Teeks foorumi esilehele õpetuse kuidas ratast valida + millist infot me vajame et soovitusi jagada.
Mida keegi teada tahab et õpetusi jagada? Pange sellesse teemasse kirja.
Veel üks asi. Oleme sallivamad uute liikmete suhtes. Lihtne on kohe iga eksimuse eest nossi anda. Oluliselt keerulisem on õpetada ja kasvatada. Veatuna ei ole meist keegi sündinud. Isegi mina mitte:-). Ülbikud ja pahatahtlikud hälvikud tuleb muidugi paika panna.
Õpetus ratta valimiseks
Re: Õpetus ratta valimiseks
Selleks, et õpetada/suunata, peab olema abivajajal/huvilisel mingisugunegi rattateadmiste baas. Kolme aasta jooksul on siinses foorumis kõiksugu teoreetilisi ja praktilisi nõuandeid jagatud. Kui uus liige pole suvatsenud/viitsinud ennast elementaarsete põhitõdedega kurssi viia, siis ei viitsi talle ka vastata.riho kirjutas: Veel üks asi. Oleme sallivamad uute liikmete suhtes. Lihtne on kohe iga eksimuse eest nossi anda. .
Tööpaeval, kui ilm ilus, sõidan 5 km. Puhkepäeval olen korduvalt teinud lausa 7 km.
Selleks et ennast siin foorumis millegagi kurssi viia peab läbi lappama
ikka hulga mõtetuid postitusi.
Rihol on väga hea ettepanek nii külalise ning eriti meie endi elu
lihtsamaks tegemise kohta.
Minumeelest ei ole ühelgi rattamüüja kodukal väljas sellist infi
mis võimaldaks ennast korralikumalt asjasse pühendada.Mõnel siiski
midagi on kuid mitte piisavalt.
ikka hulga mõtetuid postitusi.
Rihol on väga hea ettepanek nii külalise ning eriti meie endi elu
lihtsamaks tegemise kohta.
Minumeelest ei ole ühelgi rattamüüja kodukal väljas sellist infi
mis võimaldaks ennast korralikumalt asjasse pühendada.Mõnel siiski
midagi on kuid mitte piisavalt.
see on tõsi. samas pole ju mõttetud postitused valdavad, enamus on ikka mõistliku ivaga.Rom kirjutas:Selleks et ennast siin foorumis millegagi kurssi viia peab läbi lappama
ikka hulga mõtetuid postitusi.
kodutööd tuleb ikka teha, mitte küsida küsimust millele foorumis on juba vastatud ning 6 tunni pärast kurjustada, et miks pole veel vastatud.
Ideed saaks ju realiseerida üsna lihtsalt. Eeskujuks võiks olla OMV foorum, mille päises on OMV foorumi reeglid. Samasuguse asja võiks ju lisada ka Jalgrattad rubriiki ehk "Jalgratta foorumi reeglid" või midagi sellist. Nende reeglites oleks siis kirjas need nn. uue ratta päringu reeglid (kasutamise eesmärk ja profiil, sõitja pikkus, kaal, lisavajadused jne jne). Peale seda ei saa "vastajatest vanu kalu" süüdistada ignoreerimises või ülbuses, kui rattapäring ei vasta reeglitele. Ja kui vastab reeglitele, siis on vastamine lihtne. Ahjaa - üks reegel peaks kindlasti olema, et enne postituse tegemist tuleb kasutada otsingut (võibolla ka pisike otsingu õpetus või näide). Selle vastu muidugi ei saa, kui küsija ei malda mõnda tundi oodata... (kui vastusega on hirmus kiire, siis võiks olla ka märge KIIRE). sellised mõtted siis
If everything's under control, you're going too slow!
Kui keegi viitsiks selle inglise ja vene materjali ära eestindada, oleks üks osa Riho ettepanekust täidetudRom kirjutas: infi mis võimaldaks ennast korralikumalt asjasse pühendada..
viewtopic.php?t=4293&highlight
Tööpaeval, kui ilm ilus, sõidan 5 km. Puhkepäeval olen korduvalt teinud lausa 7 km.
Jep. Kui sa ei tea otsingusõna, ei oska sa ka midagi otsida.Rom kirjutas:Selleks et ennast siin foorumis millegagi kurssi viia peab läbi lappama ikka hulga mõtetuid postitusi.
Aga täiendusettepanek Riho ettepanekule: pangu igaüks need juhised siia kirja ja siis tehakse neist näiteks Erikr poolt kokkuvõte, kuhu ei saa juurde postitada. Et oleks mustand ja puhtand. Seesama teema siin on saanud juba 10 postitust, millest ükski ei räägi veel asjast.
Ma teeks otsa lahti:
- leia endale meeldiv rattapood. Lisaks müüjale on sul vaja mehhaanikut, kes oskab sinu ratta kohta nõu anda. Nagu sul endal on perearst, on sinu rattal mehhaanik, kes teab, mida ja millal on ta su rattal vahetanud ning oskab su kuuldud imelikust kriuksust kiirelt vea välja selgitada. Ära osta ratast enne, kui sa ei tea, kes seda hooldama hakkab.
- Kui sa ostad kasutatud ratta, näita seda ratast enne mehhaanikule.
- Ratta optimaalne maksumus on enesetunde küsimus. Sobiva ratta leidmiseks pead sa teadma, kus ja kui palju sul on plaanis sõitma hakata.
Osta ratas oma vajaduste, mitte võimaluste järgi. Kui on selge, et sind rahuldav ratas maksab rohkem kui sa hetkel saaksid maksta, lükka ost edasi. Rusikareegel on, et kõik rattad üle 5000 krooni ei lagune sul kätte ära. Kui plaanid sõita üle 1000 km aastas või hüpata katuselt alla, tulevad erivajadused mängu.
- Ratast teeb kiiremaks ja paremaks lenksu ja sadula vahel olev tihend. Kui tihendiga on kõik korras, hakka alles ratast parendama.
- Kallimad jupid kuluvad pea sama kiiresti kui odavad. Ratta eluiga pikendab hooldus: puhastus, õlitamine, hoidmine soojas ja kuivas.
Algajatele midagi.
Ratast ostma minnes tuleks endale selgeks teha, millist sõiduriista vaja oleks. Valida on erinevate rattatüüpide ja laia hinnaskaala vahel. Inimene, kes võistlemas ei käi, ei pea ostma endale väga kallist jalgratast. Järgnevalt seletaks erinevate rattatüüpide eeliseid ning katsuks olla abiks õige rattavaliku tegemisel:
Maastikuratas on enim levinud rattatüüp, mille esialgne suunitlus oli metsas ja mägedes ronimiseks. Selline ratas on tunduvalt parema läbitavusega maastikul ning väiksemate ratastega kui tänavaratas. 26 tollised rattad teevad tehniliselt raskel rajal sõitmise oluliselt mugavamaks ja kindlamaks.
