Author BikeChallenge 2006
Author BikeChallenge 2006
24-29.07 toimub Author BikeChallenge poolas. Hetkel on kolm kindlat minejat, vaja on veel ühte kodaniku. Kui keegi on huvitatud liituma, andku kiiirelt teada. Soodusregamien lõpeb 20.02. Kontakteerumiseks kas mail või PS.
Tollel võistlusel Eestist siis kokku neli tiimi Velo Clubbers I (Veiko Kelk ja Kuldar Reiljan), Velo Clubbers II (Edvard Loboda ja Alvar Suisalu), Hawaii Express (Andrei Griśtśenko ja Aivar Lipp) ning Arctic Sport (Raul Traumann ja Taikki Tillemann).
Lähinaabritest on nt Lätil 8 tiimi. Põtru pole. Tiime kokku 204.
Jälgige siis mängu
GOOD LUCK
PS! Nt juba proloogi profiil on selline
Lähinaabritest on nt Lätil 8 tiimi. Põtru pole. Tiime kokku 204.
Jälgige siis mängu
GOOD LUCK
PS! Nt juba proloogi profiil on selline
velo clubbers
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Nii mehed, jalg Poolamaal on meie poolt valgeks saanud. Kuna hotell ja ka kogu elu siin on hetkel veel tippkvaliteet, siis on isegi net t'iesti tasuta saadaval. Kohe laheb Pastaparty lahti.
Ilm on seni olnud vahelduv - alates 35 kraadist kuni praeguse 25-30 vahel tiksuvaga. Stardilinn asub meeldivalt orus, mistottu oosel on taiesti ok temperatuur.
Eile sai soidetud esimese etapi keskele 950 meetri peale ja sealt laskutud stardini (see on siis kohe stardist ligi 300 meetreit tousu homme). Vaga julm. Jarsk, lahtised kivid ja mitte hetkekski puhkust. Aga pole hullu.
Tanane proloog sai labitud sinna 10 minuti kanti, mille peale moned poolakad tulid teisest linna otsast vaatama, kuidas krt mingid suitsu ja viinaninad sellise aja said. Hawaii pani asja kotti, VCE II jargnes ca 20 sekiga. Yldjarjestusest ja kaotusest voitjale aimdus puudub. Rada oli linna sees ja loppes rolleriraja tousudega. Pilt kiskus ikka taiesti kasti lopus, tp pidi kovasti pidurdama ootama.
Neli kasti olut on lannu, aga nyyd on onneks tasuta Opat beer meie kostitajaks.
OK
Ilm on seni olnud vahelduv - alates 35 kraadist kuni praeguse 25-30 vahel tiksuvaga. Stardilinn asub meeldivalt orus, mistottu oosel on taiesti ok temperatuur.
Eile sai soidetud esimese etapi keskele 950 meetri peale ja sealt laskutud stardini (see on siis kohe stardist ligi 300 meetreit tousu homme). Vaga julm. Jarsk, lahtised kivid ja mitte hetkekski puhkust. Aga pole hullu.
Tanane proloog sai labitud sinna 10 minuti kanti, mille peale moned poolakad tulid teisest linna otsast vaatama, kuidas krt mingid suitsu ja viinaninad sellise aja said. Hawaii pani asja kotti, VCE II jargnes ca 20 sekiga. Yldjarjestusest ja kaotusest voitjale aimdus puudub. Rada oli linna sees ja loppes rolleriraja tousudega. Pilt kiskus ikka taiesti kasti lopus, tp pidi kovasti pidurdama ootama.
Neli kasti olut on lannu, aga nyyd on onneks tasuta Opat beer meie kostitajaks.
OK
Treeni vähe, aga kvaliteetselt!
http://www.ccrotamobilis.ee
http://www.ccrotamobilis.ee
väljavõte võistluse juhendist:Alvaro kirjutas: Neli kasti olut on lannu, aga nyyd on onneks tasuta Opat beer meie kostitajaks.
OK
Kood: Vali kõik
» ... Opat beer, without limitations, but within reason ;)
Napp SMS poolamaa metsade ja mägede vahelt annab sellist infot:
Proloog 3,5 km
30. grisha-aivar lipp 9:54
38. edvard-alvaro 10:09
73. taix-trauks 11:08
79. veiko-kuldar 11:18
1. etapp 84 km
36. grisha-aivar 4:58:19
60. taix-trauks 5:22:06
70. veiko-kuldar 5:29:00
79. edvard-alvaro 5:39:54
2. etapp 73 km
1760 m tõusu, keskmine temp 30 kraadi
29. grisha-aivar 4:00:52
42. edvard-alvaro 4:12:10
68. taix-trauks 4:33:57
83. veiko-kuldar 4:41:31
Proloog 3,5 km
30. grisha-aivar lipp 9:54
38. edvard-alvaro 10:09
73. taix-trauks 11:08
79. veiko-kuldar 11:18
1. etapp 84 km
36. grisha-aivar 4:58:19
60. taix-trauks 5:22:06
70. veiko-kuldar 5:29:00
79. edvard-alvaro 5:39:54
2. etapp 73 km
1760 m tõusu, keskmine temp 30 kraadi
29. grisha-aivar 4:00:52
42. edvard-alvaro 4:12:10
68. taix-trauks 4:33:57
83. veiko-kuldar 4:41:31
Nii mehed,
jalle on oleme joudnud superlux rajooni ja nett kaeparast. Kzll tapitahtedeta, aga ikkagi.
