velo.clubbers.ee

Tekkis mõte proovida eraldistarti, n Filtri järgmist etappi. Kuidas seda silmas pidades treenida, milliseid harjutusi kavva võtta?

Temposõidule on iseloomulik pidev maksimumilähedane pingutus ja stabiilselt keskmisest natuke kõrgem väntamissagedus e. kadents. Puhtalt eraldistardi jaoks võiks trennid teha lühemaks (1h-1h 30min) ja sisse teha siis kõrgema väntamissageduse ja tõusva pulsiga lõike. Hea loomaharjutus, mida kunagi trennis tehtud sai, oli 5km lõik: esimene km pulss 160, teine km 170, kolmas 180, neljas 185 ja viies 190+. Need on kõik üsna intensiivsed trennivõtted, kui enne on trennikogemus vähene, võib võtta ka rahulikumalt trennis, võistlustel käia, näha mis värk on ja siis endale sobivad trennikavad kohandada.

Lisaks veel, et minu maksimumpulss on peaaegu 200 lähedale, need pulsisagedused on siis 80%, 85%, 90%, 92,5% ja 95% maksimumpulsist, 30+ vanustel inimestel nii kõrgele pulss tavaliselt ei ulata, tuleb siis enda maksimumpulsile vastavalt muuta ära löögisagedused.

Olin ka kuu algusepoole samas kohas kus sina, ehk siis mõtlesin, et läheks vaataks. Kuna, aga olen diiseldanud niisama pikki otsi seal 30kmh lähedal, siis mõistagi mingit tulemust loota oleks patt olnud, seega tillerdasin niisama läbi, hästi natuke kiiremini kui mu tavapärased trennid:-) Pisut vabanduseks võibolla ka see, et polnud veel korralikult eelnevatest sõitudest taastunud, kuid ilmselt ka see, et ei oska energiat õiges kohas säästa ja õiges kohas paugutada. Seega tõusud rahulikumalt ja langustel pisutki lasta järgi ja puhata on minujaoks võti.

Kuid jah, see võistlusel käimine andis kuhjaga kogemust juurde küll, ning selgitas mulle, millest jutt ja mida teha, et jaksaks pisutki kiiremini sõita. Olgu öeldud, et ei pea silmas mingit meeletut eritrenni (sest ühel hetkel peaks siis minema muu treeningu kallale ja enam pole selliseid pikki otsi võimalik tehagi kui tahta olla hea hetkeliselt, kuna mulle aga meeldivad pikad trennid ja kommuteerimine rattal, siis jääb see ära), vaid lihtsalt pisut kiiruslike lõikude arendamist.

Selge on see, et aeg ajalt miski 1-2km veidi kiiremini lõik ei ole sinnapoolegi trenn, vähemalt minu puhul, olen seda pidevalt harrastanud ja ei ole nagu näha andnud midagi suurt juurde.. Olen proovinud nüüd teha ka nädalas 1-2x sellist vähe pikemat, nii 15-30min kiiremaid otsi, ehk siis annan torust palju tuleb terve selle aja ja algul pisike soojendus ja pärast jahutus. Ise tunnen küll, et on nagu pisut paremaks läinud, ega enne ei tea kui jälle samas kohas etapp tuleb ja saab ajad kõrvuti panna, mõistagi arvestades ilmastikuga ka. Kahju ainult, et need etapid suht üksteise otsas on ja ei jõua oluliselt enam midagi muuta, kuid kohal olen küll ja üritan vähemalt:-) Kui muud ei saa. siis hea vastava trenni vähemalt, ning selle võistlusteema sees olla.

Edu igatahes treenimiseks ja kindlasti soovitan kohale minna ja ennast proovlile panna ametliku ajavõtuga, sedaenam, et suhteliselt soodne osalemistasu.

Alfonze kirjutas:Olin ka kuu algusepoole samas kohas kus sina, ehk siis mõtlesin, et läheks vaataks. Kuna, aga olen diiseldanud niisama pikki otsi seal 30kmh lähedal, siis mõistagi mingit tulemust loota oleks patt olnud, seega tillerdasin niisama läbi, hästi natuke kiiremini kui mu tavapärased trennid:-) Pisut vabanduseks võibolla ka see, et polnud veel korralikult eelnevatest sõitudest taastunud, kuid ilmselt ka see, et ei oska energiat õiges kohas säästa ja õiges kohas paugutada. Seega tõusud rahulikumalt ja langustel pisutki lasta järgi ja puhata on minujaoks võti.

