velo.clubbers.ee

usun et see on individuaalne, grupis sõites olen märganud eri sõitjatel väga erinevat pedaalimise kiirust, karlson paneb näiteks suht madala kadentsi ja rämeda jõuga edasi, suuremad ja tugevamad kipuvad üldse madalama kdga väntama, ulrich näiteks.
endal ka kadents 70-80 vahel maanteel, proovisin kiiremaks ajada ei sobinud väsisin rohkem

Ermo kirjutas: Kiirus um. 30 kmh, kadents 90, käigud 44 / 16 ja pulss 77 - 79 % Proovisin veel aeglasemaid käike, lootuses, et pulss tuleb alla, aga ei.

olen viimased nädalad sama lugu täheldanud et pulss on tavalisel trennil umb. 5 lööki kõrgem kui suvel ja jõudu kulub rohkem.
Ilmselt peab selleks hooajaks otsi koomale tõmbama vaikselt hakkama.

Kindlasti võib väga mitmest kohast lugeda, et 90 ja +/-10 p/min. Ja 80 või 100 on juba päris erinevad pöörlemissagedused. Põhjaladumisel ikka on pulsi jälgimine põhiline.
Võib-olla on see loll jutt, aga olen kuulnud, et noortel rattatrenni poistel korjati 3...4 väiksemat hammakat tagant üldse ära, et nad harjuksid kiirelt kerima. Ja kui jalg juba jämedam on, siis jõuaks raske rauaga kiiresti kerida.

trenni tehes on muidugi kõige tähtsam pulsi jälgimine.kõrge pulsiga pole mõttet trenni teha,kurnad ennast ära ja kasu sellest pole-pigem vastupidi.
trennis on kindlasti tulemuslikum kerimine, võistlustel jõuad kangutada küll, kui jõudu on- oled õieti trenni teinud. pulsi jaoks hea materjal, sellest on clubbersis juttu olnud http://www.hot.ee/jannokusman/SLS/Treen ... _j2rgi.htm

tavaline jobu kirjutas:Võib-olla on see loll jutt, aga olen kuulnud, et noortel rattatrenni poistel korjati 3...4 väiksemat hammakat tagant üldse ära, et nad harjuksid kiirelt kerima. Ja kui jalg juba jämedam on, siis jõuaks raske rauaga kiiresti kerida.

Ja nii oligi, ma ei tea, kas praegu ka veel on, aga mingi 3-5 aastat tagasi oli vanuseklassidel maanteesõidus piirangud peal, st, et liiga raskeid raudu ei tohtinud olla. Enne igat võistlust oli tehniline kontroll.

Ermo kirjutas:Teen off-season/põhja trenni plaani ja olen mitmest kohast lugenud, et optimaalne kadents on 90 p/min. Panin rattale anduri ja käisin sõitmas.
Kiirus um. 30 kmh, kadents 90, käigud 44 / 16 ja pulss 77 - 79 % Proovisin veel aeglasemaid käike, lootuses, et pulss tuleb alla, aga ei.
Suvel sõitsin pikki maid ( 100 + km ) 30 km/h ja keskmise pulsiga 65 - 72 % . Käigud olid siis 44 / 12 - 14.
Kui räägitakse optimaalsest 90 p/min kerimisest, siis minul tundub see "optimaalne" madalam olevat. Mida teha ? Kas kerida rohkem kõrge pulsiga ja oodata, kuni pulss alla tuleb või sõita pulsi järgi ja mitte pöörata tähelepanu kadentsile?

