Kuna varsti tuleb puhkused kalendrisse kirjutada, siis...
Kui palju võiks matka-pildistamis tempos aega minna järgmiste marsruutide peal:
1. Stelvio tõus; Bormio - Stelvio "lagi" - Bormio
2. Col de l'Iseran; Bourg Saint Maurice - tõusu lagi - Bourg Saint Maurice
3. glacier de mont de lans(2alpes).
Või on kõigi nende puhul õigem siiski auto tippu jätta ja laskumine kõigepealt ära teha?
Kas tavainimesel on lihtsam neid läbida MTB või MNT rattaga? MTB kasuks räägib parem käikude vahemik (suur esihammakas on väiksem kui MNT ratta väike esihammakas), samas MNT rattas on ikka oluliselt kergem.
Euroopa megatõusude kohta küsimus
Euroopa megatõusude kohta küsimus
Segasaun on siis, kui on puu- ja elektriküte.
Endal kogemusi küll vähe, kuid see-eest on need tavainimese kogemused 
(loe: EEC 500 pean heaks saavutuseks).
Möödunud suvel Austrias käies võtsin MTB kaasa ja proovisin ka natuke ronida. Pikim tõus oli kuskil 1000 tõusumeetrit nii 7-10% kaldega (alumine 1/3 asfalt, edasi kruus). Aega võttis üksjagu (pea 2h vist, ei mäleta täpselt), puhkepeatusi tuli ka üksjagu teha. Enamasti kasutasin 24/27 või 24/30 ülekannet.
MTB või MNT? Kui sul MNT-l ees 3-hammakat pole, siis annan hääle kindlasti MTB-le. Vähemalt minul läks jalg üsna kiirelt paksuks ja 39/25 ülekanne oleks kindlasti liiga raskeks jäänud.
Nii trenni mõttes võid ju proovida näiteks 15x järjest Nõmme suusaraja kõrval olevat asfalt-tõusu kerida, nüri küll, kuid see teeks kokku vast 300m ~8% tõusu? Arvan, et hiljemalt peale 10-ndat korda (ilmselt varem) on seda MTB-ga lihtsam teha, kui MNT-ga.
Mõte on sul muidugi hea, tasub käia.
(loe: EEC 500 pean heaks saavutuseks).Möödunud suvel Austrias käies võtsin MTB kaasa ja proovisin ka natuke ronida. Pikim tõus oli kuskil 1000 tõusumeetrit nii 7-10% kaldega (alumine 1/3 asfalt, edasi kruus). Aega võttis üksjagu (pea 2h vist, ei mäleta täpselt), puhkepeatusi tuli ka üksjagu teha. Enamasti kasutasin 24/27 või 24/30 ülekannet.
MTB või MNT? Kui sul MNT-l ees 3-hammakat pole, siis annan hääle kindlasti MTB-le. Vähemalt minul läks jalg üsna kiirelt paksuks ja 39/25 ülekanne oleks kindlasti liiga raskeks jäänud.
Nii trenni mõttes võid ju proovida näiteks 15x järjest Nõmme suusaraja kõrval olevat asfalt-tõusu kerida, nüri küll, kuid see teeks kokku vast 300m ~8% tõusu? Arvan, et hiljemalt peale 10-ndat korda (ilmselt varem) on seda MTB-ga lihtsam teha, kui MNT-ga.
Mõte on sul muidugi hea, tasub käia.
Kui trennimõttes, siis soovitan pigem nt Haanjas Suure Munamäe otsa sõita. Sealne tõus jalamilt 450 m pikk, 50 m kõrguse vahet ja keskmiselt ca 8-10%. Kuigi jah puhata saab liiga palju alla tagasi laskumistega.brg kirjutas:...Nii trenni mõttes võid ju proovida näiteks 15x järjest Nõmme suusaraja kõrval olevat asfalt-tõusu kerida, nüri küll, kuid see teeks kokku vast 300m ~8% tõusu? Arvan, et hiljemalt peale 10-ndat korda (ilmselt varem) on seda MTB-ga lihtsam teha, kui MNT-ga...
