Vale raamisuurus ja sõiduasend
Kui mina 4a tagasi rattasõiduharrastust alustasin,siis tellisin endale 17,5" Trek Elite 9,8. Olen 183 pikk ja ei lühi- ega pikajalgne.Pidin kasutama 130mm lenksupikendust ja see polnud päris õige.Niiet 19.5" Treki võistlusgeomeetria on ka Ermole õige suurus.
Pikajalgsele sobib madalam raam ja lühijalgsele kõrgem ehk ärge seda munade kliirensit niiväga oluliseks pidagegi.
Pikajalgsele sobib madalam raam ja lühijalgsele kõrgem ehk ärge seda munade kliirensit niiväga oluliseks pidagegi.
Kuidas standardselt sadulakõrgust mõõdetakse? Ütleme kui mul peaks olema midagi 76 cm, siis kas ma mõõdan seda näiteks keskjooksu võllist (käpa tsentri poldist) piki sadulatoru mööda sirget kuni sadula keskosa pealmise pinnani? Või kuidas?priidik kirjutas:Kui see on paigas siis paned ka sadula kõrguse paika (x0.885) ja nüüd istud rattale
Tõstatan vana teema üles seoses raamivahetusega.priidik kirjutas: http://www.cyclemetrics.com/Pages/Docs/ ... mtable.htm
Seega on vaja teha veel nati tööd. Sellest tabelist saad hargivahe järgi sadula otsa kauguse keskjooksust cm-tes (saddle setback). See on tegelikult passatka alus, A ja O. Tabelis on hargivahe 84 puhul 7-8 cm, kuid ausalt öeldes on endal 6 cm peal sest tunnen et siis on rohkem powerit.
http://www.strawberrybicycle.com/frames-custom.htm
Enne kui vana raamiga ratta laiali lammutasin, mõõtsin loomulikult kõik ära. Sadula ninast lenksuni oli 57cm ja saddle setback oli 0! Samas põlv oli ilusti pedaalivõlli kohal, mis on minu arust ratta juures kõige tähtsam mõõde:
Pikkus on mul 174cm ja inseam 82cm. Priidiku linkidest aga loen et setback peaks mul olema 4-5cm!? ja sadulaninast lenksuni 54cm või vähem.
Uuel raamil on aga BB nihutatud muu raami suhtes kõvasti ettepoole, et ükskõik kui ettepoole ma sadulat ei nihutaks ikkagi ma ei saa sadulanina ja BB-d kohakuti - setback on 5cm. Tuleb välja et nii nagu peakski olema, aga nyyd on mul põlv pedaalivõllist kõvasti tagapool ja sadulaninast lenksuni on 55cm, mis nagu peaks olema parem kui enne 57cm, aga tundub minu jaoks lühike.
Kumb reegel on siis tähtsam, kas põlv pedaali kohal või sadulanina BB-st natuke tagapool?
Igatahes vana raamiga tundus jõuülekanne olevat väga efektiivne ja uue raamiga sõites hakkas selg valutama, sest asend on rohkem nagu sõudjal. Samas nikerdada oleks nagu parem ja eks uus raam tahab lihtsalt harjumist ka.
Need kaks asja ju omavahel otseses seoses. Liigutad sadula taha poole, liigub kohe ka põlve asend pedaali võlli suhtes tagasi
Mina teeks sinu olukorras nii, et paneks paika sadula keskjooksu suhtes, st. liiguta see soovitusliku 4-5cm. peale. Sõida mingi nädal ja siis proovi max. 5mm. kaupa liigutada. Sadula otsa ja keskjoosu vahe ei tohiks kohe kindlasti 0 olla. 174cm. pikkuse juures võiks see tõesti nii 5cm. olla.
Minul nt. see 7cm. (sadula kõrgus keskjooksust 73,5cm)
Sadula ninast lenksuni mõõt on ka minul soovituslikust 3cm. pikem. Oli nii eelmiste ja on ka praeguse raamiga.
Ideaalse asendi otsimine võtab aega. Lihtsalt ümber maja tiirutamine siin ei aita.
