velo.clubbers.ee

Viimasel 3-4 rattasõidul (2 nädala jooksul) on tekkinud keskmisest suurema intensiivsuse korral (valdavalt just siledal maal, mitte mäkke ronides) ebameeldiv pistmine kõhu parempoolsele alaosale. Täpselt nagu kunagi kooli ajal keskmaa jooksudel. Tempot järgi lastes jääb ka pistmine järgi.
See aasta olen sõitnud 2,5 kuud (~1300km) ning varem pole pistnud. Eelnevate 6-7 aasta jooksul on kehaline aktiivsus suht põdur olnud.
Esimese 20min jooksul sõidan rahulikult... joon 15-20min intervallidega, täis kõhuga sõitmas ei käi. Samas pole ka üldine tempo viimase paari nädala jooksul üles läinud, mis siis põhjustaks pistmist. Mida ma valesti teen?

Kui sa alles esimest aastat sõidad, siis sa pole lihtsalt harjunud suurema intensiivsusega veel ja sellepärast hakkab pistma.

Muidugi üks variant on veel - sadul on liiga kõrgel.
Sellisel juhul tulebki pistmine välja ainult tasasel maal kõvemini sõites.

1-2mm madalamale on sellise asja puhul juba kõvasti abiks.

mul oli kunagi umbes sama jama. aitas see, kui kuu aega hoidusin üle keskmise intensiivsusega trennidest. vbla su maks või muu siseelund vajab aega, et mõnest mikrovigastusest paraneda. ja kui üha uuesti ja uuesti katsetada, kas pistma hakkab või mitte, siis tavaliselt hakkab piltlikult öeldes lööb pingutusega kaasnev suur "surve" korgi uuesti ja uuesti eest ära, ning nn. armkude ei jõua moodustuda.

Intensiivsust küll viimasel ajal oluliselt tõstnud pole, aga ehk on siiski väikesest puhkusest abi.
Samas sadulaga olen eksperimenteerinud natuke ning eilsel sõidul ~10 min enne pistmist tõstsin just sadula ~1cm kõrgemale ja sõit muutus mugavamaks. Eks ma proovin allapoole tagasi lasta.

Isegi mootorrattaga sõites võib pistma hakata. Seda ebatasasel teel ja täis kõhuga sõites.

mind kimbutab selline kõhuvalu pea igal võistlusel.
tavaliselt algab kusagi peale poolt etappi ning järgi
ei jää enne kui saan natuke hinge tõmmata.
igaljuhul väga ebameeldiv on nii sõita aga midagi
ei oska ette kah võtta.

Endalgi sama probleem kui suur koormus taga. Spordimeditsiini keskuses mure kurtes soovitas M.Lepik selga sõidu ajal aegajalt sirutada. Kuna sõiduasend on mul suhteliselt madal ja kasv pikk siis ta arvas, et põhjuseks võib olla miskite soonte vms. kokku pigistamine mille tagajärjel maks korralikult funktsioneerida ei saa.
Kui peale sõitu selili visata ja "kõhtu venitada" (näiteks pooltäis sisekumm kokku murda ja selja alla panna) siis annab pistmine kiirelt järele.

camp kirjutas:Endalgi sama probleem kui suur koormus taga. Spordimeditsiini keskuses mure kurtes soovitas M.Lepik selga sõidu ajal aegajalt sirutada. Kuna sõiduasend on mul suhteliselt madal ja kasv pikk siis ta arvas, et põhjuseks võib olla miskite soonte vms. kokku pigistamine mille tagajärjel maks korralikult funktsioneerida ei saa.
Kui peale sõitu selili visata ja "kõhtu venitada" (näiteks pooltäis sisekumm kokku murda ja selja alla panna) siis annab pistmine kiirelt järele.

jah ...nii ta on...kui saab siledal veidi selga sirutada siis jääb vaiksemaks
kuid kui ei saa päris korralikult sirutada siis niikui andmiseks läheb
on valu ruttu platsis.
lugesin ka stamina jooksuklubi lehelt et pistmist võib tekitada
ka näiteks nõrgalt arenenud kõhulihas(seal on ka muid häid nõuandeid).endal ei julgeks seda kahtlustada....aga võibolla tõesti on nii.

kas just kõhulihas aga pigem vahelihas ei ole harjunud nii suure koormusega..

Pistmine selle vanas tähenduses on tingitud põrna verd täis valgumise ja rappumise tulemusena. See juhtub tavaliselt peale sööki liiga ruttu trenni minekust. On veel rida põhjuseid miks põrn verd täis valgub, aga see läheb juba liiga meditsiiniliseks kätte ära


ah jaa... unustasin, et siit ka ütelus, 'pista vastu'. Nii surutakse põrna peale ja kui seda õigesti teha, pigistab põrnast verd vähemaks ja vaevused vähenevad.

Nero

http://www.stamina.ee/index.php?adviceID=2

Leitsin sellise loo siis.