velo clubbers
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Pildistamistempos laskumist proovida küll ei soovita. Pigem ikka ronides. Sain ise eelmisel aastal paraja kogemuse MTB-ga Austrias Zillertali orust 1900 m ja 2100 m peale ronides (oru kõrgus 650 m). Ühe 20 km pikkuse tõusu võtmiseks koos piltide tegemisega kulus oma 2 tundi ja minuteid peale. Käiguvahetus grannyst palju kaugemale ei jõudnud. Osadel lõikudel oli kiiruseks 5-7 km/h. Seega MNT ilma 3 kettata ees oleks paras katsumus. Nägin kuidas üks itaalia koondise naisjalgrattur vuras meist MNT-ga tõusul mööda. Ees oli samuti kolmene kassett.
Mai lõpus mängis veel oma osa harjumatult külm kevad, mis Alpides tähendas 2000 peal paari miinuskraadi ja lund. Teed olid kohati väga libedad. 15-se pundi peale saime nädalaga ühe purunenud käeluu ja nii mõnegi kukkumise. Nii, et soojad ja tuult pidavad riided võivad osutuda vajalikuks.
Laskumiseks aga kulus napp 19 minutit. Spido näitas max 80 ja keskmist 60 ringis. Samas oli serpentiinidel mahapidurdamist küllaga. Käed ja pidurid said kõvasti vatti. Ning mahti pildistamiseks ausalt öeldes ei olnud.
Aga eks oma kogemus on ikka kõige vahetum
Mai lõpus mängis veel oma osa harjumatult külm kevad, mis Alpides tähendas 2000 peal paari miinuskraadi ja lund. Teed olid kohati väga libedad. 15-se pundi peale saime nädalaga ühe purunenud käeluu ja nii mõnegi kukkumise. Nii, et soojad ja tuult pidavad riided võivad osutuda vajalikuks.
Laskumiseks aga kulus napp 19 minutit. Spido näitas max 80 ja keskmist 60 ringis. Samas oli serpentiinidel mahapidurdamist küllaga. Käed ja pidurid said kõvasti vatti. Ning mahti pildistamiseks ausalt öeldes ei olnud.
Aga eks oma kogemus on ikka kõige vahetum
Pead sa silmas seda, et selline laskumine on liiga hea, et raatsiks seisma jääda ja pilte teha? Kuna ülesmäkke minemisel on pause piisavaltFlash kirjutas:
Laskumiseks aga kulus napp 19 minutit. Spido näitas max 80 ja keskmist 60 ringis. Samas oli serpentiinidel mahapidurdamist küllaga. Käed ja pidurid said kõvasti vatti. Ning mahti pildistamiseks ausalt öeldes ei olnud.
Aga eks oma kogemus on ikka kõige vahetum
Segasaun on siis, kui on puu- ja elektriküte.
No kujuta ette ... eestlane, mäed, lõputu laskumine, suur kiirus, serpentiin ... tahad sa ikka seda mõnu katkestada enne kui peab (loe: laskumine lõpeb). Kui ei suuda otsustada, siis mine sõida Tabaka mäest alla ja vaata kas mõnutunne jõuab tekkimagi hakata.LauriA kirjutas:Pead sa silmas seda, et selline laskumine on liiga hea, et raatsiks seisma jääda ja pilte teha? Kuna ülesmäkke minemisel on pause piisavaltFlash kirjutas: Laskumiseks aga kulus napp 19 minutit. Spido näitas max 80 ja keskmist 60 ringis. Samas oli serpentiinidel mahapidurdamist küllaga. Käed ja pidurid said kõvasti vatti. Ning mahti pildistamiseks ausalt öeldes ei olnud...