Mina teeks sinu olukorras nii, et paneks paika sadula keskjooksu suhtes, st. liiguta see soovitusliku 4-5cm. peale. Sõida mingi nädal ja siis proovi max. 5mm. kaupa liigutada. Sadula otsa ja keskjoosu vahe ei tohiks kohe kindlasti 0 olla. 174cm. pikkuse juures võiks see tõesti nii 5cm. olla.
Minul nt. see 7cm. (sadula kõrgus keskjooksust 73,5cm)
Sadula ninast lenksuni mõõt on ka minul soovituslikust 3cm. pikem. Oli nii eelmiste ja on ka praeguse raamiga.
Ideaalse asendi otsimine võtab aega. Lihtsalt ümber maja tiirutamine siin ei aita.
Jah on küll seoses, aga raamigeomeetria on selline, et kui sadula setback on 5cm, siis on ka põlv 5cm pedaalivõllist tagapool. :(Rivo kirjutas:Need kaks asja ju omavahel otseses seoses. Liigutad sadula taha poole, liigub kohe ka põlve asend pedaali võlli suhtes tagasi :!:
Mina teeks sinu olukorras nii, et paneks paika sadula keskjooksu suhtes, st. liiguta see soovitusliku 4-5cm. peale. Sõida mingi nädal ja siis proovi max. 5mm. kaupa liigutada. Sadula otsa ja keskjoosu vahe ei tohiks kohe kindlasti 0 olla.
Minu arust see põlv võlliga kohakuti on tähtsam, eriti kui loogiliselt ka mõelda.
Lisaks on see häda et sadul on mul juba nii ette lükatud kui relsid lubavad - rohkem ei anna lihtsalt.
Kas võib asi sõltuda ka sadula kujust?! Minu sadul on väga pikk ja väga pika ninaga, mida ma ei kasutagi, istun suhtkoht tagumise otsa peal. Et eelnevat arvestades võib setbacki väiksemaks panna?
Meenuta mida kevadel Karksis passatka kohta räägiti.Kirsa kirjutas:Kumb reegel on siis tähtsam, kas põlv pedaali kohal või sadulanina BB-st natuke tagapool?
Kui ma õieti mäletan siis järjekord mida sättida oli sadula kõrgus, siis sadula asend (põlv pedaalivõlli joonel) ja seejärel lenksu kaugus sadulast.
siin üks mees üritab näidata KOPS - Knee Over Pedal Spindle geomeetrilist põhjendamatustKirsa kirjutas: Minu arust see põlv võlliga kohakuti on tähtsam, eriti kui loogiliselt ka mõelda.
http://sheldonbrown.com/kops.html
ehk siis see võib juhuslikult hea passatka anda, aga mitte selle tõttu et "selles asendis on kõige suurem jõud". nagu Kirsa ütles, on sadul taga olles nagu aerutamistunne. tegelikult mõjub sadulatoru tõusunurk (ehk siis ka setback) isteasendi seljapaindele. tahanihutatud sadulast tingitud suurt seljapainet saab muidugi korrigeerida kõrge lenksuga, aga see pole aerodünaamiliselt õigustatud. vastupidine teguviis - sadul ette ja lenks alla, aga toob koormuse kätele.
seepärast on nii, et lühikesed distantsid sõidetakse sadul ees, lenks all,
pikemate puhul siis käte mugavusele mõeldes vastupidi.
kirsa, proovi sadulapulk teistpidi pöörata- kinnitus ettepoole, või osta kõver sadulapost.
Vabandan juba ette, kui see teema siin ainult mnt ratturitele on, kuid kas kuskil oleks mingit sama head tabelit, kui see http://www.strawberrybicycle.com/frames-custom.htm ka mtb jaoks. Aitähh
http://www.wrenchscience.com/WS1/default.aspalar kirjutas:Vabandan juba ette, kui see teema siin ainult mnt ratturitele on, kuid kas kuskil oleks mingit sama head tabelit, kui see http://www.strawberrybicycle.com/frames-custom.htm ka mtb jaoks. Aitähh
Seal saad valida kõikide rattatüüpide vahel.