Koige suurem pettumus on seni olnud Opat - without limitations tahendas 1 olts per ka"rss. Kui kzsisin, mis jama on, siis oeldi, et meile vist valetati natuke. Natuke mi ass (igrekut ei volunud valja).
Etappidega on lainud vahelduva eduga. Meie saime esimese etapiga valusa oppetunni tehnika valdkonnas, kui lopuks 25 min koigist hiljem saime rajale amortideta rattaga (kes tahaks Tahkot proovida sellisega) - tousudest laks aga superlux ules.
Peale tanast neljandat etappi on vist ainus peavalu valutav kann. No poile harjunud sellise valuga. Tanane etapp oli seni koige lihtsam, tulime ara koos Hawaiiga alla 4 tunni. Sees oli ainult uks purakas 11 kildine tous. Temperatuur aga ei andnud asu ja kerkis ule 35 kraadi raudselt. AIvar ja Grisha ei saanud piisavalt vett ja vaike kang oli neil seal tousu peal taskus. VCE II-l ja Arcticul laks kovasti aega raisku kummidega.
Rajad on muidu suht vaheldusrikkad, tana oli nt Elioni maik lauzsa suus, kuigi vahepeal kostitatakse ikka tosiste Tahko laskumistega, mis kuni 4 kilti pikad. Kaed jaksavad jeli jeli lenksu hoida.
Veel kaks paeva......
jalle on oleme joudnud superlux rajooni ja nett kaeparast. Kzll tapitahtedeta, aga ikkagi.
Koige suurem pettumus on seni olnud Opat - without limitations tahendas 1 olts per ka"rss. Kui kzsisin, mis jama on, siis oeldi, et meile vist valetati natuke. Natuke mi ass (igrekut ei volunud valja).
Etappidega on lainud vahelduva eduga. Meie saime esimese etapiga valusa oppetunni tehnika valdkonnas, kui lopuks 25 min koigist hiljem saime rajale amortideta rattaga (kes tahaks Tahkot proovida sellisega) - tousudest laks aga superlux ules.
Peale tanast neljandat etappi on vist ainus peavalu valutav kann. No poile harjunud sellise valuga. Tanane etapp oli seni koige lihtsam, tulime ara koos Hawaiiga alla 4 tunni. Sees oli ainult uks purakas 11 kildine tous. Temperatuur aga ei andnud asu ja kerkis ule 35 kraadi raudselt. AIvar ja Grisha ei saanud piisavalt vett ja vaike kang oli neil seal tousu peal taskus. VCE II-l ja Arcticul laks kovasti aega raisku kummidega.
Rajad on muidu suht vaheldusrikkad, tana oli nt Elioni maik lauzsa suus, kuigi vahepeal kostitatakse ikka tosiste Tahko laskumistega, mis kuni 4 kilti pikad. Kaed jaksavad jeli jeli lenksu hoida.
Veel kaks paeva......
Treeni vähe, aga kvaliteetselt!
http://www.ccrotamobilis.ee
http://www.ccrotamobilis.ee
Poolakad on suutnud oma kodukale ka tulemused üles panna.
Kirjas on proloog ja 3 etappi ning üldjärjestus.
http://www.bikechallenge.pl/en/index.php?action=wyniki
3. nda etapi tulemused on meie meestel järgmised:
Hawaii ekspress 43. Meestest 36. Aeg 3:45
Velo Clubbers II 53. meestest 42. Aeg 3:50
Velo Clubbers I 81. meestest 64. Aeg 4:05
Arctic Sport 89. meestest 69. Aeg 4:15
Üldjärjestus peale 3-e etappi on järgmine:
Hawaii 36. VCE II 60. Arctic 68. ja VCE I 70.
Kirjas on proloog ja 3 etappi ning üldjärjestus.
http://www.bikechallenge.pl/en/index.php?action=wyniki
3. nda etapi tulemused on meie meestel järgmised:
Hawaii ekspress 43. Meestest 36. Aeg 3:45
Velo Clubbers II 53. meestest 42. Aeg 3:50
Velo Clubbers I 81. meestest 64. Aeg 4:05
Arctic Sport 89. meestest 69. Aeg 4:15
Üldjärjestus peale 3-e etappi on järgmine:
Hawaii 36. VCE II 60. Arctic 68. ja VCE I 70.
