velo.clubbers.ee

Jou teadjad mehed kel kogemusi rohkem kui minul,,,,lugege,,,,kiitke heaks või tehke maha

kolm aastat tagasi tekkis huvi rattasõidu vastu ja nüüd ei saa enam kuidagi pidama:)))
mis on iseenesest hea!!!

Aga kuidas ja kui palju peaks tõstma koormusi, et enne hooaja algust haamrit ei saaks,,selles on küsimus?

minu varasemad aastad: 1. aasta ~500km
2. aasta ~3800km
Ja sellel aastal plaanis sõita ~ 7500km millest 3500km on põhjaks alla juba sõidetud(nov;dets;jaan;veebr.)
Kui neli kuud olen lasknud madalal pulsil 110-140l/m siis nüüd peaks juba ka lävel treeningud tegema hakkama
ja siin minu märtsi -aprilli plaan:

ownzone 128-165l/m

E. 1 tund pulss avg ~ 125
T. Interval 30min sooja 6*5min lõiku (lõigu vahe 2 min) lõdvestus 20 min ( lävel trenn)
K.1tund pulss avg ~125
N. puhkus
R. hommik: 2h pulss avg~120 õhtu: Interval 30min sooja 20*40 sek vahe 20s 15 min lõdvestus
L.puhkus
P. 4 tundi avg ~120

Esimene nädal on nüüd selle plaani järgi tehtud ja tunne on veel suht ok!!!

aga väike hirm on , et järsku olen mais kui võistlema hakkan niiviisi küpse:((((
HAAMER ,,,,,see ju tuleb järsku
põhiline küssa on see kas on mõtet tõsta mahtu ja koormust ühe aastaga 100%
Või on ikka nii, et SÕIDA JA ÄRA MÖLISE!!!!!!!!!!!!!!

mix sa märtsi algul lõike teed? kas treeningkoormuse tõstmine 100% natuke liiga suur amps ei ole?

mis klassis võistled? mis on eesmärgid?

Kõigepealt - mis on eesmärk?
Vist võistlustel esikohti noppida nagu ma näen. :)

Kas eelmistel aastatel oled ka võistelnud või see on esimene selline hooaeg?

Kui sa oled tõesti viimased 4 kuud nii usinalt mahtu teinud siis nüüd intensiivsust tõstes ei tee sa endale liiga ja maikuu võistlustel on väga hea minek. Aga ka augustis ja septembris on veel võistlused. Selleks ajaks võib tõesti jaks otsas olla või vint üle keeratud.

Frieli järgi tuleb paika panna enda jaoks, mis on A-kategooria, mis B ja C võistlused ning kogu aastaplaan sättida A võistluste järgi. Kui sinu jaoks tähtsad asjad on ainult maikuus, siis lase käia.

Kirsa kirjutas:Kui sa oled tõesti viimased 4 kuud nii usinalt mahtu teinud siis nüüd intensiivsust tõstes ei tee sa endale liiga ja maikuu võistlustel on väga hea minek.

Nõustun väitega juhul kui teema algataja on looduselt nii palju saanud, et võtab ilma treenimata kohti esikolmekümnes või on tegelenud aastaid mõne muu vastupidavusalaga (suusatamine, jooksmie jms) vähemalt 300 tundi aastas. Ei saa kindlalt väita, kuid arvan, et lihtsalt andekusest ei piisa, et tugitoolist startides sellise koormuse kasvuga kaasneks sportliku saavutusvõime pidev kasv ja säiliks tervis.

See oli nüüd vastava hariduseta ainult kaheaastase staa?iga harju keskmise harrastaja arvamus.

Ootan huviga esimeste võistluste tulemusi.

Tore, et asi leidis kohe nii suurt vastukaja!!!!!

Jep,,,, sportlik taust varasemas perioodist on täitsa olemas ja 10 tundi trenni nädalas ei ole iseenesest probleem
aga küsimus ongi selles kas tuua treeningutesse ka juba lõigud sisse või on veel liiga vara?
mulle endale lihtsalt tundub, et vaikselt võiks juba anaeroobsel lävel veidi kangutad.
max pulss mul 191
märts -aprill võiks ju juba nagu tõmmata lühikeseks ajaks sinna 170 kanti
VÕI KUIDAS?