Maastikuratta soovitaks valida inimesel, kes ei aja taga tippkiirust ning armastab ka maastikul teha korralikku sõitu. Osaleb näiteks rattamatkadel või maratonisõitudel.
Nende rataste hinnaklass algab 2 300-st kroonist ning võib ulatuda korraliku auto hinnani.
Linnaratas on parema veeremisomadustega kui maastikuratas ning osad on nn. täisvarustuses. Tavaliselt on standardvarustuses tuled, pakiraam, rattajalg, ketikaitse ning porilauad. Mõeldud on põhiliselt linnatänavatel liikumiseks, samas ei jää ka kõvema teekattega metsateel hätta. Käike on tavaliselt 1 kuni 27.
Hinnad sõltuvalt materjalidest ning mugavusklassist on 3 390-st kroonist kuni paarikümne tuhandeni.
Hübriidratas leiab iga aastaga üha enam poolehoidjaid, sest on kõige universaalsem ratas müügivõrgus pakutavatest. Sellise sõiduriistaga võib sõita nii maanteel, metsas, kui ka linnatänavatel. Tavaliselt on hübriidil 21-27 käiku ning 28 tollised rattad. Rehvid laiusega vähemalt 35mm. Paigaldada on võimalik erinevat lisavarustust, mis muudab ratta matkavahendina asendamatuks. Eelisteks on kindlasti suurem ratta läbimõõt, mis võimaldab sirgematel teelõikudel arendada suuremat kiirust ja väiksem veeretakistus võrreldes maastikurattaga. Hinnad on sarnases vahemikus maastikuratastega, algavad 2 890.- kroonist.
Maanteeratas on kõige spetsiifilisem rattatüüp ning mõeldud põhiliselt asfaldil sõitmiseks. Selle ratta eelisteks on kiirus ja kergus, ning aerodünaamiline sõiduasend. Tavaliselt on maanteeratas teistest kallim, kuid tehakse ka väga soodsaid variante, mis muidugi pole mõeldud võistlejale. Hinnad algavad 5 000-ndest kroonist ja küünivad üle 70 000-ne tuhande krooni.
Laste- ja noorterattad erinevad üksteisest rataste suuruse poolest , mis võivad olla 12 tollist kuni 24 tollini. Ealiselt võiks alustada sõitmist kahe aastaselt ning suuremad rattad sobivad veel 10-13 aastastelegi. Käikudega mudeleid pakutakse tavaliselt alates viiendast eluaastast. Kvaliteetse ning vastupidava sõiduriista lapsele saab alates 1 090-st kroonist .
Õige suurusega ratta leidmisel on kõige lihtsam konsulteerida müüjaga, kes valdama seda teemat ning kindlasti soovitab teile õigeima variandi. Enamik rattatootjaid märgib ratastele raami suurused tollides või sentimeetrites, mis annab asjast ülevaate. Ettevaatlik tasuks olla rõivatootjatelt üle võetud märgistuse (S, M, L, XL), mis sisuliselt ei anna selget infot. Olenevalt tüübist on raamide mõõdud ning geomeetria väga erinevad ning targem ja õige oleks taas müüjaga konsulteerida.
Varustus
Jaksasid osta ratta, osta ka püksid. Õige naudingu ning turvaliseima sõidu saab rattaga vaid koos õige varustusega. Hädavajalik on istmikku turvavate pükste, kaitsekiivri ja polsterdatud pihkudega kinnastega sõites.
Täiusliku jalgrattasõidunaudinguni jõudmiseks pole mõtet kogu eelarvet ainult jalgratta ostmisele üles ehitada. Vastasel korral tuleb stiilse jalgratta selga istuda teksastega või taluda sõidu ajal külma ja niiskena vastu selga liibuvat puuvillast särki. Jalgrattavarustuse eelarve on otstarbekas jagada kaheks, isegi
kolmeks. Oleneb komplektist aga 10-15% eelarvest peaks jalgrattaostja jätma riietusele, veidi ka mitmesugusele lisavarustusele, näiteks kottidele, remonditarvetele ja ohutuse tagamise vahenditele. Varustust ostes tuleb eelkõige taotleda, et see oleks mugav.
Kaitsekiiveri soovitame valida võimalikult mugava. Mida hinnalisem on kaitsekiiver seda parema tuulutuse ja kergema kaaluga. Kaitsekiivri kaal on oluline kui tehakse pikkad sõidud. Kergemat sorti kiivrid ei väsita kalelihaseid niivõrd kui odavamad ja raskemad kiivrid. Kaitsekiivrite hinnad jäävad 150-3 500 krooni vahele. Müüdium hinnaklass on 500-600 krooni. Hetkel on kiiver Eestis jalgratturile esialgu veel soovituslik.
Kaitseprillid peavad sõitjal ees olema nii silma sattuda võivate sitikate, kui tolmu ja silmi kuivatava tuule tõttu. Sitika silma sattumine on eriti ohtlik, sest silma puhastav rattur ei pane tähele teel toimuvat. Kauplused pakuvad ka vahetatavate klaasidega prille, millel üks komplekt tavaliste, teine päikese eest kaitsvate klaasidega. Klaaside vahetamine on lihtne. Jalgratturi prille saab ühendada ka tavaprillidega. Odavamad prillid maksavad 100 krooni, kallimate hinnad ulatuvad 1300.- kroonini. Kuulsa kaubamärgi prillid koos vahetatavate klaasidega maksavad 1 000.- krooni.
Kindad on ratturile olulised kolmel põhjusel. Esiteks väldivad nad halvimat juhul, kui rattur peaks kukkuma. Tõenäosus, et kukkuja käed ette sirutab, on asjatundjate sõnul suurem naisratturite puhul. Teine kindavajadus tuleneb sellest, et juhtrauda hoidvad käed saavad eriti pinnatud või kruusasel teel sõites põrutada ja peopesad muutuvad hellaks. Kinda siseküljel olev polster aitab põrutust ja vibratsiooni leevendada. Kolmandaks hoiavad kindad sooja ning kaitsevad nahka päikesekiirte eest. Küsitava väärtusega materjalist kinnaste hinnad jäävad isegi alla 100 krooni, heade ventileerivatest ja ehtsast nahast poepesade ning geelipadjaga kvaliteetkindad on
3-6 korda kallimad.
