks ka oli)

Millest järeldad, et pulss alla 183 tähendab et ei andnud endast kõike.

Mati kirjutas:Millest järeldad, et pulss alla 183 tähendab et ei andnud endast kõike.

Kas see mitte ei näita, et sa pole piisavalt pingutanud. Ehk siis a la liiga aeglane tempo

Mati kirjutas:Millest järeldad, et pulss alla 183 tähendab et ei andnud endast kõike.

Kui ma olen heas vormis, puhanud, värske ja rõõmus, siis mul keskmine pulss võistlustel alla 183 reeglina ei jää.

Mulgi puhul olid mul all kahe eelmise päeva võistlused (reedel kohila cup ja laupäeval Merida mäkketõus). Kumbalgi päeval sai sõidetud 60km. Punkti kogu loole pani laupäevaõhtune pidu kus sai alkoholi tarbitud rohkem kui plaanis ol , ning samuti jäi uneaega napiks. Nii see läks, et pühapäeval must enam erilist paugutajat pold....;(

UrmasL kirjutas:Kui ma olen heas vormis, puhanud, värske ja rõõmus, siis mul keskmine pulss võistlustel alla 183 reeglina ei jää.

Minu loogika on seni öelnud, et kui oled vormis ja muidu igati vinksis-vonksis, siis just jõuad rohkem ja madalama pulsiga. Kui midagi masinavärgis tõrgub, siis pulss ka kohe üleval - ntx haigusevimm sees jne. Jutt baseerub puht isiklikul kogemustepagasil.

Läheb offtopicuks küll, aga kuda see Merida mäkketõus oli. Kui pikalt, kas sealt Leppneeme tee ristist alates kuni üles risti välja või .... Omal oli Tartu jooksukas listis ja seetõttu jäid nädalavahetuse rattamõnud nautimata.

Mati kirjutas:[
Minu loogika on seni öelnud, et kui oled vormis ja muidu igati vinksis-vonksis, siis just jõuad rohkem ja madalama pulsiga. Kui midagi masinavärgis tõrgub, siis pulss ka kohe üleval - ntx haigusevimm sees jne. Jutt baseerub puht isiklikul kogemustepagasil

Minu puhul ka ikka see, et mida madalam pulss, seda parem on enesetunne.

Mina ei suuda väsinud lihastega üldse pulssi üle 170 tõsta.Puhanud lihastega sõidan ikka 180 kandis kogu võistluse ntx Keila cup MTB harrastajates oli mul kogu sõidu aja pulss vahemikus 176-184

.

Võstlustel kergitab pulssi ka võisltuspinge ja ärevus, vahemalt minul tundub see nii olevat. Kui võistlustel on keskmine pulss 175-185, millega võib vabalt 2-4 tundi sõita, siis trennis nii kaua sellist keskmist hoida on küll võimatu - 0,5 - 1 tunniga suht-koht läbi (mõned korrad proovitud).

jan kirjutas:Võstlustel kergitab pulssi ka võisltuspinge ja ärevus, vahemalt minul tundub see nii olevat. Kui võistlustel on keskmine pulss 175-185, millega võib vabalt 2-4 tundi sõita, siis trennis nii kaua sellist keskmist hoida on küll võimatu - 0,5 - 1 tunniga suht-koht läbi (mõned korrad proovitud).

trennis sõidan veel kõrgema pulsiga siis,kui teen sellist "proovi" trenni...võistlusärevus kergitab tõesti pulssi,aga seda minul küll ainult stardijoonel kui sõit peal,siis tuleb sõita,mingit ärevust ei ole enam

Paistab, et mul ongi natuke kõrgem pulss, kui teil. Ilma erilise pingutamiseta saan üle 170 kätte.

green_day kirjutas:Paistab, et mul ongi natuke kõrgem pulss, kui teil. Ilma erilise pingutamiseta saan üle 170 kätte.

küsimus selles,kas sa saad pulsi 170 peale...või suudad 170 pulsiga sõita 2 tundi järjest?(mitte ainult võistlustel)
mul on max pulss 197

Veidi anaeroobsest lävest ja testidest - 1 spordiarst andis mulle miski 10 aastat tagasi nõu kuidas seda lihtsalt määrata - anaeroobse läve kiirus on see mida sa suudad 1 tund kestva pingutuse jooksul stabiilselt hoida (mitte rohkem ega mitte vähem, ilma mingite kiirenduste ja lõdvestusteta). Siit saab kätte pulsi. Väide kehtis jooksu kohta aga ma ei näe praegu põhjust miks see ei võiks ka rattasõidu kohta kehtida.

