Käed "surevad"
Käed "surevad"
Sooviksin saada kommentaare järgmisele probleemile
Ühtlase tempoga baigiga sõites (nii 1,5-2 tundi järjest) muutuvad käed tundetuks ja tuleb tegeleda pideva käte asendi muutmisega, et taastada vereringet. Tartu Rattaralli lühikest distantsi sõites oli näha, et nii mitmelgi kaassõitjal oli sama mure - nägin mitut meest käsi raputamas ja masseerimas.
Siit oleksi küsimus, kas on soovitusi kuidas jamast vabaneda, kas näiteks tõsta lenksu, et keha raskus langeks vähem kätele vms.
Ei oleks muidu seda probleemi tõstatanud aga nüüd, 2 päeva peale rattarallit on üks sõrm ikka veel tuim ja hakkan juba murelikuks muutuma.
Ühtlase tempoga baigiga sõites (nii 1,5-2 tundi järjest) muutuvad käed tundetuks ja tuleb tegeleda pideva käte asendi muutmisega, et taastada vereringet. Tartu Rattaralli lühikest distantsi sõites oli näha, et nii mitmelgi kaassõitjal oli sama mure - nägin mitut meest käsi raputamas ja masseerimas.
Siit oleksi küsimus, kas on soovitusi kuidas jamast vabaneda, kas näiteks tõsta lenksu, et keha raskus langeks vähem kätele vms.
Ei oleks muidu seda probleemi tõstatanud aga nüüd, 2 päeva peale rattarallit on üks sõrm ikka veel tuim ja hakkan juba murelikuks muutuma.
Fillari-lehest kopeeritud:
4. Satulan kulma. Aseta vatupassi satulan päälle, varmistaaksesi että se on vaakatasossa (nokka ja takaosa ovat samassa tasossa). Jos nokka on ylöspäin, sillä on tapana tarttua housuihin kun vie takapuolesi takaisin satulaan. Jos se osoittaa alaspäin, liuut helposti nokalle ja se siirtää painoasi liikaa käsille.
8. Ohjaustangon ja kannattimen korkeus. Pyri tähän: Ajaessasi normaalisti vähän kädet koukistettuina ja selkäranka suorana, keskivartalosi pitäisi olla noin 45 asteen kulmassa. Tällöin sinulla on varaa pudottaa rintaa alas aerodynaamisempaan asentoon kovassa vauhdissa tai lisätäksesi painoa etupyörälle saadaksesi ohjaukseen lisää pitoa nousujen käännöksissä. Toisaaltaan voit silti nostaa rintaasi keventääksesi etupyörää esteitä ylittäessäsi tai lisätäksesi pitoa takapyörään nousuissa.
9. Ohjaustangon taivutus ja leveys. Useimmissa nykyisissä ohjaustangoissa on kolmen asteen taivutus. Laita tanko niin että taivutus jatkuu käsiin ja kohti hartioita. Näin ranteet ovat luonnollisimmassa asennossa. Jos tarpeen, kavenna tankoa niin että kahvakumit ovat hartioiden leveydellä. Tämä helpottaa ohjaustangosta suoraan taakse vetämistä nousuissa.
4. Satulan kulma. Aseta vatupassi satulan päälle, varmistaaksesi että se on vaakatasossa (nokka ja takaosa ovat samassa tasossa). Jos nokka on ylöspäin, sillä on tapana tarttua housuihin kun vie takapuolesi takaisin satulaan. Jos se osoittaa alaspäin, liuut helposti nokalle ja se siirtää painoasi liikaa käsille.
8. Ohjaustangon ja kannattimen korkeus. Pyri tähän: Ajaessasi normaalisti vähän kädet koukistettuina ja selkäranka suorana, keskivartalosi pitäisi olla noin 45 asteen kulmassa. Tällöin sinulla on varaa pudottaa rintaa alas aerodynaamisempaan asentoon kovassa vauhdissa tai lisätäksesi painoa etupyörälle saadaksesi ohjaukseen lisää pitoa nousujen käännöksissä. Toisaaltaan voit silti nostaa rintaasi keventääksesi etupyörää esteitä ylittäessäsi tai lisätäksesi pitoa takapyörään nousuissa.
