Liiklusseaduse uue redaktsiooni projekt

[tarts]

MKM-s üleval oleval liiklusseaduse uue redaktsiooni projektison ratturite elu täitsa p...e keeratud. See võimaldab jalakäijatel ka tuima näoga rattateel tammuda. Uus liiklusseadus kubiseb pärlitest, kuid näiteks EJL ei viitsi nende pärlite nokkimisega vaeva näha ja ainus viis teki kergitamiseks on siin foorumis vastav teema avada ja neid teri nokkima hakata.

[erikr]

nokkisin selle teksti otsinguga läbi. pärlitest jäi silma juba nimetatud

Kood: Vali kõik

(2)  Kui liiklustihedus lubab, tohib jalakäija liikuda ka jalgrattateel ja kergliiklustee jalgratta¬rajal takistamata jalgratta-, mopeedi- ja pisimopeediliiklust

ning

Kood: Vali kõik

Kiirteel ei tohi: 
1) liigelda jalgsi, loomadega, jalgrattaga, mopeediga või niisuguse mootorsõidukiga, mille valmistajakiirus on alla 40 km/h;

kas keegi omab infot või dokumentatsiooni kuis on kirjas jalgratta valmistajatehase poolt määratud valmistajakiirus 76) valmistajakiirus on valmistaja poolt sõidukile määratud suurim kiirus; .
- kui ise olen ratta juppidest kokku keeranud?
- kuidas käituda juhul kui valmistajakiirust pole määratud?

muus osas ei tundunud asi jalgratturi seisukohast hull, samas oli tegu kiire otsinguga wordi failis stringile jalgra ja seda sisaldavad lõigud lugesin diagonaalis läbi.

[Külaline]

nokkisin selle teksti otsinguga läbi. pärlitest jäi silma juba nimetatud

Kood: Vali kõik

(2)  Kui liiklustihedus lubab, tohib jalakäija liikuda ka jalgrattateel ja kergliiklustee jalgratta¬rajal takistamata jalgratta-, mopeedi- ja pisimopeediliiklust

.

Ei näe siin põhjust paanikaks. See ju lubab kül jalakäijal rattateel olla (mida niikuinii tehakse), kuid ei anna õigust seal peremehetseda. Ehk sisuliselt ei muutu mittemidagi.

Kood: Vali kõik

Kiirteel ei tohi: 
1) liigelda jalgsi, loomadega, jalgrattaga, mopeediga või niisuguse mootorsõidukiga, mille valmistajakiirus on alla 40 km/h;

kas keegi omab infot või dokumentatsiooni kuis on kirjas jalgratta valmistajatehase poolt määratud valmistajakiirus 76) valmistajakiirus on valmistaja poolt sõidukile määratud suurim kiirus; .
- kui ise olen ratta juppidest kokku keeranud?
- kuidas käituda juhul kui valmistajakiirust pole määratud?
.

Mis puutub siia jalgratas? Juttu on ju "niisugusest mootorsõidukist".

Kui kontekstist asju välja tirida saaks paanikat veel juurdegi

[erikr]

Mis puutub siia jalgratas? Juttu on ju "niisugusest mootorsõidukist".

Kui kontekstist asju välja tirida saaks paanikat veel juurdegi

õige jah, ise olen loll. järelikult tuleb lugeda mõttega, mitte diagonaalis.

Ei näe siin põhjust paanikaks. See ju lubab kül jalakäijal rattateel olla (mida niikuinii tehakse), kuid ei anna õigust seal peremehetseda. Ehk sisuliselt ei muutu mittemidagi.

tegelikult uus redaktsioon seadustaks praeguse de facto anarhia.

[KaupoR]

Kood: Vali kõik

Kiirteel ei tohi: 
1) liigelda jalgsi, loomadega, jalgrattaga, mopeediga või niisuguse mootorsõidukiga, mille valmistajakiirus on alla 40 km/h;

Kiirteid puudutav osa vist eestlasi eriti ei kõiguta, sest meil pole kiirteid. Neljarealised teed (Tallinn-Tartu mnt, Tln-Narva mnt, Tln-Pärnu mnt) ei klassifitseeru vastavalt teeseadusele kiirteeks (need peaks olema I klassi maanteed).

[Miki-Hiir]

Kood: Vali kõik

(2)  Kui liiklustihedus lubab, tohib jalakäija liikuda ka jalgrattateel ja kergliiklustee jalgratta¬rajal takistamata jalgratta-, mopeedi- ja pisimopeediliiklust

Eks see on selle pärast sinna lajatatud, et ega ikka tõesti pole kuskil ei rulluiskudega sõita ega ka lapsevankriga jalutada - enamus kõnniteid on mingid ürgajast kuumaastikud või siis uuemad plaaditud ja rullidega ikka suht läbimatud.

Kesklinnas on jalgrattateed enamasti sõiduteel ja sinna niikuinii keegi teine ei roni, äärelinnas on eraldi jalgrattateed üleüldse ainsad mõistliku kattega teed

Aga kiirteid meil Eestis õnneks ei ole seega see punkt on täiesti suva. Kiirtee algab ja lõpeb ju sellise kena rohelise kiirteemärgiga mitte mingi 110 kiirusepiiranguga.

[erikr]

panin jah kiirteega pange. tunnistan ausalt üles.