Võistlused!!!!
Eelmine aasta võtsin osa Elioni sarjast,,, kohad 300-400
Mingi proff ei ole,,,,mulle lihtsalt meeldib rattaga sõita
,,,ja kui juba sõita siis mingi eesmärgi peaks ju ka püstitama!!
minu eesmärk on mõnel elioni etapil 150 sisse tulla,,,, siis olen väga häppi küll:)

vanus ei paista ikka välja kuid max pulsi järgi tuletades 30 kanti (eriti umbkaudne lähenemine). Kas treeningpiibel on juba olemas? kui ei siis raamatupoodi minek. profiili vaadates tundub, et kilomeetreid kogud ka baigiga. märtsi alguseks pool planeeritavast kilometraazist lubab planeerida hooaja lõppu juulisse. minu arusaamist mööda tasub intensiiviga oodata ja koguda kilomeetreid edasi.

kindlasti seda plaani järgides ei õnnestu sul hooaja vältel head joont hoida

Mulgimaratoniks võid olla heas hoos võibolla ka kõrves aga edasi ma sinu peale ei panustaks

lõigutrennidega peab olema väga ettevaatlik nendega kipuvad harrastajad liialdama
kõige parem lõigutrenn on võistlus
soovitus oleks asja rahulikult võtta ja nüridat tööd teha(rahulikud pikad trennid 120-140 pulsiga) hooaja alguses kaasa teha mõnel mnt võistlusel küll sealt kiirus ja särts tuleb ja usun et koht saja sees ei ole mägedetaga
rattasport tahab saada nüridat ja tuima treeningut kevadel saan aru et oleks isu juba vajutada aga tuleb ennast tagasi hoida
pealegi on hea näide meie eliit maratonimeeste ja naiste tegevusest kõik sõidavad rahulikult ilma igasuguste lõikudetta ja alles nüüd lähevad laagrisse kus tehakse samuti mahutrenne ja võistlema hakkavad alles aprilli keskel

viimases "sporditähes" (või oli eelviimases) oli juttu eesti pikamaajooksjate treeningust. uus koondise vanemtreener enn sellik rääkis, et tehakse väga kõrge pulsiga sügisel-talvel trenni ja siis üritatakse sama pulsiga kevadel-suvel võistelda ja pillas sellise lause - tundub nagu kardetakse madala pulsiga trenni teha.
kokkuvõttes tahtsin öelda seda, et intervallidega vist veel vara alustada jah.....

Ok !!!!

tundub, et "asi" jõudis kohale.

loksutaks siis plaani paika:

E. 1 tund pulss avg ~ 125
T. 2 tundi pulss avg~125
K.1tund pulss avg ~125
N. puhkus
R. 2 tundi pulss avg ~125
L.puhkus
P. 4 tundi avg ~120

kuidas nii oleks?

tore vaadata et meestel asi tõsine ja tahavad midagi tõsist teha

pigel soovitaks mitte stamp nädala plaani vaid liikuvat st. nädalate mahud ei ole ühesugused vaid kasvavad ja siis võtta puhkenädal(nt.kolme puhkepäevaga ja ilma mahutrennita) oleks kasutegur veelgi suurem

esimene asi mis mulle ei sobiks on enne mahutrenni puhkepäev
tuleks teha ikka väikese sutsu nt1h

teine asi oleks puhkepäev teis. kui pikem trenn on pühap.
esmasp. kerge lõdvestus
teine puhk. päev nihutada reedesse
siis paistaks asi juba ilusam

samas katsetaks nt. et laup. 2h ja pühap.3h oleks see ka hea vastupidavuse suurndamiseks

niiet varjante mitmeid peaasi et isu on küll siis ka tulemused tulevad

Ja veel. Mina ei paneks märtsi ja aprilli ühte patta. Märts on ikkagi mahukuu, aga aprillis saab juba metsa minna ja mäest üles/alla sõitmine ongi maastikuratturile üks õige intervalltreening.