Sõidusärk on võrreldes tavalise puuvillase särgiga eelistatum juba seepärast, et laseb paremini õhku läbi, ei muutu märjaks ega kleepu higisena keha külge. Nii jääb väiksemaks ka oht külma saada ja haigestuda. Nn tuulekindla sõidusärgi esikülg ei lase õhku läbi, küll teeb seda aga tagakülg, võimaldades nii liigsel niiskusel lahkuda. Juhul, kui eelistada nn T-särki, võib selle juurde osta käised, mida kasutada jahedama ilma puhul. Käised saab temperatuuri tõustes kiiresti eemaldada ja kasvõi tasku pista. Sõidusärgi alla võib osta ka higi kogumise särgi. Korralik sõidusärk maksab 500-700, käised 300 krooni. Külmema ilmaga saab särgile lisaks panna selga jalgratturi vesti või nn termojope.
Püksid on sadula ja jalanõude kõrval üks kolmest tähtsamast varustuse osast, kinnitavad rattasõitjad. Eelkõige on pükste ülesanne tagada mugav ning kindel sadulas istumine, mille tarvis on pükstel eriline niiskust imav pehmendus. Eriotstarbelisuse tõttu ei vaja jalgratturi püksid alla aluspükse. Lühikestele pükstele saab külmema ilma puhul lisada säärised, mis mahuvad samuti särgitaskusse. Püksid on särgiga enam-vähem ühes hinnas, makstes 500-900 krooni. Sääriste hind algab 350-st kroonist.
Ratturikingad on suhteliselt jäigama tallaga kui tavajalanõud. Ratturikingad on parimad siis kui jalgrattasõit on omaette eesmärgiks. Sõltuvalt tehnilisusest ja meterjalisest on jalanõud väga erineva hinnaga. Spetsiaalne sõiduking maksab näiteks 600-3490, sõidukingaks kohaldatav matkajalats aga 1 400 krooni. Müüdium hinnaklass 1 500.- krroni.
Kindlasti soovitame osta ka eritöötlusega sokid, mis kaitsevad nii märja kui külma eest. Sokid maksavad 50-190 krooni. Kauplustes pakutakse ka 350-kroonise hinnaga kingakatteid, mille ülesanne analoogselt suusasaapa kattega on sooja ja kuiva hoidmine.
Kiiruselugeja (rattakompuuter) on vajalik sõitjale, kes tahab saada oma sõidust ülevaadet. Spidomeetrite hinnad algavad 200-st kroonist ning sisaldvad lihtfunktsioone. Põhjalikumad mudelid, millel on funktsioone üle 12 ning võimaldavad ka südametööga kursis olemist, maksavad tuhandest kroonist enam. Korraliku ainult rattafunktsioone valdava kompuutri saab 300 kuni 700 krooni eest.
Kui on soov ratast pikemat aega mitte kasutada tuleks mõelda ka rattaluku soetamisele. Lukkude hinnad ja kvaliteet on väga erinev. Alla saja krooni eest võib saada lukku meenutava eseme, kuid selle turvalisus on madal. Turvalisemad ning mitmekihilised lukud maksavad 400-500 krooni. Samas tuleb ka tõdeda , et ükski lukk ei anna meile 100%-list garantiid rattavarga vastu.
Sadulakott, mis kokku surutuna pihku ära mahub, on mõeldud eelkõige esmaste jalgratta remondivahendite, kummiheeblite ja tagavarakummi jaoks. Need vahendid peaksid olema kaasas kõikidel sõitudel, nii väikesel lustiringil kodu lähedal kui pikemal matkal. Veidi üle 100 krooni maksvat sadulakotti on hõlbus kinnitada ja ka eemaldada.
Raamikott on veidi mahukam kui sadulakott, aga mõeldud siiski eelkõige remondivahendite paigutamiseks. Lisaks neile mahub raamikotti näiteks mobiiltelefon. Raamikott maksab 130.- kroonist.
Vöökott sobib hästi dokumentide ja raha hoidmiseks. Kuna kott kinnitatakse vööle, pole ohtu, et väärtuslikud asjad pargitud ratta juurde ununevad ja nii varaste saagiks langevad. Vöökottide hinnad algavad 190.- kroonist.
Matkakott sobib pakiraamiga jalgratastele. Suure mahutavusega, ratta külgedele ulatuvat kotti on lihtne raamile kinnitada. Nii telki kui magamiskotti ja sööginõusid mahutava vastupidavast materjalist koti saab osta 450-500 krooni eest. Mahtuvusega 40-55 liitrit.
Seljakott erineb muudest kottidest õhku läbi laskvate paksendustega erilise seljaosa poolest. Kott on mõeldud eelkõige niisuguse ratta omanikele, kus puudub pakiraam. Seljakott on parajalt suur sõitja isiklike asjade, kasvõi vahetusriiete mahutamiseks. Kotil on ka mitmeid taskuid, kuhu saab paigutada ka jalgrattapumba ning joogipudelid. Pudeli saab erilist hoidjat kasutades kinnitada ka raami külge.
PS. Kogu jutt on lihtne copy-paste Veloplus'i kodukalt
http://www.veloplus.ee
Ja veel, väga palju sarnast infi leiate veel http://www.rademar.ee kodukalt.
Head lugemist.
Ratast ostma minnes tuleks endale selgeks teha, millist sõiduriista vaja oleks. Valida on erinevate rattatüüpide ja laia hinnaskaala vahel. Inimene, kes võistlemas ei käi, ei pea ostma endale väga kallist jalgratast. Järgnevalt seletaks erinevate rattatüüpide eeliseid ning katsuks olla abiks õige rattavaliku tegemisel:
Maastikuratas on enim levinud rattatüüp, mille esialgne suunitlus oli metsas ja mägedes ronimiseks. Selline ratas on tunduvalt parema läbitavusega maastikul ning väiksemate ratastega kui tänavaratas. 26 tollised rattad teevad tehniliselt raskel rajal sõitmise oluliselt mugavamaks ja kindlamaks.
Maastikuratta soovitaks valida inimesel, kes ei aja taga tippkiirust ning armastab ka maastikul teha korralikku sõitu. Osaleb näiteks rattamatkadel või maratonisõitudel.
Nende rataste hinnaklass algab 2 300-st kroonist ning võib ulatuda korraliku auto hinnani.
Linnaratas on parema veeremisomadustega kui maastikuratas ning osad on nn. täisvarustuses. Tavaliselt on standardvarustuses tuled, pakiraam, rattajalg, ketikaitse ning porilauad. Mõeldud on põhiliselt linnatänavatel liikumiseks, samas ei jää ka kõvema teekattega metsateel hätta. Käike on tavaliselt 1 kuni 27.