[tarts]

Nokkisin siis neid teri välja:

Kood: Vali kõik

(7)  Jalgrattal ja pisimopeedil peab olema: 
1) töökorras pidur ja signaalkell; 

Sellele nõudele ei vasta suurema enamuse antud foorumi lugejate rattaid, sest signaalkell lihtsalt puudub. Tavaliselt on uutele rahvaratastele installitud tehase poolt kell, mis teeb kahvatut häält mida keegi ei kuule ja laguneb mõne nädala möödudes algosadeks. Alternatiiv on kasutusele võtta näiteks mingi 120 dB heli tekitav varga peletaja, kuid selle kasutamisel hakkab saama palju nalja. Seda nõuab ka praegu kehtiv eeskiri. Ettepanek on signaalkell seadusest välja peksta, kuna korraliku signaali kasutamisel võivad kodanikud peast lolliks minna.

Kood: Vali kõik

(8)  Jalgrattal ja pisimopeedil peab põlema pimeda ajal või halva nähtavuse korral sõites ees valge ja taga punane tuli.  

Esiteks on nõue tobe, kuna tavalised rattalambid on nii nõrga valgusjõuga, et autojuht näeb enne ratturit kui tema rattal olevat lampi. Samahästi võiks legaliseerida autode liikumise parktuledega. Helkur on nähtav tunduvalt kaugemale, kui tavaline rattalamp. Ainsat efekti omavad ohutuse seisukohast lambid mis on suunatud vastu või taga sõitvatele autojuhtidele silma. Viimasega saabki hakkama helkur. Pigem võib tulesid kasutav rattur tunda ennast liiga kindlana, et ta on märgatav ja seetõttu võib ta muutuda ohtlikuks iseenda elule. Seda nõuab ka praegu kehtiv eeskiri. Ettepanek on jalgratas sellest punktist välja arvata.

Kood: Vali kõik

(10)  Jalgratta, pisimopeedi ja mopeediga peab sõitma jalgrattarajal või jalgrattateel, selle puu­dumisel võimalikult sõidutee parema ääre lähedal, välja arvatud § 30. lõike (1)  kohase manöövri ajal. Jalgrattaga võib sõita ka teepeenral, kui see on selleks kõlblik, ohustamata jalakäijat. 
 

See punkt keelab siis ratturitel edaspidi grupis üksteise kõrval sõitmise ja grupis küljetuules sõitmise. Lisaks teeb see keeruliseks ka aukudest möödumise, kuna sõidutee serv on väga konkreetne mõiste ja tee keskel töllerdamine pole siis enam autojuhtide poolt ka kuidagi aktsepteeritav. Ettepanek on punkt jätta vana redaktsioonina, st. sõita võib äärmisel rajal (kogu raja ulatuses)

Kood: Vali kõik

(11)  Kui on olemas kergliiklustee, peab jalgrattaga sõitma sellel ohustamata jalakäijat. Tiheda jalakäijaliikluse korral tohib jalgrattur sõita ka sõiduteel. 

Maiuspala Kergliiklusteel võib jalakäija sul alati ette astuda ja süüdi on rattur. See on ju sama mis kõnniteel sõitmine. Seega pole kergliiklusteel võimalik ka trenni teha, kuna iga natsa aja tagant tuleb tõmmelda nendest kaootiliselt liikuvates harvadest jalakäijatest ja tihti ka nende jõmpsikatest mööda. Ettepanek on asendada peab sõnaga võib ja teine lause muuta nii, et rattur tohib sõita alati sõiduteel.

Kood: Vali kõik

(12)  Kui teel on omaette jalgrattatee ja tee reguleerimata lõikumiskoht, peavad jalg­rattur, pisimopeedi ja mopeedijuht andma teed teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liiklus­korraldus­vahen­ditega seatud teisiti. 

Siin peaks ikka panema lõpuks korra majja. Ettepanek on, et kui rattatee on peatee kõrval, siis on rattatee ka peatee. Eriti rõve rattatee on vabakal, kus iga paarisaja meetri tagant tuleb pidureid vajutada. Sama jama on Pirita teel Pirita poolses otsas.

Kood: Vali kõik

(13)  Jalgrattur, pisimopeedi- ja mopeedijuht ei tohi: 
1) sõita kõnniteel; piirang ei kehti alla 10-aastase jalgratturi kohta; 

juba oli juttu, et kergliiklusteel on sisuliselt jalakäija peremees, seega ettepanek on, et võiks arglikemate ja aeglasemate ratturite jaoks jätta võimaluse liikuda ka kõnniteel.

Kood: Vali kõik

(15)  Jalgrattur kergliiklusteel ja jalgrattur, pisimopeedi- või mopeedijuht jalgrattateel, peab andma teed trammi- või bussi­peatuses seisvale ühissõidukile minevale või sellelt tulevale jalakäijale.

Pirita ja samuti muud jalgrattateed on solgitud nende bussipeatustega nii ära, et kiiret sõitu harrastada ei ole võimalik. Siit tuleneb veel üks põhjus miks ratturil peab olema alati võimalik sõita sõiduteel, olenemata sellest, kas kõrval on mingis lõigus rattatee või mitte.

Rattur on ka liikleja ja rattaga liikumist ei ole vaja takistada seaduse poolt jalakäijatega. Praegune seaduse redaktsioon teeb ratturist friigi, kellele seadusega pannakse ette mõttetuid takistusi.