Ma küll ei leidnud sellelt lehelt ühtegi viidet selle kohta, kus oleks näidatud, mis need põhilised vahemaad peavad olema mtb puhul, küll aga oli sealt võimalik osta erinevaid raame. Ehk saadad täpsema lingi.Rivo kirjutas:http://www.wrenchscience.com/WS1/default.asp
Seal saad valida kõikide rattatüüpide vahel.
Vt paremat ekraani serva:alar kirjutas:http://www.wrenchscience.com/WS1/default.asp
Ehk saadad täpsema lingi.
WS Sizing System ::
Get fit for Road and
Mountain Bikes!
Tööpaeval, kui ilm ilus, sõidan 5 km. Puhkepäeval olen korduvalt teinud lausa 7 km.
Sealt saadki nö. rusikareeglid, kuidas asend paika panna. Nüüd aga sõida paar trenni, ennem kui midagi muutma hakkad. Seljale ei pruugi uus ja õige asend asialgu meeldida. Kui aga seljaga ebamugavused jätkuvad, tuleb ilmselt stemmi kallale minna. nt. teistpidi, rõngaid juurde või ära võtta, aga võibolla hoopiski pikem või lühem isend panna.alar kirjutas:Nii, suured tänud vihjete eest- leidsin asja ülesse ja sättisin juba ka ratast ja olemine muutus palju mugavamaks (käed enam ei surnud sõidu ajal ära, küll aga selg on endiselt kahtlane).
a kuidas see stemmi pikkus juhitavust mõjutama hakkab? Mul praegu tundub ka, et stemm oleks nagu liiga pikk või, et käed on nagu liialt pikalt sirgelt ees. Samas kui nüüd see originaalis rattaga olnud stem lühema vastu vahetada, et mis siis juhitavuse seisukohalt muutub? Need stemmi tõusunurgad/kraadid on ka kõigest ainult enesetunde küsimus või kuidas need ka juhitavusega seotud on?
Lühem stem = närvilisem ratas
Ehk siis juhtraud/ratas on tundlikum selle suhtes, mida kätega teed, tagasiside rattalt parem. Et paremini aru saada mis toimuma hakkab, kujuta ette kahte olukorda: a) lenks on otse steereri toru otsas, b) stem on pool meetrit pikk - tegelik erinevus ei ole nii drastiline, aga kui oskad äärmusi ette kujutada, siis saad aru mis suunas muutus toimub.
Ehk siis juhtraud/ratas on tundlikum selle suhtes, mida kätega teed, tagasiside rattalt parem. Et paremini aru saada mis toimuma hakkab, kujuta ette kahte olukorda: a) lenks on otse steereri toru otsas, b) stem on pool meetrit pikk - tegelik erinevus ei ole nii drastiline, aga kui oskad äärmusi ette kujutada, siis saad aru mis suunas muutus toimub.
Viimati muutis Villem T, 03. 08. 2005. 09:01, muudetud 1 kord.
Kahvleid on erinevaid - kui saad kahvli sellise rattamudeli alt mida ka amordiga pakutakse peaksid omadega mäel olema. Kona P2 kahvlid on säänsed näiteks.mosu408 kirjutas:Tekkis tahtmine odav amort hoopis kahvli vastu vahetada ja tekkis selline küsimus: Kui palju muutub passatka? Minu arusaamade järgi teeb kahvel esiotsa madalamaks või ma eksin?
Jep, vahemik lenksu keskpunktist kuni steereri (st kahvlivarre) keskpunktinirosco kirjutas:Kuda stemmi pikkust mõõdetakse. Kas keskelt keskele?
Juhuks, kui tahad oma MTB-l ka ülejäänud strateegilised punktid üle mõõta:
http://www.cyclingnews.com/tech/fix/?id=position
Tööpaeval, kui ilm ilus, sõidan 5 km. Puhkepäeval olen korduvalt teinud lausa 7 km.