Kuid jah, see võistlusel käimine andis kuhjaga kogemust juurde küll, ning selgitas mulle, millest jutt ja mida teha, et jaksaks pisutki kiiremini sõita. Olgu öeldud, et ei pea silmas mingit meeletut eritrenni (sest ühel hetkel peaks siis minema muu treeningu kallale ja enam pole selliseid pikki otsi võimalik tehagi kui tahta olla hea hetkeliselt, kuna mulle aga meeldivad pikad trennid ja kommuteerimine rattal, siis jääb see ära), vaid lihtsalt pisut kiiruslike lõikude arendamist.

Selge on see, et aeg ajalt miski 1-2km veidi kiiremini lõik ei ole sinnapoolegi trenn, vähemalt minu puhul, olen seda pidevalt harrastanud ja ei ole nagu näha andnud midagi suurt juurde.. Olen proovinud nüüd teha ka nädalas 1-2x sellist vähe pikemat, nii 15-30min kiiremaid otsi, ehk siis annan torust palju tuleb terve selle aja ja algul pisike soojendus ja pärast jahutus. Ise tunnen küll, et on nagu pisut paremaks läinud, ega enne ei tea kui jälle samas kohas etapp tuleb ja saab ajad kõrvuti panna, mõistagi arvestades ilmastikuga ka. Kahju ainult, et need etapid suht üksteise otsas on ja ei jõua oluliselt enam midagi muuta, kuid kohal olen küll ja üritan vähemalt:-) Kui muud ei saa. siis hea vastava trenni vähemalt, ning selle võistlusteema sees olla.

Edu igatahes treenimiseks ja kindlasti soovitan kohale minna ja ennast proovlile panna ametliku ajavõtuga, sedaenam, et suhteliselt soodne osalemistasu.

Üldiselt tundub, et käekiri on meil tõesti suhteliselt sarnane. Mullegi meeldivad pikemad otsad (aga mitte nii pikad) ja sõidan trennis aeglaselt (IMHO 30km/h keskmist üksinda pole kuigi aeglane, vähemalt minul oleks see juba 2 tsoonist keskmisega väljas:)) Seni pole vist MNT rattaga kunagi ühtegi lõigutrenni teinud. Eraldistart tegelikult oleks minu puhul pigem treening. Pigem ikka MTB mees. Aga päris lambist ei julge peale lennata.

Taktika ja tunnetuse pool on ilmselt võtmeküsimus

Nädalapärast üritus, käisin huvipärast rajal ja sõitsin trassi läbi. Täna oli minnes tuul vastu ja tulles tagant, suht ideaalne tegelikult. Kuradi raske on kiiresti (minu jaoks) sõita:-P Aga mis ikka, annan endast parima ja tänane test näitas, et algajale omaselt olin seekord liiga energia kokkuhoidlik, tundub, et oleks võinud viimane 5-7km kiiremini punnida, kuid tegin korralikumat tempot alles liiga hilja e. viimane 3km ja lõpuks ei olnud päris kustunud, selle taha võis jääda rahulikult 0,5-1kmh keskmist, kui mitte üle. Samas kui peaks tuul olema teistpidi siis keerukam, algul liigselt paugutades, võib tekkida hiljem vastutuules korralik kiiruse kadu... Üldjoontes on rada minuarust vähemalt pisut kergem kui Viimsi oma, kuna tõusud ja langused on lauged ja kui inertsiga üles ja gravitatsiooniga alla tulla, siis jääb pilt isegi suht otseks ette:-)

MarttiM kirjutas:Aga päris lambist ei julge peale lennata.

Mis seal karta?
Ma võtsin selle aasta mai lõpus oma MTB kuurist välja, pühkisin tolmu maha, väntasin umbes 150km. Peale seda läksin poodi, ostsin MNT ratta ja paar päeva hiljem olin juba Viimsi etapi stardis.
Enne mai kuud pole viimase 10-15 aasta jooksul peaagu üldse sõitnud. Ega ka mingit muud trenni pole teinud. Lihtsalt istuvat tööd teinud pidevalt.