Noh, kes minu väidetele julgeb vastu vaielda

[raulk]

seaduste tegemisega käib alati kaasas ka seletuskiri
huvitav teada millega põhjendatakse jalgratta kohta käivaid paragrahve.
praegult võib aru saada et sellised sõnastused püüavad jalgrattaga
sõitmist igati piirata ja jätta teed ainult autodele

[Külaline]

Nokkisin siis neid teri välja:
Noh, kes minu väidetele julgeb vastu vaielda

Mina julgen

Kood: Vali kõik

(7)  Jalgrattal ja pisimopeedil peab olema: 
1) töökorras pidur ja signaalkell; 

Sellele nõudele ei vasta suurema enamuse antud foorumi lugejate rattaid, sest signaalkell lihtsalt puudub. Tavaliselt on uutele rahvaratastele installitud tehase poolt kell, mis teeb kahvatut häält mida keegi ei kuule ja laguneb mõne nädala möödudes algosadeks. Alternatiiv on kasutusele võtta näiteks mingi 120 dB heli tekitav varga peletaja, kuid selle kasutamisel hakkab saama palju nalja. Seda nõuab ka praegu kehtiv eeskiri. Ettepanek on signaalkell seadusest välja peksta, kuna korraliku signaali kasutamisel võivad kodanikud peast lolliks minna.

Sarnane nõue on ka teiste riikide seadustes & soomes näed poodides ka Scott Geniusel (xtr) ja CR1 (dura ace) lenksuküljes pisikest kella ja Ksyrium SL-idel kodarates helkureid. Kui kell on madalakvaliteediline, muretse parem. Ette on see nähtud ikkagi jalgrataste ja jalakäijate ühisel teel liikumisel jalakäijale märku andmiseks (ilma teda pükstest välja ehmatamata). Hoolimata sellest, et see kell on nõme on see siiski vajalik.

Kood: Vali kõik

(8)  Jalgrattal ja pisimopeedil peab põlema pimeda ajal või halva nähtavuse korral sõites ees valge ja taga punane tuli.  

Esiteks on nõue tobe, kuna tavalised rattalambid on nii nõrga valgusjõuga, et autojuht näeb enne ratturit kui tema rattal olevat lampi. Samahästi võiks legaliseerida autode liikumise parktuledega. Helkur on nähtav tunduvalt kaugemale, kui tavaline rattalamp. Ainsat efekti omavad ohutuse seisukohast lambid mis on suunatud vastu või taga sõitvatele autojuhtidele silma. Viimasega saabki hakkama helkur. Pigem võib tulesid kasutav rattur tunda ennast liiga kindlana, et ta on märgatav ja seetõttu võib ta muutuda ohtlikuks iseenda elule. Seda nõuab ka praegu kehtiv eeskiri. Ettepanek on jalgratas sellest punktist välja arvata.

Lenksul olev "seasilm" mille valgusjõud on liiga madal, et valgustada jalgratturile teed on siiski piisav, et ta oleks autojuhile kaugemale ja paremini nähtav. Kes on pimedas sõitnud teab. Samuti sadulataga olev punane tuluke. Pisike 3-LED'iga valge tuluke lenksul ja punane sabaall muudab jalgatturi pimedal ajal kaugemalt tuvastatavaks, kui seda teeb helkur. Selle punkti välja jätmine (las sõidavad mustade mütakatena edasi) oleks vähe väär.

Ülejäänuga on nagu on.

Lisapunktina võiks seal olla kiirusepiirang jalgratturile, kui ta liigub jalakäijatega smal teel (v.a jalgrattateed).

[mmz]

Rattateel jalutada võib, samas rattaga kõnniteel sõita ei tohi. Oleks võinud siis viimase ka juba lubada. Niigi suur osa (sh. ka mina) seda teevad.

[LauriA]

See punkt keelab siis ratturitel edaspidi grupis üksteise kõrval sõitmise ja grupis küljetuules sõitmise. Lisaks teeb see keeruliseks ka aukudest möödumise, kuna sõidutee serv on väga konkreetne mõiste ja tee keskel töllerdamine pole siis enam autojuhtide poolt ka kuidagi aktsepteeritav. Ettepanek on punkt jätta vana redaktsioonina, st. sõita võib äärmisel rajal (kogu raja ulatuses)
Noh, kes minu väidetele julgeb vastu vaielda

Mina

Miks peaks olema maksumaksja või abiraha eest finantseeritud avalikud teed teatud huvigrupi hobide jaoks?? Korvpallurid, jalgpallurid, raskejõustiklased, motosportlased jne saavad oma trennid tehtud spetsrajatistel. Ratturid on üks vähestest, kes whinivad, et ei saa trenni teha (et rekkamees segab maanteel). Kas riigi seisukohast oleks normaalne, et kaubaveod jäävad toppama, kuna osad leiavad, et maanteed on rajatud nende hobi silmas pidades? IMHO ratta (ja ka muu spordiala)trenn ei ole midagi sellist, mida põhiseadus garanteerima peaks.

Kui võrrelda jalgpalliga: Müncheni Bayernil (koos teise klubiga kahepeale )ei ole probleem teha oma staadion (Allianz Arena)- kui palju on neid rattaklubisid, kes saavad öelda, et nende rahade eest on tehtud a la velotrekk või n kilomeetri pikkune asfaldiring grupisõidu harjutamiseks.

Hermann Maier & Co ei tee samuti trenni siis, kui ka muu rahvas sõitu naudib - nad reserveerivad omale aja, kui tavalised inimesed kohal ei ole.