Vsjoo, koik. Nyyd on ainult aljaava jarele jaanud. Koik see mees on vahemate ja suuremate kahjustustega finishis ja varsti hakkab lopetamine.
Viimane etapp sai soidetud yllas rahus, ainult 62 km ja 1540 tousumeetrit. Oli nagu nuusata juba vorreldes varasematega. Jarjekord oli nagu juba sisse tootatud - Hawaii, +4min VCE II, ca +15 min Arctic, + xx min VCE I.
Opat on taiesti kraanid kinni keeranud ja saatnud viimastele etappidele absoluutselt hapu koerak**e maitsega olut. Arge seda siinkandis viibides ostke.
Meil on uued sobrad - herilased. Kuldar on juba korduvalt noelata saanud, eile paistetas kasi nii suureks nagu Mohammed Alil. Mina sain tana laksu otse soidu pealt (yks ja seni ainus pohjus, miks peaks jalgadelt karvu maha ajama - et herilased sinna ei takerduks).
Kas keegi usub voi mitte, aga tana soideti yhel taiesti "tavalisel" ASFALDItousul baigiga ussi, kaiguks 1-1. Ja see oli pingereas toen 50 sees olev kaader. See on taiesti moistusevastane, aga karm tode. Ma ei kujuta ette mis gradient see olla vois seal. Ma olen siin grannyt niipalju kasutanud nagu 10 korda rohkem kui kogu senise elu peale kokku. Kolmanda etapi tous kestis yle tunni aja ja 50 min sellest tuli grannyga kerida. Isegi Grisha on sellega harjunud. Eestisse naastes kui tousu naeme, siis viskame kohe eest vaikse peale, ilgelt lahe.
Pulss on taiesti mandunud. Maksimumid ja keskmised on ca 15 looki madalamad kui sutsakatel. Grishal oli vist keskmine juba alla 135.
Veel tuleb meelde, et kurvema poole pealt oleme nainud yhte valusamat litrit - kohe esimesel etapil esimesel laskumisel pandi maokas afaldile yle 50se tempoga. Kui meie tiim sinna 25 min parast joudis, oli kohal juba 3 politseiautot ja helikopter. See ei saanud naljaasi enam olla.
Veel huvitavaid fakte - olen enam kui kindel, et maksimumkiirused yhel etapil olid yle 80 km/h. Endal kyll selleks huvi polnud, kuid voimalus oli. Torust tuli vaid hadised 69 km/h. Vat seda proovige jargi teha Elionidel ......
Ahjaa, koige parem nali tuli meelde. Eilsel etapil hakkas yks megalahe laskumine ara kiskuma. Koigepealt ei votnud enam pidurid, siis ilmusid kolme hyyumargiga sildid, siis fotograafid, kes karjusid "arge sadulasse istuge", jargmiseks KUUE hyyumargiga silt ning lopuks ALPINISTIKOIS. Ja see ei olnud mitte lyhike. Edasi moelge ise. Sealt on ka pilte ohtralt.
Nyyd aljaavatama.
Viimane etapp sai soidetud yllas rahus, ainult 62 km ja 1540 tousumeetrit. Oli nagu nuusata juba vorreldes varasematega. Jarjekord oli nagu juba sisse tootatud - Hawaii, +4min VCE II, ca +15 min Arctic, + xx min VCE I.
Opat on taiesti kraanid kinni keeranud ja saatnud viimastele etappidele absoluutselt hapu koerak**e maitsega olut. Arge seda siinkandis viibides ostke.
Meil on uued sobrad - herilased. Kuldar on juba korduvalt noelata saanud, eile paistetas kasi nii suureks nagu Mohammed Alil. Mina sain tana laksu otse soidu pealt (yks ja seni ainus pohjus, miks peaks jalgadelt karvu maha ajama - et herilased sinna ei takerduks).
Kas keegi usub voi mitte, aga tana soideti yhel taiesti "tavalisel" ASFALDItousul baigiga ussi, kaiguks 1-1. Ja see oli pingereas toen 50 sees olev kaader. See on taiesti moistusevastane, aga karm tode. Ma ei kujuta ette mis gradient see olla vois seal. Ma olen siin grannyt niipalju kasutanud nagu 10 korda rohkem kui kogu senise elu peale kokku. Kolmanda etapi tous kestis yle tunni aja ja 50 min sellest tuli grannyga kerida. Isegi Grisha on sellega harjunud. Eestisse naastes kui tousu naeme, siis viskame kohe eest vaikse peale, ilgelt lahe.
Pulss on taiesti mandunud. Maksimumid ja keskmised on ca 15 looki madalamad kui sutsakatel. Grishal oli vist keskmine juba alla 135.