Tulemuseks 30kmh keskmine oli minu jaoks väga hea tulemus. Lõpuprotokolli vaadates küll mitte niiväga, 180/188 tulemus pole just kiitlemist väärt.
Aga nüüd on pilt selge, mis ja kuidas toimub. Järgmisel etapil olen ka stardis, või õigem oleks öelda, et kõigiks etappideks on registreerimine tehtud.

Tapsin ennast Lubja tõusus suht ära. Üles jõudes oli keel täiesti vestil. Ja kui alla tulles keegi minust mööda läks, siis ei saanud ma ju jätta järele minemata. Mis oli samuti viga, sest laskumisel ei õnnestunud taastuda. Seega üks raskemaid kohti oli minu jaoks peale laskumist ristmikult ära pöörates sirge osa, kus tuli kõvasti tööd teha, et üldse kiiruse üles saaks, ise samas täiesti läbi olles.
Lõpp tuli mul juba väga ilusti. Siis sai ratta ilusti jooksma ja hingamine oli ka jälle normis. Viimased kilomeetrid oli kiirus pidevalt 40+, kuskil 42 kandis. Ja sellise kiirusega lendasin ka üle joone.
Kui oleks mäe peal ennast veidi tagasi hoidnud ja võibolla ka laskumisel, siis tõenäoliselt oleks tulemus parem tulnud.
Vaatamata kõigele nautisin ma sõitu, eriti lõpukilomeetreid. Viimase kümne kohas oli juba enne starti kindel ja kui selgus, et ma päris viimane ei olnud, oli üritus minu jaoks igati korda läinud.

Lenda peale ja naudi. Kaotada pole midagi, ainult võita

serxx kirjutas:

MarttiM kirjutas:Aga päris lambist ei julge peale lennata.

Mis seal karta?
quote]

Mina kardan eelkõige seda, et tegemist on rämeda pingutusega ja ma pole oma masohhismi geenis eriti kindel.

Pingutus kinni selles kui palju ise pingutad:-)

TT-s on 50% kõrvade vahel, ehk end kannatama sundimine. Oma kogemuse põhiselt soovitan TT'd kasvõi seepärast, et saate teada oma piire - asi, mida te üheski lõigutrennis üldjuhul ei saavuta, sest trennis on raskem end sundida ja lihtsam on alla anda. Kui kell käib on ka mentaliteet teine.

http://aerobike.ee/index.php?option=com ... 58&lang=et

Tallinna Temposõit 30.07.2011 paistab esimeseks võistluseks eriti sobilik olevat, lühem kui Filtri temposõidu etapid, vaid 9 km

tegin eile seal tänase Filtri etapi toimumiskohas Vana-Pärnu maanteel oma esimese eraldistardi testi maanteeratta seljas, seekord veel ei osale etapil, aga 20.07 Viimsi etapil ehk teen proovi

küsimus - eraldistardi juhtrauda mul ei ole, eraldistardi ratast ammugi mitte, kas peaks tavalise MNT seadeid veidi muutma eraldistardiks ... sadulat ülespoole ja veidi ettepoole, lenksu madalamale (stemmi alt seibid ära ja ülespoole nurgaga stemm teistpidi)?

Ma arvan, et esimesel eraldistardil ei ole küll mingit vahet mis pidi su stemm on, sõida nii nagu sa harjunud oled. Ei ole mõtet üle ka mõelda.

Spetsiaalselt selleks jah ei tasu (ja eriti vahetult enne, korralikult proovimata), kuid ka maanteel sõites treeninguks on asend mõtekas viia võimalikult aerodünaamiliseks (ei pea silmas aerotorusi, vaid lenksu kõrgust). Kui selg kannatab ja hingamist ei sega, siis miks ikka püsti istuda? Samas jah, kui maantee ratas on igapäevatoimetuste ajamiseks ja mitte ainult trennivahend, siis teine teema.