Hinnad sõltuvalt materjalidest ning mugavusklassist on 3 390-st kroonist kuni paarikümne tuhandeni.
Hübriidratas leiab iga aastaga üha enam poolehoidjaid, sest on kõige universaalsem ratas müügivõrgus pakutavatest. Sellise sõiduriistaga võib sõita nii maanteel, metsas, kui ka linnatänavatel. Tavaliselt on hübriidil 21-27 käiku ning 28 tollised rattad. Rehvid laiusega vähemalt 35mm. Paigaldada on võimalik erinevat lisavarustust, mis muudab ratta matkavahendina asendamatuks. Eelisteks on kindlasti suurem ratta läbimõõt, mis võimaldab sirgematel teelõikudel arendada suuremat kiirust ja väiksem veeretakistus võrreldes maastikurattaga. Hinnad on sarnases vahemikus maastikuratastega, algavad 2 890.- kroonist.
Maanteeratas on kõige spetsiifilisem rattatüüp ning mõeldud põhiliselt asfaldil sõitmiseks. Selle ratta eelisteks on kiirus ja kergus, ning aerodünaamiline sõiduasend. Tavaliselt on maanteeratas teistest kallim, kuid tehakse ka väga soodsaid variante, mis muidugi pole mõeldud võistlejale. Hinnad algavad 5 000-ndest kroonist ja küünivad üle 70 000-ne tuhande krooni.
Laste- ja noorterattad erinevad üksteisest rataste suuruse poolest , mis võivad olla 12 tollist kuni 24 tollini. Ealiselt võiks alustada sõitmist kahe aastaselt ning suuremad rattad sobivad veel 10-13 aastastelegi. Käikudega mudeleid pakutakse tavaliselt alates viiendast eluaastast. Kvaliteetse ning vastupidava sõiduriista lapsele saab alates 1 090-st kroonist .
Õige suurusega ratta leidmisel on kõige lihtsam konsulteerida müüjaga, kes valdama seda teemat ning kindlasti soovitab teile õigeima variandi. Enamik rattatootjaid märgib ratastele raami suurused tollides või sentimeetrites, mis annab asjast ülevaate. Ettevaatlik tasuks olla rõivatootjatelt üle võetud märgistuse (S, M, L, XL), mis sisuliselt ei anna selget infot. Olenevalt tüübist on raamide mõõdud ning geomeetria väga erinevad ning targem ja õige oleks taas müüjaga konsulteerida.
Varustus
Jaksasid osta ratta, osta ka püksid. Õige naudingu ning turvaliseima sõidu saab rattaga vaid koos õige varustusega. Hädavajalik on istmikku turvavate pükste, kaitsekiivri ja polsterdatud pihkudega kinnastega sõites.
Täiusliku jalgrattasõidunaudinguni jõudmiseks pole mõtet kogu eelarvet ainult jalgratta ostmisele üles ehitada. Vastasel korral tuleb stiilse jalgratta selga istuda teksastega või taluda sõidu ajal külma ja niiskena vastu selga liibuvat puuvillast särki. Jalgrattavarustuse eelarve on otstarbekas jagada kaheks, isegi
kolmeks. Oleneb komplektist aga 10-15% eelarvest peaks jalgrattaostja jätma riietusele, veidi ka mitmesugusele lisavarustusele, näiteks kottidele, remonditarvetele ja ohutuse tagamise vahenditele. Varustust ostes tuleb eelkõige taotleda, et see oleks mugav.
Kaitsekiiveri soovitame valida võimalikult mugava. Mida hinnalisem on kaitsekiiver seda parema tuulutuse ja kergema kaaluga. Kaitsekiivri kaal on oluline kui tehakse pikkad sõidud. Kergemat sorti kiivrid ei väsita kalelihaseid niivõrd kui odavamad ja raskemad kiivrid. Kaitsekiivrite hinnad jäävad 150-3 500 krooni vahele. Müüdium hinnaklass on 500-600 krooni. Hetkel on kiiver Eestis jalgratturile esialgu veel soovituslik.
Kaitseprillid peavad sõitjal ees olema nii silma sattuda võivate sitikate, kui tolmu ja silmi kuivatava tuule tõttu. Sitika silma sattumine on eriti ohtlik, sest silma puhastav rattur ei pane tähele teel toimuvat. Kauplused pakuvad ka vahetatavate klaasidega prille, millel üks komplekt tavaliste, teine päikese eest kaitsvate klaasidega. Klaaside vahetamine on lihtne. Jalgratturi prille saab ühendada ka tavaprillidega. Odavamad prillid maksavad 100 krooni, kallimate hinnad ulatuvad 1300.- kroonini. Kuulsa kaubamärgi prillid koos vahetatavate klaasidega maksavad 1 000.- krooni.
Kindad on ratturile olulised kolmel põhjusel. Esiteks väldivad nad halvimat juhul, kui rattur peaks kukkuma. Tõenäosus, et kukkuja käed ette sirutab, on asjatundjate sõnul suurem naisratturite puhul. Teine kindavajadus tuleneb sellest, et juhtrauda hoidvad käed saavad eriti pinnatud või kruusasel teel sõites põrutada ja peopesad muutuvad hellaks. Kinda siseküljel olev polster aitab põrutust ja vibratsiooni leevendada. Kolmandaks hoiavad kindad sooja ning kaitsevad nahka päikesekiirte eest. Küsitava väärtusega materjalist kinnaste hinnad jäävad isegi alla 100 krooni, heade ventileerivatest ja ehtsast nahast poepesade ning geelipadjaga kvaliteetkindad on
3-6 korda kallimad.
Sõidusärk on võrreldes tavalise puuvillase särgiga eelistatum juba seepärast, et laseb paremini õhku läbi, ei muutu märjaks ega kleepu higisena keha külge. Nii jääb väiksemaks ka oht külma saada ja haigestuda. Nn tuulekindla sõidusärgi esikülg ei lase õhku läbi, küll teeb seda aga tagakülg, võimaldades nii liigsel niiskusel lahkuda. Juhul, kui eelistada nn T-särki, võib selle juurde osta käised, mida kasutada jahedama ilma puhul. Käised saab temperatuuri tõustes kiiresti eemaldada ja kasvõi tasku pista. Sõidusärgi alla võib osta ka higi kogumise särgi. Korralik sõidusärk maksab 500-700, käised 300 krooni. Külmema ilmaga saab särgile lisaks panna selga jalgratturi vesti või nn termojope.