- kristjan07
- Rattur
- Postitusi: 856
- Liitunud: 03. 04. 2004. 18:25
Olen pikemalt proovinud kahte rattatüüpi ja kolme raamisuurust. Endal pikkust 182cm - pikad käed ja lühikesed jalad, nagu soomeugrilasel ikka. :p
1) Authori hübriid 20'' raamiga oli iseenesest väga sobivate mõõtudega. Ainuke viga selles, et tegu oli odavama otsa rattaga ja stem oli kahvli küljes mingi kummalise kinnitusega ja liiga püstine.
2) Authori hübriid 22'' raamiga koos lühema, 9cm stemiga jäi lühikeste jalgade tõttu ülemisest torust liiga kõrgeks. Sõiduasend pikkadeks otsteks maanteel oli üllatavalt mugav. Metsateel nökerdamiseks siiski liiga suur.
3) Scott MTB, 17,5'' oli selgelt väike - s.t. kitsamates kurvides olid sarved pikkade käte jaoks liiga lähedal ja oleksid isegi võinud olla madalamal. Samas oli raami ülemine toru meeldivalt madalal.
Seega kui panna neist kolmest kokku kõige sobivam ratas, siis võiks see olla 20'' Authori raamiga , millel Scottilikult madalam ülemine toru ja sportlik kummargil sõiduasend nagu 22'' Authoril.
1) Authori hübriid 20'' raamiga oli iseenesest väga sobivate mõõtudega. Ainuke viga selles, et tegu oli odavama otsa rattaga ja stem oli kahvli küljes mingi kummalise kinnitusega ja liiga püstine.
2) Authori hübriid 22'' raamiga koos lühema, 9cm stemiga jäi lühikeste jalgade tõttu ülemisest torust liiga kõrgeks. Sõiduasend pikkadeks otsteks maanteel oli üllatavalt mugav. Metsateel nökerdamiseks siiski liiga suur.
3) Scott MTB, 17,5'' oli selgelt väike - s.t. kitsamates kurvides olid sarved pikkade käte jaoks liiga lähedal ja oleksid isegi võinud olla madalamal. Samas oli raami ülemine toru meeldivalt madalal.
Seega kui panna neist kolmest kokku kõige sobivam ratas, siis võiks see olla 20'' Authori raamiga , millel Scottilikult madalam ülemine toru ja sportlik kummargil sõiduasend nagu 22'' Authoril.
Lugesin nii põlvevalu teema läbi kui passatka teema ning oma mõistusega ikka ei oska väikesest selja- ja põlvevalust lahti saada. Kahtlustan siiski, et sõiduasend on liialt juhuslikult ja/või valesti paigas. Enne kui päris arsti juurde jutule minna, mõtlesin et teeks enda poolt kõik vähegi võimaliku ja prooviks võimalikult paljud põlve ja seljavalu tekitavad faktorid rattasõidul kõrvaldada või minimaalseks viia.
Saddle setback'i pole hetkel mõõtnud (sadulanina kaugus keskjooksust), kuid viimati A&T's hoolduses käies oma sõiduasendi muret kurtes tehti "knee over pedal" teooria maha ning liigutati sadula relsid sadulatoru suhtes keskele tagasi. Eelnevalt oli sadul niipalju ettepoole lükatud kui võimalik oli, et tuua põlve rohkem pedaali kohale.
Pikemat aega olen juba vältinud "raske jalaga kangutamist" ning alati võimalusel kadentsi kergelt kerides kõrge hoida. Hästi ei taha õnnestuda. Kahtlustan jällegi natukene valet sõiduasendit või siis lihtsalt on vähese harjutamise viga, kuid siiski tahab tagumik kiirelt kerides hüppama hakata.
Ise liigun õhtuti peale tööd Trummi/Harku metsaradadel.