Järjekordne etapp on ära olnud ja mina leian küll, et minusugusele algajale oli jällegi väga hea kogemus ja tubli treening:-)

Alfonze kirjutas:Järjekordne etapp on ära olnud ja mina leian küll, et minusugusele algajale oli jällegi väga hea kogemus ja tubli treening:-)

Sama siin.
Oma eelmise etapi keskmist parandasin veidi. Aga veidi pingutasin stardis üle, esimese neljandikuga oli keskmine väga hea, aga siis oli hing kinni ja tempo hakkas kohe langema. Teise neljandiku lõpuks oli hingamine enamvähem korras jälle. Viimaseks neljandikuks olid ka jalad juba suht läbi, hambad ristis kannatasin ja vaatasin, et kui vähegi võimalik, siis kiirust alla 30kmh ei lase. Tulemuseks 31.25kmh keskmine. Kui sõit oleks umbes 2-3km lühem olnud, oleks ehk ka 32kmh kätte saanud ja missiooni linnukese kirja.

Lisaks ka üks küsimus. Kas temposõidus on abi mingist energiat andvast söögist/joogist? Mulle omale tundub, et jube raske on seda kiire sõidu ajal manustada. Selle toimingu ajal kiirus kohe kukub. Laskumistel oleks hea, aga siis oleks ka väga hea just hoogu juurde kruvida ja keskmist tõsta.

Järgmine etapp tundub olevat suht raske. Ma seda enne sõitnud pole, esimese etapi ajal ma ei teadnudki veel, et meil siin selline vahva võistluste sari toimub.
Raske selle pärast, et suurem osa esimesest ringipoolest on langus ja peale pööret tuleb sama teed mööda uuesti üles ronida. Seega oleks esimese pooles väga hea täiega vajutada, et keskmine üles saada, kuid siis jällegi on raske teises pooles tempot hoida.
Mis võiks olla hea taktika sellisel rajal?

Oskab keegi kommenteerida, kuidas see kergliikluse tunnel võistluse ajal töötab? Kui ma seda vaatamas käisin, siis tundus suht ohtlik sealt suure kiirusega läbi kihutada, kui pole kindel, et tunnelis kedagi vastu ei tule või ees seismas pole.

serxx kirjutas:
Lisaks ka üks küsimus. Kas temposõidus on abi mingist energiat andvast söögist/joogist? Mulle omale tundub, et jube raske on seda kiire sõidu ajal manustada. Selle toimingu ajal kiirus kohe kukub. Laskumistel oleks hea, aga siis oleks ka väga hea just hoogu juurde kruvida ja keskmist tõsta.

19 km distants võttis sul 36 minutit. Pakun, et pole mõtet aega raisata.
Kui just asja põnevamaks teha, siis võid peale esimest neljandikku küpsiseid süüa, aga ära peale joo

Kuna ise trennides harjunud vähemalt iga 15 min tagant jooma, siis sai ka parasjagu keskpaiku laskumisel kiirelt lonksatud pisut jooki. Paljud kiiremad ilmselt ei joo ka vahepeal. Muidu nii lühikesel etapil pole küll mingied sööke/geele jne tarvis, ja kui juba sellel jupil vajadus toidu järele, siis peaks pisut veel enne treenima ja organismi natukenegi laadima. Olgu öeldud, et laetuna on keha energiavaru vähemalt 2000kcal (pigem üle), mis peaks piisama suhteliselt intensiivset rapsimist poolteist kaks tundi.

Seda ma kahtlustasingi, et nii lühikese distantsi peal pole söögist/joogist eriti tolku ja pigem raiskab selle manustamisega ainult aega, mitte ei võida.
See on täiesti tõsi, et treenituse tase on mul veel väga madal. Selle parandamisega tegelen peaaegu iga päev. Kui sõit uuesti Viimsisse jõuab, tekib esimene võimalus näha, kas on ka progress toimunud või mitte.

Tegin täna ka esimese katsetuse ja kütsin selle Vana-Pärnu mnt raja tempo variandis läbi, kuradi raske ja räme oli. Mingi masohhisti geen on ikka kuskil peidus ja järgmisel nädalal tahaks Rattafestivalil proovida.

MarttiM kirjutas:Tegin täna ka esimese katsetuse ja kütsin selle Vana-Pärnu mnt raja tempo variandis läbi, kuradi raske ja räme oli. Mingi masohhisti geen on ikka kuskil peidus ja järgmisel nädalal tahaks Rattafestivalil proovida.

