velo.clubbers.ee

Sai veits imelik pealkiri aga raske on midagi paremat välja mõelda.

Hakkame siis algusest peale. Teema on mõneti jätkuks eelnevale autelule teemas viewtopic.php?t=85&highlight=217.

Käisin siis täna sõitmas. Tuul oli ikka vinge, tahtis püksid jalast ära puhuda aga ei lasknud ennast sellest pisikesest takistusest segada. Ringiks oli Tartust mööda Tallinna mntd välja ja läbi Kärkna ja mööda Jõgeva mntd linna tagasi nõnda, et tagasi tulles lükkas tuul tagant. Jõhvi mnt. otsas Tartu piiril lasin jala sirgu, et loksun rahulikult koju tagasi ja VOILA! Lasen sadakond meetrit tirri ja vaatan pulsokat - number üle kahesaja.

Esimene mõte oli - kurat, jälle see jama.

Järgmine mõte oli, et no tore ja meenutasin perearsti juttu halvast enesetundest jne. ja mõtlesin et proovin, palju siis välja annab kiskuda. eelmine rekord oli 217. Lükkasin siis jalad käima ja kruvisin tempo üles - sain uue max. pulsi - 226

Maha ei surnud, midagi katki ei läinud, küljest ära ei kukkunud ...

Häbiga tunnistan, et arstile pole oma kosmilisi pulsse niiväga kurtmas käinud aga no mida ta teha saab? Võtab ratta käest ära?

Ahjaa, paar pilti klõpsisin ka:
http://www.hot.ee/dumper/curve_08_07_2003.gif

http://www.hot.ee/dumper/lap7_08_07_2003.gif


Et siis WTF? Kellelgi ideid on?

Ei tunne seda teadust niipalju,aga arvan,et 1 võimalus 1000000000000-st,et su aparaat on terve...pean nüüd seda silmas mis selliseid numbreid näitab

nii nii võib-olla on abiks järgmine link http://www.esport.ee/index_cont.php?por ... s_cat_ID=5 mina olen see o'grady oma südamega, et siis ei pruugi sugugi pulsoka viga olla, kuigi kui oleks tegemist tahhukardiaga siis peaksid ikka midagi imelikku ka tundma. Isiklikult avastasin, et midagi nagu on jama juba enne pulsoka soetamist, aga siis sain täpsemalt aru mis kamm on.

Siis kui pulsi imelikuks viskab on selline tunne, et südamest käiks nagu jõnks läbi ja löögid muutuvad kuidagi "sügavamaks". Raske on tegelikult seletada. Enesetunne kui selline ei muutu ei halvemaks ega paremaks.


Ahjaa, apastraat on Polar s710i. Eks ma homme ikka pean oma perearstil natist kinni võtma.

Kummaline. Sama jama pulsokaga Polar S150. Esialgu nägin Rakkes peale lõpetamist "file" näppides max 226, keskm. 186 ja lohutasin end sellega, et küllap ta sai mõnelt teiselt pulsivöölt täiendavat impulssi. Aga nüüd mõned päevad mnt.ratta seljas näen, et jama lugu: pulsokas näitab 208, 228,153,154,220 ja nende ülisuurte näitude juures vilgub ka paaniliselt. Nats kehvasti on see, et sünnipäevaks kingiti ja kinkijatel pole t?ekki alles. Katsun mõni päev karbil oleva maaletoojaga/müüjaga ühendust võtta.
Audenteses maikuus tehtud koormustestil südame vahelööke e. tahhükardiat ei täheldatud, küll aga käskis arst 198 pulsi juures (vanuse järgi teoreetiline max 180 l/min) maha ronida. Hingeldasin, aga koormus oli alles 300W. Palusin luba jätkata, et ikka piirini minna, aga arst keeldus riske võtmast.
Seega olen vist nö. kõrgepulsiline, aga siis oleks pulsoka näit stabiilselt suur, mitte ei rabeleks intervallidena. Tuntavaid südame rütmimuutusi sõites küll ei täheldanud. Seega kahtlustan jätkuvalt elektroonilist kala.

ega jah, tasub proovida 2 asja
- laenata sõbra käest pulsokat ja sõita sama rada umbes samuti
- kui eelmine andis samad tulemused kui need kahtlusalused siis minna koormustesti