Püksid on sadula ja jalanõude kõrval üks kolmest tähtsamast varustuse osast, kinnitavad rattasõitjad. Eelkõige on pükste ülesanne tagada mugav ning kindel sadulas istumine, mille tarvis on pükstel eriline niiskust imav pehmendus. Eriotstarbelisuse tõttu ei vaja jalgratturi püksid alla aluspükse. Lühikestele pükstele saab külmema ilma puhul lisada säärised, mis mahuvad samuti särgitaskusse. Püksid on särgiga enam-vähem ühes hinnas, makstes 500-900 krooni. Sääriste hind algab 350-st kroonist.
Ratturikingad on suhteliselt jäigama tallaga kui tavajalanõud. Ratturikingad on parimad siis kui jalgrattasõit on omaette eesmärgiks. Sõltuvalt tehnilisusest ja meterjalisest on jalanõud väga erineva hinnaga. Spetsiaalne sõiduking maksab näiteks 600-3490, sõidukingaks kohaldatav matkajalats aga 1 400 krooni. Müüdium hinnaklass 1 500.- krroni.
Kindlasti soovitame osta ka eritöötlusega sokid, mis kaitsevad nii märja kui külma eest. Sokid maksavad 50-190 krooni. Kauplustes pakutakse ka 350-kroonise hinnaga kingakatteid, mille ülesanne analoogselt suusasaapa kattega on sooja ja kuiva hoidmine.
Kiiruselugeja (rattakompuuter) on vajalik sõitjale, kes tahab saada oma sõidust ülevaadet. Spidomeetrite hinnad algavad 200-st kroonist ning sisaldvad lihtfunktsioone. Põhjalikumad mudelid, millel on funktsioone üle 12 ning võimaldavad ka südametööga kursis olemist, maksavad tuhandest kroonist enam. Korraliku ainult rattafunktsioone valdava kompuutri saab 300 kuni 700 krooni eest.
Kui on soov ratast pikemat aega mitte kasutada tuleks mõelda ka rattaluku soetamisele. Lukkude hinnad ja kvaliteet on väga erinev. Alla saja krooni eest võib saada lukku meenutava eseme, kuid selle turvalisus on madal. Turvalisemad ning mitmekihilised lukud maksavad 400-500 krooni. Samas tuleb ka tõdeda , et ükski lukk ei anna meile 100%-list garantiid rattavarga vastu.
Sadulakott, mis kokku surutuna pihku ära mahub, on mõeldud eelkõige esmaste jalgratta remondivahendite, kummiheeblite ja tagavarakummi jaoks. Need vahendid peaksid olema kaasas kõikidel sõitudel, nii väikesel lustiringil kodu lähedal kui pikemal matkal. Veidi üle 100 krooni maksvat sadulakotti on hõlbus kinnitada ja ka eemaldada.
Raamikott on veidi mahukam kui sadulakott, aga mõeldud siiski eelkõige remondivahendite paigutamiseks. Lisaks neile mahub raamikotti näiteks mobiiltelefon. Raamikott maksab 130.- kroonist.
Vöökott sobib hästi dokumentide ja raha hoidmiseks. Kuna kott kinnitatakse vööle, pole ohtu, et väärtuslikud asjad pargitud ratta juurde ununevad ja nii varaste saagiks langevad. Vöökottide hinnad algavad 190.- kroonist.
Matkakott sobib pakiraamiga jalgratastele. Suure mahutavusega, ratta külgedele ulatuvat kotti on lihtne raamile kinnitada. Nii telki kui magamiskotti ja sööginõusid mahutava vastupidavast materjalist koti saab osta 450-500 krooni eest. Mahtuvusega 40-55 liitrit.
Seljakott erineb muudest kottidest õhku läbi laskvate paksendustega erilise seljaosa poolest. Kott on mõeldud eelkõige niisuguse ratta omanikele, kus puudub pakiraam. Seljakott on parajalt suur sõitja isiklike asjade, kasvõi vahetusriiete mahutamiseks. Kotil on ka mitmeid taskuid, kuhu saab paigutada ka jalgrattapumba ning joogipudelid. Pudeli saab erilist hoidjat kasutades kinnitada ka raami külge.
PS. Kogu jutt on lihtne copy-paste Veloplus'i kodukalt
http://www.veloplus.ee
Ja veel, väga palju sarnast infi leiate veel http://www.rademar.ee kodukalt.
Head lugemist.
Foorumi esilehel (?) võiks ka olla joonis rattast, juures eestikeelsed (miks ka mitte inglisekeelsed) juppide nimed. Võibolla sellest oleks abi ratta tundmaõppimisel ja oskaks siis otsingu märksõnadessegi rohkem panna, ka rahvusvahelistel lehtedel orienteeruda... Ma ei peagi siin silmas sadulat, pakiraami ja pedaali, pigem midagi detailsemat.
Pole väga uurinud, aga minu meelest ei ole sellist selgitustega joonist ka eesti rattapoodide kodulehtedel.
Terv, Gert
Pole väga uurinud, aga minu meelest ei ole sellist selgitustega joonist ka eesti rattapoodide kodulehtedel.
Terv, Gert
Gert kirjutas:Foorumi esilehel (?) võiks ka olla joonis rattast, juures eestikeelsed (miks ka mitte inglisekeelsed) juppide nimed. Võibolla sellest oleks abi ratta tundmaõppimisel ja oskaks siis otsingu märksõnadessegi rohkem panna, ka rahvusvahelistel lehtedel orienteeruda... Ma ei peagi siin silmas sadulat, pakiraami ja pedaali, pigem midagi detailsemat.
Pole väga uurinud, aga minu meelest ei ole sellist selgitustega joonist ka eesti rattapoodide kodulehtedel.
Terv, Gert
just.....et keegi ei hakkaks velgedest juttu tegema ning küsima "mis junn seda rooli paigal hoiab".
saaks sujuvalt ,ilma mölata sinna suunata.
-
Külaline
kuulge härrad, ma arvan et hulluks ei tasuks ka minna ega ei saa kõike ette nämmutada, ei taha uskuda et tänapäeval inimesed nii rumalad on, internett on meeletult infi täis kui kedagi huvitab tuumafüüsikaline tase ratta ehituses, lihtsam on vist siia foorumisse panna meeletu nimekiri erinevatest interneti aadressidest kust saab infi ratta ehituse ja muude vidinate kohta. Ise olen piisavalt palju aadresse antud foorumi kaudu leidnud. Tänud muidugi ka Matile 
,
,Joonis ja jupidGert kirjutas:Foorumi esilehel (?) võiks ka olla joonis rattast, juures eestikeelsed (miks ka mitte inglisekeelsed) juppide nimed.