[Miki-Hiir]

Miks peaks olema maksumaksja või abiraha eest finantseeritud avalikud teed teatud huvigrupi hobide jaoks??

Aga selle pärast, et jalgrattasõit on ainus tõsiseltvõetav alternatiiv autosõidule ühistranspordi kõrval. Või sõdid sa ka ühistranspordi vastu? Et autosid linnas veidigi vähemaks saada ... sellepärast ongi vaja jalgrattateid. Rulluisutamine ei ole tõsiseltvõetav alternatiiv. Maanteedel jalgrattateid ka pole ning ei näe ka vajadust.
Oleks veel ka hulganisti jalgrattaparklaid, kuhu tõesti reaalselt julgeks ka jalgratta jätta ja käiks isegi jalgrattaga tööle (no ok, töö juures peaks ka olema võimalus riideid vahetada ja pesta).

Trenni tegemine on muidugi iseasi.

[LauriA]

Aga selle pärast, et jalgrattasõit on ainus tõsiseltvõetav alternatiiv autosõidule ühistranspordi kõrval. Või sõdid sa ka ühistranspordi vastu? Et autosid linnas veidigi vähemaks saada ... sellepärast ongi vaja jalgrattateid. Rulluisutamine ei ole tõsiseltvõetav alternatiiv. Maanteedel jalgrattateid ka pole ning ei näe ka vajadust.
Oleks veel ka hulganisti jalgrattaparklaid, kuhu tõesti reaalselt julgeks ka jalgratta jätta ja käiks isegi jalgrattaga tööle (no ok, töö juures peaks ka olema võimalus riideid vahetada ja pesta).

Trenni tegemine on muidugi iseasi.

Täiesti nõus, ühistransporti pooldan samuti.
Seda ma pidasingi teemaks - et jalgrattateed on selleks (ja konstrueeritud selliselt), et saaks punktist A punkti B, mitte oma hobide teostamiseks.

[Ereliukas]

.
Kui võrrelda jalgpalliga: Müncheni Bayernil (koos teise klubiga kahepeale )ei ole probleem teha oma staadion (Allianz Arena)- kui palju on neid rattaklubisid, kes saavad öelda, et nende rahade eest on tehtud a la velotrekk või n kilomeetri pikkune asfaldiring grupisõidu harjutamiseks.

tavaliselt olen küll väga raahulik foorumikasutaja, kuid loll jutt suhu tagasi ja kähku!!!

[Ereliukas]

Miks peaks olema maksumaksja või abiraha eest finantseeritud avalikud teed teatud huvigrupi hobide jaoks?? Korvpallurid, jalgpallurid, raskejõustiklased, motosportlased jne saavad oma trennid tehtud spetsrajatistel.

olen viimasel ajal ilusate ilmadega oma igapäevaseid asju rattaga linnas liigeldes ajanud. sõidan nagu normaalne liikleja, st suunamärguanded, pöörded õigest reast jne. ei ütleks, et kellelgil eriti jalus oleks töllanud, sest suudan liikuda enam-vähem sama tempoga, kui tavaline liiklusvool.
ei ole kohanud ka väga vihaselt meelestatud autojuhte, kuigi paar taksot on nii ette keeranud, et on tulnud plokki pidurdada.
miks minul maksumaksjana peaks olema väiksem õigus kasutada liiklemiseks punktist a punkti b enda poolt makstud maksudest finantseeritud üldkasutatavaid teid, kui suvalisel autosõitjal, kes peale selle ka saastab õhku jne...?

[micha]

Lugupeetud foorumlased

enne eelnõu "nokkimist" võtke vaevaks ja vaadake millised eelnõus olevad nõuded juba hetkel kehtivad(saate teada mida koguaeg rikute(mina kah)).

Samas tekkis küsimus, kust selline info, et projekt(eelnõu) koostamisel? (Samas fail millele teemaalgataja viitab on dateeritud 15.04.2005.)

Vaatamata sellele on mul ettepanek teha teema kus saaks arutada liikluse ja seadusandluse kokkulangevusi või lahknevusi.

[LauriA]

miks minul maksumaksjana peaks olema väiksem õigus kasutada liiklemiseks punktist a punkti b enda poolt makstud maksudest finantseeritud üldkasutatavaid teid, kui suvalisel autosõitjal, kes peale selle ka saastab õhku jne...?

Liiklemise õigus on loomulikult - ma pidasin silmas TRENNI tegemist; et kes iganes teid projekteerib - rattatrenni võimalused avalikel teedel ei peaks olema mingi suur prioriteet. Selge see, et rattaga enese (või kauba) transport punktist A punkti B peab turvaline olema, järgides liikluseeskirju.

[tarts]

Lugupeetud foorumlased

enne eelnõu "nokkimist" võtke vaevaks ja vaadake millised eelnõus olevad nõuded juba hetkel kehtivad(saate teada mida koguaeg rikute(mina kah)).

Samas tekkis küsimus, kust selline info, et projekt(eelnõu) koostamisel? (Samas fail millele teemaalgataja viitab on dateeritud 15.04.2005.)

Vaatamata sellele on mul ettepanek teha teema kus saaks arutada liikluse ja seadusandluse kokkulangevusi või lahknevusi.

Inff pärinebki MKM kodulehelt.

Lisaks olen välja toonud oma jutus ka nõuded mis praegu kehtivad, kuid mis tunduvad mõttetud ja oleks paras muuta kui seadus "eelnõu" staatusest kaugemale jõuab.