Kirsa kirjutas:Ja veel. Mina ei paneks märtsi ja aprilli ühte patta. Märts on ikkagi mahukuu, aga aprillis saab juba metsa minna ja mäest üles/alla sõitmine ongi maastikuratturile üks õige intervalltreening.

päris nõusse ei jääks
tegemist vähese treenitusega harrastajaga ja selline treening ei pruugi tallle hästi mõjuda pika hooaja jooksul

loomulikult teine asi sõidunaudigu saamises mida keelata ei saa mõnus vahel metsas hullata

MEES TEAB MIS MEES TEEB

edgari kirjutas: päris nõusse ei jääks
tegemist vähese treenitusega harrastajaga ja selline treening ei pruugi tallle hästi mõjuda pika hooaja jooksul

loomulikult teine asi sõidunaudigu saamises mida keelata ei saa mõnus vahel metsas hullata

MEES TEAB MIS MEES TEEB

Isegi mina lähen aprillis metsa oma 500 või 1000km pealt.
Ega siis täiega ei pea kangutama. Aga mäkkesõitmine ja sealt alla laskumine on maastikuratturi kogu asja sisu.

23. aprilli paiku on näiteks Saku 100 ja 17. oktoobri paiku on viimane sügiskross - paratamatult tuleb treening ja võistlus kuidagi sobitada.

jee, ongi jutt jõudnud juba treeningu periodiseerimise ja tsüklite juurde. mis need olid - makro-, mikro- ja mesotsükid? sellest peaks ka friel oma piiblis kirjutama. paar aastat tagasi olid ka saksa Bike ajakirjas mingid näidistsüklid. classic aga ikkagi - järgmine sõit on raamatupoodi kui veel käidud pole.

vastuseks kirsale - palju on neid kõvu maastikurattureid kes aprillis metsas kangutavad? no ok, mingit funi vahest teevad. enamus aprillist mõõdavad mehed-naised ikka asfalti maantekaga. või siis baigiga kui maanteelõikurit pole.

Kirsa kirjutas:

edgari kirjutas: päris nõusse ei jääks
tegemist vähese treenitusega harrastajaga ja selline treening ei pruugi tallle hästi mõjuda pika hooaja jooksul

loomulikult teine asi sõidunaudigu saamises mida keelata ei saa mõnus vahel metsas hullata

MEES TEAB MIS MEES TEEB

Isegi mina lähen aprillis metsa oma 500 või 1000km pealt.
Ega siis täiega ei pea kangutama. Aga mäkkesõitmine ja sealt alla laskumine on maastikuratturi kogu asja sisu.

23. aprilli paiku on näiteks Saku 100 ja 17. oktoobri paiku on viimane sügiskross - paratamatult tuleb treening ja võistlus kuidagi sobitada.

loomulikult ei ole ole mina see ainuõige ütleja mis õige ja mis mitte
kõige tähtsam on saada see nauding mida rattasõit pakub ja eks igaüks õpib ikka oma vigadest

TULD ja ärge seljataha vahtige

Ma proovin ka tarka sõna öelda. Esiteks, vaikset võiks juba kõrgema pulsiga trenni teha, nii nädalas ükskord, siis ülejäänd teed mahtu, aga mahu trenn ei pea ka koguaeg olema avs 125-se pulsiga, vahepeal anna mingi 150 umbes. Tegelt, minuarust 125 lööki on vähe mahu tegemiseks, mingi 145-150 oleks norm.
See piibli järgi ütlemine, et kui praegu lõikudega alustad, siis Mulgis veel jõuad, aga ülejäänd hooaeg pees on küll vale. Esiteks on iga inimene erinev ja ei saa võtta, et keegi alustas märtsis lõigutrenniga ja juunis oli kööga. Kõige rohkem loeb ikka see, et vahepeal puhkad ja ei lase iga päev 170-se pulsiga. Ja peale võistlusi ka puhata ja veits kergemalt võtta. Keegi ültes, et paari nädalaga kruvid treeningu mahu üles ja siis annad järgi, ise saab ka praegu nii treenitud (küll mitte ratast, aga ikka vastupidavusala...) ja mitte aind 140-se pulsiga, vaid Toomel mäge joostud ja pulss sinna 170-180.

Mulle on küll jäänud mulje et aprilli lõpus on kõik juba metsas, aga vot siis. Aprilli alguses muidugi mitte.
Ja metsaminekut ma ei mõelnud fun-i pärast, vaid maanteel sa tehnikat ja säärelihast ikka ei treeni. Lisaks tuleb aprilli lõpus organismi juba harjutada kohe kohe algavate võistlustega.

