velo.clubbers.ee

Sõidan 15km mööda Paldiski mnt. Keskmine kiirus kujuneb 20 km/h kanti harrastaja mägirattaga. Ütleme nii, et 15 km/h on kerge, 20 km/h paneb higistama ja 30 km/h ei jaksa kaua hoida. Mis tulemused oleksid maanterattaga?

Üksi sõites on maantekaga keskmist 30. kanti, TR-l oli grupis 35. Kunagi, kui sai mägikaga maanteed nühitud, siis oli kuskil 27-28.

Velled, te heietate mõtetul teemal.
Viid, mine ja laena kelleltki maanteeratast või tee poe omaga proovisõitu - siis saad teada, sest mitte keegi ei ole täpselt just selline nagu sina oled ega sõida 100% samasuguses seisus rattaga. Kõik need miljon-triljon muutujat ei anna lahendatavat võrrandit.
Mul hakkab Soome saunas 60 juures higi voolama - milline oleks tulemus Türgi saunas, või suitsusaunas?

hakka palun sealt pihta, et kui vana oled, palju kaalud ja mismoodi oled siiani treeninud.

erikr kirjutas:hakka palun sealt pihta, et kui vana oled, palju kaalud ja mismoodi oled siiani treeninud.

vanus 23, kaal 65, pikkus 179. Treening on rattaga 2..3 km töölkäimine ja kord kuus juhtun sõitma ka üle 10km rada/metsarada.

Millegipärst arvan, et on mingisugune kuldreegel, et maanteeratas annab asfaldil näiteks neljandiku või viiendikukiirust juurde.

Ma küsiks hoopis nii, et miks sulle on trennis liikumise kiirus oluline? Ega su vorm siis sellest parem ei ole kui sa vahetad ratast ja liigud 15% kiiremini.

KaupoR kirjutas:Ma küsiks hoopis nii, et miks sulle on trennis liikumise kiirus oluline? Ega su vorm siis sellest parem ei ole kui sa vahetad ratast ja liigud 15% kiiremini.

Vorm ei olegi minu jaoks väga tähtis. Tahaks nädalavahtusel maale sõita kiiremini või kergemini. Praegu kulub 15,6 km läbimiseks 45 min (15,6 X 60 / 45 teeb keskmiseks 20,8km/h). Edasi-tagasi läheb seega 1h 30min. Vahemaad väiksemaks ei õnnestu saada, seega tuleks osta kas kingad või maanteratas.

arvan, et sain aru. ratast kasutatakse transpordivahendina, mitte treeningvahendina.
ca 20% peaks vast võitma.

Ei tea, et kuldreeglit selle kohta oleks.... kuid vaatasin oma päevikut ja sarnase ilma, sarnase pulsi ja sama marsruudi korral oli maastiku ja maanteerattaga sõites (sile asfalt) 2a tagasi kevadistel kiirustel (~24-26kmh kandis) paaril katsel erinevus 1,5-1,8kmh. Ehk siis minu näite korral 6-7%. Tunde järgi pakuks, et suuremal kiirusel läheb see protsent ka suuremaks ja vastupidi.

brg kirjutas:Ei tea, et kuldreeglit selle kohta oleks.... kuid vaatasin oma päevikut ja sarnase ilma, sarnase pulsi ja sama marsruudi korral oli maastiku ja maanteerattaga sõites (sile asfalt) 2a tagasi kevadistel kiirustel (~24-26kmh kandis) paaril katsel erinevus 1,5-1,8kmh. Ehk siis minu näite korral 6-7%. Tunde järgi pakuks, et suuremal kiirusel läheb see protsent ka suuremaks ja vastupidi.

tundub, et nii väikese võidu puhul ei tasu 10..20Keek ratas ära. Pealegi ei taha MTB rattast loobuda ja ega selle müügist palju raha saaks MNT jaoks. Uuena maksis kevadel 5Keek.

Tuleks vist kaaluda kingade ostu.

viid kirjutas:tundub, et nii väikese võidu puhul ei tasu 10..20Keek ratas ära. Pealegi ei taha MTB rattast loobuda ja ega selle müügist palju raha saaks MNT jaoks. Uuena maksis kevadel 5Keek.

Tuleks vist kaaluda kingade ostu.

lisaks kaalu veel kitsaste slikkide kasutamist, lippab paremini kui tavakummiga.

erikr kirjutas:lisaks kaalu veel kitsaste slikkide kasutamist, lippab paremini kui tavakummiga.

Ka tavaline mägirattakumm (eriti keskelt siledama mustriga) veereb paremini, kui maksimumrõhk sisse pumbata.