Usu, võistlusel on tunne ja minek hoopis midagi muud. Kannatada on muidugi vaja ikka .

Mati kirjutas:

MarttiM kirjutas:Tegin täna ka esimese katsetuse ja kütsin selle Vana-Pärnu mnt raja tempo variandis läbi, kuradi raske ja räme oli. Mingi masohhisti geen on ikka kuskil peidus ja järgmisel nädalal tahaks Rattafestivalil proovida.

Usu, võistlusel on tunne ja minek hoopis midagi muud. Kannatada on muidugi vaja ikka .

Tahaks väga loota!

Täna oli Viimsi etapp ka. Kuidagi väga raske oli, vähemalt minu jaoks. Vaadates tulemusi on paljudel olnud raskemapoolne, samas on paljud ka arenenud jõudsalt.

Vana pärnumaantee rajal tuleb veel meeskonnasõit augusti lõpus, aga saab ka üksi sõita, soovitan proovida, sedaenam kui seda trassi veel harjutamas käia eelnevalt. Mulle isiklikult suht meeldib see rada seal, üks pööre ja mitte väga tapvad tõusud. Pisut keerukust tõstab aeg ajalt lagedal sõit, kus oled suht tuulte meelevallas, aga ei ole hullu ka olnud väga.

Mul oli eile hoopis vastupidi, kuidagi suhteliselt kerge isegi.
Nii kuidas kilomeetreid koguneb, läheb tunne ja kiirus järjest paremaks. Iga etapiga tulemus paraneb.

Sõitsin enne starti raja läbi, jättes lubja tõusu välja. Olles omale värskelt ja HRM vöö saanud, sõitsin ilma pingutamata, pulss umbes 160 kandis (esimene kord üldse, kui sõites pulssi nägin). Kilomeetrid möödusid suhteliselt kiiresti.

Startdist kerisin umbes 30kmh kiirusega lubja tõusuni. Tõus läks seekord kergemalt kui eelmine kord. Võibolla ka tänu sellele, et käisin paar päeva tagasi rajal harjutamas, võttes tõusu mitu korda järjest. Tõusul jõudsin järele enda ees startinud M12 klassi võistlejale. Laskumisel möödusin temast. See tõstis kohe motivatsiooni ja enesetunnet (arvestades seda, et võistlen viimase kümne-kahekümne koha eest), hea kui saab kellestki ka mööda, mitte sinust ei sõideta kogu aeg mööda. Saadud ego laksust kerisin enamasti 30+ kiirusega teise pöörde poole, kui umbes 1-2km enne pööret möödus minust see sama M12 võistleja, kes oli ennast võtnud ilusti ühe teise võistleja tuulde (samasuguse riietusega - eeldatavasti juba enne kokkulepitud strateegia). Ka pöördest tulles olid nad endiselt koos.
Kerisin ilusti edasi, kiirus kõikus 25-40 vahel, sõltuvalt pinnavormist. Erilisi raskusi ei olnud. Lähenedes kolmandale pöördele nägin jälle seda sama M12 võistlejat vastu tulemas, endiselt tuules sõites. Minu arvates väga inetu käitumine, vaatamata sellele, et tegemist väga noore võistlejaga. Minu teada oli kuskil võistlusjuhendis ka konkreetselt keelatud tuules sõitmine.
Peale kolmandat pööret oli võibolla kõige raskem, et keskmist mitte väga alla lasta. Kannatades selle väikse tõusu ära, sai kiiruse jälle 30+ peale ja viimane 1.5km, mis ka kergelt allamäge, läks juba kiirusega kuskil 43-46kmh vahel.
Rattakompuuter näitas keskmiseks finishis veidi üle 32kmh. Protokollis aga 31.87. Seega kiiruse missiooni esimene järk on endiselt veel saavutamata. Ilmselt ei ole distants päris täpselt 17km vaid veidi pikem. Või siis on minu rattakompuuter natukene möödas (aga samas on siis Ääsmäe rada veidi lühem kui 19km, sest seal läks kompuutri näit ja tulemus protokollis ilusti kokku). Tulemuseks koht 139/153. Minu jaoks väga hea tulemus. Võrreldes eelmise viimsi etapiga on keskmine kiirus kasvanud 2km/h.
Ainus etapp, kus keskmine kiirus on võrreldes eelmisega veidi langenud (0.68km/h), on tallinna etapp. Aga seal langes kiirus kõigil vist.