Lisainfoks veel niipalju, et raam/ratas millel sõidan on Scott Expert Racing 2004, XL raamisuurusega, millel tehase speci järgi on:
Seat tube to top: 552mm
S/T to center of T/T: 490mm
Top tube horizontal: 605mm
Head angle: 71.5'
Seat angle: 73'
Endal pikkust: 195cm
Jalgevahe: 90cm
Jalanumber: 49 EUR (juhul kui see peaks ka miskit muutma sõiduasendis. wrenchscience lehel küsiti ka seda)
Oma tarkuse järgi olen osanud hetkel vaid sadulakõrguse paika ajada mis on 90cm jalgevahe puhul 79.5cm. Mõõtsin end igatepidi wrechscience lehel olevate õpetuste järgi ära ning nii nende koduleht kui muud jalgevahe*0.885 korrutamise tulemused andsid sama sadulakõrguse. Seega hetkel on sadul justkui valemi järgi õigel kõrgusel ja sadula enda kaldenurk nullis, ehk sadul on täiesti sirgelt.erikr kirjutas:rattal passatka õigeks ja lõpetada igasugune kangutamine raske rauaga. selle asemel teha tööd kadentsiga, et saada vändapöörded üles ja ülekanne kergemaks.
Saddle setback'i pole hetkel mõõtnud (sadulanina kaugus keskjooksust), kuid viimati A&T's hoolduses käies oma sõiduasendi muret kurtes tehti "knee over pedal" teooria maha ning liigutati sadula relsid sadulatoru suhtes keskele tagasi. Eelnevalt oli sadul niipalju ettepoole lükatud kui võimalik oli, et tuua põlve rohkem pedaali kohale.
Pikemat aega olen juba vältinud "raske jalaga kangutamist" ning alati võimalusel kadentsi kergelt kerides kõrge hoida. Hästi ei taha õnnestuda. Kahtlustan jällegi natukene valet sõiduasendit või siis lihtsalt on vähese harjutamise viga, kuid siiski tahab tagumik kiirelt kerides hüppama hakata.
Klotside/klippide asetuse kohta uurisin Specialized BodyGeometry lehelt kus kirjutati ja näidati kuidas inimese loomulikust olekust tulenevalt tahab inimene astudes kõigepealt suure varba üles tõsta. Sama liigutus tekib väidetavalt alateadlikult ka pedaalides ning pedaali üles tõmmates keerad sa seega põlve väljapoole. Võimalik, et selline põlve küljepeale väntsutamine võib probleeme tekitada. Ise ei suuda seda jalgida kas keeran pedaalimise ajal põlve valjapoole või mitte, sest nii kui jälgima hakkan siis võimalik, et jällegi alateadlikult proovin "otse" pedaalida.Mati kirjutas:3. Ratta puhul võib põlve valu olla tingitud valest passatkast või klotside asetusest. Kontrolli!
Sadulakõrgus on paigas. Sadulanina kaugus keskjooksust on hetkel "by default" ehk keskel ning põlv on pedaalivõllist tagapool. Lenksukaugust ei ole samuti sättinud, kuna ei ole päris täpselt aru saanud, kuna saddle setbacki nihutamine peaks ju omakorda keha ettepoole viima ning lenksu seega natukene lähemale tooma. Võimalik, et ma kujutan seda ette, aga natuke oleks nagu liialt aerutamise tunne.riho kirjutas:Kui ma õieti mäletan siis järjekord mida sättida oli sadula kõrgus, siis sadula asend (põlv pedaalivõlli joonel) ja seejärel lenksu kaugus sadulast.
Kas meil oleks kedagi sellist kes oskaks vähe juhendada ning sõiduasendit vaadata ning võibolla vajadusel mõningad muudatused sisse viia. Kedagi kes ise õhtuti metsavahel sõidab või kelle juurest saaks õhtul peale tööd läbi sõita ja sõiduasendit vajadusel paika ajada.mart2 kirjutas:Kui saad aega, mine v6istlustel julgelt m6ne tipps6itja juurde v6i heasse rattapoodi ja palu abi.
Ise liigun õhtuti peale tööd Trummi/Harku metsaradadel.