Samuti on serpentiinil ja üldse mägiteedel seisma jäämine natuke ka liiklusohutuse mõttes küsitav (va spets taskud).
velo clubbers
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Pigem pean silmas seda, mida Mati kirjutas. Et iga kurvi taga seisma jäämine või serpentiinis peatumine nii kerge lõbu ei ole. Kuigi paljudes kohtades on serpentiini pööre ehitatud suht laiana. Samas on paljud mägiteed ikka paganama kitsad. Vastutulevate autode tõttu pidin ise 2 korda laskumise jooksul küljega kaljuseina riivama. Polnud muud valikut. Kahjux on pildid radadest teises arvutis ja seetõttu ei saa praegu näitlikustada kogetut.LauriA kirjutas:Flash kirjutas:
Pead sa silmas seda, et selline laskumine on liiga hea, et raatsiks seisma jääda ja pilte teha? Kuna ülesmäkke minemisel on pause piisavalt
-
velosipedist
- Rattur
- Postitusi: 156
- Liitunud: 21. 07. 2003. 16:17
Kirjutaks natuke muljeid passo di stelviolt(stilfserjauch kohalikele, sest 95% elanikest ja turistidest on saksakeelt kõnelevad inimesed). Tõusu on võimalik võtta kolmes suunast - ponte di stelvio, bormio ja shveitsi poolelt. Mina sõitsin ponte di stelvio poolt ja nii sõidetakse seda vist ka võistlustel enamasti ja see peaks ka kõige raskem viis olema sinna üles ronimiseks, samas vist ka parima vaatega ja bormio poolt paistis, et on ka nii mõnedki tunnelid, mis on suhteliselt ebameeldivad. Mina olin veel nii kaval, et enne sõitsin 2,5h ja kuskil 45km ja tõusin umbes 700m, mis juba ette mind natuke ära olid väsitanud... Alustasin oma teekonda meranost, kust tegelikult saaks rongiga suhteliselt mäe jalamile (rongid on täis ratastega inimesi...) aga samas on ka korralikud rattateed, mis samuti meranost mäe jalamile viivad, mis vahepeal siiski kopa ette viskasid, sest turiste oli seal ratastega ikka väga palju, aga selle kandi puhul oli tegemist ikkagi saksamaaga, mitte itaaliaga nagu kaardilt paistab, siis oli ka liiklus ok. Tõusu võtmisel peaks vältima kindlasti nädalavahetust, kuna siis ummistavad tõusu mootorratturid (keda on vist igal ajal palju) ja ikka suht häiriv oli kui mootorratturid pidevalt vastu ja mööda sõitsid ja seda suhteliselt suurel kiirusel.
Aga tõusust siis natuke. Õige tõus algab kuskil 900m pealt ja tipp on siis 2792m (see arv erineb erinevates allikas mõne-võrra). Mina olin tõusu alguseks juba 2,5h sõitnud mägedest üles alla, siis see ei tulnud ka väga abiks tõusu vallutamisel. Pärast mõningast tõusu hakkab iga kurvi järel näitama ka mitu kurvi sul veel teha on, mis oli päris masendav kui juba vaikselt võhm väljas oli ja 60 kurvi ja 1500m tõusu veel ees oli:D Aga natuke veel ja hakkasid tekkima juba super vaated, mis juba omakorda edasipingutama suutsid! Kiirus oli mul umbes 9-12kmh ja pulss 170 ringis ja ülekanne 39-26 (viimasel hetkel enne tulekut panin 26 hammaka taha igaks juhuks ja ilma selleta ma sealt mäest küll üles poleks saanud vist...) igaljuhul see 39-26 oli suhteliselt paras. Tõusu peal iseenesest ei olnud väga järske kohti, aga samas puhata ka kordagi ei saanud. Tõusu pikkuseks kujunes umbes 27km ja aega kulus mul umbes 2.20 ja keskmine pulss tõusul oli 167. Pulsinumber tegelikult ei kajasta seda piina, mis kohati oli tõusu peal ikka:D Kuskil natuke enne lõppu ma juba hakkasin mõtlema, et ma näen hallukaid suurest väsimusest, sest mäe vastasküljel oli üks maja keset mäge ja ma ei suutnud tuvastada ühtegi meetodit kuidas sinna üles peaks saama... Jõudu andis tõusu peal juurde see, et