Pulsiga on mul kuidas on lagi on 192, mis andis koormustest, aga viimasel ajal on probleem taastumisega ehk recovery, mis ei kipu enam alla minevat. saavutades taseme 170 ja üle ei kipu isegi peale nelja minutit alla 144 minema, Krt jams majas!!

Kas kellegil on olnud analoogne probleem, ja kuidas saab antud mure murda,

Rohkem mahtu ja mahtu ning madala pulsiga 1-2 tsoon või......??

Ise maadlen praegu sama asjaga . Puhkus on abiks

profit4 kirjutas:Pulsiga on mul kuidas on lagi on 192, mis andis koormustest, aga viimasel ajal on probleem taastumisega ehk recovery, mis ei kipu enam alla minevat. saavutades taseme 170 ja üle ei kipu isegi peale nelja minutit alla 144 minema, Krt jams majas!!

Kas kellegil on olnud analoogne probleem, ja kuidas saab antud mure murda,

Rohkem mahtu ja mahtu ning madala pulsiga 1-2 tsoon või......??

oli analoogne probleem aastal 2001 vist kui õieti mäletan. taastumine polnud küll nii aeglane kui sul, aga siiski aeglane. hädast välja aitasid pikad aeroobses tsoonis trennid ja südame tegevust toetavad preparaadid: biovital, cardiosan jm...
mul max pulss pea sama mis sul, soovitavavad aeroobsed trennid olid vahemikus 135-145. ja muidugi õieti planeeritud puhkus nagu opagi ütles.
ma sinu asemel teeks koormustesti ka ja kuulaks mida arstid ütlevad. siis saad teada ka kehv taastumine on ajutine tagasilöök või üleüldine mure.

Ma nüüd mõnda aega pulsoka omanik ja trenni tehes (sõudeergomeeter) olen märganud, et kui trenni ajal kellegagi mõne sõna vahetan siis pulss langeb paar - kolm lööki. Oleks nii üks kord juhtunud siis saaksin aru kuid see paistab minu puhul reegel olevat. Tempo on treenides selline, et rääkimine mingit pingutust ei nõua kuid mingit lisaenergiat peaks jutustamine siiski nõudma. Ise uskusin seni, trenni ajal kõrvalistele teguritele tähelepanu pööramine langetab sooritusvõimet (ja tõstab pulssi), kuid nüüd paistab, et kui soovin trennis saada head tulemust, ehk siis läbida distants võimalikult madala keskmise pulsiga võimalikult kiiresti, siis pean trennis kellegagi kogu aeg lobisema.
Oskab keegi selgitada millest see jutustamise aegne pulsilangus võib tingitud olla?

tanet kirjutas:Oskab keegi selgitada millest see jutustamise aegne pulsilangus võib tingitud olla?

tõmbad nii madalal pulsisagedusel / koormusel, et rääkimise ajal saab kere lisahapnikku ja pump ei pea nii kiirelt lööma. mis on pulss kirjeldatud treeningul ja mis maksimum?

tanet kirjutas:Oskab keegi selgitada millest see jutustamise aegne pulsilangus võib tingitud olla?

Ma olen paar korda proovinud erinevaid hingamise rütme/reziime. Peab märkima, et ka hapnikuvõla tekitamisega saab pulsi natuke alla viia, kuid see on paari minuti efekt järgnevate minutite arvelt. Proovisin seda jooksmisel, kus hingasin 6 sammu jooksul sisse ja järgmise 6 sammu jooksul välja.

mis on pulss kirjeldatud treeningul ja mis maksimum?

hoian pulssi vahemikus 135 - 153, tavaliselt u. 145. Viimased 400 meetrit sõuan tavaliselt (kui enesetunne normis) nii, et algul kiirendan kergelt, kui lõpuni jääb 100-150 meetrit lisan veel veidi ja viimased 50 meetrit püüan saavutada maks. kiirust. Väga harva olen ka viimased 200 meetrit püüdnud täiega läbida ja max pulss on olnud 188, kuid see pole kindlasti lagi, pilti eest pole sõitnud

mu jaoks läheb asi maru segaseks. kui võrrelda neid kahte saiti:
http://www.hot.ee/jannokusman/SLS/Treen ... _j2rgi.htm
http://www.ultracycling.com/training/he ... zones.html
siis on neis ju täiesti erinevad protsendid lähtudes LT'st. kumba siis järgida?

