Esiteks, naine rattaga pole midagi eriskummalist. Üldiselt pole ju vahet pole kas rattal istub algaja mees- või naisrattur, vahe on pigem meeste emotsioonides aga see pole praegu teema :p Treeningus on vahed suhteliselt väikesed.
Erinevalt mõnest eelkirjutajast ma hetkel tehnikale küll väga ei keskenduks. Seda enam, et su praegune kirjeldus lubab arvata, et praegu sul tehnika taha küll midagi ei jää.
Aga treeningust veel. Minu meelest on alguses peamine, et jätkuks meelekindlust ja kainust
alguses mitte üle pingutada. See tähendab, et:
1) ära tee liiga pikki trenne (Riho soovitus oli väga asjakohane: algul kuni tund, veidi aja pärast juba kuni 2 tundi)
2) ära tee liiga intesiivseid trenne (taas Riho soovitus, et enesetunne peab olema hea ja ei tohi tekkida liigset väsimust). Mida tehnilisem ja mägisem on rada, seda kõrgemaks läheb kohe intensiivsus, seepärast ma ei soovita kindlasti minna kohe mägisele rajale (nt Nõmme viiene või Pirita suusarajad), metsade vahel on ka laugeid ja laiu radu, kus saad hea fiilinguga rahulikult sõita. Hea fiiling on rattasõidu (ja tegelikult iga tegevuse) juures väga oluline. Maanteel sõit on omamoodi ohtlik
3) lõike ära veel küll tee! Kui põhi on all, siis hakkad lõike vaikselt juurde võtma.
4) ära pressi liiga raske käiguga. Püüa väntamissagedust hoida 80-100 pööret minutis (palun asjatundjamad parandage mind kui see vahemik pole päris korrektne). Mõned algajad kipuvad panema "rauad paremale" (see tähendab, et kett on ees suurel hammakal ja taga väikesel) ja siis pressivad väga väikese väntamissagedusega, samas pedaalile väga suurt jõudu rakendades. Lisaks sellelele, et head ratturit sust nii ei saa, rikud ka põlved ära. Väntamissagedust saad mõõta nii: jälgi spidokat ja loe 10 sekundi jooksul, et mitu korda sul parem põlv üleval käis. Siis korrutad selle arvu 6-ga ja ongi olemas (10 sekundi jooksul võiks põlv ülevalt läbi käia ca 15 korda).
5) algul ära jälgi kilomeetreid ja keskmist kiirust vaid enesetunnet ja sõidu koguaega. Kui sa sõidad sama ringi tihti siis võib tekkida kiusatus, et ma täna tahan selle ringi sõita 5 minti kiiremini kui üleeile ja sedasi igal uuel trennil uued eesmärgid. Sedasi sõidad sa ennast varsti hingetuks. Trenni minnes võta eesmärgiks, et täna sõidan nt. 2 tundi ja selle järgi planeeri umbes teekond. Kui jõuad varem koju, siis tee veel mingi väike tiir peale.
Ja sulle kui aktiivsele sportlasele ei pea ilmselt üle rääkima, et peale trenni on vajalik venitus
Riho soovitus söögi ja joogi kaasa võtmise kohta on õige. Samas võib rattasõidul ka nii minna, et kumm läheb katki. Soovitan kummivahetus ära õppida ja sõidule vahetamiseks vajalikud atribuudid (varukumm, heeblid, pump) kaasa võtta. Kui kummi vahetus on probleem, siis vähemalt telefon, et saaksid kedagi järgi kutsuda
Hea naudingu saamiseks püüa leida mingi omasuguste seltskond, kellega koos kevadel või miks mitte juba praegu trenni teha (ühistrennis ei tohi minna ületrumpamiseks, et kes kiiremini gruppi veab. Kui tempo krvutakse liiga üles, siis tuleb seda tempo tegijale öelda). Kevadel pole midagi mõnusamat kui koos omasugustega ringi paarutada ja kevadisi vundamentkilomeetrid laduda.
Piibli ostmine ei ole minu meelest
a priori kohustuslik, aastakese saad sa rahulikult ka ilma selleta hakkama. Kui sa lähed esimesele võistlusele, siis ära torma kohe kõigiga hambad ristis kaasa - sõida oma sõitu, jälgu pulssi ja enesetunnet, kindlasti leiad rajalt suht varsti mingid seltsilised, kellega grupis koos võistlusrada läbida. Omast kogemusest võin öelda, et võistlus pole läbi kuni pole finishijoont ületatud - 55-st kilomeetrist võid sa väga hea tundega läbida 45 ja siis võib tulla selline sein ette, et ise ka ei usu.
Igatahes NAEL KUMMI!