Võib-olla on tõesti nii nagu sa ütled, et mida värki ning Savisaar ei suuda oma ministeeriumiametnikke motiveerida kodulehte uuendama, samas võib seeseal rahulikult talveunes vedeleda ja ühel päeval oma praeguses ilus ratturite/liiklejate ette ilmuda. Kõik me oleme kuulnud Villu Vane poolt levitatavaid rahvajutteuuest liiklusseadusest, kus hakkab seisma kohustus kiivri kandmisest, senistes eeskirjades ja seadustes seda kohustust ei ole. Tolles kalevi all olevas eksemplaris on see aga täies hiilguses sees.

Sellisel juhul tuleb hakata eelnõu jälgi ajama ja uuendatud versiooni eelnõust nõudma hakata. Samas välja nokitud nõuded on ikkagi tobedad ja vähetõenäoline on, et neid ilma rahva nõudmiseta uues seaduses ära muudetakse.

[LauriA]

.
Kui võrrelda jalgpalliga: Müncheni Bayernil (koos teise klubiga kahepeale )ei ole probleem teha oma staadion (Allianz Arena)- kui palju on neid rattaklubisid, kes saavad öelda, et nende rahade eest on tehtud a la velotrekk või n kilomeetri pikkune asfaldiring grupisõidu harjutamiseks.

tavaliselt olen küll väga raahulik foorumikasutaja, kuid loll jutt suhu tagasi ja kähku!!!

Äkki siis põhjendaks, et mis mu tekstis vale oli??
Panen igaks juhuks lingid (saad kontrollida):
Ferrari Fiorano rada: http://en.wikipedia.org/wiki/Maranello
Allianz Arena: http://en.wikipedia.org/wiki/Allianz_Arena

Kas sinu meelest oleks normaalne, et Austria mäesuusakoondis harjutaks kiiremaid laskumisi sinisel rajal, kus samas teevad esimesi samme algajad? Kui ei ole, miks siis on normaalne see, et jalgrattateel peaks saama tippvõistluseks vormi ajastada?

Küllalt nähtud Harku metsas, kuidas ratturid ka pimedasse kurvi üsna suure kiirusega lähevad - samas seal on ju üsna suur võimalus, et mõni ema oma lapsevankriga vastu tuleb... mõnigate ratturite suhtumine tundub olevat, et kui nemad suure seltskonnaga tulevad, siis ülejäänud (niisama jalutajad, jooksjad jne) peavad teelt kõrvale astuma.

[nerd04]

Miks peaks olema maksumaksja või abiraha eest finantseeritud avalikud teed teatud huvigrupi hobide jaoks?? Korvpallurid, jalgpallurid, raskejõustiklased, motosportlased jne saavad oma trennid tehtud spetsrajatistel. Ratturid on üks vähestest, kes whinivad, et ei saa trenni teha (et rekkamees segab maanteel). Kas riigi seisukohast oleks normaalne, et kaubaveod jäävad toppama, kuna osad leiavad, et maanteed on rajatud nende hobi silmas pidades? IMHO ratta (ja ka muu spordiala)trenn ei ole midagi sellist, mida põhiseadus garanteerima peaks.

hästi öeldud, vingumine tuleneb spordivahendi eripärast, selle suurest sarnasusest liiklusvahendiga, arvatakse et spordivahendile kehtivad ka liiklusvahendi hüved (rattateed) vaikimisi eeldusega muidugi, et spordiriist on liiklusvahendi suhtes ülimuslikum igas olukorras (pärineb vist aegadest, mil sportimine oli härrasrahva tegevus ja õilsam igast muust tegevusest, ehkki ka praegu ei saa sportimist endale mitte igaüks lubada)

[Külaline]

kus hakkab seisma kohustus kiivri kandmisest, senistes eeskirjades ja seadustes seda kohustust ei ole. Tolles kalevi all olevas eksemplaris on see aga täies hiilguses sees.

Veidi poolikuna küll.

Kood: Vali kõik

§ 20.  Turvavahendite kasutamine 
...
(4)  Teel jalgrattaga ja pisimopeediga sõitmisel peab alla 16-aastane sõitja kandma kinni¬rihmatud jalgratturikiivrit.

[Alx33]

(2) Kui liiklustihedus lubab, tohib jalakäija liikuda ka jalgrattateel ja kergliiklustee jalgratta¬rajal takistamata jalgratta-, mopeedi- ja pisimopeediliiklust

Minu arvates tuleks jalakäijatel rattateel käimine ära keelata juhul kui läheduses on olemas jalakäijate tee.
Näiteks Pirita tee äärsel jalgratta teel mingid jalakäijad jalutavad seal suure kambaga keset teed nii et neist möödumiseks peab muru pealt lisa võtma, osad pissitavad seal oma koeri, järgmised tüübid harjutavad seal oma rula trikke (ükskord ma nägin kuidas minu ees sõitnud ratturile (kiirus ca 30kmh) lendas rula ette, vedas et rattur ei kukkunud). Minu arvates peaks seal jalgratta tee ja mere vahelisel alal saama vabalt jala käija seal betoon plaadid.
Eriti hull on asi siis kui minna Lasnamäele Narva mnt äärsele ratta teele. Seal on tõmmatud tee keskele konkreetne joon mis näitab, et ühel pool käivad jala käijad ja teisel pool sõidavad ratturid. Aga ikka leidb palju neid jalakäijaid kes käivad keset jalgratta poolt, kuigi jalakäijate pool on täiesti tühi. Olen kuulnud, et Soomes pidi nii olema et kui jalgrattur sõidab jalgratta alal jalakäijale otsa siis jääb jalakäija ise süüdi. Minu arvates võiks Eestis samuti olla.