9. Ohjaustangon taivutus ja leveys. Useimmissa nykyisissä ohjaustangoissa on kolmen asteen taivutus. Laita tanko niin että taivutus jatkuu käsiin ja kohti hartioita. Näin ranteet ovat luonnollisimmassa asennossa. Jos tarpeen, kavenna tankoa niin että kahvakumit ovat hartioiden leveydellä. Tämä helpottaa ohjaustangosta suoraan taakse vetämistä nousuissa.
Signature sucks!
räägi täpsemalt. millises käe osas see suremine toimub? peopeseas või käsivarres?. kui pole lühikese ajaga (minutitega) üle läinud siis on juba närvid mängus. sellisel juhul oletan peopesa karpaaltunneli probleemi kus närvid on olnud pikalt surve all. abiks selline link
otsinguks.
otsinguks.
sama mure
Ka mul on pikka ühtlast sõitu tehes sama mure (maanteerattaga sõites). Kui maanteel kevadel sõitma hakkasin, surid käed ära ja õlad muutusid valulikult kangeks. Aitas, kui aeg-ajalt õlaringe teha ja käte hoidmisasendit muuta. Samuti on nüüd juba rohkem km-e seljataga ja 2 - 2,5 h sõidu puhul probleeme ei ilmne (õlaringe ja asendit muudan ikka). Ilmselt on käed ka praeguseks rohkem sellise "lamava" asendiga rohkem harjunud.
ahjaa, baigiga pole asend õige kui käed on lenksul täiesti sirged. veidi peab küünarnukist kõver olema. tundub justkui, et liiga palju keharaskust on kätel. tähtis on ka lenksu mitte kramplikult hoida.vs kirjutas:Tundetuks muutumine algab väikesest sõrmest ja liigub sõrm haaval pöidla suunas.
Õhtul kontrollin sadula nurga üle ja proovin muuta ka sõiduasendit, tavaliselt sõidan rahulikku tempot sirgete kätega.
Re: Käed "surevad"
kas need mis surevad on siis käelabad-sõrmed?vs kirjutas:Sooviksin saada kommentaare järgmisele probleemile
Ühtlase tempoga baigiga sõites (nii 1,5-2 tundi järjest) muutuvad käed tundetuks ja tuleb tegeleda pideva käte asendi muutmisega, et taastada vereringet. Tartu Rattaralli lühikest distantsi sõites oli näha, et nii mitmelgi kaassõitjal oli sama mure - nägin mitut meest käsi raputamas ja masseerimas.
Siit oleksi küsimus, kas on soovitusi kuidas jamast vabaneda, kas näiteks tõsta lenksu, et keha raskus langeks vähem kätele vms.
Ei oleks muidu seda probleemi tõstatanud aga nüüd, 2 päeva peale rattarallit on üks sõrm ikka veel tuim ja hakkan juba murelikuks muutuma.
Probleemi idu võib olla ka veel sarvede (kui on) asendis. Omal kippusid ka nati käelabad surema, kuid probleem lahenes peale sarvede nurga muutmist horisontaalsemaks. Tegelt sai siis vist ka stemi kõrgust muudetud, ei mäleta täpselt. Aga ntx mul on suht tavaline, et turi ja eriti vasak õlg jääb sõidul kohjati jube kangeks ja valusaks, eriti külma ilmaga. Kuna valutab just vasak õlg, siis ise arvan, et asi on vales sõiduasendis (ühele poole nati kaldu).
See, et Tartu RR-l tüübid käsi raputasid tulenes pigem lihtsalt pikast sõidust kangestunud kätest-õlgadest, mis on tavaline. Tegin seda isegi. See, et sul tunne pole näpus taasutunud on probleem, millega peaks tegelema.
See, et Tartu RR-l tüübid käsi raputasid tulenes pigem lihtsalt pikast sõidust kangestunud kätest-õlgadest, mis on tavaline. Tegin seda isegi. See, et sul tunne pole näpus taasutunud on probleem, millega peaks tegelema.
mul sama probleem. sadula nurk on jumalast õige (olen katsetanud erinevaid varjante) kuid teises sõidutunnis hakkavad käelabad surisema ja sõrmed surema. Ühel sõidul õnnestus käed nii ära unustada, et avastasin käte suremise siis kui ei suutnud enam esimesi käike vahetada(pöial täitsa pehme). Siiamaale on ainukeseks lahenduseks olnud võimalikult sage asendite vahetus.vs kirjutas:Tundetuks muutumine algab väikesest sõrmest ja liigub sõrm haaval pöidla suunas.