Tiba häirib tagakahvli tõlge:
seatstay - sadulatugi, võiks pigem olla > ülemine sidevarras
chainstay - ketitugi, sobivam oleks > alumine sidevarras
Tööpaeval, kui ilm ilus, sõidan 5 km. Puhkepäeval olen korduvalt teinud lausa 7 km.
Eesti Keele Instituut soovitab, et :Ereliukas kirjutas:mind häirib kõige ilusa juures shifteri tõlge - heebel.
shifteriks nimetatakse ka gripshifti, aga sellist heebliks nimetada on eesti keeles väär.
Kas õige on "heebel" või "eebel"? - Saksa sõna Hebel on eesti keeles hoob, kang.
Rattanduses võiks pigem olla shifter - käiguvalits. Saaks kohe pihta, et jupp on ette nähtud käikude vahetamiseks.
Sarnast terminit kasutab ka autonduses Elmar Ots:
7käigulise automaatkasti käigu-valits kolis nimelt roolisambale ning lülitused sujuvad kätt roolilt eemaldamata.
Tööpaeval, kui ilm ilus, sõidan 5 km. Puhkepäeval olen korduvalt teinud lausa 7 km.
Küsimus pole rumaluses vaid pinnapealsuses. Mida aeg edasi, seda väiksemaid infoühikuid noored kasutavad. Sellest ka suutmatus ise infot leida või vajalikuks vastuseks sünteesida. Rivo postitatud tekst on neile liiga pikk lugeda, vaja on lühivastuseid.profit4 kirjutas:kuulge härrad, ma arvan et hulluks ei tasuks ka minna ega ei saa kõike ette nämmutada, ei taha uskuda et tänapäeval inimesed nii rumalad on
Paar asjalikku linki ja mõned põhimõtted oleks parim, mis me siin teha saame. Sellest ka mu antud soovitus alustada mehhaanikust, see on suurim üldistus, mida ise nõuandena anda oskan.
Käiguheebli kohta ütlen ise käiguhoob, suupärasem, valitsat võiks siis aga grip-shifti puhul kasutada. Vaene väike eesti keel...
Viimati muutis m6mm, 25. 01. 2006. 10:46, muudetud 1 kord.
Kogu selle ilusa idee juures jääks ma terminite osas sellele tasandile, mis on siin jooksvalt välja kujunenud. Tundugu mõni inglise keelest tõmmatud väljend kohamaks, kuid arvan, et see on parem ja arusaadvam kui vallatud keeleuuendused 
Ka väljakujunenud slängilikud väljendid on ok. Et ei läheks siis seda teed kuhu on Soomes keelega mindud - igale sõnale täpne omakeelne vaste (a la amordi asemel löögi summutaja).
Ka väljakujunenud slängilikud väljendid on ok. Et ei läheks siis seda teed kuhu on Soomes keelega mindud - igale sõnale täpne omakeelne vaste (a la amordi asemel löögi summutaja).velo clubbers
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Koondan veidi mõtteid kokku. Kui sellel lehel on:
*Veloplussi link (Rivo poolt postitatud teksti juurde)
*Mardi poolt postitatud joonis ja jupid link
*Mardi teema Uue MTB hind - millest sõltub?. Minu meelest käib ka inglise keeles.
*m6mmi soovitused hooldamiseks
*soovitus enne otsustamist/ostmist erinevate ratastega proovisõitu teha
Lisaks sellele info mida me ise soovituste jagamiseks vajame:
*Mis otstarbeks kodanik ratast kasutab (suvel kruiisamiseks, aasta läbi tööle sõitmiseks, matkamiseks, trikitamiseks, treenimiseks ja võistlemiseks jne)
*kui palju kodanik plaanib aastas sõita
*millise kattega teedel ta põhiliselt sõidab
Mis Te arvate kas sellest koos sissejuhatava tekstiga piisab?
*Veloplussi link (Rivo poolt postitatud teksti juurde)
*Mardi poolt postitatud joonis ja jupid link
*Mardi teema Uue MTB hind - millest sõltub?. Minu meelest käib ka inglise keeles.
*m6mmi soovitused hooldamiseks
*soovitus enne otsustamist/ostmist erinevate ratastega proovisõitu teha
Lisaks sellele info mida me ise soovituste jagamiseks vajame:
*Mis otstarbeks kodanik ratast kasutab (suvel kruiisamiseks, aasta läbi tööle sõitmiseks, matkamiseks, trikitamiseks, treenimiseks ja võistlemiseks jne)
*kui palju kodanik plaanib aastas sõita
*millise kattega teedel ta põhiliselt sõidab
Mis Te arvate kas sellest koos sissejuhatava tekstiga piisab?
-
Külaline
kui palju kodanik aastas teenib? ja see sobitada eelnevaga kokku - täiesti piisavriho kirjutas: Lisaks sellele info mida me ise soovituste jagamiseks vajame:
*Mis otstarbeks kodanik ratast kasutab (suvel kruiisamiseks, aasta läbi tööle sõitmiseks, matkamiseks, trikitamiseks, treenimiseks ja võistlemiseks jne)
*kui palju kodanik plaanib aastas sõita
*millise kattega teedel ta põhiliselt sõidab
Parandused sisse viidud.mart kirjutas:Joonis ja jupidGert kirjutas:Foorumi esilehel (?) võiks ka olla joonis rattast, juures eestikeelsed (miks ka mitte inglisekeelsed) juppide nimed.
Tiba häirib tagakahvli tõlge:
seatstay - sadulatugi, võiks pigem olla > ülemine sidevarras
chainstay - ketitugi, sobivam oleks > alumine sidevarras
RattaWiki
Eelnevat lugedes tekkis mõte, et kas mitte Wiki formaat ei oleks parem selliste üldisemate ja universaalsemate teadmiste edasiandmiseks? Uue kasutaja jaoks on foorumist küllaltki raske sobivat infot välja kaevata ja vajaliku infoni jõudmiseks peab teinekord lehekülgede kaupa kohati laialivalguvat jutulõnga jälgima.
Mõningat aega tagasi pani Kristjan Otsmann püsti väikese jalgrattateemalise WiKi aadressil: http://ratas.pbwiki.com/
Natukene olen seda lehte nüüd täiendanud ja mõtlesin, et kas mitte foorumikasutajate nõu ja jõuga ei võiks sellest WiKi algatusest välja kasvatada miskit sisukat jalgrattateemalist maakeelset teadmistekogu. Ma kujutaks asja ette umbes nii, et kui foorumis on näiteks rattale Amordi ostmise teema ja arutletakse erinevate tehnoloogiate ja lahenduste üle, siis kui mingil hetkel jõuab teema läbinämmutatuks ja suletud staatusesse, siis võiks teema valdaja teha õpitust väikese kokkuvõtte WiKi'sse. Seda eelkõige selleks, et igakord ei peaks hakkama foorumist analoogseid teemasid otsasti lõpuni jälle läbi lugema.