vaatamata väga vaevalisele ronimisele (aeglasemalt polnud enam väga võimalik selle ülekandega sõitagi...) sai kolmest inimesest nagu postist mööda sõidetud:D Ma ei kujuta ette kui kaua nemad seda tõusu võtsid... Viimased 300m tõusumeetrit sujusid juba päris ladusalt tänu eeskajandavale tipule ja temperatuur oli ka juba 35 kraadi pealt alla 20 kukkunud, mis elamise natuke mugavamaks tegi ja isegi lund oli raja kõrval natuke. Aga lõpuks tasus kogu see vaev ikka väga ära!!! See vaade, mis ülevalt paistis (ja see coca-cola, mida ülevalt osta sai) olid seda vaeva ikka tõesti väärt. Üleval muideks on täitsa väike linnake olemas isegi, kus olid ka mõned restod. Mina piirdusin bratwurstiga (pole just parim asi, mida trenni ajal sõita, tean-tean:D) Üleval oli näha isegi suuskadega inimesi veel. Pärast väikest puhkust üleval mõtlesin, et ei viitsi sama teed alla minna, et lähen parem shveitsi kaudu väikese ringiga nagu kohalik hotelli peremees/rattur oli soovitanud. Minu suureks üllatuseks oli aga üpris suur osa laskumisest kruusa peal... seega mingeid suuri kiiruseid laskumisel ei tulnud, sest üritasin tervete kummidega alla jõuda ja lisaks oli veel kurve nii palju, et hoog väga kiireks poleks saanud niikuinii kujuneda ja lisaks ma olin tõusust veel nii läbi, et polnud piisavalt jõudu enam laskumiseks!! (tundub ebaloogiline võib-olla, aga nii see oli. tiksusin väga rahulikult sealt alla). Poole laskumise peal oli veel nö piirikontroll, kus piirivalvuri mehike mulle ainult lehvitas ega nõudnud mingit passi. Ja pärast laskumist oli veel jäänud umbes 80km koduteed...
mõningased soovitused: mina käisin seal kandis juuni keskel, kui allpool oli küll 30+ kraadi, kuid kuna enamus sõitu kulges siiski kõrgemal, siis oli temperatuur tegelikult vägagi paras, seega ei soovitaks nii kõrgele väljaspool suveaega väga ronida, või siis varustada ennast vastavate riietega. Minu sõitsin lühikestega kuni tõusu lõppu ja seal panin selga õhukese vesti ja kile (kile võtsin u 2000m peal ära, kuna algas lootusetult palav ja lisaks tuli kile lõpus kasuks, sest viimased 20km sõitsin padukas:D) Kindlasti tuleks veel külge panna 2 joogikorvi ja võtta kaasa palju toitu. Mina tegin maiteakuimitu peatust, et jooki ja süüa juurde osta ja tõusu peal polnud tegelikult vist ühtegi kohta, kust midagi juurde osta!!! Seega vahetult enne tõusu peaks pudelid täis võtma ja sööki varuma, sest tõus on piiiiiikk.
Teisi küsitud tõuse ei oska mainida, aga merano kandis oli veel põnevaid tõusu, näiteks austria suunas jäi passo di rombo, mis läks u 2600m peale. Seda tõusu peetakse tihti isegi raskemaks, kuid minul tundus see veits kergem siiski. Oli küll järsemaid kohti, aga oli ka pikemaid laugeid otsi, samas oli ka mitu pimedat tunnelit, kust lihtsalt silmad kinni üles/alla sõitsin pm ja lootsin, et ma nüüd auku ei sõida.... Passo di rombo otsas oli ka OLULISELT külmem, aga kile ja vestiga ajas asja siiski korralikult ära ja tegelikult oli hullem lugu teisel ehk austria poolel, kus oli veel paksult lund tee ääres (seal austria poolel oli nüüd talvel vist ka mingi varing ja vahepeal oli see tee kinni) Poole tõusu peal sai veel valida kas minna passo di rombot vallutama või sõita teisele poole umbes 2100m peale. Seda tõusu võtsin ma kolmandal päeval ja see tundus täitsa köömes juba. Fotopause enam teha ei viitsinud ja sai umbes 16kmh kiirusega sealt ülesuhatud. Tahtsin veits tunnet kätte saada kuidas võistlusel seal olla võiks...
