Jalgrattageenist lähtuv treening
Postitatud: 26. 01. 2019. 20:12
Pakutakse erinevaid geeniteste sportlike võimete väljaselgitamise kohta. Mina seda ei ostnud aga sain muudel asjaoludel teada enda kohta vastavad positsioonid ja nende tähendused treeningule. Õhku jäi veel küsimus, kas on olemas täiesti otseselt jalgrattasõiduga seostatav geen. Kõige tuntum spordigeen paistab olevat ACTN3, mis määrab ära, kas tegemist on sprinteri või kestvussportlasega. Kuigi siin jäi mulje, et kestvussportlase jaoks oli klaas lihtsalt tühi ehk geneetiline sprinter võib olla kestvussportlane aga kestvussportlane geeni järgi päris sprinter olla ei saa. Enesel leidsin ACTN3 osas täieliku sprinteri geeni RR. Nüüd on siis selge, miks ühtlaselt maanteel grupis sõita ei meeldi ja parema meelega tulistaks parem sageli tagant ette ja mäkke jne. Sellepärast siis ka lühikese maa jooksud eriti hästi õnnestuvad. Seesugused RR alleelid olevat igal viiendal inimesel. Selgub, et pikad mõnusad 'trennimatkad' tuleb ära unustada ja valida lühikesed jõhkrad jõulõigud. Siis pidi lihas kasvama nagu loomal. Ühel aastal nii ka tundus. Kui ainult pedaal enam küljest ära ei murduks. Mis oleks sprinteri plaan Tartu rattaralliks? Vist sama mis paljudel - sõita esimesed 15 km-ga nii kaugele ette kui võimalik mõtlemata kogu distantsile. 
Ja kui on ka kerge kaal, siis edasi ilmselt sprintida iga tõusu peal, mis tõusu moodi on ja kasutada ettepoole liikumiseks. Kui eesmärk on teha oma kiireks lõiguks 15 km, siis peaks ilmselt vastavat distantsi harjutama koguaeg aga see pole ju mingi lõigutrenn, mis väidetavalt peaks kestma kuni viis minutit ja kaugemale 3-4 km-st ei jõua.
Teine oluline ratturi geenigrupp on ilmselt seotud VO2MAX'iga ehk aeroobse võimekusega, mis peaks andma kestvust. Vastavad olulised geenid statistika järgi olevat näiteks NFIA-AS2, CRP, PGC1A, ADBR2, GLN27GLU, VEGFR2, RBFOX1. Venemaal pidi nende järgi sportlasi otsitama. NFIA-AS2, VEGFR2 ja RBFOX1 on mul samuti positiivsed, mis annab kestvust vähemalt hapniku saamise osas. Teisi kas ei osanud määrata käsitsi või ei olnud positiivsed. VO2MAX oli mul ka varem reaalselt kena 68, mis kõige eelnevaga klapib. Selles aeroobse võimekuse osas jäi ebaselgeks, et kui see on olemas, kas siis peab seda üldse veel treenima või mis eritaktika tuleks sõidul valida. Vist lubab see hoida head kiirust ka sprintide vahepeal. Ilmselt see on ka see koht, mis võimaldab üles mäkke sõita ja kohta parandada. Võib ka lisada, et kunagi krampe ega lihaste valulikkust laktaadist ei ole. Lihtsalt jõudlus langeb ja selle vastu peakski need 15-sed lõigud aitama... Kokku tunduvad head eeldused olevat ja praktikas raske sõita ei olegi. Puuduvad ilmselt täpselt õige treenimine, suur tahtmine ja julgus sõita.
Huvitav, kas keegi teab, milline treening sellistele eeldustele sobib?
Ja kui on ka kerge kaal, siis edasi ilmselt sprintida iga tõusu peal, mis tõusu moodi on ja kasutada ettepoole liikumiseks. Kui eesmärk on teha oma kiireks lõiguks 15 km, siis peaks ilmselt vastavat distantsi harjutama koguaeg aga see pole ju mingi lõigutrenn, mis väidetavalt peaks kestma kuni viis minutit ja kaugemale 3-4 km-st ei jõua. Teine oluline ratturi geenigrupp on ilmselt seotud VO2MAX'iga ehk aeroobse võimekusega, mis peaks andma kestvust. Vastavad olulised geenid statistika järgi olevat näiteks NFIA-AS2, CRP, PGC1A, ADBR2, GLN27GLU, VEGFR2, RBFOX1. Venemaal pidi nende järgi sportlasi otsitama. NFIA-AS2, VEGFR2 ja RBFOX1 on mul samuti positiivsed, mis annab kestvust vähemalt hapniku saamise osas. Teisi kas ei osanud määrata käsitsi või ei olnud positiivsed. VO2MAX oli mul ka varem reaalselt kena 68, mis kõige eelnevaga klapib. Selles aeroobse võimekuse osas jäi ebaselgeks, et kui see on olemas, kas siis peab seda üldse veel treenima või mis eritaktika tuleks sõidul valida. Vist lubab see hoida head kiirust ka sprintide vahepeal. Ilmselt see on ka see koht, mis võimaldab üles mäkke sõita ja kohta parandada. Võib ka lisada, et kunagi krampe ega lihaste valulikkust laktaadist ei ole. Lihtsalt jõudlus langeb ja selle vastu peakski need 15-sed lõigud aitama... Kokku tunduvad head eeldused olevat ja praktikas raske sõita ei olegi. Puuduvad ilmselt täpselt õige treenimine, suur tahtmine ja julgus sõita.
Huvitav, kas keegi teab, milline treening sellistele eeldustele sobib?