Minu pulsokas teeb (muuseas Ruve endine 210) pea pooltel kordadel sellist pulli, ei taha küll ei südame ega pulsoka süüks panna. Linnas ja linna ümbruses lihtsalt liialt palju igasugu segajaid. Täna näiteks sõites Tartu- Elva teel (käisin Elva TEC-i rada kaemas) Vapramäelt Elva suunas, kus kõrgepinge liin jookseb maanteega paralleelselt, oli pulss kogu aeg 217 või 226, nii kui liini kõrvalt minema sain kukkus pulss 120-le. Olen vahel sellise imeliku näidu puhul kinni pidanud ja manuaalselt pulssi katsunud ning lugenud, kunagi pole selliseid anomaalseid väärtusi saanud. Olen tähele pannud, et pulsoka lolliksminemise puhul on lemmiknumbriks 226.

Huvitav. Minu odav Sigma Pc1300 ei kala küll kunagi. Ei julge tulevikus sedasi Polari vms ostagi :).
Dumper, kui sa ikka veel Tartus oled, siis ma olen nõus vahetama, aga ma olen seda vist sulle maininud kah :).

Polar kalab minul üldiselt siis kui andurid kuivad on (treeningu alguses kui poel viitsinud neid tatiga kokku määrida) või siis kui on õige koha pealt ära libisenud. Aga need on jubapuhtalt kasutaja propad.

Antud juhul oleks ka minu soovitus sõbra pulsokat proovida. Ise olen madalapulsiline. miski 176 on juba päris tipp ja Haapsalu_TLN 100km tuli üksi sõites ca 30 km/h ilma tuuleta ilma korral keskmiseks 127. Jooksmisel on võistlustempo pikematel distantsidel ca 155 ja lühematel (3-4) seal 165-170-e kandis.

Olen lugenud/kuulnud sellisest asjast, et tehismaterjalist särk paneb Polari näitama ufo-numbreid. Sõidutuules lotendav särk tekitab staatilist elektrit ja see Polarile ei meeldi.

koormustest ei näita sul 95% mitte midagi. Mina olen neid oma 6 tükki teinud aga sealt küll midagi pole tuvastatud. See on nii et kui tuleb siis tuleb. Nagu klubi cfc liige härra jüri voitk(mustamäe haigla südamearst) rääkis on "juhtmed" sassis lihtsalt vms et see impuls läheb valesse kohta lihtsalt. Päris täpselt ei saanud küll aru ja enam väga täpselt ei mäleta ka aga ravi on nii et kõrvetatakse sul need juhtmed paika jälle, aga statistika: 95% kõik saab korda 4% ei juhtu midagi 1% tuleb paigaldada südamestimulaator:( ja suht muud ei anna midagi teha. Lihtsalt ei tohiks pohmas ja magamata peaga täit tampi anda.

Õige, puhata tuleb. Mul on ka varajasest lapsepõlvest saati vahel rütmihäireid ja muud jama, aga tavaliselt on probleeme haigusest kurnatuna või väsinuna. Nii mõnigi kord on tulnud kuulata südamlikke vihjeid, et hoia tagasi, puhka. Samas pole keegi leidnud, et probleem oleks tõsine ja vajaks ravi või täiendavat uurimist. Viimati sai ka üks korralik elektrilöök üle elatud ja siis mõtlesin, küll, et kuidas süda vastu peab. Lisaksin, et sportlik ma ei ole ja treenitus on vilets - rattaga sõidangi, et tervist kosutada.

cowrider kirjutas:Lisaksin, et sportlik ma ei ole ja treenitus on vilets - rattaga sõidangi, et tervist kosutada.

hmm mul eelmine aasta 12000km

velosipedist kirjutas:

cowrider kirjutas:Lisaksin, et sportlik ma ei ole ja treenitus on vilets - rattaga sõidangi, et tervist kosutada.

hmm mul eelmine aasta 12000km

Võib olla reedad oma 6 testi tulemused, et milline on edasiminek olnud?
Kuidas enesetunne on - kas süda on rõõmsamaks ja kindlamaks muutunud?

ei saaks nüüd küll öelda, et midagi väga tuntavalt muutunud on uuringu tulemustes, kuigi ise olen tugevaks läinud ja see aasta jälle nõrgemaks kuna vähem trenn tehtud aga eks mul siuke kahtlane värk ole et juba oma 1,5 aastat mingisugune põletik sees(ei saa nad keegi täpselt aru mis viga on) ja sellega seoses mu südamehädad ka veits intensiivistusid ja see aasta jälle veits paranes kuna koormust vähemaks võetud ja ennast igat pidi hoitud. oeh tuli veits segane aga uni juba:)

velosipedist kirjutas: aga eks mul siuke kahtlane värk ole et juba oma 1,5 aastat mingisugune põletik sees(ei saa nad keegi täpselt aru mis viga on)

Milles väljendub?