Päris mnt ratta soetamise asemel võiks osta suured rattad (28") mis lähevad mtb alla, panna slikkid peale, nagu mainiti juba, veereb kindlasti parem. Kindlasti tuleb odavam, kui terve ratta osta ja samas lihtne vahetada, kui otsustad mõni päev metsas sõita.

Gost kirjutas:Päris mnt ratta soetamise asemel võiks osta suured rattad (28") mis lähevad mtb alla, panna slikkid peale, nagu mainiti juba, veereb kindlasti parem. Kindlasti tuleb odavam, kui terve ratta osta ja samas lihtne vahetada, kui otsustad mõni päev metsas sõita.

Üks loll küsimus - kui Sul on rattal 26" pöiad ja paned sinna 28" alla, siis kuidas pidurid tööle hakkavad? Ja kuidas jooks amordi kaare alt käima mahub?

Alvaro kirjutas:Üks loll küsimus - kui Sul on rattal 26" pöiad ja paned sinna 28" alla, siis kuidas pidurid tööle hakkavad? Ja kuidas jooks amordi kaare alt käima mahub?

28" jooks koos kitsa kummiga mahub amordi alt käima küll. Seda, kas V-pidurit kannatab nii kõrgele regullida, ei oska kommenteerida. Vbl isegi annab. Kettaga poleks probleemi.

Kodaniku ratas maksis uuena 5000eeku. Kohatu on hakata peedist pesumasinale trumlit aretama! 150 kroonised semislick-id alla, lenksule pikemat sorti sarved (et saaks madalama sõiduasendi) ja ratas lendab nagu tuul!

kalari kirjutas:Kodaniku ratas maksis uuena 5000eeku. Kohatu on hakata peedist pesumasinale trumlit aretama! 150 kroonised semislick-id alla, lenksule pikemat sorti sarved (et saaks madalama sõiduasendi) ja ratas lendab nagu tuul!

Vaata mis summad mainitud postis 03. 06. 2008. 09:49: "10..20Keek ". Paistab et kodanik on valmis rohkem raha kulutada, kui paremad mtb rehvid.

Gost kirjutas: Vaata mis summad mainitud postis 03. 06. 2008. 09:49: "10..20Keek ". Paistab et kodanik on valmis rohkem raha kulutada, kui paremad mtb rehvid.

Üks asi on kulutada 10-20 tuhat uue ratta muretsemiseks ja teine asi on hakata olemasolevale vokile 28 tolliseid jookse alla aretama!

Mind ka huvitab et kui suur eelis oleks maanteerattaga sõites maanteel. Sõidan 10a vana odava hübriidiga, mis kaalub kuskil 15-16 kg, 28'' ratastega, terasraam. Tavaliselt teen 40-60 km otsi ja keskmine kiirus tuleb 23-24 km/h.
Korraliku MNT ratta ost aina kasvab, huvitav kas sellega tuleks keskmine ca 30 samade pingutuste juures? Olen 28a M
Kindlasti on paljudel kogemusi ma arvan...

pirn kirjutas:Mind ka huvitab et kui suur eelis oleks maanteerattaga sõites maanteel. Sõidan 10a vana odava hübriidiga, mis kaalub kuskil 15-16 kg, 28'' ratastega, terasraam. Tavaliselt teen 40-60 km otsi ja keskmine kiirus tuleb 23-24 km/h.
Korraliku MNT ratta ost aina kasvab, huvitav kas sellega tuleks keskmine ca 30 samade pingutuste juures? Olen 28a M
Kindlasti on paljudel kogemusi ma arvan...

Pakkun 27-28. Aga kui loed üleval, siis on piisavalt räägitud, enne kui ise ei proovi, kindel olla ei saa. Proovi laenata mnt ratta ja saadki teada.

ikka päris suur vahe võib olla
vanasti kehvema vormiga kodust kaku ring ja tagasi alla 50 mindi ei teind kunagi, siis nüüd olen parema vormi, rattakingade ja mnt rattaga teinud 35 mindiga ka ära

mtb mingi pikema ringi peal üle 25kmh kindlasti ei saanud keskmiseks, siis mnt on 30kmh saavutatav, aga enamasti kipub ikka 28kmh olema koos linnasõiduga

osta parem kingad jah, alguses harjutad kergema käiguga jalad kiirelt käima, siis teed natuke lisaks tööle-tagasi sõidule õhuti ka trenni, et lihas kasvaks ja enne kui arugi saad kütad maanteel maastikurattaga 35-40kmh nii, et pole asigi [ma ei jauraks kui ise sedasama poleks läbi teinud]

Olude sunnil tegin selle teema kohase loomkatse.