Mis siis veel - soovitan soojalt kõigil seal või kuskil mujal mägedes ära käia, juba ainult vaate pärast tasub minna, aga sealt rattaga ülessõitmine on omaette kogemus. Paneb veits teisiti mõtlema Eesti "tõusude" üle… Lisaks on seal kandis tohutult ööbimisvõimalusi (selliseid majasid, mis tube välja ei üüri seal kandis vist polnudki...) Samas õhtust tegevust seal väga pole/inimesed on kõik väga viisakad, aga samas igavad sakslased ja hea itaalia köögi asemel on ka bratwurst ja muu selline... Muuseas liiguvad seal kandis ka rongid, kuhu saab rattaga peale hüpata kui enam rattaga ei viitsi sõita ja väga suur rattateede võrk niisama kulgemiseks. Unustamatu kogemus igal juhul!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
Kes tahab pilti näha stelviost, siis: http://www.orkut.com/AlbumZoom.aspx?uid ... 6260&pid=1
Aga tõusust siis natuke. Õige tõus algab kuskil 900m pealt ja tipp on siis 2792m (see arv erineb erinevates allikas mõne-võrra). Mina olin tõusu alguseks juba 2,5h sõitnud mägedest üles alla, siis see ei tulnud ka väga abiks tõusu vallutamisel. Pärast mõningast tõusu hakkab iga kurvi järel näitama ka mitu kurvi sul veel teha on, mis oli päris masendav kui juba vaikselt võhm väljas oli ja 60 kurvi ja 1500m tõusu veel ees oli:D Aga natuke veel ja hakkasid tekkima juba super vaated, mis juba omakorda edasipingutama suutsid! Kiirus oli mul umbes 9-12kmh ja pulss 170 ringis ja ülekanne 39-26 (viimasel hetkel enne tulekut panin 26 hammaka taha igaks juhuks ja ilma selleta ma sealt mäest küll üles poleks saanud vist...) igaljuhul see 39-26 oli suhteliselt paras. Tõusu peal iseenesest ei olnud väga järske kohti, aga samas puhata ka kordagi ei saanud. Tõusu pikkuseks kujunes umbes 27km ja aega kulus mul umbes 2.20 ja keskmine pulss tõusul oli 167. Pulsinumber tegelikult ei kajasta seda piina, mis kohati oli tõusu peal ikka:D Kuskil natuke enne lõppu ma juba hakkasin mõtlema, et ma näen hallukaid suurest väsimusest, sest mäe vastasküljel oli üks maja keset mäge ja ma ei suutnud tuvastada ühtegi meetodit kuidas sinna üles peaks saama... Jõudu andis tõusu peal juurde see, et vaatamata väga vaevalisele ronimisele (aeglasemalt polnud enam väga võimalik selle ülekandega sõitagi...) sai kolmest inimesest nagu postist mööda sõidetud:D Ma ei kujuta ette kui kaua nemad seda tõusu võtsid... Viimased 300m tõusumeetrit sujusid juba päris ladusalt tänu eeskajandavale tipule ja temperatuur oli ka juba 35 kraadi pealt alla 20 kukkunud, mis elamise natuke mugavamaks tegi ja isegi lund oli raja kõrval natuke. Aga lõpuks tasus kogu see vaev ikka väga ära!!! See vaade, mis ülevalt paistis (ja see coca-cola, mida ülevalt osta sai) olid seda vaeva ikka tõesti väärt. Üleval muideks on täitsa väike linnake olemas isegi, kus olid ka mõned restod. Mina piirdusin bratwurstiga (pole just parim asi, mida trenni ajal sõita, tean-tean:D) Üleval oli näha isegi suuskadega inimesi veel. Pärast väikest puhkust üleval mõtlesin, et ei viitsi sama teed alla minna, et lähen parem shveitsi kaudu väikese ringiga nagu kohalik hotelli peremees/rattur oli soovitanud. Minu suureks üllatuseks oli aga üpris suur osa laskumisest kruusa peal... seega mingeid suuri kiiruseid laskumisel ei tulnud, sest üritasin tervete kummidega alla jõuda ja lisaks oli veel kurve nii palju, et hoog väga kiireks poleks saanud niikuinii kujuneda ja lisaks ma olin tõusust veel nii läbi, et polnud piisavalt jõudu enam laskumiseks!! (tundub ebaloogiline võib-olla, aga nii see oli. tiksusin väga rahulikult sealt alla). Poole laskumise peal oli veel nö piirikontroll, kus piirivalvuri mehike mulle ainult lehvitas ega nõudnud mingit passi. Ja pärast laskumist oli veel jäänud umbes 80km koduteed...