ärge pahandage, aga tõesti tumba

Mis siin ikka teoritiseerida. Lävi ju muutub ka pidevalt. Lähed arsti juurde ja see näitab sulle graafiku pealt, kus-mis tsoon on. Minuarust oli kunagi kuskil väga hästi kirjutatud meiesuguste tavaliste harrastajate jaoks nende piiride kohta. 50%-60% on see, kus rahulikult sõidad ja ajad juttu ja naerad. Aeroobne see, kus ikka juba hingeldad ka ja niisama lolli ila enam suust välja ei aja. Ja anaeroobne see, kui ei tahaks nagu eriti enam vastata, kui sult keegi midagi küsib. Minuarust täpselt õige test, et teada saada, kus su lävi on. Pulsomeetri number väljendabki su enesetunnet. Kui seda numbrit ei tea või ei näe, siis vahet ei ole, kui sa oma keha ise hästi tunned. Muidugi niimoodi natuke teaduslikumalt, kus liidad ja lahutad ja võtad integraali, on asjale mõnevõrra lihtsam ja huvitavam läheneda, aga kokkuvõttes ega üle oma varju ikka ei hüppa. Kui rääkida ei taha enam sõites, siis ei taha. Olgu see piir numbriliselt siis väljendatud ükskõik, mis arvuga.

green_day kirjutas:mu jaoks läheb asi maru segaseks. kui võrrelda neid kahte saiti:
http://www.hot.ee/jannokusman/SLS/Treen ... _j2rgi.htm
http://www.ultracycling.com/training/he ... zones.html
siis on neis ju täiesti erinevad protsendid lähtudes LT'st. kumba siis järgida?

Pole Frieli piiblit lugenud, aga kas JK lehel pole need protsendid mitte sellest võetud?
Ja teine link on Ultracycling saidile. Kui seal antakse inffi 12-24 h ja pikemaid rattasõite silmas pidades, siis sellest ongi tingitud erinevus. Tuleb nö mõistusega lugeda ja asja mitte kontekstist välja tõsta.
Sprinteri ja maratoonari treeningud on ju erinevad....

huko kirjutas:

green_day kirjutas:mu jaoks läheb asi maru segaseks. kui võrrelda neid kahte saiti:
http://www.hot.ee/jannokusman/SLS/Treen ... _j2rgi.htm
http://www.ultracycling.com/training/he ... zones.html
siis on neis ju täiesti erinevad protsendid lähtudes LT'st. kumba siis järgida?

Pole Frieli piiblit lugenud, aga kas JK lehel pole need protsendid mitte sellest võetud?
Ja teine link on Ultracycling saidile. Kui seal antakse inffi 12-24 h ja pikemaid rattasõite silmas pidades, siis sellest ongi tingitud erinevus. Tuleb nö mõistusega lugeda ja asja mitte kontekstist välja tõsta.
Sprinteri ja maratoonari treeningud on ju erinevad....

No millised need sobilikud tsoonid siis oleksid, kui 12-24 h sõitudeks just ei treeni. Ikka "tavaliseteks" 40-60 km sõitudeks. Võtan vahepealse tulemuse? Mul anaeroobne lävi 184 ning erinevus tuleb ikka väga suur, kui kahte lehte võrrelda. Siiani üritasin esimese lehe % järgi sõita. Kui aus olla, tundus küll, et natuke palju saab....et % liiga suured. Vaatasin, et oma 10 lööki/min tuleks igast tsoonist kärppida, siis peaks sobilik olema. Ja siis tulekski umbes teise lehe %'d välja.

Treeni nii, et tunned ennast mugavalt, vt Hanno kirjutist.
Nende piiride ja tsoonidega on nii, et absoluutset tõde pole olemas ja ei saagi olla. Inimene on liiga keeruline olend...