Vaadates pulsi graafikut, oli see kogu sõidu umbes 190 ja viimase kilomeetiga ronis peaaegu 200-ni. Seega ilus ühtlane pingutus
Jäin sõiduga väga rahule.
Tänud ka korraldajatele meeldiva võistluse eest.

Raskeks (eksponentsiaalselt) läheb tuulega võitlus alles kuskil 34kmh pealt, enne seda pole nagu suurt midagi hullu. Üle 40kmh on vaja ikka vägakõvasi vendi ja tehnika (ratas, kiiver, kombe jne.) hakkab ka täiel määral rolli mängima, 35-40kmh on võimalik suht tavaseades rattal veel teha vabalt.

Ja kui juba Viimsi rajal parandasid vana pärnu mnt sõidu kiirust, siis on areng olnud ikka korralik, mul oli 1,5kmh viletsam kiirus seal:-( Kuna aga kõigil tundus see suht raskem olevat ja polnud ka paarissõit, siis õnneks vähemalt koht ei läinud halvemaks, vaid suisa 3 kohta paranes:-) Kuigi jah, rahule ei jäänud endaga...

Korraldus nagu ikka asjalik ja konkreetne.

Usun,et seal oli tuulessõitjaid rohkem,autoparklas kõrval seisvas autos rääkis naine mehele,et keegi oli mingi tsikli tuules sõitnud.Eelmisel viimsi etapilgi nägin ise üht paari kes tuules panid.Võistlustega jäin vägagi rahule,nii enda sõiduga,kui ka korralduse poolega.Eelmisel korral viimsis oli keskmine 33,48,siis sel korral oli juba 35,07.Kuna olen alles üldse 3 kuud ratast sõitnud,siis on areng olnud korralik.Olen osalenud kõigil etappidel ja hea on võrrelda aegu ja enesetunnet tagantjärgi.Hetkel käin sõitmas pirtal seda ringi kus tuleb L.Ausi nim.võistlus ja seal tegin 90 km ajaga 2h55min,keskmine 30,75.Viimsi viimasel etapil oli sõidu keskel suht raske korra,aga mida sõit edasi siis seda paremaks läks ka olemine.Korraldajad võiks võtta kavasse ka yhe etapi mis oleks 20-30 km pikk ja see võiks olla ka viimane etapp.

Keeruliseks ja vägapalju raskemaks läheb areng üle 36-37kmh, kuna siis töötab juba kõik vägagi vastu, kuni sinnani saab suvalise trenni ja mõne lõigu pealt teha vabalt, ise olen selle tõestuseks. Nimelt olen suhteliselt kaootiliselt treeninud ja lõike teinud, ning no nagu kännu taga on areng, kui on lauge ja sile maa, siis 40kmh+ punnib isegi ära paarikümne km-sel lõigul (tuuleta, või ühtpidi vastu teistpidi tagant), kui juba viletsam teekate, mitmed pöörded ja tõusud (näiteks vana prn mnt etapp) siis 38kmh on juba raske tulema:-(

Ehk siis lühidalt, kui tahta nendel lühikestel juppidel hästi (esi 50 sees vähemalt) sõita, peab oma treeningud ja muidu sõitmised üle vaatama ja korrigeerima tulemusi toetavaks. Mina aga seda ei tee, kuna meeldib ka kommuteerida rattal palju mahtu, mis omakorda teeb aga organismi diisliks ja ei saagi olla särtsu ja kiirust sellisel juhul.

Alfonze kirjutas: Ehk siis lühidalt, kui tahta nendel lühikestel juppidel hästi (esi 50 sees vähemalt) sõita, peab oma treeningud ja muidu sõitmised üle vaatama ja korrigeerima tulemusi toetavaks. Mina aga seda ei tee, kuna meeldib ka kommuteerida rattal palju mahtu, mis omakorda teeb aga organismi diisliks ja ei saagi olla särtsu ja kiirust sellisel juhul.