mõningased soovitused: mina käisin seal kandis juuni keskel, kui allpool oli küll 30+ kraadi, kuid kuna enamus sõitu kulges siiski kõrgemal, siis oli temperatuur tegelikult vägagi paras, seega ei soovitaks nii kõrgele väljaspool suveaega väga ronida, või siis varustada ennast vastavate riietega. Minu sõitsin lühikestega kuni tõusu lõppu ja seal panin selga õhukese vesti ja kile (kile võtsin u 2000m peal ära, kuna algas lootusetult palav ja lisaks tuli kile lõpus kasuks, sest viimased 20km sõitsin padukas:D) Kindlasti tuleks veel külge panna 2 joogikorvi ja võtta kaasa palju toitu. Mina tegin maiteakuimitu peatust, et jooki ja süüa juurde osta ja tõusu peal polnud tegelikult vist ühtegi kohta, kust midagi juurde osta!!! Seega vahetult enne tõusu peaks pudelid täis võtma ja sööki varuma, sest tõus on piiiiiikk.
Teisi küsitud tõuse ei oska mainida, aga merano kandis oli veel põnevaid tõusu, näiteks austria suunas jäi passo di rombo, mis läks u 2600m peale. Seda tõusu peetakse tihti isegi raskemaks, kuid minul tundus see veits kergem siiski. Oli küll järsemaid kohti, aga oli ka pikemaid laugeid otsi, samas oli ka mitu pimedat tunnelit, kust lihtsalt silmad kinni üles/alla sõitsin pm ja lootsin, et ma nüüd auku ei sõida.... Passo di rombo otsas oli ka OLULISELT külmem, aga kile ja vestiga ajas asja siiski korralikult ära ja tegelikult oli hullem lugu teisel ehk austria poolel, kus oli veel paksult lund tee ääres (seal austria poolel oli nüüd talvel vist ka mingi varing ja vahepeal oli see tee kinni) Poole tõusu peal sai veel valida kas minna passo di rombot vallutama või sõita teisele poole umbes 2100m peale. Seda tõusu võtsin ma kolmandal päeval ja see tundus täitsa köömes juba. Fotopause enam teha ei viitsinud ja sai umbes 16kmh kiirusega sealt ülesuhatud. Tahtsin veits tunnet kätte saada kuidas võistlusel seal olla võiks...
Mis siis veel - soovitan soojalt kõigil seal või kuskil mujal mägedes ära käia, juba ainult vaate pärast tasub minna, aga sealt rattaga ülessõitmine on omaette kogemus. Paneb veits teisiti mõtlema Eesti "tõusude" üle… Lisaks on seal kandis tohutult ööbimisvõimalusi (selliseid majasid, mis tube välja ei üüri seal kandis vist polnudki...) Samas õhtust tegevust seal väga pole/inimesed on kõik väga viisakad, aga samas igavad sakslased ja hea itaalia köögi asemel on ka bratwurst ja muu selline... Muuseas liiguvad seal kandis ka rongid, kuhu saab rattaga peale hüpata kui enam rattaga ei viitsi sõita ja väga suur rattateede võrk niisama kulgemiseks. Unustamatu kogemus igal juhul!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
Kes tahab pilti näha stelviost, siis: http://www.orkut.com/AlbumZoom.aspx?uid ... 6260&pid=1
Viimati muutis velosipedist, 16. 03. 2007. 10:12, muudetud 1 kord.
