velo.clubbers.ee

mul pole aimugi, kas mul 1,8 või 2.0 kodarad, kuid jutt sellest, et 80 kg. mees on rattasõiduks raske on ikka nõder. Kas rattasõit siis vaid makaronidele. Mu meelest olen oma 186 cm ja 80-82 kg. igati normis.

ja kodaratega pole kunagi probleeme olnud.

Kas rattasõit siis vaid makaronidele.
Ei ole, vaata pro sõitjaid on nad siis makaroonid või? Igati lihases vennad, kellel rasva eriti pole....

Corrosion kirjutas:Kas rattasõit siis vaid makaronidele.
Ei ole, vaata pro sõitjaid on nad siis makaroonid või? Igati lihases vennad, kellel rasva eriti pole....

Jutt käis kaalust! Kui juhtud vahel vaatama mõnda mägirattasõitu telekast ntx, siis oota autasustamine ja muu sebimine ka ära, siis näed rattureid proprtsioonis "normaalsete" inimestega. Ja on ikka kohati makaronid küll!

Ega nad Prükkali sugused ka pole Aga normaalne ju on et nad ka mingit kaalu suudavad hoida.

kui olümpiavõitja ja eks-maailmameister Miguel Martinez on üle 1,6 m pikka ja kaalub veidi üle 50 kg, siis pole ime, et tal kodarad katki ei lähe ja üliharva ka mõni kumm puruneb.

priidik kirjutas:Maanteel on ka ju mägironijad kilud. Aga vaatad häid temposõitjaid (Ullrich, Indurain, Botero, Gonzales jne.) siis lihas igal pool punnitab. Kindlalt üle 80 kg mehed, Indurain oli mõnedel aegadel kuni 90 kg. Pikkuus on 178 cm pikk ja kaalus ka omal ajal tippvormis kuskil 80 kg.
.

kui nüüd 4 eelpool loetletule veel lance ka lisada, siis saab päris karmi viisiku, kindlasti on neid mehi veelgi. aga huvitav on see, et kõik nad on head temposõitjad ja samas ronivad ka mägedes väga hästi. kuigi temposõitja ja mägironija kaalud võiksid olla erinevad, olen mina alati head temposõitjat samastanud ka mehega, kes mägedes teistele selga näitab. kindlasti mäletavad kõik kuidas lance eelmisel tdf-l ühel etapil lihtsalt tagumiku üles tõstis ja ära sõitis, keegi ei suutnud kaasa minna. sellel etapil sõidetud vahet hoidis ta praktiliselt lõpuni ja võitis.
ei taha tekitada vana vaidlust, et kes siis on õige rattur - mees kes sõidab mägedes või mees kes võidab lõpuspurdi, aga endale meeldivad rohkem esimesed.

tarmo kirjutas:kui nüüd 4 eelpool loetletule veel lance ka lisada, siis saab päris karmi viisiku, kindlasti on neid mehi veelgi. aga huvitav on see, et kõik nad on head temposõitjad ja samas ronivad ka mägedes väga hästi. kuigi temposõitja ja mägironija kaalud võiksid olla erinevad, olen mina alati head temposõitjat samastanud ka mehega, kes mägedes teistele selga näitab.

Mulle hakkab järjest rohkem tunduma, et hea temposõidu võimekus on kõige (hea rattasõitja) alus. Ülejäänud on tehnika ja spetsiliseerituse küsimus. Kes suudab üksi pressides kannatada ja ennast sundida mitte alla andma on pool võitu juba tasku pannud.

vaata kõigepaelat tuleb defineerida, mis tähendab "hea rattasõitja"? Jass on tugeva lõpuga ja selle järgi maailmas hinnatud sprinter ehk meie mõistes hea rattasõitja. samas temposõitjana on ta keskmine ehk meie mõiste puudub eeldus olla hea rattasõitja?

UrmasL kirjutas:

tarmo kirjutas:kui nüüd 4 eelpool loetletule veel lance ka lisada, siis saab päris karmi viisiku, kindlasti on neid mehi veelgi. aga huvitav on see, et kõik nad on head temposõitjad ja samas ronivad ka mägedes väga hästi. kuigi temposõitja ja mägironija kaalud võiksid olla erinevad, olen mina alati head temposõitjat samastanud ka mehega, kes mägedes teistele selga näitab.

Mulle hakkab järjest rohkem tunduma, et hea temposõidu võimekus on kõige (hea rattasõitja) alus. Ülejäänud on tehnika ja spetsiliseerituse küsimus. Kes suudab üksi pressides kannatada ja ennast sundida mitte alla andma on pool võitu juba tasku pannud.

Ja hea temposõidu võimekuse juures on aluseks mitte kaal ja pikkus, vaid pigem hapnikuomastamisvõime ja sellega seonduv (ehk masinavärgi efektiivsus).