TOP 50 on kuskil 35,4 kmh keskmist (Viimsi näitel), ei usu, et selle saavutamine mingit eritreeningut niiväga eeldab. Ma nüüd muidugi räägin jälle teemast, millest ma midagi ei tea:) Ise plaanin eraldistarti kasutada just treeninguna Elionide jaoks, niikaua kui see pole eesmärk omaette eritreeringuid ei tee ja sõidan ilma eraldistardi setinguta rattaga.

Kas keegi oskab kommida, milline vahe on võistluskummide ja kõige räigemate trenni kummide vahel? Kas see üldse väikeste kiiruste puhul mõjutab?

Hetkel on ju viimases Viimsi tabelis 50 koha kiirus: 37,83, arvestades suht rakseid olusi on see ikka väga hea number juba ja miski suvavend seda ei sõida tühja kohapealt.
Vana pärnu maanteel oli muidugi hoopis üle 39,5kmh, aga arvestades, et paarissõit, siis see mõjutab ka kindlasti.

Kummide vahest, mida raskem seda halvem sprindil pöördesse saada ja mida rohkem mustrit, vale segu jne. seda suurem veeretakistus. Parim variant oleks võimalikult kerge, hea veerevusega segust kumm. Sealt põhivahe tulebki, kuna võistluskummidel reeglina kaalusäästuks torkekindlust ja kulumiskindlust ohverdatud, kuid pidamine ja veeretakistus paremad. Kindlasti on mõju olemas ka väiksematel kiirustel, kuid mitte nii märgatav.

Alfonze kirjutas:Ja kui juba Viimsi rajal parandasid vana pärnu mnt sõidu kiirust, siis on areng olnud ikka korralik...

Vana pärnu maantee etapp oli mulle üks raskemaid. Pingutasin kõvasti, et saada keskmine 32kmh, kuid pingutasin alguses veidi üle, mis tegi teise neljandiku läbimise päris raskeks. Viimases neljandikus oli lihtsalt jõud otsas ja lihtsalt ei suutnud kiirust üle ~30-33kmh tõsta.

Mul tulemused sellised:
1. ei osalenud
2. Viimsi 1 - 29,86 kmh (koht 180/188)
3. Ääsmäe 1 - 31,25 kmh (147/154)
4. Filtri ja Tehnika tänav 2 - 30,57 kmh (101/113) (siin kukkus kiirus kõigil vist)
5. Viimsi 2 - 31,87kmh (139/153)

Ma alles mai lõpus alustasin rattasõiduga peale ligi 10 aastast pausi igasuguse spordiga. Seega on arenguruumi päris palju. Sellest ka ilmselt pidev paranemine. Küll mingil hetkel tuleb sein ette ja ilma spetsiaaltreeninguta enam ei saa.
Hetkel käin sõidan üksi. Vahel maanteel, vahel linnas. Enamasti 30+ km korraga. Päris iga päev sõitmas ei käi, aga vähemalt üle päeva üritan käia. Ainus koht, kus üritan kangutada, on tõusud. Kõik vähegi väiksemad tõusud üritan niimoodi võtta, et kiirus ei langeks vaid säiliks või isegi tõuseks. Sellistel tõusude, nagu Lubja tõus, see muidugi ei õnnestu. Keskmine kiirus on enamasti ~25-28 kmh.

Mul polegi eesmärki kuhugi kõrgele jõuda. Sõidan lihtsalt selleks, et see mulle meeldib ja aitab natukenegi ennast vormis hoida istuva töö kõrvalt. Võislemas käin põhimõtteliselt vaid selle pärast, et mõõta oma taset ja et sõidul oleks mingi eesmärk, ikka parem kui üksi kuskil sihitult sõita.
Kui keskmise umbes 35kmh kätte saab, olen mina ilmselt rahul. 40kmh jaoks tuleb ilmselt juba liialt spetsiaalselt treenima hakata ja ka varustuse hind hakkab eksponentaalselt kasvama. Ilmselt peab ka oma kaalu veel omajagu langetama, kui tahaks 35kmh+ kiirusi saavutada. Seega kõrgeid eesmärke ma omale ei sea. Tippu jõuda ei soovigi (kui just mingi hetkel ei avasta, et ma selleks on täiesti reaalne võimalus - siis võib kõik muutuda, muidugi vanuses 30+ on selleks ka ilmselt selgelt hilja).