velosipedist kirjutas:Kes tahab pilti näha stelviost, siis: http://www.orkut.com/AlbumZoom.aspx?uid ... 6260&pid=1
et siis mis pilte sa seal näitad? Mina näen vaid miskit orkuti avalehte ja kõik...või see ongi see pilt? Pane pildid ika kuskile normaalsesse kohta üless!
"...selleks on spets vaha mis lastakse raami sisse jägendab ja vähendab kaalu..." - And it really works...
"Studies have shown that riding a bicycle everyday makes you more awesome than the general population!" - And it really works...
Velo Clubbers
Rattastuudio Jooks - muhedaim rattapood
"Studies have shown that riding a bicycle everyday makes you more awesome than the general population!" - And it really works...
Velo Clubbers
Rattastuudio Jooks - muhedaim rattapood
velokas, pead orkutisse sisse logima. igaühe jaoks on normaalne koht erinev 
http://images3.orkut.com/images/album/1/391/284391.jpg
http://images3.orkut.com/images/album/1/391/284391.jpg
No ega orkutisse iga mats saa, alguses pidi olema Orkuti enda (ühe google'i töötajale-programmikirjutajale panid kurjad vanemad nimeks Orkuterikr kirjutas:velokas, pead orkutisse sisse logima. igaühe jaoks on normaalne koht erinev
) kutse olema, nüüd piisavat lihtsalt ühe orkutlase kutsest, aga kuna ma pole veel seda kellelgilt saand, pole mul ka sinna kahjuks asja. 
Jäävadki hääd pildid nägemata!
-
velosipedist
- Rattur
- Postitusi: 156
- Liitunud: 21. 07. 2003. 16:17
OT: Näed, mida kõike üks jutt tõusust kaasa toob. Juba kannatuse kaotanuna sain lõpuks personaalse kutse orkutisse. Tähele pandi, nüüd olen tegija.velosipedist kirjutas:vabandust, et ma kuskile päris 100% avalikku kohta ei viitsinud seda riputada, aga pärast selle romaani kirjutamist ei jätkunud enam viitsimist hakata kohta otsima, kuhu seda pilti ka veel ülesriputada...
Tehtud.
Prato - Stelvio tipp läks planeeritud ajaga - 5h 12min. Alates kurvist 48 hakkasid mööduma ka MNT Transalpi esimesed mehed (neil oli väidetavalt pärast Stelviot veel üks megatõus), viimased kõndijad-pildistajad-katkestajad said mu kätte kusagil kurv 20 kandis. Laskumine läbi St Maria-Müstairi kaudu tagasi oli muidugi elamus omaette - selle 20-25 km jooksul tuli pedaale vändata ikka üsna minimaalselt, samas no-name piduriklotsidest läks vist esimene kolmandik minema, teine läks järgmise päeva Solda/Suldeni laskumisel.
Prato - Stelvio tipp läks planeeritud ajaga - 5h 12min. Alates kurvist 48 hakkasid mööduma ka MNT Transalpi esimesed mehed (neil oli väidetavalt pärast Stelviot veel üks megatõus), viimased kõndijad-pildistajad-katkestajad said mu kätte kusagil kurv 20 kandis. Laskumine läbi St Maria-Müstairi kaudu tagasi oli muidugi elamus omaette - selle 20-25 km jooksul tuli pedaale vändata ikka üsna minimaalselt, samas no-name piduriklotsidest läks vist esimene kolmandik minema, teine läks järgmise päeva Solda/Suldeni laskumisel.
Segasaun on siis, kui on puu- ja elektriküte.