Samas ei saa välistada ka annet (võib-olla seondub ka eelmisega), kuigi see võib tunduda rahvalikuna. Meenub ühe tuttava (ei mäleta enam kas ratturi või suusataja, aga omaaegne tipp) jutt, kes väitis, et tippu jõudmiseks on peale kõva treenimise vaja raudselt ka annet. Mõni mees võib treenida mis jube, aga teatud punktist edasi ei lähe. Ja need kes on andekad ongi need kes piimalt koore koorivad - ntx Bjorn Däehlie, Bente Skari, Lance Armstrong, Miguel Indurain jne. Miks mitte ka Kuum ja Pikkuus.

[

.

priidik kirjutas: Kui rääkida harrastajate seltskonnast nagu meie siin siis on loomulikult hapnikutarbimine olulisem - mõni suurema kaaluga vend kellel kõrge Vo2 max sõidab lihtsalt paremini kui madala Vo2-ga kilu. Krt, ma teen küll palju trenni aga kuna ma olen andetu siis tulemusi ka ei ole. Jumala õige. Ja pekki võiks ka vähem olla.

trenni tuleb ka õigesti teha,mitte ainult palju...ja mida üldse pidada paljuks trenniks kas palju on see kui palju keegi suudab suve jooksul maanteel läbi sõita...

Ermo kirjutas:Vo2max-i annab treenida ainult intervallidega ( vähemalt nii olen lugenud )

Olen ka viimasel ajal palju lugenud ja natuke teist juttu. Intervalltreening on küll lai mõiste, kuid intensiivvariant on suunatud anaeroobse töövõime suurendamisele. Ekstensiivne meetod mõjub juba rohkem VO2-max-i, kuid testide jägi ei ole ta siiski efektiivseim meetod.

.

Ermo kirjutas:Siin sulle väike rida, kui inglise keelest aru saad :
Zone 5: VO2 >105% of LT
In this zone, you are working completely anaerobically. Short efforts in this zone will increase your VO2 max, the ability of your body to transport oxygen to the working muscles.

See on mul arvutis, rohkem ei viitsinud hetkel otsida. Ma ei väida, et see õige on, aga pole ka teistpidist veel lugenud .

See on õige, kuid ka siin ei räägita, et ta oleks efektiivne või ainus meetod. Sellel teemal on palju head kirjandust. Abiks on ka otsing "boosting vo2max". Nüüd sõidan ja rohkem ei mölise

priidik kirjutas: Oletame et sportlasel tekib kogemus. Ta teab mis talle võib edu tuua. Ikkagi jääb protsessi juhtimine kaudseks. Oletame et tipprattur haigestub talvel SARSi. Läbib tavapärase programmi treeningul ja tulemust ei tule. Kas haigus oli teinud oma töö või on mingi muu X faktor mängus? Veerpalu pidi võitma MM-tiitli kuid võitis Holmenkollenis. Aga eesmärk oli ju võita MM-l !!!! Seega ta ei treeninud õigesti et maksimumi õigel ajal välja tuua. Ka kogemus võib alt vedada.
Mõnikord on küsimus ka trenni ja puhkuse (laadimine, taper) vales vahekorras (Banister et al. Training theory and taper: validation in triathlon athletes. Eur J Appl Physiol 1999; 79: 182-191). Kui M. Alaver luges viimati TÜs loengu siis kurtis ta näiteks seda et tunneb ennast ebakindlalt just madala intensiivsusega treeningute osas. Kuidas on õige?

Kogemus ongi kõige tähtsam.Ja iseenda keha tundmine,et milline treening kuidas mõjub.

priidik kirjutas:

Ruve kirjutas: Kogemus ongi kõige tähtsam.Ja iseenda keha tundmine,et milline treening kuidas mõjub.

Ise arvan ka nii. Aga sageli on nii et kui mõni päev on hea minek siis uurid pärast treeningpäevikut et mis trenni tegin, mis lõigud olid ja kui palju puhkasin aga reeglina mingit alati töötavat meetodit ei ole õnnestunud konstrueerida. Tuleb leppida teadmisega, et "lihtsalt juhtus"

sul on treeningpäevik või meil harrastajatel on ju palju ka selles kinni,et kas jõuab töö kõrvalt piisavalt trenni teha.Kui ainult sellega tegelekski,siis saaks kindlasti paremini

Ruve kirjutas:sul on treeningpäevik või meil harrastajatel on ju palju ka selles kinni,et kas jõuab töö kõrvalt piisavalt trenni teha.Kui ainult sellega tegelekski,siis saaks kindlasti paremini

Kas sul ei olegi siis?? Midagi sa ju ikka üles märgid. Mul endal on üks lihtne exceli tabel kus sees kuupäevad, kilometraazhid, sõidukoht ja sõidu tüüp (maantee, intensiivsus, mets, võistlus jms). Lisaks pean eraldi arvestust kulude, hoolduste jms osas. Automaatselt liidetakse hooaja ja ratta kilometraazhi.

UrmasL kirjutas:Kas sul ei olegi siis?? Midagi sa ju ikka üles märgid. Mul endal on üks lihtne exceli tabel kus sees kuupäevad, kilometraazhid, sõidukoht ja sõidu tüüp (maantee, intensiivsus, mets, võistlus jms). Lisaks pean eraldi arvestust kulude, hoolduste jms osas. Automaatselt liidetakse hooaja ja ratta kilometraazhi.