Lisainfoks veel niipalju, et raam/ratas millel sõidan on Scott Expert Racing 2004, XL raamisuurusega, millel tehase speci järgi on:
Seat tube to top: 552mm
S/T to center of T/T: 490mm
Top tube horizontal: 605mm
Head angle: 71.5'
Seat angle: 73'
Endal pikkust: 195cm
Jalgevahe: 90cm
Jalanumber: 49 EUR (juhul kui see peaks ka miskit muutma sõiduasendis. wrenchscience lehel küsiti ka seda)
Selline mure, et mille järgi valida stemmi pikkus? Kas on selle jaoks mingi rusikareegel/valem olemas või on ainuvõimalus ise järgi proovida ja oma asendiga sobivaim leida?
Samas kuidas seda praktikas teostada, mul ei ole ju võtta iga cm tagant stemmi ja teha iga pikkusega mingi ring metsa vahel.
Plaanis uus Richey WCS stemm osta, pikkused saadaval 90-120 mm aga ei tea millist võtta - "põrsast kotis" ei julge ka osta.
Samas kuidas seda praktikas teostada, mul ei ole ju võtta iga cm tagant stemmi ja teha iga pikkusega mingi ring metsa vahel.
Plaanis uus Richey WCS stemm osta, pikkused saadaval 90-120 mm aga ei tea millist võtta - "põrsast kotis" ei julge ka osta.
Aga kahjuks see ongi kõige lollikindlam meetod. Mõõda sõprade ratastel stemid ära ja katseta erinevaid. Stemi laenamine üheks trenniks pole ju probleem.Skeptik kirjutas: Samas kuidas seda praktikas teostada, mul ei ole ju võtta iga cm tagant stemmi ja teha iga pikkusega mingi ring metsa vahel. :roll:
Kirvemeetod - tavasõiduasendis peaks lenksutoru varjama esirummu.
Ratas on minu hobi, mitte elu
Siit saad teada.Skeptik kirjutas:Selline mure, et mille järgi valida stemmi pikkus?
lihtsalt vihjeks, et teinekord väike otsing foorumis võib anda uskumatyuid tulemusiSkeptik kirjutas:tänud, poleks uskund, et selline kalkulaator olemas onAndreK kirjutas:Siit saad teada.Skeptik kirjutas:Selline mure, et mille järgi valida stemmi pikkus?
velo clubbers
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Tegelikult kasutasin otsingut sõnaga "stemm", aga ei viinud päris sihile. Eks järgmine kord püüan rohkemMati kirjutas:lihtsalt vihjeks, et teinekord väike otsing foorumis võib anda uskumatyuid tulemusiSkeptik kirjutas:tänud, poleks uskund, et selline kalkulaator olemas onAndreK kirjutas:Siit saad teada.
STEMM = VALESkeptik kirjutas:...Tegelikult kasutasin otsingut sõnaga "stemm", aga ei viinud päris sihile. Eks järgmine kord püüan rohkem
STEM = ÕIGE
velo clubbers
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Andre lisatud link annab sulle õige suuna, kuhu poole oma asendit muuta. See aga ei ähenda, et sulle "piibli" järgi paika pandud asend ideaalselt istub. Mulle nt. väga meeldib 120mm pikkusega stem ja 54cm. laiusega lenks. Sealt lehelt saad kõik vajalikud mõõdud arvestades sinu keha(osade) pikkusi ja ka paindumist. Mitte aga muid eripärasid ja soove. Ehk siis, kellele Sram, kellele Shimano, kellele 54cm. lenks, kellele 56cm. lenks, kellele 120mm. stem, kellele 100mm. stem.
Selge see, et rusikareeglit selles ei ole, eks ma katsetan, mingigi suund on nüüd käes.Rivo kirjutas:Andre lisatud link annab sulle õige suuna, kuhu poole oma asendit muuta. See aga ei ähenda, et sulle "piibli" järgi paika pandud asend ideaalselt istub. Mulle nt. väga meeldib 120mm pikkusega stem ja 54cm. laiusega lenks. Sealt lehelt saad kõik vajalikud mõõdud arvestades sinu keha(osade) pikkusi ja ka paindumist. Mitte aga muid eripärasid ja soove. Ehk siis, kellele Sram, kellele Shimano, kellele 54cm. lenks, kellele 56cm. lenks, kellele 120mm. stem, kellele 100mm. stem.