Sõitsin kahel päeval järjest maanteel kummalgi ca 50 km ja sarnase pulsiga (133 ja 135sls). Ühel päeval MNT rattaga, teisel MTB-ga. Rattad on enam-vähem võrreldavast kaalu- ja veerevuse kategooriast (MTB veidi parem). Ilmastikuolud olid sarnased.

MNT rattaga tuli keskmiseks kiiruseks 31,5 km/h, MTB-ga 27,3 km/h. Ehk oma baigiga maanteel sõidetud keskmisele kiirusele võite maanteeratta puhul ca 15% juurde lisada.

riho kirjutas:Olude sunnil tegin selle teema kohase loomkatse.

MNT rattaga tuli keskmiseks kiiruseks 31,5 km/h, MTB-ga 27,3 km/h. Ehk oma baigiga maanteel sõidetud keskmisele kiirusele võite maanteeratta puhul ca 15% juurde lisada.

Olen täheldanud umbes-täpselt sama. On üks ca. 20km ots mida olen läbi aastate sõitnud mõlema rattaga. Vaatasin polari graafikuid ja leidisn, et vahe on mnt ratta kasuks umbes 4kmh (26 vs. 30). Tempo enamvähem tavaline treeningtempo. Pakun, et tempo tõustes kasvab ka mnt ratta kasutegur.

No kui mul oleks 10-aastane odav hübriid, siis paneks ma sellele oinasarved ja koostaks korralikud võidusõidu rattad korralike kummidega ja paneks edasi.

Soobel kirjutas:No kui mul oleks 10-aastane odav hübriid, siis paneks ma sellele oinasarved ja koostaks korralikud võidusõidu rattad korralike kummidega ja paneks edasi.

Saan niimoodi aru, et see oli naljaga poolest öeldud? Parem ikka päris maantekat osta mu meelest või mis.

PS. Kusjuures alles sel aastal tänu sellele foorumile avastasin et ratastel on ka suurused Ja selgus et sõitsin 10 aastat 21'' suurusega, kuigi minu mõõt on 18'' (176cm). Aga päris mugav istuda sellegipoolest, ei valuta midagi, esirumm on ka ilusti lenksu taga varjatud. Ilmselt olid sadula ja lenksu kõrgus algusest peale õigesti sätitud.

pirn kirjutas:

Soobel kirjutas:No kui mul oleks 10-aastane odav hübriid, siis paneks ma sellele oinasarved ja koostaks korralikud võidusõidu rattad korralike kummidega ja paneks edasi.

Saan niimoodi aru, et see oli naljaga poolest öeldud? Parem ikka päris maantekat osta mu meelest või mis.

Ei ole päris naljaviluks öeldud.
Asi selles, et kalli võidukaga polegi palju rohkem peale hakata kui treenida ja võistelda. Aga hübriidi külge annab paremini panna porilaudu, pakiraame ja muud kola ja seepärast annab teda ka transpordis paremini kasutada. Sest mis sa saad, kui paned hübriidile oinasarved ja peened veljed 23mm kummidega? Põhimõtteliselt ülekaalulise võiduka?

Eks see ole proffesionaalsusastme või rahakoti paksuse küsimus ka, kui mitu eri otstarbega ratast keegi omale lubada saab. Isikliku kogemuse põhjal võin öelda vaid, et kõige universaalsem ja efektiivsem liikur Eesti tingimustes tundub olevat oinasarvede, 28-tolliste rataste ja kummiläbimõõduga 28-32mm.

Teema algataja kasutab ratast minu arusaama kohaselt lihtsalt punktist A punkti B jõudmiseks. Mitte ei sõida selleks, et trenni teha - vist nii ? Kui nii, siis pigem soovitaks kiigata hoopis korralikema hübriidie poole. Miks ? Sõiduasend on sinu jaoks mugavam. 10-20K eest saad juba väga, väga korraliku hübriidi, ning jääb raha üle, et vajadusel juurde oska klipid ja rattakingad. Maanteka poole ma sinu olukorras ei vaataks.
Näiteks SEE või SEE või SEE ja päris hää oleks nt. SEE

viid, kui sa tõesti ostad endale hübriidi või peened rattad, ja kasutad rattast igapäevaselt, kuidas sa siis äärekividest üles-alla sõitma hakkad?
... kas nii, et koguaeg on varurehv ning -velg kaasas?

Hundwa kirjutas:viid, kui sa tõesti ostad endale hübriidi või peened rattad, ja kasutad rattast igapäevaselt, kuidas sa siis äärekividest üles-alla sõitma hakkad?
... kas nii, et koguaeg on varurehv ning -velg kaasas?

viewtopic.php?f=17&t=22433" onclick="window.open(this.href);return false; Vaata kohe kõige esimest postitust.