Veel tuleb meelde, et kurvema poole pealt oleme nainud yhte valusamat litrit - kohe esimesel etapil esimesel laskumisel pandi maokas afaldile yle 50se tempoga. Kui meie tiim sinna 25 min parast joudis, oli kohal juba 3 politseiautot ja helikopter. See ei saanud naljaasi enam olla.
Veel huvitavaid fakte - olen enam kui kindel, et maksimumkiirused yhel etapil olid yle 80 km/h. Endal kyll selleks huvi polnud, kuid voimalus oli. Torust tuli vaid hadised 69 km/h. Vat seda proovige jargi teha Elionidel ......
Ahjaa, koige parem nali tuli meelde. Eilsel etapil hakkas yks megalahe laskumine ara kiskuma. Koigepealt ei votnud enam pidurid, siis ilmusid kolme hyyumargiga sildid, siis fotograafid, kes karjusid "arge sadulasse istuge", jargmiseks KUUE hyyumargiga silt ning lopuks ALPINISTIKOIS. Ja see ei olnud mitte lyhike. Edasi moelge ise. Sealt on ka pilte ohtralt.
Nyyd aljaavatama.
Treeni vähe, aga kvaliteetselt!
http://www.ccrotamobilis.ee
http://www.ccrotamobilis.ee
Mõned kommentaarid ka minupoolt.
Üritus oli igati lahe. Peaks olema jõukohane kõigile, kes sõidavad EEC-d alla 500. Peab muidugi arvestama päris pikkade tööpäevadega. Soovitan igaksjuhuks ennem ära käia Tahko's. Bikechallenge rajad olid suht sarnased Tahko omadele. Tõsi, kokkuvõttes küll natuke raskem. Rada oli 99,9% sõidetav. v.a üks !!!!!! laskumine. Kõik tõusud olid võetavad rattaseljas (minul see siiski ei õnnestunud. Natuke jäi puudu jalast ja suurem takistus oli kõrvadevahel). Granny sai sel sõidul päris armsaks ning ilmselt kulus ka kõige rohkem. Mõistlik oleks olnud panna taha ka tiba suurem kassett. Lõpuks muutus kett vasakul sõites ka mõni laugem tõus parajaks kangutamiseks.
Raja märgistus oli 5+. Ning märgistamisel polnud kasutatud kordagi linte, mis oleks rikkunud ilusaid loodusvaateid ja üldist muljet. Neid asendas mingi valge pulbriga (lubi?!) maha joonistatud nooled ning ristid valdel teeotstel. Lisaks veel pisikesed tahvlid nooltega, mis näitasid kas pööranguid või otse sõitmisi.
Regsitreerimisel võib võtta kas ** või *** paketi. Saab hakkama ka * paketiga, kuid alates ** paketist sisalduv kindlustus võib seal ikka marjaks kuluda kui juhtub pahasti minema. *** paketi omanikud said lisaks õiguse enne ja peale igat etappi massaashile (kvaliteet täitsa keskmine. Masseerijaid oli 6 ning palju sõltus ka sellest, kes tegi. Mõni laisem, mõni usinam), logoga dushilina ning lühikeste käistega sõidusärgi (väga hea meene sellest sõidust).
Paketi hinnas sisalduv majutus oli koolimajades. Iseenesest ajab asja ära, kuid hotellides oli siiski parem. Sama kehtib toitlustuse kohta. Kannatas süüa küll restorani/pub'i toit oli ikkagi parem. Majutuse hinnad olid väga mõistlikud (*** 200-600eek).
Keeleliselt sai poolas hakkama inglise- ja venekeele seguga. Tsehhis oli olukord kehvem. Saksakeele oskus tuleb kasuks. Menüü selgeksõppimine käis katseeksitus meetodil. Aga see eest oli 100eek'i seal laiamiseks piisavalt suur raha.
5 päeva sadulas jätab päris korraliku jälje.... saate aru küll kuhu. Sestap soovitan kõigil, kes minna plaanivad kaasa võtta igatsugu vastavaid kreeme ja mökse. Samuti peab päiksekreem kaasas olema (eks see sõltub ilmast muidugi).
Teamide komplekteerimisel peaks otsima omale võimalikult võrdse partneri. Kes on natukenegi paremas vormis on seal tugeva eelise ees. Vahe võimendub rajal veelgi. Tugevam saab rohkem puhata, oodates nõrgemat järgi ning nõrgem peab seda rohkem punnima ja taastumise aeg jääb napiks või olematuks (meist oli siis Kuldar seekord paremas vormis).
Rajale kaasa on mõitslik võtta pump/CO balloon, vaht, kuuskandid, ketilukk, ketivõti, sisekumm. Lisaks kõigele sellele tuleks enne sõitu kodus harjutada ka keti lappimist, kummi vahetamist. Vastasel juhul pole nende asjadega rajal midagi teha (naerda pole mõtet, pooled meist pole elus ise kummi vahetanud). Enne sõitu (kodus) ja enne igat etappi tuleb ratas kindlasti üle kontrollida. Kontrollida kõik sõmed, pingutada kõiki polte ja vajadusel kahtlased detailid välja vahetada. Sinu ikaldus rajal on ka sinu paarilise ikaldus.