Lauri kirjutas:Keegi ültes, et paari nädalaga kruvid treeningu mahu üles ja siis annad järgi ...

tundub, et ka sinul Lauri on raamatupoes käimata veel.
See on piiblis üks esimesi käske, et olenemata perioodist (v.a. ajastamine ja võistlus) vajutad 2-3 nädalat ja siis viimase nädala igal perioodil võtad mahu u.50% alla. Detailsed tabelid mahtude kohta olemas seal nii aastate, nädalate kui päevade kaupa.

Samas on tore näha üle pika aja foorumis ka treeninguspetsiifilist arutele. Sest mulle tundus et kõigil on juba raamat olemas ja polegi enam midagi arudada

Ja selle popi raamatu nimi on?

Läheks ka ise raamatupoodi.

tampico kirjutas:Ja selle popi raamatu nimi on?

Maastikuratturi treeningpiiblit mõtled või?

Lauri kirjutas:Ma proovin ka tarka sõna öelda. Esiteks, vaikset võiks juba kõrgema pulsiga trenni teha, nii nädalas ükskord, siis ülejäänd teed mahtu, aga mahu trenn ei pea ka koguaeg olema avs 125-se pulsiga, vahepeal anna mingi 150 umbes. Tegelt, minuarust 125 lööki on vähe mahu tegemiseks, mingi 145-150 oleks norm.
......Esiteks on iga inimene erinev ...... praegu nii treenitud (küll mitte ratast, aga ikka vastupidavusala...) ja mitte aind 140-se pulsiga, vaid Toomel mäge joostud ja pulss sinna 170-180.

panin su oma sõnad boldi. aga samas arvad, et 125 pole mahutrenni pulss. sina pole veel 20. su maksimum peaks olema 200+/- paar matsu. teemaalgataja maksimum on 190. kui isiklikku füsioloogilist eripära arvesse ei võta siis peab kod classic siiski kõik oma tsoonid ja läved 10 matsu madalama pealt kui sina.
Raulpoisi tsiteeritud Sellikut vbolla nooremad ei tea, tuulake 25-30 aastat vanas materjalis, teie vanematel on ehk sellest ajast olümpiaraamatud riiulis.

aga edgari suhtumine on õige, igaühe enda asi on, kas kuulata targemaid või mitte.

Jämedalt võttes 80% treeninguid aeroobses tsoonis (kuni anaeroobse läveni), 15% segare?iimis (anaeroobne lävi kuni maks hapniku tarbimine) ja 5% anaeroobses reziimis.

Kuna võistlused langevad reeglina suures ulatuses ka anaeroobsesse re?iimi siis kui võistluste arv teada, kus vaja niiöelda purakas panna, siis saab ka arvutada kui palju peab vastavas tsoonis trenni tegema, et anaeroobne treeningu protsent ei oleks üle 5.

Ehk siis mida rohkem sul on arendavas re?iimis treeninguid, seda rohkematel võistlustel suudad edukalt esineda.
Pulsomeetrisse tsoonid peale ja uhama

tahaks lisada, et minu arvates pole pulsisagedus mitte otsene, vaid kaudne kriteerium, mis võimaldab hinnata organismis asetleidvaid biokeemilisi reaktsioone.

maxspeed kirjutas:tahaks lisada, et minu arvates pole pulsisagedus mitte otsene, vaid kaudne kriteerium, mis võimaldab hinnata organismis asetleidvaid biokeemilisi reaktsioone.

Täiesti nõus. Kuid kui eelnevalt spordiarsti juures tsoonid määrata siis kõlbab igapäevaseks kasutamiseks täiesti. Vastupidavustreeningu jaoks hetkel sobivamaid vahendeid töö intensiivsuse hindamiseks treeningu käigus paraku vist pole. Samas niisama vööd kanda ja siis keskmist pulssi konstanteerida on samuti mõtetu.

