1. leht 1-st

Organismi töörezhiimid

Postitatud: 02. 08. 2003. 13:03
Postitas Antti
Käisin eile sõitmas ja mõlgutasin igasuguseid mõtteid nagu ilmselt me kõik. Üks mõttelõng viis organismi erinevate noh ... seisundite või rezhiimideni.

Soojenduste ja venituste põhimõttest ja vajadusest saan ma aru. Millest ma aga aru ei saa, on cooldown, ehk siis selle va organismuse puhkeseisundisse viimine.

Suudab keegi mulle lahti seletada, kuidas erinevad trenni-/võistlusseisund puhkeseisundist? Mis toimub organismis ühel või teisel juhul ja miks on see puhkeseisundisse viimine oluline?

Ja kui juba ... siis kuidas seda läbi viiakse (üleminekut) ning mille järgi seda jälgida, et ma olen nüüd punktist A punkti B jõudnud. Polar s710i'l on olemas ka recovery funktsioonid, millega ma hetkel midagi mõistliku teha ei oska.

Priidik oli meil siin vist väheke teadjam mees igasugustes treeningut puudutavates asjades aga kes suudab midagi tarka öelda - kuulan huviga.

EDIT: Viited kirjandusele, mida kusagilt raamatukogust leida võib või keegi laenata soovib on ka teretulnud.

Re: Organismi töörezhiimid

Postitatud: 03. 08. 2003. 20:19
Postitas priidik
dumper kirjutas: Priidik oli meil siin vist väheke teadjam mees igasugustes treeningut puudutavates asjades aga kes suudab midagi tarka öelda - kuulan huviga.

EDIT: Viited kirjandusele, mida kusagilt raamatukogust leida võib või keegi laenata soovib on ka teretulnud.
Ma ei oska kohe muhvigi kosta. Puhkeseisundist saan veel aru aga seda ma küll ei tea mis asi see võistlusseisund on? Mis sa selle all mõtled?

Algtõed peaksid ikka ise selgeks tegema. Oli kunagi idee koostada mingi materjal kogunenud kirjandusest aga tasuta tööd hetkel teha ei taha.

Postitatud: 03. 08. 2003. 20:46
Postitas Antti
Tunnistan ausalt, et ma olen/olin seda posti tehes terminoloogia osas harimatu - kivi minu kapsaaeda.

No kuidas ma seletan ... kunagi oli siin mingi uudis ühest ag2r ratturist, kes peale a la 200km võistlust nii 60-70km koju väntas. Enamus arvas, et eks tal külmad õlled kodus ootamas olid aga lõpuks keegi ütles, et organism oli vaja puhkeseisundisse viia. Kui ta oli vaja kuhugi viia, siis järelikult ta oli kusagil, KUST viia :)

Mille jaoks see pagana cooldown siis nii oluline on, et tüüp autoga sõitmise asemel rattaga läks?

Postitatud: 03. 08. 2003. 20:48
Postitas Oliver
Cooldown'i üks kasulik omadus on lihastest jääkainete väljaviimine. Neid põhjuseid on palju, miks lihased tahavad pärast koormust lõdvestamist ja venitamist... Südame seisukohalt oli ka mingi põhjus, aga seda ma ei mäleta. Detailides on see teema üsna keeruline, kuid põhitõed treeninguks saab raamatutest, mis õpetavad HR järgi treenima (kõik läved, laktaadi kuhjumine, warmup, cooldown ja erinevate HR tsoonide mõju on neis kirjeldatud).

S710i recovery funktsiooni kasutan ise ainult intervalltreeningul. Kuid eelnevalt viidatud raamatutest leiad muidki õpetusi (näiteks võimaluse teada saada, kui kurnav konkreetne treening sinu jaoks oli).

Re: Organismi töörezhiimid

Postitatud: 06. 08. 2003. 01:46
Postitas mart2
dumper kirjutas:... siis kuidas seda läbi viiakse (üleminekut) ning mille järgi seda jälgida, et ma olen nüüd punktist A punkti B jõudnud. Polar s710i'l on olemas ka recovery funktsioonid, millega ma hetkel midagi mõistliku teha ei oska.
Recovery funktsioon j@lgib, kui kiirest langeb pulss mingi kasutaja poolt antud n@itajani. S@ttida saab ka recovery aega ja vaadata saavutatud pulsi taset. Nii saab selgitada organismi seisundit, s.t. k6rvalekalded tavalisest normist t@histavad/hoiatavad yletreenitust v6i alavormi. Kumb neist, see s6ltub treenija eelnevast tasemest ja treeningukoormusest. Lisaks on Polaril veel CoolDown , mis on m6eldud nn. l6dvestuseks ja piimhappe lihastest eemaldamiseks peale trenni.

Spordibiokeemiast siis

Postitatud: 07. 02. 2004. 13:10
Postitas wylde
sai just asjakohaline eksam tehtud. Cooldown on oluline vaid kõrge intensiivsusega pingutuse järel, 80% Vo/max puhul näiteks. Laktaat kuhjub ka põhiliselt anaeroobse pingutuse puhul, vere ph langeb ja tekib väsimus, mis ongi juba organismi kaitsereaktsioon, ehk siis organism ise läheb üle energiasäästlikumale resiimile. 2 tunnise rattasõidu lõppedes (av/ pulss 60-70% maximumist) teha kerge nö pealesõit, ehk siis 15 minutit kerget spinningut kerge ülekandega ja ongi kõik!