ega nii ei kipu vist olema jah, et mõtled, et nüüd tõstame kadentsi ja kohe saab kõik heaks. Jalad tuleb õpetada kiiremini väntama. See võtab aega. Rohkem, kui 1-2 trenni. Kevadel kruvisin endale pulsoka külge ja rattale kadentsi anduri. Mugav jalgade pöörlemissagedus oli siis umbes 90-95 (tasasel maanteel sõidust räägime). Kuna olin ka just pulsoka saanud, siis ei teadnud oma pulssi erinevatel kadentsidel võrrelda. Igatahes hakkasin meelega sõitma kõrgema kadentsiga (alguses oli väga imelik tunne (sadulas hüppamine) ja eks väsitas ka rohkem. Ei mäleta täpselt kaua aega võttis, aga vast umbes kuu aega hiljem oli väga mõnus sõita kadentsiga 105-110 (rahuliku sõidu ajal)... 90 p/min sõitmine tundub nüüd ilge kangutamine. Numbrid on kindlasti enamuse jaoks utoopia, kuid ma olen ka väääga peenikese jalaga ja mulle sobib kõrge kadents paremini. Mu isal on 4x jämedam jalg kui mul ja talle meeldib sõita kuskil 80p/min. Ühesõnaga mida tahtsin öelda, oli see, et kui tahad kadentsi tõsta, siis on vaja kadentsi treenida kõrgemaks. Kui sul on hea väntamistehnika mingil kadentsil, siis ei maksa arvata, et sul on sama hea tehnika suvalisel pöörlemissagedusel. Lihas ei oska kõrgemal kadentsil sama efektiivselt jalga liigutada. Teda tuleb õpetada.

priidik kirjutas: Sõitsin suvel ka juba lõpuks 30 km/h pulsiga 125-130 aga nüüd kus vorm on allamäge teel siis et pulssi normi piirides hoida on kiirus kukkunud 27-28 km/h peale. Sügis.

kui ma augusti keskel maanteka sain, siis panin prooviks ka pulsoka üle pika aja peale. vahepeal paar kuud ei kandnud, sest vöö oli kadunud , sõitsin enesetunde järgi.
aga üllatas tegelt madal pulss, kiirus maanteel oli 32 - 34, ja üle 130 ei tõusnud pulss kordagi. ise mõtlesin, et kui peaks pulsi järgi nüüd hakkama 170 ja > lõike tegema, siis peaks vist 80 km/h sõitma midagi pole teha, mootor on üsna ökonoomne kui suur osa hooaega selja taga.

.

tarmo kirjutas:

priidik kirjutas: Sõitsin suvel ka juba lõpuks 30 km/h pulsiga 125-130 aga nüüd kus vorm on allamäge teel siis et pulssi normi piirides hoida on kiirus kukkunud 27-28 km/h peale. Sügis.

kui ma augusti keskel maanteka sain, siis panin prooviks ka pulsoka üle pika aja peale. vahepeal paar kuud ei kandnud, sest vöö oli kadunud , sõitsin enesetunde järgi.
aga üllatas tegelt madal pulss, kiirus maanteel oli 32 - 34, ja üle 130 ei tõusnud pulss kordagi. ise mõtlesin, et kui peaks pulsi järgi nüüd hakkama 170 ja > lõike tegema, siis peaks vist 80 km/h sõitma midagi pole teha, mootor on üsna ökonoomne kui suur osa hooaega selja taga.

Treenitus on lihtsalt selline et siledal maal pulssi eriti üles ei saa. Kaks lihtsamat võimalust lõikudeks

kerge tõus mtb jaoks treenivatel loetakse ideaalseks ca 6%
grupis sõit, kus on paar tugevamat paugutajat, ise olen nii pulsi üles saanud isegi tabasalu languse ja sellele järgeva kilomeetri peal, tõsi kiirus tõusis 70 alla
väike pidu eelmisel päeval tõstab ka südame koormust

tarmo kirjutas: kui ma augusti keskel maanteka sain, siis panin prooviks ka pulsoka üle pika aja peale. vahepeal paar kuud ei kandnud, sest vöö oli kadunud , sõitsin enesetunde järgi.
aga üllatas tegelt madal pulss, kiirus maanteel oli 32 - 34, ja üle 130 ei tõusnud pulss kordagi. ise mõtlesin, et kui peaks pulsi järgi nüüd hakkama 170 ja > lõike tegema, siis peaks vist 80 km/h sõitma midagi pole teha, mootor on üsna ökonoomne kui suur osa hooaega selja taga.

vabshee kõvad mehed meil siin. üks võimalus on veel autokumm nööriga taha lohisema panna. olen kuulnud et suusatajad teevad nii.

priidik kirjutas: vabshee kõvad mehed meil siin. üks võimalus on veel autokumm nööriga taha lohisema panna. olen kuulnud et suusatajad teevad nii.

autokumm nööriga taha, tinavest selga ja vastutuult ajama. kui siis ka pulss üle 130 ei tõuse, siis vist peaks arsti poole pöörduma

.