Õhtul kontrollin sadula nurga üle ja proovin muuta ka sõiduasendit, tavaliselt sõidan rahulikku tempot sirgete kätega.
Pikk
Ei ole aega/viitsimist otsida üht uurimust/testi (2000 a), kus võrreldi ca 20-t nn ergonoomilist grippi. Teistest peajagu üle oli austerlaste BIOGRIP.Manic kirjutas:Võib veel uurida SPECIALIZED BG grippe, milledel ka arvestatud peopesa närvikeskusega.
Tollest teavitasin: V.C.E/jupid/gripid e. käepidemed
Viimati muutis mart, 28. 05. 2003. 11:30, muudetud 1 kord.
Tööpaeval, kui ilm ilus, sõidan 5 km. Puhkepäeval olen korduvalt teinud lausa 7 km.
Endal ka esinenud neid probleeme. Oli kunagi pidev õlavalu - sain abi manuaalteraapiast, ilmselt olid kaela lülid n.ö. paigast ära ja tekkis surve närvidele. See probleem nüüdseks unustatud sest käin regulaarselt 1x kuus konte ragistamas.
See et väike näpp ara sureb on sage probleem. Oli ka endal kevadel kui koormus järsult tõusis. Kui on juba mitu päeva näpp tuim siis on närv kahjustada saanud. Paanikaks ei ole põhjust sest see paraneb ära, kuigi visalt. Peab sõidu ajal käte asendit muutma, pluss pehmed kindad, veidi kõverdatud käed. Ja kui arvuti taga istud siis ka mitte küünarnukid laual sest sama närv (n. ulnaris) jookseb küünarnuki alt läbi ja surve närvile on sarnane.
Karpaalkanali sündroon peaks haarama rohkem kogu peopesa. Seotud tavaliselt ühe teise närvi (n. medialis, jookseb mööda käsivarre keskjoont peopessa) ülekoormusest. Väga sage nn. kutsehaigus käsitöölistel ja neil kes puutuvad kokku pideva vibratsiooniga. Neil tekkinud püsiv närvi ümbritseva luukanali ahenemine. Aga ratturitel seotud pigem siis ägeda traumaga aga töenäoliselt hakkab see kimbutama vanemas eas paljusid tõsiseid baigivendi (vibratsioon??!!).
See et väike näpp ara sureb on sage probleem. Oli ka endal kevadel kui koormus järsult tõusis. Kui on juba mitu päeva näpp tuim siis on närv kahjustada saanud. Paanikaks ei ole põhjust sest see paraneb ära, kuigi visalt. Peab sõidu ajal käte asendit muutma, pluss pehmed kindad, veidi kõverdatud käed. Ja kui arvuti taga istud siis ka mitte küünarnukid laual sest sama närv (n. ulnaris) jookseb küünarnuki alt läbi ja surve närvile on sarnane.
Karpaalkanali sündroon peaks haarama rohkem kogu peopesa. Seotud tavaliselt ühe teise närvi (n. medialis, jookseb mööda käsivarre keskjoont peopessa) ülekoormusest. Väga sage nn. kutsehaigus käsitöölistel ja neil kes puutuvad kokku pideva vibratsiooniga. Neil tekkinud püsiv närvi ümbritseva luukanali ahenemine. Aga ratturitel seotud pigem siis ägeda traumaga aga töenäoliselt hakkab see kimbutama vanemas eas paljusid tõsiseid baigivendi (vibratsioon??!!).
Ise kah sellist probleemi tähele pannud ja tulnud tulemusele, et tagasi vaatamine üle vasaku õla on põhisüüdlane.Mati kirjutas:Aga ntx mul on suht tavaline, et turi ja eriti vasak õlg jääb sõidul kohjati jube kangeks ja valusaks, eriti külma ilmaga. Kuna valutab just vasak õlg, siis ise arvan, et asi on vales sõiduasendis (ühele poole nati kaldu).
Signature sucks!
Sama häda siinpool, aga ise arvan põhjuseks liigse arvuti taga istumise, kus on vildakas asend, sest vasak käsi klaveril ja parem käsi hiirel. :)Mati kirjutas:Aga ntx mul on suht tavaline, et turi ja eriti vasak õlg jääb sõidul kohjati jube kangeks ja valusaks, eriti külma ilmaga. Kuna valutab just vasak õlg, siis ise arvan, et asi on vales sõiduasendis (ühele poole nati kaldu).