Mul oli kah terve kevad mingi jama. Arvasin ise et südamelihaste põletik või nii. Pidevalt oli 37.2 palavik 3 kuud jutti ja sydames valud vahest.
Läksin siis perearsti juurde, see vaatas ja kuulas ja tegi filmi ja arvas et poiss kui purikas. Aind et vererõhk veidi kõrge ja värk. Vereanalüüs aga ütles et veres Kaaliumit vähe?! Kirjutas mingid vitamiinid, sõin neid 2 nädalat ja võtsin rahulikumalt ning valud ja palavik läind kui kolin.

Põhjuseks arvas ta et haiguse järelnähud. Olin nimelt veebruaris haige ning ei põdenud läbi. Püstijalu käisin 37,8 palavikuga ringi 2 nädalat ning alustasin just rattatrennidega. 160 oli keskmine pulss isegi vaevaliselt asfaldil edasi liikudes.

Paras põnts organismile, aga tundub et lõpp hea kõik hea. Eks ta mu selle aasta tulemusi kehvemuse poole mõjutas, aga noh alles esimene tõsine hooaeg niiehknaa.

noo ise ma köhin vahelduva eduga ainult, palavikku pole olnud juba ei tea kui mitu aastat ja ise nagu ei saagi midagi aru ainult, et kurgus vahel veidike imelik, aga vereproovid on näidanud, et kõva põletik on sees

velosipedist kirjutas:ei saaks nüüd küll öelda, et midagi väga tuntavalt muutunud on uuringu tulemustes, kuigi ise olen tugevaks läinud ja see aasta jälle nõrgemaks kuna vähem trenn tehtud aga eks mul siuke kahtlane värk ole et juba oma 1,5 aastat mingisugune põletik sees(ei saa nad keegi täpselt aru mis viga on) ja sellega seoses mu südamehädad ka veits intensiivistusid ja see aasta jälle veits paranes kuna koormust vähemaks võetud ja ennast igat pidi hoitud. oeh tuli veits segane aga uni juba:)

@kki sul klamyydia nagu Shmigunil v6i m6nel muul proffil? M6tlen t6siselt, mitte ilkumiseks, sest see annab sydames tunda kyll. Kui saad, lase uurida. J6udu ja head kosumist!
PS. Klamyydiat on mitut sorti, k6ik ei ole 'sugulised'.

velosipedist kirjutas:noo ise ma köhin vahelduva eduga ainult, palavikku pole olnud juba ei tea kui mitu aastat ja ise nagu ei saagi midagi aru ainult, et kurgus vahel veidike imelik, aga vereproovid on näidanud, et kõva põletik on sees

mandlid? mul ei näidanud isegi vereproovid suurt midagi kuid asjatundja uuris mind põhjalikult ja soovitas opile minna. üldine enesetunne on peale oppi oluliselt parem ja ebastabiilse (kõrge) vererõhuga sai ka asja korda.

hmmm...loen ja imestan, kas sellisel treeningul on mõtet, et te lausa ennast vigaseks sõidate, minuarust kaob siin juba igasugunbe fun ära, rattasõit ja treening peaks eelkõige fun olema, aga mitte ropp tervise rikkumine ja meeletu rügamine, võibolla tõesti ei ole ma tõsine rattur kuid minu jaoks tervise tapmine eriti ei köida sõidan ka aastas ca 5500-6000 km, oluline on fun ja sõidu nautimine.

Kui kriitiline hetk käes pange käsi randmele või kaelale ja asi peaks 10 sekiga selge olema kas asi on pulsokas või on põhjust arsti külastada.