Kuskil poes nägin hiljuti ka jalgade külge käivaid raskusi, nendega võib ka päris lahe olla.

Lauri T kirjutas: Kui sul on hea väntamistehnika mingil kadentsil, siis ei maksa arvata, et sul on sama hea tehnika suvalisel pöörlemissagedusel. Lihas ei oska kõrgemal kadentsil sama efektiivselt jalga liigutada. Teda tuleb õpetada.

eks see ole kõigi harrastajate probleem,et lihased harjunud sõitma vaid ühe kadentsiga ja teisega sõites läheb pulss kiirelt üles...ise sõitsin eelmine aasta suhteliselt kiire kadentsiga,see aasta aeglasega-->tulemused ikka samad...arvan,et 80-90 pööret/min. on harrastajale paras treenimiseks.

Ülevalpool on asjalikud kommentaarid.

Kuid uudishimust küsin pühapäevastelt pikaotsameestelt:
mis ülekandega sõidate?
millise ülekandega Grisha sõidab või soovitab sõita?

Rom kirjutas:Ülevalpool on asjalikud kommentaarid.

Kuid uudishimust küsin pühapäevastelt pikaotsameestelt:
mis ülekandega sõidate?
millise ülekandega Grisha sõidab või soovitab sõita?

Laupäeval sõitsin maanteel ülekannetega 42:16;18;20. Põhiliselt siiski 42:18. Keskmine kiirus oli 24 km/h. Ise enne 1000 km-i ei plaani 42:16-st raskemat rauda kasutada.

Ülekanne selline et antud kiiruse juures oleks kadents 90-100. Ehk kevadel sõidan nt. küllalt pikka aega 42x21 või 39x19, suvel on umbes nii et 39x16 u. 90 x/min annab 30 km/h.

Eile -täna proovisin siis kadentsi tõsta.Seni pole sellele tähelepanu pööranud.Algul üritasin harjunud sagedusest lihtsalt kiiremini jalad tööle saada ja sama kiirust säilitada mis aeglasel pöördel.Algus oli ikka (nagu alati) väga harjumatu ja koomiline (eriti kõrvaltvaatajale), pulss kõrge ja tunne nagu sõidaks hobuga traavi (ainult oluliselt ebamugavama sadulaga).Seni olen läbi ajanud 44 / 12-14-16 ja ja pöörded sinna 70 kanti.
Eile alustades pingutasin natuke üle ja panin 32 / 16 ja proovisin kiiruse hoida 23 peal aga see pani juba tasasel maal jalad tühja rapsima ja sadul üritas tagumiku laiaks lüüa.Lõpuks leidsin enamvähem talutava 44 / 18 ja kiiruse kusagile 24-27 ,kadentsiks lugesin keskmiselt 85.Kuid sedasi pikalt küll rapsida ei jõua.Alguse värk.
AGA?
Kui ma nüüd kadentsi veidi kõrgemaks ajan siis mis asi mu jalgu 44 /11 rauaga ringi ajab?
Ehk mismoodi nad edaspidi raske rauaga tööle saab?

Vanasti oli selline ütlemine, et head jalgratturit tunneb sellest, kui hästi ta suudab väikese ülekandega sõita, mitte sellest, kui suurt rauda ta suudab ringi ajada.