Veel. Tehke enne sellist sõitu trenni ka kätele. Seal läheb laskumistel tugevat haaret vaja.
Igal juhul soovitan kõigile, kel võimalus, see sõit ette võtta. Positiivseid elamusi saab küllaga. Tõusul pahupidi sõidetud silmad punnitad tipus vaateid nautides ikka selgeks. Loodus on seal väga ilus. Kel plaanis TransAlp läbida, kuid ei saa löögile või peab seda liiga kalliks, võtke BikeChallenge ette. Peale seda võibolla mõtlete TransAlpi osas ümber.
Statistikat. Kokku sai läbitud kuue peävaga ~370km, ~9300m tõusu ja kaotatud ~20 000 kcal. Pikim tõus oli 12km pikim laskumine umbes samapalju.
Tallinnast starti on ca 1400km ja sõidule kulub ~24h.
Kõigi sealkäinute ühine seisukoht: Soovitame!
Üritus oli igati lahe. Peaks olema jõukohane kõigile, kes sõidavad EEC-d alla 500. Peab muidugi arvestama päris pikkade tööpäevadega. Soovitan igaksjuhuks ennem ära käia Tahko's. Bikechallenge rajad olid suht sarnased Tahko omadele. Tõsi, kokkuvõttes küll natuke raskem. Rada oli 99,9% sõidetav. v.a üks !!!!!! laskumine. Kõik tõusud olid võetavad rattaseljas (minul see siiski ei õnnestunud. Natuke jäi puudu jalast ja suurem takistus oli kõrvadevahel). Granny sai sel sõidul päris armsaks ning ilmselt kulus ka kõige rohkem. Mõistlik oleks olnud panna taha ka tiba suurem kassett. Lõpuks muutus kett vasakul sõites ka mõni laugem tõus parajaks kangutamiseks.
Raja märgistus oli 5+. Ning märgistamisel polnud kasutatud kordagi linte, mis oleks rikkunud ilusaid loodusvaateid ja üldist muljet. Neid asendas mingi valge pulbriga (lubi?!) maha joonistatud nooled ning ristid valdel teeotstel. Lisaks veel pisikesed tahvlid nooltega, mis näitasid kas pööranguid või otse sõitmisi.
Regsitreerimisel võib võtta kas ** või *** paketi. Saab hakkama ka * paketiga, kuid alates ** paketist sisalduv kindlustus võib seal ikka marjaks kuluda kui juhtub pahasti minema. *** paketi omanikud said lisaks õiguse enne ja peale igat etappi massaashile (kvaliteet täitsa keskmine. Masseerijaid oli 6 ning palju sõltus ka sellest, kes tegi. Mõni laisem, mõni usinam), logoga dushilina ning lühikeste käistega sõidusärgi (väga hea meene sellest sõidust).
Paketi hinnas sisalduv majutus oli koolimajades. Iseenesest ajab asja ära, kuid hotellides oli siiski parem. Sama kehtib toitlustuse kohta. Kannatas süüa küll restorani/pub'i toit oli ikkagi parem. Majutuse hinnad olid väga mõistlikud (*** 200-600eek).
Keeleliselt sai poolas hakkama inglise- ja venekeele seguga. Tsehhis oli olukord kehvem. Saksakeele oskus tuleb kasuks. Menüü selgeksõppimine käis katseeksitus meetodil. Aga see eest oli 100eek'i seal laiamiseks piisavalt suur raha.
5 päeva sadulas jätab päris korraliku jälje.... saate aru küll kuhu. Sestap soovitan kõigil, kes minna plaanivad kaasa võtta igatsugu vastavaid kreeme ja mökse. Samuti peab päiksekreem kaasas olema (eks see sõltub ilmast muidugi).
Teamide komplekteerimisel peaks otsima omale võimalikult võrdse partneri. Kes on natukenegi paremas vormis on seal tugeva eelise ees. Vahe võimendub rajal veelgi. Tugevam saab rohkem puhata, oodates nõrgemat järgi ning nõrgem peab seda rohkem punnima ja taastumise aeg jääb napiks või olematuks (meist oli siis Kuldar seekord paremas vormis).
Rajale kaasa on mõitslik võtta pump/CO balloon, vaht, kuuskandid, ketilukk, ketivõti, sisekumm. Lisaks kõigele sellele tuleks enne sõitu kodus harjutada ka keti lappimist, kummi vahetamist. Vastasel juhul pole nende asjadega rajal midagi teha (naerda pole mõtet, pooled meist pole elus ise kummi vahetanud). Enne sõitu (kodus) ja enne igat etappi tuleb ratas kindlasti üle kontrollida. Kontrollida kõik sõmed, pingutada kõiki polte ja vajadusel kahtlased detailid välja vahetada. Sinu ikaldus rajal on ka sinu paarilise ikaldus.