[Ereliukas]

Äkki siis põhjendaks, et mis mu tekstis vale oli??
Panen igaks juhuks lingid (saad kontrollida):
Ferrari Fiorano rada: http://en.wikipedia.org/wiki/Maranello
Allianz Arena: http://en.wikipedia.org/wiki/Allianz_Arena

Kui ei ole, miks siis on normaalne see, et jalgrattateel peaks saama tippvõistluseks vormi ajastada?

Küllalt nähtud Harku metsas, kuidas ratturid ka pimedasse kurvi üsna suure kiirusega lähevad - samas seal on ju üsna suur võimalus, et mõni ema oma lapsevankriga vastu tuleb... mõnigate ratturite suhtumine tundub olevat, et kui nemad suure seltskonnaga tulevad, siis ülejäänud (niisama jalutajad, jooksjad jne) peavad teelt kõrvale astuma.

algselt oli jutt üldkasutataval mnt-l treenimisest, ehk selle mingi kildkonna oma hobi harrastamiseks kasutamiseks.
nüüd räägid rattateel ja metsapargis ohtlikust kihutamisest.
oma jutu vürtsitamiseks tood näiteid hoopis muudelt aladelt - lisada võiks ju ntx ka et ferrari F1 meeskond ei testi avalikel kiirteedel jne.
superhea on muidugi ühe maailma rikkaima riigi jalgpallinäide....minu arvates see ala üldse rohkem äri, kui sport - samas on väga tavaline, et mingi sõpruskond (kildkond) kasutab avalikku parki jalgpalli toksimiseks v siis kriketi mänguks, ehk oma hobi harrastamiseks ja keegi ei kobise selle üle.
ma võin ka nii tuua võrdluse, et miks ntx purjetajad ja jetisõitjad, sõudjad jne kasutavad oma hobi harrastamiseks jumala v (emakese looduse) poolt loodud veekogusid?
kas mõni avamerepurjetamise klubi on rajanud treeninguteks/võistluseks oma isikliku mere - ikka krdid kasutavad selleks ülkasutatavat ookeani.
liikluskultuur ja ohutus rattateedel on omaette teema, mis suures osas kinni inimeste üldises kultuuritasemes, loodan siiralt, et keegi siinsetest foorumlastest ei tee 40 kmh lõike ntx pirita rattateel keset emasid ja lapsi. isklikult olen see seadusekuulmatu, kes sõidab südamerahuga sõiduteel ka siis, kui rattatee on sõiduteega paralleelselt, sest tunnen, et seal on ohutum (mõned erandid välja arvatud, kasvõi jutuks olnud pirita tee, aga seal tuleb arvestada ka teiste selle tee kasutajate ja nende ohutusega, mis on elementare)
ja üldse - soovitaks siin diskuteerimise asemel rohkem trenni teha!

[Ereliukas]

Liiklemise õigus on loomulikult - ma pidasin silmas TRENNI tegemist; et kes iganes teid projekteerib - rattatrenni võimalused avalikel teedel ei peaks olema mingi suur prioriteet. Selge see, et rattaga enese (või kauba) transport punktist A punkti B peab turvaline olema, järgides liikluseeskirju.

antud juhul on liiklemine ühendatud TRENNiga:D

[slsl]

Rattasõit pole siiski mitte eelkõige sport vaid keskkonnasõbralik liiklemine. Ka LE puhul peaks eesmärgiks olema rattaga, jalgsi ja ühistranspordiga liiklemise soodustamine. Paraku tuleb seda ilmselt veel 10 vai 20 aastat oodata

[Kristiano]

Seadused on teooria, aga praktika? Sõites ei tule kunagi sebra ületades ratas käekõrval, ületan pööretel mitmerajaga sõiduteid, punase tule alt sõidan läbi, jalakäijale sebra juures kohe teed ei anna - suvalises kohas vajadusel annan, teed ületades kasut. mõnikord kohapeal seismist, sõidaksin hea meelega wheeliet kui oskaks, alati ei viitsi pööretel käega viibata, peatusest lahkuvale bussile ei kipu kohe teed andma, sõidan tihti teepoole keskel ebasoodsate teeolude korral (võimalusel vastasvööndis)jm., signaliseerivatele autojuhtidele vastan sõltuvalt olukorrast omal moel, kiivrit alati ei kanna, bussi peale mittevõtvat juhti kostitan paari märkusega - mis jankilandis võib kohtuprotseduuri esile kutsuda, ühistranspordis sõidan võimaluse korral jänest, kasut. kõnniteed, sõidan liiklusmärkidega keelatud teedel (erateed, teeremont jt.), sõidan käed lenksult eemal, tuled kellad tihti puudu ja mis muud veel. Ainuke positiivne tegu on hoida ratas esteetiliselt puhtana ning eelistada rohelist liiklemist.