MNJAH:
paistab et niipalju kui tegijaid niipaju ka meetodeid

arvan et sellest virr-varrist leiab igaüks endale sobivama meetodi mida ise täiustada

jääb mulje et rahvas teeb endale lihtsad asjad natuke keeruliseks
see hea raamat (kahjuks endal lugemata kuigi kodus olemas)on hea süsteemi õppeks aga selle järgi 100% lähtuda oleks natuke vale
tuleb lisaks arvestada mitmete muutuvate asjaoludega mis ei lase sul treeninguid plaanipäraselt teha(haigused,töö, lapsed, pere,jne)peale selliseid auke tuleb kindlasti targalt tegutseda et õigesse rütmi uuesti sissesaada

mis puutub näitesse maratonijooksuga siis siit ma ei julgeks küll asju ülevõtta
on au olnud Enn Sellikuga isiklikult rääkida jooksu ja rattasõidu treeningute iseärasustega ja jõudsime järeldusele et need on suht erinevad aga kui julgete siis lükake ümber ette tänades

kui võta kokku rattasportlase aasta siis jagaksin kolmeks
1.puhkus(eelmisest hooajast)
2. ettevalmistus(mahutrennid)
3.võistlushooaeg- kõige keerulisem aeg, mis sisuliselt otsustab kuidas sa liikuma hakkad (taastumine peale võistlust, puhkepäevad , õigete lõigutreeningute vajadus, rahulikud mahutrennid, jne.) need kõik asjad tuleb jooksvalt paika panna ja neid ei saa eriti pikalt planeerida

aga nagu ma arusaan on tegemist ikka tõsiste harrastajatega kes tahavad tugevaks saada aga peate endale siiski aru andma et te ei saa treenida nagu proffid sest enamus teiest teevad sporti töö kõrvalt ja kui võtate endale liiga suured eesmärgid jookseb varsti juhe kokku ja lõppeb see meeletu nauding mida te olete siiani rattasõidust tundnud olete
kindlasti on kohe ka teistsuguseid näiteid tulemas aga paraku olen näinud tegelasi kes natuke vindi ülekeerasid ja asi on lõppenud kurvalt

SPORT ON TERVISELE HEA v.a. PROFFISPORT

edgari kirjutas:MNJAH:
paistab et niipalju kui tegijaid niipaju ka meetodeid

....................

aga nagu ma arusaan on tegemist ikka tõsiste harrastajatega kes tahavad tugevaks saada aga peate endale siiski aru andma et te ei saa treenida nagu proffid sest enamus teiest teevad sporti töö kõrvalt ja kui võtate endale liiga suured eesmärgid jookseb varsti juhe kokku ja lõppeb see meeletu nauding mida te olete siiani rattasõidust tundnud olete
kindlasti on kohe ka teistsuguseid näiteid tulemas aga paraku olen näinud tegelasi kes natuke vindi ülekeerasid ja asi on lõppenud kurvalt

SPORT ON TERVISELE HEA v.a. PROFFISPORT

erikr kirjutas:panin su oma sõnad boldi. aga samas arvad, et 125 pole mahutrenni pulss. sina pole veel 20. su maksimum peaks olema 200+/- paar matsu. teemaalgataja maksimum on 190. kui isiklikku füsioloogilist eripära arvesse ei võta siis peab kod classic siiski kõik oma tsoonid ja läved 10 matsu madalama pealt kui sina.
Raulpoisi tsiteeritud Sellikut vbolla nooremad ei tea, tuulake 25-30 aastat vanas materjalis, teie vanematel on ehk sellest ajast olümpiaraamatud riiulis.
aga edgari suhtumine on õige, igaühe enda asi on, kas kuulata targemaid või mitte.

iga inimene ongi erinev ja see 220-vanus on suht jäigalt pandud valem, mis minu puhul paika ei pea, mul max pulss 194 (pole ei spordiarsti juures viimastel aastatel rohkem saand, ega ka võistlustel või lõiku täiega joostes) niiet pulsisagedust vaadates peaks olema suht õiged minu pakutud vahemikud. tavaliselt peaks mahutrennis pulsi alla 75% max-ist hoidma. Kahjuks pole ma treeningpiiblit ostnud ja sealt seda juttu lugend, vaid rääkisin, kuidas mul on. 125 lööki min on ju suht käimise tempo ja sellega eriti võhma ei treeni. Muidugi alustada tuleks madalate pulssidega, kui enne oled täiesti spordivõõras olnd, aga kui 3500 km on see hooaeg sõidetud, siis võiks natukene kõrgemate pulssidega sõita juba. ma ei räägi, et classic peaks nüüd minu juhtnööride järgi toimetama ja, et minu jutt on täiesti õige, aga nii on mind treenitud ja minu trennikaaslasi, kes ei ole just Eestis kõige nõrgemad jooksjad ja sellejärgi tundub, et minu teoorias (nu siis tglt ikka treeneri omas ) ei tohiks eriti midagi viga olla. Samas võib ju väita, et jooks ja ratas on kaks eri asja, aga vastupidavus on ikka vastupidavus ja selles suhtes vahet pole, kuidas seda arendada.