Kui eesmärkidest rääkida, siis mõistlik ongi ilmselt seada omale vähe väiksemaid ja reaalsemalt täidetavaid eesmärke. Väga kauge ja kättesaamatu eesmärk hakkab lõpuks motivatsiooni tapma. Minu praegune eesmärk on saavutada keskmine 32kmh ja kiiruse missiooni esimene järk kätte saada. Ma usun, et Ääsmäel on see täiesti teostatav. Eriti veel siis, kui õnnestuks omale paariline või terve meeskond leida. Kes sõidab keskmist ~30-32kmh võib ennast pakkuda, lähme lihvime seda rada enne võistlust ja teeme hooaja parima sõidu

Üks küsimus mis mind veel vaevab, on talv. Mis saab talvel ja kuidas talvel ennast edasi arendada, et kevadeks taandaerengut ei tekiks? Velotrenazööride nühkimine mulle väga ei meeldi, vabas õhus rattaga sõitmine on täiesti teine asi. Võibolla prooviks suusatamist? Tartu maratonil osalemise peale olen juba aastaid mõelnud, kuid vormi ja varustuse puudumine on selle siiani vaid mõtteks jätnudki.

Alfonze kirjutas:Kummide vahest, mida raskem seda halvem sprindil pöördesse saada ja mida rohkem mustrit, vale segu jne. seda suurem veeretakistus. Parim variant oleks võimalikult kerge, hea veerevusega segust kumm. Sealt põhivahe tulebki, kuna võistluskummidel reeglina kaalusäästuks torkekindlust ja kulumiskindlust ohverdatud, kuid pidamine ja veeretakistus paremad. Kindlasti on mõju olemas ka väiksematel kiirustel, kuid mitte nii märgatav.

Ja siit tulebki kohe vahe sisse, mis on sinu eesmärk?
Kui sõidad lõbu pärast ja käid vahel võistlemas, siis pole mõtet võistluskummi osta.
Kui võistlused ja koht võistlusel on oluline, siis peaks võtma kahed edadi jooksud või lausa kaks eraldi ratast. Üks niisama sõitmiseks/treenimiseks ja teine võistlemiseks. See jällegi viib kulud kordades suuremaks.
Mida rohkem sekundeid võita tahad, seda kallimaks läheb. Mida kõrgemale kohale jõuda tahad, seda kallimaks iga sekund (või kümnendik) läheb.

Ma ise olen otsustanud, et enne kui kiirus vähegi arvestatavale tasemele ei jõua, ei ole mõtet varustusse investeerida. Trenniga saavutatavad sekundid tulevad kõvasti odavamalt kätte, kui parema varustuse soetamisega. Kui trennist enam suurt midagi tulemas ei ole, siis võib paremat varustust otsima hakata ja sedagi vaid siis, kui sellega on võimalik oluliselt kõrgemale jõuda.

Viimase lõigu juurde sobib hästi tsitaat ühest müügiteemast:

TONN kirjutas:P.S. Sõitsin Tallinna maratoni teise rattaga ja kaotasin 100 kohta, nii et, kui tahad 100 kohta tulemust parandada, võta Fuji! Kui muidugi juba oled esisaja tegija, siis ilmselt võidad.

Alfonze kirjutas:Hetkel on ju viimases Viimsi tabelis 50 koha kiirus: 37,83, arvestades suht rakseid olusi on see ikka väga hea number juba ja miski suvavend seda ei sõida tühja kohapealt.
Vana pärnu maanteel oli muidugi hoopis üle 39,5kmh, aga arvestades, et paarissõit, siis see mõjutab ka kindlasti.

ilmselt olin selleks ajaks liiga palju õlut joonud, et nii viltu vaatasin:)

eks katsetan selle tempo sõidu ära ja siis vaatab kuidas meeldib. kui meeldib siis vähemalt enam-vähem jooksud, kummid ja eraldi lenks tuleks otsa. jooksude osas peab mõtlema, sest selles olen kindel, et ühegile rattarallile küll ei lähe, täiesti pointless (IMHO).

... ja natuke lugemist raha ja eraldistardi varustuse seosest

http://www.cyclingtipsblog.com/2010/04/ ... equipment/

Milline on tavaliselt TT ajal keskmine kadents? Ja milline tavalisel kulgemisel?