[LauriA]

superhea on muidugi ühe maailma rikkaima riigi jalgpallinäide....minu arvates see ala üldse rohkem äri, kui sport - samas on väga tavaline, et mingi sõpruskond (kildkond) kasutab avalikku parki jalgpalli toksimiseks v siis kriketi mänguks, ehk oma hobi harrastamiseks ja keegi ei kobise selle üle.
ma võin ka nii tuua võrdluse, et miks ntx purjetajad ja jetisõitjad, sõudjad jne kasutavad oma hobi harrastamiseks jumala v (emakese looduse) poolt loodud veekogusid?
kas mõni avamerepurjetamise klubi on rajanud treeninguteks/võistluseks oma isikliku mere - ikka krdid kasutavad selleks ülkasutatavat ookeani.

See tekst mida ei kvootinud - täielikult sinuga nõus (s.h trenni tegemisega ). Ja ma arvan, et olema sama meelt - et piir, mida lubada/keelata ja kuidas - seda on raske panna, nii, et kõik rahul oleks.

UrmasL võib korrigeerida kui eksin (tal vist ka purjetamise kogemus) - purjekad minu teada peavad reisi- ja kaubalaevadele teed andma. Ja ega ilma kapteni paberiteta ei tohi kai äärest eriti kaugele minna. Ma ei tea, mis on saanud sellest eelnõust, et ka jetisõiduks on mingid eksamid/kursused vaja läbi teha.

Jalgpalli toksimine omakeskis (nagu ikka vanasti lapsepõlves) on ju teine asi, kui see, kui 2 11-st tiimi hakkaks n.ö täie jõuga Hyde Parkis mängima, nii et murumätas lendab. Ja pärast kirub oma foorumis "f***, miks siia nii kehv muru on pandud, miks 2-l poolajal mingite õiguslaste koosolek hakkas jne".

[erikr]

mis me targutame, võtame kõik pro touri klubid ja kõik muude katagooriate klubid ning näeme, et hommikul söövad mehed kõhu täis ja siirduvad trenni tegema liikluseks avatud avalikel teedel.
kogu point on selles, et sealsete riikide liiklejatel on niipalju kultuuri ja respekti kaasliiklejate vastu, et teel, ka kitsal serpentiinil jätkub kõigile ruumi. igasuguse maierid ja baierid on äärmiselt kohatud näited. ja jätaks laeva-ja lennuliikluse ka kõrvale. seepärast, et seal kirjutatud reeglid toimivad. asfaldil kahjuks mitte.

[LauriA]

igasuguse maierid ja baierid on äärmiselt kohatud näited.

Maieri näite tõin sellepärast, et ühe Eesti tippklubi ratturid annavad kambas Harku kruusakatel küll talda ja sõidavad kõrvuti kogu tee ulatuses... aga võib-olla Eesti Top20sse kuuluvad ratturid saavad 30km/h kiiruse pealt ka paari meetriga pidama...

[Mati]

igasuguse maierid ja baierid on äärmiselt kohatud näited.

..Maieri näite tõin sellepärast, et ühe Eesti tippklubi ratturid annavad kambas Harku kruusakatel küll talda ja sõidavad kõrvuti kogu tee ulatuses... aga võib-olla Eesti Top20sse kuuluvad ratturid saavad 30km/h kiiruse pealt ka paari meetriga pidama...

Ma ei saa aru mis sind närib . Ma sõitsin ka üleeila ühe Eesti Top300sse kuuluva ratturiga kõrvuti ja vist isegi 30 km/h Harku metsas ning keegi meile, ega meie kellelgi ette ei jäänud. Kohati olime isegi keset teed vist. Ma julgeks pakkuda, et kogenenumad valivad kiiruse vastavalt oludele. Ma kardaks rohkem poisikesi nt.

[Ritsikas]

peaks LE olema selline, mis trennitegijat rattateele ei sunniks ja rattatee siiski ratturitele (poes-töölkäijatele) jätaks. Selles mõttes pooldan kividest laotud rattateid - ratas veereb hästi, kuid rullitajad ja kõpskingaga sinna ei roni, kui kõrval sile asfalt.
Hõredama asustusega paikades piisab universaalsemast siledast ka ainult.
Omaette ooper on kogu selle teadmise autojuhtide, ratturite ja jalakäijateni viimisega ( loe rahvamassidese).

[Gunnar]

Kuna teema jälle märgatavalt hajunud, siis ehk sobib siia ka järgmine küsimus.

Olen mõelnud, et kuidas peab jalgrattur suhtuma telliskivisse (liiklusmärk)? Seni seda märki eiranud, aga tegelt peaks see ju ka jalgratturit puudutama. Kuskil vanalinnas näiteks, tellis ees, taga jalakäia ala, et kas tohin sinna sõita? Või elulisem, trepi mägi nõmmel, sealt ma ka ei tohi ülesse ega alla sõita!

[LauriA]

Gunnarile:

http://www.auto24.ee/foorum/foorum.php/tid=57673#461746

[Matkaja]

Kuna teema jälle märgatavalt hajunud, siis ehk sobib siia ka järgmine küsimus.

Olen mõelnud, et kuidas peab jalgrattur suhtuma telliskivisse (liiklusmärk)? Seni seda märki eiranud, aga tegelt peaks see ju ka jalgratturit puudutama. Kuskil vanalinnas näiteks, tellis ees, taga jalakäia ala, et kas tohin sinna sõita? Või elulisem, trepi mägi nõmmel, sealt ma ka ei tohi ülesse ega alla sõita!

Siiani isegi lähtunud teadmisest, et telliskivi alt jalgrattaga võib sõita. Üllatuseks nüüd vaatasin LE-d ja selgus, et seda teha ei tohi. Samas kaob ära ju mõte kahel erineval keelumärgil - nii telliskivi, kui ka punane rõngas valgel taustal tähendavad ühte ja sama. Või olen ise millestki valesti aru saanud .