Jou jou nüüd läks küll kõik segamini nagu pudru ja kapsad:))))

aga....
huvitav ja hariv oleks lugeda kuidas keegi oma hooaja treeningud paika pannud on.
näiteks: kilte kavatsen hooajaga kokku kerida nii ja niipalju
Mahtu sõidan nii ja niipalju
Teravaid hakkan sõitma,,,,juba jaanuarist
Nädal enne võistlust sõidan ja söön vot nii!!!
võrreldes eelmise aastaga tõstan sellel aastal mahtusid X%-i
Ja veel oleks huvitav lugeda mingeid treeningutes tehtud "ämbreid".
näiteks sai mingi X hooaeg trennidega üle pandud ja kuidas siis august välja sai tuldud

selleks loed läbi kogu treeningufoorumi. siis saab ka selgeks, et selliseid soove on varem olnud ja et ega rahvas ikka ei räägi küll kõike välja

classic kirjutas: näiteks: kilte kavatsen hooajaga kokku kerida nii ja niipalju
Mahtu sõidan nii ja niipalju

treeningplaani ei soovita üldse km-des teha vaid ikka ajaliselt. kui teed plaani km-des siis ajaliselt võib erinevus olla suur. näiteks võtad plaani mahutrenni 100 km. tagantuulega sõidad selle läbi võib-olla alla 3 tunni. tuulise ilmaga aga võib-olla 4,5 tundi. mõtekas on lugeda tunde, sest ka sinu keha harjub 3 tunnise koormusega mitte 100 km-ga
ka profid teevad 5 tunnise otsa mitte 150 km. maht km-tes võib jääda sulle lihtsalt endale statistikaks.

classic kirjutas:aga....
huvitav ja hariv oleks lugeda kuidas keegi oma hooaja treeningud paika pannud on.

Kõik oleneb eesmärkidest ja võimalustest. Enamusel meist on lisaks spordile veel töö/kool/kodu/pere/lapsed/jne. Mina ei saa end 100% spordile pühendada ja seega ei saa ma ka 100% efektiivset traaningplaani koostada. Kuna võimalus treenida on suht kaootiline, siis tuleb seda vähest aega mõistlikult kasutada. Enda puhul olen jõudnud selgusele, et treeningul tehtud intensiivsus ei anna minu mahtude puhul mingit efekti. Intensiivsuse saan kätte võistlustel. Tunnetuslikult on parim efekt olnud treeningul lihtsalt sõitmine ja liigse pushimise vältimine. Võimalusel umbes 2h treeningud. Lühemad ei anna eriti midagi ja pikemad jälle on mõtetud. 2h sellepärast, et u. nii pikk on keskmine eesti võistlus. Mäkke sprindid ja väiksed laksamised on lubatud aga keskmine pulss peab raudselt kontrolli alla jääma. Hooaja mahtu olen lugenud kilomeetrites ja on jäänud ~5000-7000km vahele. Lisaks veel see, et minu mahtude puhul puudub sügav mõte ka igasugu spets toidulisanditel. Väiksed vitamiinikuurid on muidugi pimedtel aastaaegadel abiks. Mõistlik toitumine on siinjuures palju olulisem.

Algsele küsijale veel, et võimalusel soeta lisaks maanteratas. Avastad rattaspordis hoopis uue tahu

Ja selleks, et mitte aastaringsest rattasõidust ära nüristuda, võiksid tegeleda ka mõne muu spordialaga nt suusatamise, jooksmise või jõusaalis käimisega. Vaimne väsimus ja tüdimus võivad kogu su rattahuvi kiirelt ära kaotada. Minul on küll hooaja lõpuks rattast selline siiber, et võiksin raami kohe pooleks saagida. Aga kui oled talvel tegelenuda muude spordialadega ei jõua sa kevadet ära oodata, et ratas värsket õhku hingama viia

mis pulsitsoonis seda nn põhja ladumist peaks tegema. kas esimeses või teises? st kas taastumise või aeroobse tsooni pulsiga?