Tandem kirjutas:Muidu see eriratas on tore. Keegi kuskil kirjutas ,et kui hakkas sellise rattaga (sellili) sõitma siis hakkas ta maastikut ja taevast ka nägema. Kätel ka koormus minimaalne.
Kuid selle ratta jaoks peab suurem rattamatkaja vist olema.
Ma soome rattamatka ajal sain sellist proovida ka.
Mis selle sellili ratta eestikeelne nimetus on?
Inglise keeles recumbrent vist?
Lugemist link:
http://www.bicyclinglife.com/PracticalC ... yBikes.htm
Mul palju raha oleks ostaks kolmerattalise recubrenti austraaliast.
http://www.greenspeed.com.au/
Sellel ainus miinus maanteel kitsa ääre peal sõitmine.
Meie (naisega) oleme siiani neid lamarattaks kutsunud parema nime puudumisel.
Ostsin, sest läbi aastate tehtud katsetused tavalise rattaga ei
viinud mitte kuskile. Ikka jäi kael kangeks, sest oli tahtmine ka ümbrust
kaeda. Tagumik jäi ka pikema sõidu peale valusaks hoolimata korralikust nahksadulast,
kätega väga häda ei olnud. Lamaratta istmelt on vaade tõesti
teisest puust, sõites saab aru ka kui maastik mööda libiseb.
Teine hea asi on väiksem õhutakistus, eriti kui pakkide paigutamisel sellega
ette arvestada ning enamus panna selja (istme) taha. Vahe on tuntav, enam
veel vastutuult sõites. Pealegi väidetakse, et madalamal maapinna lähedal
on tuule kiirus alati väiksem ning lamaratas istub üldiselt maale palju lähemal.
Kukkumine on ka veider aga tavaliselt valutu kogemus, enamasti
lõpeb külili kukkumine käe mahapanekuga. Samas on kukkumine äärmiselt
kiire, sest maapind on lähedal. Aegviidus korra avastasin, et istun perseli
liiva sees, ei saanud arugi kuidas sinna sattusin :)
Juttu võiks veel palju rääkida, aga see on juppide/tehnika grupp. Lõpuks pean
veel ütlema, et ei pea end suureks rattamatkajaks. Pigem üritan suviti korralikult
puhata.