Rom kirjutas: Eile alustades pingutasin natuke üle ja panin 32 / 16 ja proovisin kiiruse hoida 23 peal aga see pani juba tasasel maal jalad tühja rapsima ja sadul üritas tagumiku laiaks lüüa

Ma olen kuulnud, et see olevat viletsa kerimise märk, kui sedasi juhtub. Ise pole kunagi rullide peal kerinud, aga see olevat imehea moodus kerimine korda saada - kui tehnika vale, siis hakkab ratas rullidel hüppama. "Tegijad" lasevad rullidel miski 150-160 rpm ilma mingite probleemideta.
Keeruline värk see rattasõit.

Aeg on edasi läinud ja tundub,et nüüd kipub asi rohkem vastupidi olema.Rohkem sõidetakse nö rauad paremal.

Kes need on kes sõidavad? Tasub neid uskuda? Isegi Ullrich sai lõpuks sellest aru.
Kui sa ikka suuremate mahtudega harjutad, võib selline viga paar aastat nahka keerata.

Et kes need konkreetsed inimesed on ja kas neid tasub uskuda?Eks nad sihukesed kahtlased tüübid on ja ju nad kurivaimud ikke valetavad.Ullrich-ist on muidugi kahju,et ta nii loll on...

Ise ütlesid, et sõidetakse rohkem rauad paremal! Usu siis neid ja sõida ka. Eks mina olin ka kunagi "tark".
Ja kui noor poiss raskejõustikku läheb, pannakse ju ikka 300kg-ne. kang ette, küll ta selle lõpuks üles saab.
Sellises vormis olen selle teema enda jaoks ammendanud. Vähemalt avalikult.

Te vaidlete vist lihtsalt vaidlemise pärast. Mõlemil on õigus. Kadentsi ja raudade vaheline seos pole ju absoluutne. TdF 2003 viimase eraldistardil kasutas Ullrich, nii oma kõrvaga kuulsid Eurospordist, ees 60 hammakat. Põhjus see et enamik distantsist allatuult ja võitja Millari keskmine 56 km/h kinnitas ka seda. Ühesõnaga Ullrichi rauad olid meie mõistes oi-oi-oi kui paremal aga silma järgi hinnates oli kadents 80 kindlasti, kui mitte 90. Lancel oli konventsionaalne 53/11 (rauad paremal) aga kadents ka üle 100.

Elva maratonil juhtus nii, et peale suurmast sopast läbi rassimist kiirematesse lõikudesse jõudes, tunnen, et sopp on tagavahetaja vist umbe ajanud ja alumise otsa käigud ei lülitu Mis mehel teha, otsustasin edasi vändata, vändad käisid ringi mis hirmus, kuni paarikümne kiltsa pärast tuli janu peale. Pudel ei läinud kohe oma pessa tagasi ja viskasin pilgu alla mis ma näen ees oli mulle märkamatult käik keskmisele hüpanud ja mina higistan mis kole ja proovin tagumist vahetajat kannaga peksta Siis läks alles sõit lahti... 130midagi, kui mäletan õigesti oli koht.

René kirjutas:

tarts kirjutas:Lisaks veel ka siis kui jalg enam kerida ei jõua võistlusolukorras aga rammu ikka veel on madalama kadentsiga sõitmiseks.

Et kui jalg hakkab "ära surema", siis paned raskema käigu peale ja lased lauluga edasi?

Nojah, sõiduajal muudan tehnikat ja võtan appi uued lihasgrupid, mida sõidu alguses kõrgema kadentsiga sõites hoolega säästetud on. Tegelikult ma ei lase jalga päris ära surra vaid vaatan, et kui need lihased mis kerimisel rohkem mõju avaldavad hakkavad hoogu kaotama. Madalama kadentsiga panemisel tulevad aga veel lisaks jalalihastele appi hulk ülakeha lihaseid, mis osa tööst mingil moel omale haaravad. Eks appi tuleb siin ka muidugi korralik lihaste mass, mis soosib pigem rohkem kangutamist kui kerimist ning kangutamise ajal on tegelikult tunda, et kerimise lihased teevad ka edaspidi oluliselt vähem tööd.

noortel on ju piiratud ülekanded, igas vanuseklassis erinevad. Selle eesmärk vist on ka pedaalimist parandada. Olen ka kuulnud, et väldidakse ülekoormuse võimalust sellega, aga ei tea, kas paika peab.