Veel. Tehke enne sellist sõitu trenni ka kätele. Seal läheb laskumistel tugevat haaret vaja.
Igal juhul soovitan kõigile, kel võimalus, see sõit ette võtta. Positiivseid elamusi saab küllaga. Tõusul pahupidi sõidetud silmad punnitad tipus vaateid nautides ikka selgeks. Loodus on seal väga ilus. Kel plaanis TransAlp läbida, kuid ei saa löögile või peab seda liiga kalliks, võtke BikeChallenge ette. Peale seda võibolla mõtlete TransAlpi osas ümber.
Statistikat. Kokku sai läbitud kuue peävaga ~370km, ~9300m tõusu ja kaotatud ~20 000 kcal. Pikim tõus oli 12km pikim laskumine umbes samapalju.
Tallinnast starti on ca 1400km ja sõidule kulub ~24h.
Kõigi sealkäinute ühine seisukoht: Soovitame!
Ma ei kujutanud ette, et üks kõik-rauad-vasakul-tõusu tund võib kesta terve igaviku. Nagu Veiko ütles, ihu kannataks selle veel välja aga vaim ikka murdus. Kui oled kolmveerand tundi rind vastu lenksu punninud nii, et 35-kraadises kuumuses kipuvad ajud koos higiga lahkuma, siis tundub sinuga toimuv ikka täieliku irreaalsusena. Lihtsalt see mis toimub, see ei saa toimuda ju minuga ja praegu... Kiviklibustel metsavahelistel tõusudel sai veidikenegi varju lollikstegeva päikese eest, aga suusanõlvad ja heinamaa-tõusud olid piinavad.
Selles mõttes oli I etapp ikka kõigile siinkäinutele paras ?okk, esimesed üksmeelsed sõnad olid fini?is: "ikka täitsa p*****..." See kole, mille järgi sai tuldud, see oli veel koledam...
Seoses tõusugradiendiga täiesti uus kogemus: kogu see ülejäänud taustsüsteem on nii krdi viltu, et kui silma järgi tundub rada enam-vähem loodis olevat, siis kiirus on ikka 10...12 km/h ja kisub granny järele. Nii hästi petab silma ära.
Järgmised etapid olid seega nagu moraalselt lihtsamad. Eelmisel õhtul sai järgneva päeva rajaprofiil läbi töötatud, teadsid kus ja millal või peale mitmendat TP-d "üle-tuhande-põksakas" tuleb, kus peaks korralikult ära taastuma, kus võib vajutada (kui mingi ime läbi jõudu jagub) jne.
Laskumiste menüü oli seinast-seina: asfaldilaskumised tihti sigakiired ja käänulised, kohati lahtise liiva-killustikupuruga kaetud. Kolistavad kivi-juurika ja hobuteede laskumised kohati uhtkraavide ja suurte lahtiste munakatega kaetud. Tähelepanelik tuli olla vihmavete uhutud kraavidega diagonaalselt üle tee. Õigemini tähelepanemisest polnud enam suurt juttu kui kiirus kasvas üle pea ja ainus võimalu eluga alla tulla on lihtsalt katsuda joont hoida, pidurdada julgesin ainult kõva pinnasega kohtades.
Mina ja Veiko laiasime laskumistel oma Epicutega kõvasti, see oli ainus võimalus kedagi kinni püüda kes tõusul ees läks. Eriti kõvasti sai hardtailimeestele "tagasi tehtud" tahko-tüüpi kivi-juurika laskumistel.
Ühel korral läksin liiga ülemeelikuks ja pani suht normaalsel kiirusel killustikurennist välja hüpates korralikult üle katuse. See sodi oli pehme ja lõi rooli käest ära. Fini?is jalga tohterdanud arsti käest sain kiita: oo, whatta nice shaved legs;) Karvajalad saavad tädi käest enne protseduure tutistada.
See, et 5-6 km-ne laskumine lisaks kätele jalad ära väsitab, ka see oli täitsa uus kogemus. Tahko viimane suusanõlva-laskumine tundus selle kõrval kukepea.
Mainitud !!!!!!-allatulek oli isegi Alvaro hinnangul ka kõigekõigemale dh- või muidu trikimehele alistamatu. Igatahes puude vahele veetud alpinistiköis oli igati abiks. Mul pääses seal turnimisega ratas korraks jeehat ja niitis operaatori jalust maha. Järgmine päev oli vennike ilusti jälle magusamatel laskumistel platsis, ju siis aparaat funkas edasi ja mees ka ei paistnud viha pidavat.
