velo.clubbers.ee

Ise olen 69kg ja võistlustel olen tihti märganud, et sileda maa peal on kogukamad tüübid sageli kiiremad kui mina. Samas, kui tuleb tõus, tulevad kõik selg ees vastu. Miks see nii on? Kas siledal maal annab lisamass eelise?

Ju siis neil on lihast ja jõudu sellevõrra rohkem.
Ise olen kahjuks endast kergematest kiirem ainult allamäge.

Raskem inimene saab ju suurema jõuga pedaalile vajutada, enne kui ennast üles tõstab sadulast. Lisaks annab mass muidugi inertsi juurde ja vahel ka aerodünaamilise eelise .

Jep, veetilga kuju on ju teatavasti kõige aerodünaamilisem kuju üldse

pärnu rattur kirjutas:Raskem inimene saab ju suurema jõuga pedaalile vajutada, enne kui ennast üles tõstab sadulast.

Kas mul jäi 8 klassi füüsikas midagi vahele või kuidas see loogiline on?

Newtoni kolmas seadus: igale kehale mõjuvale jõule leidub võrdne ja vastassuunaline jõud. Kui rattur surub jalaga pedaali alla, surub pedaal teda ka sama jõuga üles, kui piisavalt tugevalt suruda, tõuseb ratturi keha lõpuks üles.

harrastaja/võistleva-harrastaja kontekstis on see minu arvates ka nii et võrdselt treenitud või treenimata vennad sirgel teel joonele panna siis kaotajaks 90% kondine vend. Sest raskema kaaluga inimese lihased on juba igapäevasest käimisest sitkemad ja vastupidavamad. Lisaks on inerts pedaalimisel palju suurem, st kondisel vennal see peaaegu puudub. Singlitel ja juurikatel on muidugi kaal suureks miinuseks.

Võtame kasvõi Andrus Murumets, see on muidugi ekstreeme näide, aga tänavale jope seljas ei oska küll öelda, et selle rasva all on lihased mis teevad temast ühe tugevama mehe maailmas. Ei pea olema lihasmägi et olla tugev.

sellepärast suured poisid pigem maanteel sõidavadki

urmo kirjutas:Newtoni kolmas seadus: igale kehale mõjuvale jõule leidub võrdne ja vastassuunaline jõud. Kui rattur surub jalaga pedaali alla, surub pedaal teda ka sama jõuga üles, kui piisavalt tugevalt suruda, tõuseb ratturi keha lõpuks üles.

kas ei ole mitte nii, et õige pedaleerimistehnika juures samal ajal kui üks jalg pedaalil alla vajutab ja ratturit üles tõukab, siis teine jalg tõmbab pedaali üles ja ratturit alla? mis Newton sellest arvab?

Henno kirjutas:

urmo kirjutas:Newtoni kolmas seadus: igale kehale mõjuvale jõule leidub võrdne ja vastassuunaline jõud. Kui rattur surub jalaga pedaali alla, surub pedaal teda ka sama jõuga üles, kui piisavalt tugevalt suruda, tõuseb ratturi keha lõpuks üles.

mis Newton sellest arvab?

Mina arvan, et kui ta sellest teada saaks, pööraks ta hauas ringi ja hakkaks manuali lugema!
Aga paksude poistega on selline teema, et nendest lahti saada, tuleb neid mõnda aega maanteel solgutada - kiirendus-aeglustus, kiirendus-kirendus-aegl...-kiirendus. Kui neile sellist juttu koguaeg rääkida, siis nad mingi aja pärast pööravad otsa ringi ja kõik. Sama asi tõusudel, põksul pisike äkilisem liigutus ja "suure kondiga" poisid hakkavad vaikselt kustuma...

Üldjuhul on jämedamale vennale looduse poolt rohkem antud, paraku tihti peale ka laiskust, seega et keerata oma tulemust kasuks lasevad nad selle pekiks. Kõhnad vennad suudavad vaid niikaua oma kleenukese keha üle rõõmu tunda kuivõrd kaua nad suudavad oma rasvaprotsendi ja kogukaalu miinimumi viia, tulevad lisakilod kaob ka eelis. Mida jämedam on (treenitud) lihas seda suurem hulk on lihases kiireid kiude, on parem lihaskapillaaride hulk ehk verevarustus, ja selleks et sealt tulistada ei pea olema supervormis võõreldes üli-treenitud mägede vennaga, kelledel näiteks max watid jäävad tublisti alla.

Genry kirjutas:Mida jämedam on (treenitud) lihas seda suurem hulk on lihases kiireid kiude, on parem lihaskapillaaride hulk ehk verevarustus

lihtsalt kui keegi tahab lihaskiududest rohkem teada
nendel kiirete kiududega jämedatel vendadel koguneb piimhape kiiremini, eriti mäkketõusudel kui pulss üles läheb ja samal ajal veavad nad vähem tööks vajaliku kütust kaasas, sest aeglased kiud mahutavad rohkem süsivesikuid ja toodavad ka energiat efektiivsemalt

http://www.tiitilves.ee/lihastevalud/index.html

Oma ehitusest sõltuvalt võime jagada lihaskiud:

I tüüpi e. aeglased

II tüüpi e. kiired lihaskiud.

Erinevad lihaskiud omavad täiesti erinevaid funktsioone ja esinevad lihastes erineval hulgal. Kiudude sisalduse järgi võime jagada lihased kahte gruppi:

A grupi lihased. Toonilised rühti ja asendit tagavad lihased Selle grupi lihased sisaldavad enamuse I tüüpi e. aeglaseid lihaskiude. Need lihased väsivad aeglasemalt, neisse koguneb vähem lihase väsimusaineid (piimhapet). Need lihased on paremini varustatud veresoontega

B grupi lihased. Faasilised e. dünaamilised lihased. Selle grupi lihased sisaldavad enamuse II tüüpi e. kiireid lihaskiude. Lihased väsivad kiiresti, neisse koguneb rohkem piimhapet ja lihaste verevarustus on halvem kui A grupi lihastel.


http://rannama.wordpress.com/2011/02/03 ... -treening/

Aeglaste lihaskiudude töö on kiiretest märkimisväärselt efektiivsem, kuna nad suudavad aeroobselt ühest glükoosi molekulist toota 18 korda rohkem energiat ning lisaks süsivesikutele saab neis energiat toota ka rasvhapetest. Samuti lükatakse sellisel viisil edasi laktaadi teket ehk lihase sisekeskonna happeliseks muutumine.

KristjanS kirjutas:

Henno kirjutas:

urmo kirjutas:Newtoni kolmas seadus: igale kehale mõjuvale jõule leidub võrdne ja vastassuunaline jõud. Kui rattur surub jalaga pedaali alla, surub pedaal teda ka sama jõuga üles, kui piisavalt tugevalt suruda, tõuseb ratturi keha lõpuks üles.

mis Newton sellest arvab?

Mina arvan, et kui ta sellest teada saaks, pööraks ta hauas ringi ja hakkaks manuali lugema!
Aga paksude poistega on selline teema, et nendest lahti saada, tuleb neid mõnda aega maanteel solgutada - kiirendus-aeglustus, kiirendus-kirendus-aegl...-kiirendus. Kui neile sellist juttu koguaeg rääkida, siis nad mingi aja pärast pööravad otsa ringi ja kõik. Sama asi tõusudel, põksul pisike äkilisem liigutus ja "suure kondiga" poisid hakkavad vaikselt kustuma...

Vot selle pärast ma sinuga sõitmas ei käigi , ja järgmine kord ma ei ütle Veenuse turvamehele , et oled minuga,