Teiseks on tekkinud küsimus üldise liikluse teemal. Kui noored teevad jalgrattalube, vanemalt autolube, saades üldjuhul selgeks LE, siis kuidas peaks jalakäijad teadma mingitest eeskirjadest liikluses. Keegi ju neid ei õpeta. Nad ei teagi, et nad ei tohi näiteks rattateel liigelda. Märgid võivad igal pool olla küll, aga kui jalakäija ei tea, mida see üldse tähendabki, siis pole ju märgist mingit kasu. Kõigepealt peaks riik rohkem selgitust tegema, mida miski asi tähendab ja kuidas üldse liigelda. Inimesi on rohkem teavitada vaja.

[Miki-Hiir]

Samas kaob ära ju mõte kahel erineval keelumärgil - nii telliskivi, kui ka punane rõngas valgel taustal tähendavad ühte ja sama. Või olen ise millestki valesti aru saanud .

Ei ole valesti aru saanud. Need tähistavad jah tänapäeval sama asja - edasi sõita ei tohi ühegi sõidukiga.

[fax]

Kood: Vali kõik

§ 20.  Turvavahendite kasutamine 
... 
(4)  Teel jalgrattaga ja pisimopeediga sõitmisel peab alla 16-aastane sõitja kandma kinni¬rihmatud jalgratturikiivrit. 

Seega Eesli vabariik seadustab rattakiivri väärkasutuse ja sülitab tootjate hoiatuste ja standardite peale ?!

[Külaline]

Seega Eesli vabariik seadustab rattakiivri väärkasutuse ja sülitab tootjate hoiatuste ja standardite peale ?!

Mis siin imeliku? Tee omale terminid selgeks.

Kood: Vali kõik

§ 2. Mõisted
... 
46) pisimopeed on kaherattaline sõiduk, mille mootori võimsus ei ületa 1 kW ja valmistaja¬kiirus ei ületa 25 km/h; 

[dr Holden]

Ma sõitsin ka üleeila ühe Eesti Top300sse kuuluva ratturiga kõrvuti ja vist isegi 30 km/h Harku metsas ning keegi meile .....

[urmz]

Samas kaob ära ju mõte kahel erineval keelumärgil - nii telliskivi, kui ka punane rõngas valgel taustal tähendavad ühte ja sama. Või olen ise millestki valesti aru saanud .

Ei ole valesti aru saanud. Need tähistavad jah tänapäeval sama asja - edasi sõita ei tohi ühegi sõidukiga.

Päris samatähenduslikud need märgid ka ei ole.
311a. Sõidu keeld - keelab märgi taga oleval lõigul igasuguse liikluse sõidukiga.
331 Sissesõidu keeld (telliskivi) - keelab sõidukite sissesõidu märgi alt (nt. ühesuunalise tee otsas). Märgi taga oleval lõigul liiklemine keelatud ei ole.

[Soobel]

Ärevuseks siiski pole erilist põhjust.

Nimelt selgus, et jalgrattatee ja kergeliiklustee on kaks eri asja, viimane neist siis see jalakäijate ja ratturite segatee, mis piiratakse selle sinise märgiga, millel jalgratas ja jalutav daam peale maalitud.

(2) Kui liiklustihedus lubab, tohib jalakäija liikuda ka jalgrattateel ja kergliiklustee jalgrattarajal takistamata jalgratta-, mopeedi- ja pisimopeediliiklust.
(3) Teel, kus sõidukitele kehtestatud suurim kiirus on suurem kui 20 km/h, peab jalakäija liikuma kõnniteel, selle puudumisel teepeenral. Nimetatud kohtade puudumise või käimiseks sobimatuse korral võib käia sõiduteel ainult selle ääre lähedal.
(11) Kui on olemas kergliiklustee, peab jalgrattaga sõitma sellel ohustamata jalakäijat. Tiheda jalakäijaliikluse korral tohib jalgrattur sõita ka sõiduteel.

Alla 20 sõidavad vaid üksikud pensionärid, siit võib järeldada, et 30 kulgevate ratturite vahel jalutamine on siiski keelatud. Näiteks Pirital, kus kõnnitee (see betoonplaatidest lennuväli) on rattatee kõrval olemas, pole jalakäijail vähimatki õigust rattateel tolgendada.

Puudu on vaid punkt, mis lubaks sõita rattaga kõnniteel ja ülekäiguradadel, kui see ei sega jalakäijaid. Kui jalakäijad võivad rattateel käia, kui see ei sega jalgrattureid. Muidu ei vasta see võrdse kohtlemise printsiibile.

[Lauri89j]

Kuigi rattaga ma vahel sõidan ka kõnniteedel siis autoga vuristades ma kardan kõige rohkem neid jalgrattureid, kes kusagilt heki tagant mööda jalakäiate teed sõites väga äkiteselt ette kargavad.

Kuna kahjuks kõik rattaga liiklejad seda foorumit ei loe ja ei sõida ka nii ohutult kui meie siin, siis mina nii alandlik kui ma olen ikkagi ei pooldaks ratturite lubamist kõnniteedele, sest kõigil kõnniteedel ei oleks see ratturile endale ohutu.

Selle 20 km/h on vist mõeldud õueala, kus jalaksi vantsial õigus igal pool patseerida.

Kõige parem lahendus oleks hästi palju rattateid ehitatad