Kuna siin samas teemas just enne tuldi välja ideega teha esilehele õpetus algajaile kuidas omale uut ratast valida, siis nüüd prooviks ma võtsin selle siinse õpetuse ja lisasin "Rattaga linnas" Wikisse.
Ideaalis võiks see sama õpetus hakata tarkuse kasvades järjest enam täienema. Näiteks Spidomeetrite alamteema võiks hakata laienema ja täpsemalt lahti seletama erinevaid spidomeetrite liike, tootjate vahelisi erinevusi kuni kasvõi erinevate tootekirjelduste ja spetsifikatsioonideni välja. Täpselt nii palju kui jalgrattaentusiastid suudavad ja viitsivad oma teadmisi noorematele ja mitte nii "teemas olevatele" huvilistele edasi anda.
Ma isiklikult käisin just rattaprille ostmas ja kindlasti on neid veel kellel on mure, et läätsedega mingil põhjusel ei saa ja ilma prillideta ei näe sõita. Wiki võikski olla see koht, kus inimene kellel on huvi spets optiliste klaasidega rattasõiduprillide vastu, siis ta saab ülevaate milliseid erinevaid võimalusi ja lahendusi tänapäeval pakutakse ratturitele nägemisprobleemide lahendamiseks. Miks ka mitte viited raamide edasimüüjatele ja optiliste klaaside valmistajatele.
Ühesõnaga mida foorumikasutajad arvavad lisaks foorumile ka Wiki kasutuselevõtust, et siinseid teadmisi ja kogemusi kuidagi kokkuvõtlikumasse formaati saada?
Mõningat aega tagasi pani Kristjan Otsmann püsti väikese jalgrattateemalise WiKi aadressil: http://ratas.pbwiki.com/
Natukene olen seda lehte nüüd täiendanud ja mõtlesin, et kas mitte foorumikasutajate nõu ja jõuga ei võiks sellest WiKi algatusest välja kasvatada miskit sisukat jalgrattateemalist maakeelset teadmistekogu. Ma kujutaks asja ette umbes nii, et kui foorumis on näiteks rattale Amordi ostmise teema ja arutletakse erinevate tehnoloogiate ja lahenduste üle, siis kui mingil hetkel jõuab teema läbinämmutatuks ja suletud staatusesse, siis võiks teema valdaja teha õpitust väikese kokkuvõtte WiKi'sse. Seda eelkõige selleks, et igakord ei peaks hakkama foorumist analoogseid teemasid otsasti lõpuni jälle läbi lugema.
Kuna siin samas teemas just enne tuldi välja ideega teha esilehele õpetus algajaile kuidas omale uut ratast valida, siis nüüd prooviks ma võtsin selle siinse õpetuse ja lisasin "Rattaga linnas" Wikisse.
Ideaalis võiks see sama õpetus hakata tarkuse kasvades järjest enam täienema. Näiteks Spidomeetrite alamteema võiks hakata laienema ja täpsemalt lahti seletama erinevaid spidomeetrite liike, tootjate vahelisi erinevusi kuni kasvõi erinevate tootekirjelduste ja spetsifikatsioonideni välja. Täpselt nii palju kui jalgrattaentusiastid suudavad ja viitsivad oma teadmisi noorematele ja mitte nii "teemas olevatele" huvilistele edasi anda.
Ma isiklikult käisin just rattaprille ostmas ja kindlasti on neid veel kellel on mure, et läätsedega mingil põhjusel ei saa ja ilma prillideta ei näe sõita. Wiki võikski olla see koht, kus inimene kellel on huvi spets optiliste klaasidega rattasõiduprillide vastu, siis ta saab ülevaate milliseid erinevaid võimalusi ja lahendusi tänapäeval pakutakse ratturitele nägemisprobleemide lahendamiseks. Miks ka mitte viited raamide edasimüüjatele ja optiliste klaaside valmistajatele.
Ühesõnaga mida foorumikasutajad arvavad lisaks foorumile ka Wiki kasutuselevõtust, et siinseid teadmisi ja kogemusi kuidagi kokkuvõtlikumasse formaati saada?
Wiki mittesportlastele :)
Ääretult tänuväärt värk oleks see wikindus käima saada.
Praegu seal olev ratta-ostu info haiseb küll koledal kombel spordi järele (nagu muideks ka kogu velo.clubbers.ee). Niisama pühapäevasõitjale tuleb ka kirjutada, lihtsamalt ja natuke teistest asjadest :) Aga kuna see on wiki, siis tuleb ilmselt lihtsalt pihta hakata ja ise niipalju kirjutada kui mõistust on, küll siis teised aitavad.
Praegu seal olev ratta-ostu info haiseb küll koledal kombel spordi järele (nagu muideks ka kogu velo.clubbers.ee). Niisama pühapäevasõitjale tuleb ka kirjutada, lihtsamalt ja natuke teistest asjadest :) Aga kuna see on wiki, siis tuleb ilmselt lihtsalt pihta hakata ja ise niipalju kirjutada kui mõistust on, küll siis teised aitavad.
Suunaks rattamüüjate lehtedelt wikisse? ja foorumisse?
OK, veloplus.ee tekst on nüüd wikis. Mis edasi? Ehk võiks veloplusi lehelt selle jutu "maha koristada" ja kliendi otse wikisse suunata? Või võiks veloplusile vähemalt lisada viidad wikisse, ja velo.clubbers.ee ratta-valimise foorumile? Ja siis sama teha kõikide teiste rattapoodidega?
Ühelt poolt peaks rattapoodidele meeldima, kui info "mida osta jne" isetegevuse korras tekib ja hoitud saab. Samas ei pruugi nad tahta kasutajat oma lehelt "ära" lasta, ja nad võivad tahta ka teksti oma kontrolli all hoida (sest wikisse võib keegi ju kirjutada, et rattapood X imeb või bränd Y on parem kui teised). A vähemalt võiks neile koostöö-tegemise mõtte välja pakkuda?
Ühelt poolt peaks rattapoodidele meeldima, kui info "mida osta jne" isetegevuse korras tekib ja hoitud saab. Samas ei pruugi nad tahta kasutajat oma lehelt "ära" lasta, ja nad võivad tahta ka teksti oma kontrolli all hoida (sest wikisse võib keegi ju kirjutada, et rattapood X imeb või bränd Y on parem kui teised). A vähemalt võiks neile koostöö-tegemise mõtte välja pakkuda?