Oma kogemused Polar S150-ga: Kalab ja näitab müstilisi numbreid aint siis, kui vöö pole korralikult paigas või on andurid kuival. Kõrgepingeliinid mul küll asja kuidagi ei mõjuta - täpselt nende all joostes/sõites töötab igate adekvaatselt.

erikr kirjutas:mandlid? mul ei näidanud isegi vereproovid suurt midagi kuid asjatundja uuris mind põhjalikult ja soovitas opile minna. üldine enesetunne on peale oppi oluliselt parem ja ebastabiilse (kõrge) vererõhuga sai ka asja korda.

Mul perearst ütles mandlite kohta, et pole hullu midagi aga spetsialist hõõrub juba käsi, et saaks ära lõigata. Tõenäoliselt tuleb okt. alguses see asi ära teha ... mandlid pidavat igasugu jamade põhjustajaks olema.

ain kirjutas:Minu pulsokas teeb (muuseas Ruve endine 210) pea pooltel kordadel sellist pulli, ei taha küll ei südame ega pulsoka süüks panna. Linnas ja linna ümbruses lihtsalt liialt palju igasugu segajaid. Täna näiteks sõites Tartu- Elva teel (käisin Elva TEC-i rada kaemas) Vapramäelt Elva suunas, kus kõrgepinge liin jookseb maanteega paralleelselt, oli pulss kogu aeg 217 või 226, nii kui liini kõrvalt minema sain kukkus pulss 120-le. Olen vahel sellise imeliku näidu puhul kinni pidanud ja manuaalselt pulssi katsunud ning lugenud, kunagi pole selliseid anomaalseid väärtusi saanud. Olen tähele pannud, et pulsoka lolliksminemise puhul on lemmiknumbriks 226.

kivi minu kapsaaeda,omateada sulle rämpsu ei müünud! sellist asja juhtus minulgi selle pulsokaga,aga ainult siis kui kasutasin koos VDO infrapunakompuutriga..või töötab see kompuuter mingil raadiosagedusel...igal juhul koos kompuutriga kasutades löövad kõik polari sedmed kummalisi numbreid vahest.Arvan,et sina tead siin kõige paremini,et see ei ole süda,mis niimoodi lööb...või mis

Oi, ei arvagi, et rämpsu müüsid, tahaks näha pulsokat, millel eales sellist probleemi pole olnud. Tegelikult mind absoluutselt ei huvita, palju mul max pulss on trenni- võistluse ajal olnud, ei oska seda näitu kuidagi interpreteerida. Näiteks eile Elva TEC-i rada sõites tuli max 167, kui see maanteel kõrgepingeliini juures saadud anomaalia välja arvata, kuigi võtsin kõiki tõuse küllalt maksimumilähedaselt. Samas Otepääl samuti TEC-i rajal mitte võistlusolukorras 187, pigem näitab see raja teatud kohtade raskust kui enda funktsionaalseid võimeid. Huvitab keskmine pulss ja teatud enda poolt määratud tsoonides sõidetud aeg. Sest ka keskmine pulss ei näita midagi- jäleegi näide 1,5 tundi sõitu, keskmine 130, mis sisaldas 1 tund alla 115 loksumist ja 0,5 tundi 170 pulsiga mägedes müttamist.
Kõigil, kellel pulsokas aeg-ajalt üle 220 pulsse näitab, on suure tõenäosusega tegemist mingi väliskeskkonna anomaaliaga, kui enesetunne samal ajal hea. Vaevalt, et foorumlaste seas südame lisajuhteteid, mis rütmihäireni viiksid sagedamini on kui üldises populatsioonis. Samas 220 pulsi juures peaks olema tegemist juba ebaefektiivse süstoliga (süda töötab nii kiiresti, et lõõgastumise ajal ei jõua vatsakesed verega täituda ja süstoli ajal on sealt väljuva vere maht väiksem kui peaks) ja see peaks ka enesetundes tunda andma.

ain kirjutas:Tegelikult mind absoluutselt ei huvita, palju mul max pulss on trenni- võistluse ajal olnud, ei oska seda näitu kuidagi interpreteerida. Näiteks eile Elva TEC-i rada sõites tuli max 167, kui see maanteel kõrgepingeliini juures saadud anomaalia välja arvata, kuigi võtsin kõiki tõuse küllalt maksimumilähedaselt. Samas Otepääl samuti TEC-i rajal mitte võistlusolukorras 187, pigem näitab see raja teatud kohtade raskust kui enda funktsionaalseid võimeid. Huvitab keskmine pulss ja teatud enda poolt määratud tsoonides sõidetud aeg. Sest ka keskmine pulss ei näita midagi- jäleegi näide 1,5 tundi sõitu, keskmine 130, mis sisaldas 1 tund alla 115 loksumist ja 0,5 tundi 170 pulsiga mägedes müttamist.