Ikka niipidi et kui näed rummu eespool lenksu on stemm lühike ja kui näed rummu tagapool siis on stemm pikk.veiko kirjutas:Rusikareegel on selline, et kui istud sadulas ja hoiad ilusasti lenksust kinni ning vaatad esirummu, peab see jääma lenksu taha. Kui näed seda eespool lenksu on stemm pikk, kui tagapool, lühike.
Vaielge vastu, aga minu teada kehtib see reegel eelkõige maanteeratta valikul, kui oinasarvedest alt kinni hoiad. Minul vähemalt baigil see asi küll ei toiminud, ei mäletagi, kuhu poole see stem/rumm jäi, aga keskele igal juhul mitte.veiko kirjutas:Rusikareegel on selline, et kui istud sadulas ja hoiad ilusasti lenksust kinni ning vaatad esirummu, peab see jääma lenksu taha. Kui näed seda eespool lenksu on stemm pikk, kui tagapool, lühike.
Treeni vähe, aga kvaliteetselt!
http://www.ccrotamobilis.ee
http://www.ccrotamobilis.ee
Nojahh... see on nagu muna või kana vaidlus. Ma võtsin sellest seisukohast, et kui istud rattaseljas ja vaatad lenksule peale, et kas siis jäb lenksu ette (enda poole) või taha (eessõitja tagakäikari poole).
Mõte jääb mõlemal puhul samaks. Eks nüüd saab ise valida kummal pool "ees" on. Mõlemajoks juhendid olemas.
Mõte jääb mõlemal puhul samaks. Eks nüüd saab ise valida kummal pool "ees" on. Mõlemajoks juhendid olemas.
nomaeitea, mul on kõigil velodel olnud selle rusikareegli järgi rumm lenksu taga enam-vähem peidus. kusjuures ma pole seda eraldi eesmärgiks seadnud vaid pärast passatka paikasaamist vaid seda tõdenud.Kirsa kirjutas:Rusikareegel on ikka, et esirumm peab jääma täpselt stemmi keskele!
See on reegel mis kehtib baigi kohta - mntkal oli jah vist et lenksu taha, aga baigil oleks sedapsi lenks vägagi kõhu all.
Mul sama lugu, passatka paika ja siis on tulnud välja et rumm stemmi keskel.erikr kirjutas:nomaeitea, mul on kõigil velodel olnud selle rusikareegli järgi rumm lenksu taga enam-vähem peidus. kusjuures ma pole seda eraldi eesmärgiks seadnud vaid pärast passatka paikasaamist vaid seda tõdenud.
Ning seda reeglit ei ole mina välja mõelnud - minu arust on sellest siin foorumis ka juttu olnud.
Kuna ratta(raami)vahetus plaanis, siis hakkas ka antud tema huvitama. Minu "probleemiks" on see, et olen 2 m. pikk ning osade jutu järgi keskmisest pikemate jalgadega.
Kas mu mõttekäik on väga vale, kui ma väidan, et mulle on vaja ükskõik mis firma kõige suuremat raami (näit. MERIDA 24", CLASSIC XL jne.) ning parima sõiduasendi saan paika stemi pikkuse ning sadula kõrguse ja asendi reguleerimisega?
Veel selline loll küsimus, et kas on olemas mõni konkreetne rattafirma, kelle raami geomeetria sobib just pikematele sõitjatele?
Kas mu mõttekäik on väga vale, kui ma väidan, et mulle on vaja ükskõik mis firma kõige suuremat raami (näit. MERIDA 24", CLASSIC XL jne.) ning parima sõiduasendi saan paika stemi pikkuse ning sadula kõrguse ja asendi reguleerimisega?
Veel selline loll küsimus, et kas on olemas mõni konkreetne rattafirma, kelle raami geomeetria sobib just pikematele sõitjatele?