Tere

Uurisin seda teemat natuke netis ja leidsin huvitava lähenemise asjale

http://www.bicycletest.com/absolutenm/t ... 7&zoneid=3

Lühidalt:
You?re doing the same amount of work, but since you?re putting more force into each pedal stroke you?re using your muscles differently. It?s like doing a single, maximum squat with a 300-pound barbell?you?ll have to wait awhile before you can do it again. But as you decrease the load, your need for recovery time shrinks as well. If you do six 50-pound squats you?ll have done the same amount of work, but you?ll need less recovery time, so you?ll be able to do those six squats in less time than it takes for that single big push. Plus you?ll still have the reserve to pull off the occasional heavier squat, which equates to surplus power for making a mid-race move, to accelerate across a gap to the breakaway, or to ride away from your rivals?it?s money in the bank. So while higher rpm doesn?t give you more power, for a given speed, it does offer the possibility of a greater reserve, provided your body has adapted to a higher-rpm pedaling style.
So what?s this mean for us, as amateur cyclists? Well, using the bike?s lower gears and carrying an easier cadence means you?ll build more aerobic power, if you can teach your body to adapt. It?s a valuable lesson, something Lance has perfected?and demonstrated?for six consecutive Tours.

Jutujätkuks oskab võibolla keegi selgitada kuidas toimib nn. pedalling in circles?

Kristiano kirjutas:Jutujätkuks oskab võibolla keegi selgitada kuidas toimib nn. pedalling in circles?

nii toimibki nagu seal kirjas.

See on siis u. nii, et kõvem vajutus pedaalile toimub al. vända asendist kell 10 kuni 3?!

See tähendab, et sa mitte ainult ei suru oma pedaale alla, vaid ka tõmbad neid üles ning surud edasi kui pedaal on kõrges asendis.
See annab palju laiem lihaste kasutuse ning lõppude lõpuks mitu meest on ikka mitu meest, samamoodi ka mitu lihast tööd jagades saavad kergemini ja kauem hakkama
Seda saab muidugi ainult teha, kui sul on klippid või muud paelad vms pedaali küljes, mis lubavad sul ka üles tõmbeid teha.

Või ka surnud punktide silumiseks kella 6 ja 12 peal. Aga võibolla täpsustad, mis vahemikus oleks tõmme ja mis kella osutitel toimuks vajutamine(surumine)?

Mina surun jõusaalis kell 18 tavaliselt

kell 18 ei toimu surumist, vaid sealt peaks tõmme algama Aga jah eks see tehnika üks "practice" ole.

AndreK kirjutas:Mina surun jõusaalis kell 18 tavaliselt

ka enamvähem samal ajal hehe.

So how do you pedal perfect circles? Pedal through the 6o?clock position as though pulling your foot back to scrape mud off the bottom of your shoe. Begin the pulling-scraping motion at 3o?clock. To get through the 12o?clock dead spot, pedal as though kicking a heavy door shut with your foot. Start the pressure at 10o?clock and keep pushing to 3o?clock.

Seega, kuidas me pedaalime täiuslikes ringides? pedaali läbi kella 6 positsioonist nagu pühiksid tossu talla alt sitta maha jalga tagasi tõmmates. Alusta tõmbavat liigutust kella 3 positsioonis. Et saada läbi kella 12 "surnud kohast" , pedaali nagu lööksid jalaga rasket ust kinni. Alusta survet kella 10st alates kuni kella 3meni

Kuldar kirjutas:...noortel rattatrenni poistel korjati 3...4 väiksemat hammakat tagant üldse ära, et nad harjuksid kiirelt kerima. Ja kui jalg juba jämedam on, siis jõuaks raske rauaga kiiresti kerida.

jah. ja kui jõuavad nt Magnus Bäckstedt'i tasemele ning üritavad trekil maailmarekordeid (antud juhul siis 1h rekordit tempotsikli kaasabil) püstitada, siis panevad nii:

From a technical point of view, Bäckstedt is concentrating on acquiring the ideal pacing rhythm suited to his characteristics as a rider. "I think that recordman Pronk had a cadence of 140 rpm, while I can manage to hold 135 for half an hour. I have to count on power rather than agility." The Swede therefore could use a front chainring of between 58 and 60 and a 13 rear sprocket.