Max pulss ikka üht-teist näitab.. eriti siis, kui mäge või muud sprinti maksimaalselt teed. mul on näiteks nii, et kui natuke väsinud olen (eelmine päev raske trenn, magamata öö vms), siis tee mis tahad aga pulssi üles ei saa.. rabele palju tahad.. enne hakkan oksele kui pulsi sinna maksimumi lähedale saan.. samuti on siis, kui pole veel ennast soojaks sõitnud.. aga kui mõnikord vorm hea on ja soojendus ka korralik tehtud, siis läheb pulss korralikult sinna maksimumi alla välja ja minek on ka kohe tunduvalt parem..

Lauri T kirjutas: Max pulss ikka üht-teist näitab.. eriti siis, kui mäge või muud sprinti maksimaalselt teed. mul on näiteks nii, et kui natuke väsinud olen (eelmine päev raske trenn, magamata öö vms), siis tee mis tahad aga pulssi üles ei saa.. rabele palju tahad.. enne hakkan oksele kui pulsi sinna maksimumi lähedale saan.. samuti on siis, kui pole veel ennast soojaks sõitnud.. aga kui mõnikord vorm hea on ja soojendus ka korralik tehtud, siis läheb pulss korralikult sinna maksimumi alla välja ja minek on ka kohe tunduvalt parem..

Eks see ole tõesti üks kasutusvõimalus, ainult kui oled juba üle 20 aasta kestvusaladega tegelenud, siis juba 5 min soojenduse järgi on selge kas täna on mõtet intervalli-mäge tegema minna või tuleb jätkata samas soojenduse tempos, pole vaja pulsokaga proovima minnagi.

Endal on ka mandlitega probleem. Kevadel hakkas jama pihta, oli palavik kurgus mädaplekid jne. Mandlite mõjul on ka liigesed valulikud, eriti sombustel ilmadel. Kogu see jama võib panna matsu südamele. Hooajalõpuks tahaks lasta oma mandlid ära lõigata, siis saan vast kõigist oma hädadest lahti.

Minu kogemus Polari 3 mudeliga läbi aegade (Accurex, Sport tester ja S810) näitab et 1,5 aastat toimivad OK, siis võib tulemus sõltuda igasugustest välistest teguritest (keha higisus, õhuniiskus, enda enesetunne vms). Sealjuures sõprade/sõbrannade peal töötas vöö korralikult. Vöö vahetamine on alati aidanud. Ei taha küll reklaami teha aga enne kui mõnda muud testrit ei proovi, Polarit küll välja ei vaheta, sest enne Accurexi (vist oli aastal 1995) ostsin mingi Polaris 2x odavama jubina aga see hakkas esimesel trennil jalanumbreid näitama. Tagastasin selle poodi imekiiresti, laenasin lisaraha ja ostsin Polar Accurexi - sellega mingeid probleeme ei tekkinud.

Mandlitest - eemaldatud 3 aastat tagasi. Kurk vähem valus, ent kui jääb, siis on kauem valulik. Ka hääl käib umbes korra aastas ära.


Maakas@Polar.fänn (mis ei tähenda et järgmine tester tingimata Polar on)

Hukol oli vist õigus. Kui hästi järele mõelda, siis sõitsin alates Rakke TEC-ist (kui need pulsoka paanilised anomaaliad hakkasid) uue Parentini särgiga (100% polyester). See käis nüüd pesus ära koos antistaaatilise loputusvahendiga ja "tahhükardia" tundub olevat selleks korraks välja ravitud. Sihuke hea terve inimese tunne on kohe.

huko kirjutas:Olen lugenud/kuulnud sellisest asjast, et tehismaterjalist särk paneb Polari näitama ufo-numbreid. Sõidutuules lotendav särk tekitab staatilist elektrit ja see Polarile ei meeldi.

endal kogemused cat eye`ga. Vahest tugeva vastutuulega on k numbrid
vahelduvad, kord 73---->siis jälle 200