Rattaga sõites küll kunagi pistmise kogemust ei ole, aga eelmine aasta Sügisjooksul hakkas kohe stardist pistma ja siis jooksin 5 km nii aeglaselt, et vanaemadki jooksid mööda
Seejärel hakkasin vaixelt tempot tõstma ja kui 8 km sain aru, et olen üle saanud, siis tulid 2 viimast kilomeetrit nagu Sprinteril
Ega see oli elu esimene 10km jooks kah, starti sai mindud niisama, Soome sõit saada, mis kasutamata siiski jäi
Jube oli jah, et praktiliselt 100m hakkas pistma, võib-olla oli väike närv sees ning midagi ei olnud õieti kehas tänu sellele.

kas keegi siin foorumis kirjutanutest on pistmise vastu mingi lahenduse leidnud? mul endal sama lugu ,et peale kiiret starti umbes 10 kilomeetril hakkab paremal kõhus pistma. kui siis tempo alla lasta annab järgi aga samas sõidab 100 meest kohe mööda. kui proovida tempot tõsta siis tekib ka pistmine uuesti ja nii siis tulebki 80-90% peal lõpuni venida.

Vähene treenitus - keha pole pingutusega harjunud.
Kui sul on juba korralik põhi all, siis tuleks ka trennis teha mõned täiega andmise lõigud - harjub organism pingutamisega ja võistluse ajal enam ei pista.

Pistmise ühe põhjusena olen kuulnud ka intensiivset suu kaudu hingamist. Meditsiinilist seletust siia anda ei oska.

Lihtsa lahendusena pistmise vastu soovitatakse hingamist nina kaudu sisse ja suu kaudu välja. Intensiivsel liigutamisel võib nina kaudu olla algusel harjumatu (vähe õhku nagu tuleb), aga harjub ära. Minu puhul see meetod igatahes aitab pistmise vastu.

Olen kuulnud et pidi vahe olema kas hingad kõhuga või rindkerega. Ehk siis kas selili olles ja hingates tõuseb rindkere või kõht. Ei mäleta kumb pistmise seisukohalt küll parem oli kuid võib ju trennis proovida

kb007 kirjutas:Olen kuulnud et pidi vahe olema kas hingad kõhuga või rindkerega. Ehk siis kas selili olles ja hingates tõuseb rindkere või kõht. Ei mäleta kumb pistmise seisukohalt küll parem oli kuid võib ju trennis proovida

Heh Mehed hingavad vaikimisi "kõhuga" ja naised "rinnaga". Tõsiselt.

Kirsa kirjutas:Vähene treenitus - keha pole pingutusega harjunud.
Kui sul on juba korralik põhi all, siis tuleks ka trennis teha mõned täiega andmise lõigud - harjub organism pingutamisega ja võistluse ajal enam ei pista.

on ju nagu tehtud ka neid lõike, näiteks kolmapäevakud on ju väga kõrge pulsiga ja elionid ka ju . nädalas korra olen lisaks baigiga metsas ikka kiiremaid otsi teinud, + 3-4 korda nädalas sellise madalama pulsiga pikemad 1,5-2 tundi sõidud. see pistmise teema on hakanud kimbutama just alates tallinna elionist, enne oli ok. äkki on ületreenitusega tegu? samas nagu oluliselt pole treenigmahtu sel hooajal ,võrreldes eelmisega ,tõstnud kui siis talvine ÜKE oli võibolla vähe mahukam.

UrmasL kirjutas:Heh Mehed hingavad vaikimisi "kõhuga" ja naised "rinnaga". Tõsiselt.

Kas see polnud nii et lapsed kõhuga ja täiskasvanud rinnaga? Seda peab harjutama mingis rahulikumas olekus, trennis alustades on suht keeruline ümberlülitada. Seost pistmisega ei garanteeri.

Nero kirjutas:Pistmine selle vanas tähenduses on tingitud põrna verd täis valgumise ja rappumise tulemusena. See juhtub tavaliselt peale sööki liiga ruttu trenni minekust.

Tõmbaks veel vana teemat edasi. Mind on vaevanud paremal pool kõhus pistelised valuhood sel aastal nii viljandi kui tallinna SEC-i viimasel neljandikul. Valud enam vajutada ei lase, vaatamata sellele, et jõudu ju nagu oleks. Siin läheb nüüd mitukümmend skalpi minust uuesti mööda. Järgi jääb valu KOHE peale finishit. Vähese ega liigse trenni arvele ei ole nagu otsest põhjust panna, küll aga võiks vist söögi-joogi üle vaadata. Enne üritust läheb hommikul selline keskmises mahus hommikusöök ja enne sõitu nii veerand tundi üks banaan ja poole liitri kanti midagi vedelat (mida ja kuidas enne sõitu üldse süüa-juua?). Nendel viimasel kahel üritusel on kulunud võrreldes varasemaga oluliselt vähem jooki (lihtsalt polegi teab mis janu), mulgis 0,7L ja kõrves nii 1L kanti kokku. Varem on ka üksikutel kordadel väikesed valud sõidu lõpuosas olnud aga see aasta kuidagi asi halvem justkui. On ettepanekuid, mida selliste jamade vältimiseks katsetada?

Lugesin kunagi RBR (RoadBikeRider) kodulehelt, et üks tavalisemaid põhjuseid on diafragma lihaste kramp/ülekoormus. Jooksjatel soovitati natuke tempot alla lasta ja suruda rusikaga paremale poolele ribide alla. Minul igaljuhul aitas.

Profülaktikaks soovitati teha diafragmat ja rindkere (ribide ümber ja vahel) lihaseid tugevdavaid harjutusi : rütmiline lõõtsutamine, suure jõuga sisse-välja hingamine, ratturitel veel talvel pukisõit "lutiga" jne. Proovi neid ja ehk leiad midagi, mis sulle sobib.