Ja see sutsakas läbi kaevanduskäikude oli põnev, aga liiga lühike. Pääsemine +6 kraadi kätte (õhuniiskus 100%) oli maa-alune taevalik :)kingitus.
Niiet mehed, kel selleks aega ja nats raha on - minge käige ära!
Ainult nagu Veikogi ütles, ratta tehnikapool peaks käppas olema. Kõigega tuleb (eriti rajal) ISE hakkama saada. Muidu on lörris sinu ja ka su paarilise challenge.
Toit (eriti pizza- ja pubitoit) on eesti mõistes odav. Õllest rääkimata. Vähemalt osagi kaotatud megagigakaloritest saab tagasi. Ülejäänud 3kg kaalukaotust tuleb kuidagi tagasi õgida. Momendil on see lihtne, sest p*** on mokas ja sadulasse niipea ei saa.
Selles mõttes oli I etapp ikka kõigile siinkäinutele paras ?okk, esimesed üksmeelsed sõnad olid fini?is: "ikka täitsa p*****..." See kole, mille järgi sai tuldud, see oli veel koledam...
Seoses tõusugradiendiga täiesti uus kogemus: kogu see ülejäänud taustsüsteem on nii krdi viltu, et kui silma järgi tundub rada enam-vähem loodis olevat, siis kiirus on ikka 10...12 km/h ja kisub granny järele. Nii hästi petab silma ära.
Järgmised etapid olid seega nagu moraalselt lihtsamad. Eelmisel õhtul sai järgneva päeva rajaprofiil läbi töötatud, teadsid kus ja millal või peale mitmendat TP-d "üle-tuhande-põksakas" tuleb, kus peaks korralikult ära taastuma, kus võib vajutada (kui mingi ime läbi jõudu jagub) jne.
Laskumiste menüü oli seinast-seina: asfaldilaskumised tihti sigakiired ja käänulised, kohati lahtise liiva-killustikupuruga kaetud. Kolistavad kivi-juurika ja hobuteede laskumised kohati uhtkraavide ja suurte lahtiste munakatega kaetud. Tähelepanelik tuli olla vihmavete uhutud kraavidega diagonaalselt üle tee. Õigemini tähelepanemisest polnud enam suurt juttu kui kiirus kasvas üle pea ja ainus võimalu eluga alla tulla on lihtsalt katsuda joont hoida, pidurdada julgesin ainult kõva pinnasega kohtades.
Mina ja Veiko laiasime laskumistel oma Epicutega kõvasti, see oli ainus võimalus kedagi kinni püüda kes tõusul ees läks. Eriti kõvasti sai hardtailimeestele "tagasi tehtud" tahko-tüüpi kivi-juurika laskumistel.
Ühel korral läksin liiga ülemeelikuks ja pani suht normaalsel kiirusel killustikurennist välja hüpates korralikult üle katuse. See sodi oli pehme ja lõi rooli käest ära. Fini?is jalga tohterdanud arsti käest sain kiita: oo, whatta nice shaved legs;) Karvajalad saavad tädi käest enne protseduure tutistada.
See, et 5-6 km-ne laskumine lisaks kätele jalad ära väsitab, ka see oli täitsa uus kogemus. Tahko viimane suusanõlva-laskumine tundus selle kõrval kukepea.
Mainitud !!!!!!-allatulek oli isegi Alvaro hinnangul ka kõigekõigemale dh- või muidu trikimehele alistamatu. Igatahes puude vahele veetud alpinistiköis oli igati abiks. Mul pääses seal turnimisega ratas korraks jeehat ja niitis operaatori jalust maha. Järgmine päev oli vennike ilusti jälle magusamatel laskumistel platsis, ju siis aparaat funkas edasi ja mees ka ei paistnud viha pidavat.
Ja see sutsakas läbi kaevanduskäikude oli põnev, aga liiga lühike. Pääsemine +6 kraadi kätte (õhuniiskus 100%) oli maa-alune taevalik :)kingitus.
Niiet mehed, kel selleks aega ja nats raha on - minge käige ära!
Ainult nagu Veikogi ütles, ratta tehnikapool peaks käppas olema. Kõigega tuleb (eriti rajal) ISE hakkama saada. Muidu on lörris sinu ja ka su paarilise challenge.
Toit (eriti pizza- ja pubitoit) on eesti mõistes odav. Õllest rääkimata. Vähemalt osagi kaotatud megagigakaloritest saab tagasi. Ülejäänud 3kg kaalukaotust tuleb kuidagi tagasi õgida. Momendil on see lihtne, sest p*** on mokas ja sadulasse niipea ei saa.
Gravity is a Bitch
ametlikud pildid,
mitteametlike piltidega on nii, et neid vaatame mõni teine kord ja mõnes teises kohas.
mitteametlike piltidega on nii, et neid vaatame mõni teine kord ja mõnes teises kohas.