Hundwa kirjutas:viid, kui sa tõesti ostad endale hübriidi või peened rattad, ja kasutad rattast igapäevaselt, kuidas sa siis äärekividest üles-alla sõitma hakkad?
... kas nii, et koguaeg on varurehv ning -velg kaasas?

Pole see asi nii hull. Velgedega ei juhtu naljalt üldse midagi, kummide puhul on kriitiline piir kuskil 25mm kandis - isiklikust kogemusest: 23mm kummidega tuleb olla ettevaatlik, need lähvad puruks ilma et arugi saaks. Aga 28mm tahab ikka korralikku litakat, ikka mõnuga tuleb kuhugi irvakil solgikaevuluuki sõita, et seda katki saada. Ei mäletagi, millal viimati õnnestus mõne 28mm kummiga maohammustus saada. Jutt muidugi 8at survega kummidest.

Hundwa kirjutas:viid, kui sa tõesti ostad endale hübriidi või peened rattad, ja kasutad rattast igapäevaselt, kuidas sa siis äärekividest üles-alla sõitma hakkad?
... kas nii, et koguaeg on varurehv ning -velg kaasas?

Kui silmad lahti sõita ning nii esi- kui tagaratast äärekivide peale ja sealt alla korralikult tõsta siis ei juhtu kummide ja pöidadega midagi. Kui sajaga otse äärekivisse põrutada tuleb jah töökoda kaasas kanda.

Ise olin just samasuguse probleemi ees.
Vahetasin siis esimese asjana maastikurehvid slikkide vastu ära. Vahe on ikka väga suur! Nüüd veereb nii hästi ja kiiresti ja kergelt.
Aga nüüd on ühtlasi ka järgmine häda, et kerge taganttuulega saab juba 30km/h sisse, kuid jalad käivad nii kiiresti, et rohkem juurde vändata ei saa, kuigi jõudu oleks küllaga.
Ehk saab taha uue kasseti panna, kus oleksid väiksemad hammasrattad.

gigake kirjutas:Ise olin just samasuguse probleemi ees.
Vahetasin siis esimese asjana maastikurehvid slikkide vastu ära. Vahe on ikka väga suur! Nüüd veereb nii hästi ja kiiresti ja kergelt.
Aga nüüd on ühtlasi ka järgmine häda, et kerge taganttuulega saab juba 30km/h sisse, kuid jalad käivad nii kiiresti, et rohkem juurde vändata ei saa, kuigi jõudu oleks küllaga.
Ehk saab taha uue kasseti panna, kus oleksid väiksemad hammasrattad.

Mis sul seal taga praegu on?
Maastikuratastel on reeglina väikseim hammakas 11 ja enam väiksemat ei saa.
Siis peaks ette juba suurema panema. Olen ise pannud ette 44 asemel 48.
Teine lahendus on kerimist harjutada. Maratonidel esimene ots tõmbab maastikuratastega maastikukummiga kruusal 45+ km/h.
Seega on suurem kiirus tehniliselt võimalik ilma ülekandeid muutmata.

Mul on ees lausa 53 hammakat. Kui just vastutuult pole, siis on väga hea sellega maanteel ja kruusatee peal sõita.

stw kirjutas:Mul on ees lausa 53 hammakat. Kui just vastutuult pole, siis on väga hea sellega maanteel ja kruusatee peal sõita.

53 baigil?

erikr kirjutas:

stw kirjutas:Mul on ees lausa 53 hammakat. Kui just vastutuult pole, siis on väga hea sellega maanteel ja kruusatee peal sõita.

53 baigil?

Baigil jah, koos oinasarvedega on see üllatavalt hea kooslus. Saan tänu sellele ka MNT meestega koos korralikult trenni teha.

40 baigiga sõita pole veel hullu, ilma, et peaks hammakaid vahetama.
See jalgade pöörlemine on treenimise küsimus.
Soovitan julgelt tehagi trenni eesmärgiga kiiresti kerida. Kui cadensi andurit ei ole, siis loe ise 10/15 sekundi jooksul pöördeid ja arvuta, mis seis on.

harjuta seal 105 pöörde kandis minutis.

105 on küll natuke palju. Kuskil 90 on paras, sellest edasi võtab juba perse hüppama sadulas.

ega ta lihtne ole jah

aga noh selliseid sutsakaid 105 peal võib teha, siis harjuvad jalad ära
selge on see, et 90ga jääd mingi hetk lihtsalt hätta.