Omal asi lahendatud sama lihtsalt ja peab tunnistama, et on hea vaadata küll kuda siis ja sellistes tingimustes jne oli. Hea jälgida ntx kuidas muutub hooaja alguses mahu ajal pulsi ja keskmise kiiruse suhe. Soovitan raudselt.

UrmasL kirjutas:

Ruve kirjutas:sul on treeningpäevik või meil harrastajatel on ju palju ka selles kinni,et kas jõuab töö kõrvalt piisavalt trenni teha.Kui ainult sellega tegelekski,siis saaks kindlasti paremini

Kas sul ei olegi siis?? Midagi sa ju ikka üles märgid. Mul endal on üks lihtne exceli tabel kus sees kuupäevad, kilometraazhid, sõidukoht ja sõidu tüüp (maantee, intensiivsus, mets, võistlus jms). Lisaks pean eraldi arvestust kulude, hoolduste jms osas. Automaatselt liidetakse hooaja ja ratta kilometraazhi.

mina ei märgi küll midagi üles eelmine aasta märkisin üles mis võistlustel käisin ja mis tulemuse sain...see aasta ei ole üldse midagi kuskile kirjutanud.Seda palju 3 aasta jooksul sõitnud olen ka ei tea,umbes ikka tean aga arvan,et treeningus ei ole kolme aasta jooksul ühtegi viga teinud

mul oli ka eelmine hooaeg exceli tabel, mis arvutas hooaja distantsi ja sõidu aja. Igakuiseid kokkuvõtteid panin kah selle tabeli arvutama. Veel sai vaadata, kui palju iga kuu keskmiselt päevas sõidetud sai.. selle hooaja alguses sai pulsokas soetatud, millega tul trennipäeviku tarkvara kaasa - nüüd kasutan seda.

Peab mainima, et päeviku pidamine on ka väga heaks motivaatoriks (eriti neile, kes just alustanud tõsisema sõiduga). Kui oma päevikut silmitsed ja vaatad, et näe siin sai nii kiiresti sõidetud ja seal sai selline distants maha vuratud, siis tuleb paras kihk peale jälle sadulasse saada, et päevikut uute (ja paremate) andmetega täita saaks Muidugi siis peab jällegi äärmiselt ettevaatlik olema, et üle ei pinguta..

.

Ermo kirjutas:Kasutasin Training Diary't, kuid seoses Polari vennaskonda astumisega pole seda endale uuesti arvutisse installinud ja kasutan Polari softi. TD oli mahukam ja parema analüüsiga ( n. intervalltreeningud, kohad võistlustel vs. kaotus liidrile, parem oli minu arvates ka statistika treenitud Hr tsoonis jne., lisaks kulude kalkulaator ).

loodan, et sa ikka kirjutad polarisse ka mis sulle ei meeldi, nad on päris tegijad upgradeima..

.

Kui tahad tulemust ja progressi, siis ilma treeningpäevikuta ja pulsomeetrita pole üldse mõtet tegutseda. Kompuutri võite üldse pealt ära visata, km'd ei anna treeningkoormusest mingit infot. Talvel sõidad 3h 75km, suvel võid teha autotuules spetstrenni ning sõita sama ajaga 180km.

Oluline on tunnid ja pulss. Viimane annab väga hea ülevaate kogu kehalisest seisundist, kui oled juba mõnda aega mõõtnud, suudad ennustada ette ka väsimust, haigusi, vormi jne. Oluline on mõõta pulss kohe hommikul puhkeseisundis.

(Treening)päevik on tulemuse analüüsiks a ja o. Sellest ei saa üle ega ümber. Palju on muidugi netis ingliskeelset infot selle kohta, vajadusel leiate ka Armstrongi paarikuu treeningpäeviku. Mahud on erinevad, kui suhted saab välja arvutada ja teatud järeldusi annab teha.

Oluline on, et inimene ei pea kõike ise välja mõtlema, lihtsam on õppida teiste vigadest, kui enda omadest. Kui järgida suuremaltjaolt väljakujunenud ja proovitud treeningmeetodeid, siis tulemus üldjuhul ei jää tulemata.

Hanno (teoorias kõva )

Hanno kirjutas:Hanno (teoorias kõva )

aga praktikas?!

Kui paljud teist on nõus avaldama järgmisi andmeid:
1) vanus,
2) kaal,
3) FitnessIndex ,
4) VO2-max,
5) HR-max,
6) AT (anaeroobne lävi),
7) selle aasta kilometraaz (tean, et see ei ole hea näitaja, kuid see on vähemalt ligikaudselt kõigile teada),
parim TEC koht see aasta,
9) parim TEC koht eelmine aasta.

Mõtlesin, et teen uudishimust väikese tabeli, ... ja tegelikult ma ei teagi peale Ruve ja Tarmo siin teisi tugevaid tegijaid. St. ei oska kasutajanime ja tegelikku nime fini?iprotokollis kokku viia.