Gravity is a Bitch
Head pildid needki Kuda selle laskumisega(vaade 1, vaade 2) siis oli? Et kuda võrdleks EEC !!! ja ABC !!!! laskumist?
velo clubbers
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
http://www.mtbchallenge.com/galeria/bch2006_04_032.jpg
Mati soovitud võrdluse kohta on väljend ne sravni ... s paltsem.
Mati soovitud võrdluse kohta on väljend ne sravni ... s paltsem.
Nendest meestest aga võiks meie Edvardiga nii mõndagi pajatada, hakkasime neile fännideks. Meestel oli igal etapil mingi uus kostüümidraama - kübaratest kuni piimapakkide, stringide ja tissiprillideni välja. Ja sõitsid nad üldse mitte nõrgalt.
http://www.mtbchallenge.com/galeria/bch2006_03_032.jpg
http://www.mtbchallenge.com/galeria/bch2006_03_032.jpg
Treeni vähe, aga kvaliteetselt!
http://www.ccrotamobilis.ee
http://www.ccrotamobilis.ee
Iroonia tera jäi tabamataerikr kirjutas:Mati soovitud võrdluse kohta on väljend ne sravni ... s paltsem.
velo clubbers
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Lõunanabbrid on ka mõned päris head jäädvustused saanud:
http://www.trek-team.lv/fotogalerija/bch2006/0/
http://www.trek-team.lv/fotogalerija/bch2006/0/
kahjuks pean su meelast meeleolu natuke rikkuma, nimelt oli osa sellest seltskonnast ainuke, mida kogu poolas, tsehhis veedetud aja jooksul vaadata kannatas. kahju kohe kohalikest meestest.....riho kirjutas:
Mitme tärni paketi pidi võtma et finishis sellisevastuvõtu osaliseks saada?
kõigele vaatamata peaks üks tavaline keskeale kalduv valgenahaline heteroseksuaalne harrastusrattur Poolaga igati rahul olema.tp kirjutas:kahjuks pean su meelast meeleolu natuke rikkuma, nimelt oli osa sellest seltskonnast ainuke, mida kogu poolas, tsehhis veedetud aja jooksul vaadata kannatas. kahju kohe kohalikest meestest.....riho kirjutas:
Mitme tärni paketi pidi võtma et finishis sellisevastuvõtu osaliseks saada?
Gravity is a Bitch
Poola fänn nagu ma olen...
Kas need rajad kulgesid enamuses mööda avalikke sini-puna-musti matkaradu s.t kui omal käel minna ja raja kaarti kasutada, kas siis on võimalik matkatempos mõni etapp läbi teha?
Võrdluseks: Zakopanes oli tähistatud rattaradu mõni üksik ning tavalistele matkaradadele ja üldse n.ö teedeta maastikul sõit oli rangelt keelatud (keelumärkide järgi otsustades) või siis oli muidu ebaselge, kas maaomanik lubab või mitte.
Kas need rajad kulgesid enamuses mööda avalikke sini-puna-musti matkaradu s.t kui omal käel minna ja raja kaarti kasutada, kas siis on võimalik matkatempos mõni etapp läbi teha?
Võrdluseks: Zakopanes oli tähistatud rattaradu mõni üksik ning tavalistele matkaradadele ja üldse n.ö teedeta maastikul sõit oli rangelt keelatud (keelumärkide järgi otsustades) või siis oli muidu ebaselge, kas maaomanik lubab või mitte.
Segasaun on siis, kui on puu- ja elektriküte.
-
- Rattur
- Postitusi: 399
- Liitunud: 07. 11. 2003. 23:14
- vigurivänt
- Rattur
- Postitusi: 798
- Liitunud: 27. 09. 2004. 07:49
-
- Rattur
- Postitusi: 399
- Liitunud: 07. 11. 2003. 23:14
Paljulubav trailer.
Viimasel hilisõhtusel aftekal näidati suurel ekraanil musta materjali ülevaadet , soundtrackiga ja puha - oh seda äratundmisrõõmu, lõugamist ja omakeelseid kommentaare.
Võimalik, et sama jämm käis igal õhtul - iga etapi fini?ipaigas oli suur täispuhutav laululava moodi asi üleval. Paraku sundis "valge pani elu" peale taastusjooke, rattapesu, mokalaata ja natuke-vähem-tunnustatud-taastusjooke hotelli kiirustama.
Viimasel hilisõhtusel aftekal näidati suurel ekraanil musta materjali ülevaadet , soundtrackiga ja puha - oh seda äratundmisrõõmu, lõugamist ja omakeelseid kommentaare.
Võimalik, et sama jämm käis igal õhtul - iga etapi fini?ipaigas oli suur täispuhutav laululava moodi asi üleval. Paraku sundis "valge pani elu" peale taastusjooke, rattapesu, mokalaata ja natuke-vähem-tunnustatud-taastusjooke hotelli kiirustama.
Gravity is a Bitch