Ma ise mõtlesin ja näeks seda süvitsi minekut kuidagi nii, et alguses selline üldine jutt oleks hästi basic ja lihtne. Tõesti vaid kõige põhilisemad tõed. Aga see põhijutt peaks olema detailideni viidatud. Et kui lihtsas jutus on sõna "käiguvahetaja" siis on ta viidatud käiguvahetaja alamlehele mis räägib juba täpsemalt käiguvahetajate hingeelust. Et inimesel on valida, kas ta lepib üldsõnalise üldhariva infoga või soovib teemasse süvitsi minna. Kuna siin foorumis on paljud teemad läbi räägitud ning niipalju kui on kasutajaid, siis kohati mõnes teemas on ka samapalju erinevaid arvamusi. Wiki võiks olla koht kus oleks välja toodud erinevused erinevate maailmavaadete vahel ning lühidalt igast ühest natukene kirjutatud. Lugeja peab siis enda jaoks ise selle "tõe" leidma mida ta enda jaoks kõige õigemaks peab.
Üks elav näide erinevatest tõdedest võiks olla passatka teema kus üks koolkond väidab, et knee over pedal on kõige tähtsam ja annab hirmus palju pedaalimise jõudu ja samas teised raiuvad vastu, et see pole absoluutselt oluline. Wikis võiksid mõlemad sõiduasendi paikaseadmise koolkonnad esindatud olla ning lühidalt seletada ja põhjendada miks just nende maailmavaate järgi nende soovitus teistest parem on. Lugeja siis ise otsustab mis talle paremini sobib ja millesse ta usub.
Selle spordi haisu kohta niipalju, et päris treeeningpiiblit ei peaks just ümber kirjutama hakkama, aga vähemalt võiks suunata inimesi õigetele radadele, kui neil on suurem huvi rattasõidu vastu kui vaid "poes piima järel käimine". Samas ma ei ole veel asjatundlikumat rattateemalist keskkonda maakeeles leidnud kui velo.clubbers.ee ja see Wiki võiks olla foorumis läbinämmutatud teemade kokkuvõtmise koht. Samuti oleks lihtne korduvate küsimustega viidata Wiki'le kust saab kokkuvõtva ülevaate sellest millistele tulemustele on foorumiaruteludes jõutud.
Kindlasti oleks ka rattamüüjatel natukene lihtsam kui klient on enne poodi tulemist juba natukene wikit lugenud ja umbkaudu juba tead mille jaoks ja millist ratast tal vaja oleks. Poemüüja saab ka keskenduda juba spetsiifilistematele kliendi vajaduste väljaselgitamisele ega peab jälle hakkama põhitõdesid otsast peale selgitama. Muidugi jube tore oleks wiki täiendamisse kaasata mõnd rattapoe müüjat, kes oskaks selle pilguga natukene vaadata, et mis küsimustega kliendid kõige enam poodi tulevad ja milline on nende jaoks see rattaostmise protsess. Et siis oskaks wikis selle üldhariva jutuga suurema osa enim korduvaid kliendi küsimusi ka lihtsalt vastata. Spetsiifiline jutt ja detailidesse laskumine jääks siis juba tõsiste rattafännide pärusmaaks.
Promo koha pealt. Kui nüüd tõesti see rattawiki leiab kandepinda ja oleks inimesi kes jõuaks ja viitsiks selle arendamisega natukene vaeva näha, siis rattawikil võiks olla oma logo vms. Et wiki populariseerimisel oleks võimalik kas siia foorumisse või mistahes internetilehtedele väikeseid nupukesi (bännereid) lisada mis viitaksid rattaWikile. Ideaalne oleks kui iga rattapoe kodulehel oleks väike viide rattawikile, kust siis klient saaks juba enne poodi minekut endale põhiasjad selgeks teha. Selleks oleks aga rattapoodide toetust vaja.
Üks elav näide erinevatest tõdedest võiks olla passatka teema kus üks koolkond väidab, et knee over pedal on kõige tähtsam ja annab hirmus palju pedaalimise jõudu ja samas teised raiuvad vastu, et see pole absoluutselt oluline. Wikis võiksid mõlemad sõiduasendi paikaseadmise koolkonnad esindatud olla ning lühidalt seletada ja põhjendada miks just nende maailmavaate järgi nende soovitus teistest parem on. Lugeja siis ise otsustab mis talle paremini sobib ja millesse ta usub.
Selle spordi haisu kohta niipalju, et päris treeeningpiiblit ei peaks just ümber kirjutama hakkama, aga vähemalt võiks suunata inimesi õigetele radadele, kui neil on suurem huvi rattasõidu vastu kui vaid "poes piima järel käimine". Samas ma ei ole veel asjatundlikumat rattateemalist keskkonda maakeeles leidnud kui velo.clubbers.ee ja see Wiki võiks olla foorumis läbinämmutatud teemade kokkuvõtmise koht. Samuti oleks lihtne korduvate küsimustega viidata Wiki'le kust saab kokkuvõtva ülevaate sellest millistele tulemustele on foorumiaruteludes jõutud.
Kindlasti oleks ka rattamüüjatel natukene lihtsam kui klient on enne poodi tulemist juba natukene wikit lugenud ja umbkaudu juba tead mille jaoks ja millist ratast tal vaja oleks. Poemüüja saab ka keskenduda juba spetsiifilistematele kliendi vajaduste väljaselgitamisele ega peab jälle hakkama põhitõdesid otsast peale selgitama. Muidugi jube tore oleks wiki täiendamisse kaasata mõnd rattapoe müüjat, kes oskaks selle pilguga natukene vaadata, et mis küsimustega kliendid kõige enam poodi tulevad ja milline on nende jaoks see rattaostmise protsess. Et siis oskaks wikis selle üldhariva jutuga suurema osa enim korduvaid kliendi küsimusi ka lihtsalt vastata. Spetsiifiline jutt ja detailidesse laskumine jääks siis juba tõsiste rattafännide pärusmaaks.
Promo koha pealt. Kui nüüd tõesti see rattawiki leiab kandepinda ja oleks inimesi kes jõuaks ja viitsiks selle arendamisega natukene vaeva näha, siis rattawikil võiks olla oma logo vms. Et wiki populariseerimisel oleks võimalik kas siia foorumisse või mistahes internetilehtedele väikeseid nupukesi (bännereid) lisada mis viitaksid rattaWikile. Ideaalne oleks kui iga rattapoe kodulehel oleks väike viide rattawikile, kust siis klient saaks juba enne poodi minekut endale põhiasjad selgeks teha. Selleks oleks aga rattapoodide toetust vaja.