Mati kirjutas: I can manage to hold 135 for half an hour[/b]. I have to count on power rather than agility.

selle kino jaoks saab pileti siit http://www.trackcycling.co.uk/shop/detail.php?id=241 ehk siis idee neile, kes 29. okt otepääle pummeldama ei lähe

Mati kirjutas:nt Magnus Bäckstedt'i tasemele ning üritavad trekil maailmarekordeid (antud juhul siis 1h rekordit tempotsikli kaasabil) püstitada,

ilma tsikli abita sõitvatest meestest üritab inglasest Ateena OM-võitja Chris Hoy parandada 1 km maailmarekordit trekil, mis hetkel peaks olema midagi 58,8... sek. üritus toimub alles aastal 2007, sest sellise tulemuse löömiseks on vaja veel kõvasti trenni teha
planeeritavat kadentsi kahjuks ei tea, aga väike see ei saa olema

Mati kirjutas: jah. ja kui jõuavad nt Magnus Bäckstedt'i tasemele ning üritavad trekil maailmarekordeid (antud juhul siis 1h rekordit tempotsikli kaasabil) püstitada, siis panevad nii:

From a technical point of view, Bäckstedt is concentrating on acquiring the ideal pacing rhythm suited to his characteristics as a rider. "I think that recordman Pronk had a cadence of 140 rpm, while I can manage to hold 135 for half an hour. I have to count on power rather than agility." The Swede therefore could use a front chainring of between 58 and 60 and a 13 rear sprocket.

Tundub, et see ülekanne sai siiski vist saatuslikuks...
Rohkem juttu ebaõnnestusmisest Cyclingnewsist ja mõned pildid kah.

kalev kirjutas: Tundub, et see ülekanne sai siiski vist saatuslikuks...

backsted oli treeninud selleks sõiduks 60x13 ülekandega, kuid sõitma otsustas minna siiski 60x12. vaatlejate arvates see liigutus "kehva" tulemuse ka kindlustas, sest oli juba üsna algusest peale liialt "kangutama" hakanud.

Tundub siia teemasse sobivat. Ehk siis miski süvenev trend proffide hulgas hooaja alguse trennide ajaks (kuu või nii). Taga kasutatakse ühte fikseeritud käiku (üks 21-ne hammaks ainult). Pildi alune tekst seletab (head) mõtet.

Millene võiks olla keskmine kadents bike puhul? Olen aru saanud, et MTB puhul peaks see oleme natuke madalam (+-80) kui maantekal (+-90), kuid kas ka asfaldil sõites? Esimene katsetus andis mul tulemuseks 79 (trass sisaldas kõiki vorme).

Palju teil on keskmine kadents erinevate katete puhul ja MTB võistlustel? Millise kadentsiga on optimaalne sõita mägesid?

MTB'l kadents ju muutub pidevalt: ülesmäge kiiresti, sirgel keskmiselt, mäest alla ju ei väntagi(kui on kiire, tehniline lõik)...

Rumal küsimus ehk ... aga kuidas neid numbreid mõõdetakse? Üks täistiir või üks pedaalivajutus? Parem-vasak-parem-vasak on kaks või neli?

Täistiir. Pööret minutis, mitte poolpööret.

Otepääl sain sellise kadentsi:

http://nagi.ee/photos/ristiisa/15494615/

Pean kadentsi madalaks, mulle sobibki näiteks mäkke kangutamine. Kui ainult siledal maal kerida jõuaks...