Vaadake, iga võistlus peab midagi ka vastu pakkuma, mingi elamuse või muu meeldejääva asja näol - Aegviidu seda ei teinud.
Selgituseks, et kruus mulle isegi meeldis, seal ma olin kiire.
Ma arvan et see esimese pika kruusa meeldivus sõltub väga tugevalt sellest mis punti sa satud! Mina sattusin hea karusselli peale istuma, mille ma ise käima vedasin ja ka 2 korda eest läbi käisin. Meil oli kogu selle pika kruusa väga hea punt ja ainult püüdsime eessõitjaid. Natuke hiljem pööras see kruus veel allamäge ja allatuult, ma olin parasjagu ees ja täielik lust oli lasta.
Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. See rada ei nõudnud sinult midagi - ei tehnilisi oskusi, ei vastupidavust, ei tehniliselt heas korras ratast ega hea pidamise kummi. See kas sa nendel kuivanud mudarööbastel käna käid või ei käi - see kõik jäi puhta juhuse valdkonda. Samuti ei pakkunud rada ka midagi vastu - ei vaateid ega mõnusaid laskumisi või magusaid maasikaid.
Negatiivselt hämmastas ka korraldus, supi söömiseks pidid ei tea kuhu jalutama ning autasustamise nägemisest võisid siis suu puhtaks pühkida.
Oma kehvemat kohta ma ei pane üldse raja süüks - tegin reedel oma tervisele veidi liiga ja olin juba stardis väsinud. Ma arvan et selle jama puudumisel oleks koht olnud sama mis Rõuges.
Lihtsalt kokkuvõtvalt jäi sellest sõidust selline mõttetu tunne.
Väga mõttetu oli mul Tartust tulla ja pikk maa maha kimada ning sama tühja tundega tagasi kimada.
Teiseks tundus et see on Tallinna meeste "isiklik" rada, terve rivi "vihaseid" kodanikke oli kohale tulnud ja kui midagi halvasti ütled selle võistluse kohta siis võetakse isiklikult.
PS! Oliverile: Olin 4-s kord kõrves ja teadsin ette tõesti mis mind ootab, aga kui meenutame siis eelmistel aastatel oli rada märg, mis annab sellele rajale kõvasti kaasa.
PPS! See kõik on minu tagasihoidlik arvamus ja ei tohiks kedagi kõigutada, kellele üritus väga meeldis.