Rõuge Tuur 2007

[veiko]

Väga muhe üritus. Kui enese ikaldumised välja arvata, siis 5+.
Järgmine aasta võtaks uuesti plaani, kui asi toimub.

[riho]

Kummardus maani korraldaja ning rajameistri - Ivari ja Ivo ees. Hea, meeldiv, lihtne, ladus ja sundimatu korraldus ning ülikõva rada. Parimad palad Haanja/Rõuge maratonide ja H100 metsaradadest + unustamatu ATV lõik. See oli elamus. Eriti pühapäeval libedaga.

Mida teiste altimeeter näitas? Tahan tsekata enda oma õigsust. Mul näitas näiteks teise etapi tõusude kogusummaks 1030m.

[veiko]

Mida teiste altimeeter näitas? Tahan tsekata enda oma õigsust. Mul näitas näiteks teise etapi tõusude kogusummaks 1030m.

II etapp näitas mul 1060m ja III 1015m. Suurusjärk on sama, järelikult on tõde kusagil lähedal .

[Flash]

Viimase lõpetajana võin ütelda, et tuur oli raske kuid sõidetav. Enda kehv seisukord ja tehnilised viperused, mida jagus igasse päeva kamaluga - tegid sõidu matkamiseks. Vaene kaassõitja , kes pidi esimesel 2 päeval ikka väga palju tsainiku järgi ootama.

Viimasel päeval oli ennustet vihm teinud osa rajalõike lõpuotsa meestele-naistele ikka kannatuste kadalipuks. Pausakunna tõusul ei saanud isegi jalgsi korralikult liikuda. Savi-muda oli a la Haanja 100 2004. Ja pidurid viimasel 20 km olid kulunud metallini - viimased orgudesse laskumised olid ikka paganama huvitavad - kunagi ei teadnud kuidas ja kuhu pidama saan. Aga see käib asja juurde.

Suured tänud korraldajatele. Üks tõsine rattaüritus jälle Haanjas juures.

[Topsik]

Täna "koomast" ärganuna ja tagantjärgi mõeldes - hea, et üldse sai läbitud ja boonusena ka lõpetatud. Ikka siga raske. Eriti jube oli pühapäeval end liikuma saada. Vihm, pori, muda, libe ja väsimus. Ainus mõte, mis pühapäeval rajal peas tiksus - palun ratas, pea veel vastu ainult viimased 40, 20, 10, 5 km jäänud. Vähemalt ketaspidurid tasusid end ära.
Mega väsimust näitas ka pulss - 159, 156, 142, 138.

Eile lubasin küll endale, et selle aasta H100 jääb küll ära, aga võibolla mõtlen veel ümber

Edu kaaskannatajatele ja tänud korraldajatele.

[Antti]

Aitäh korraldajatele, abilistele ja kaassõitjatele - oli vahva!
Viimase päeva ilm ja sellest tulenev libedus oli kirsiks tordil.
Nagu paljudel teistelgi, oli ka minu pidurdusteekond lõpus sarnane ookeaniauriku omale ja "külg ees ja kukkumata alla tuldud laskumised" lahtrisse saan nüüd ka risti tõmmata.
Ivaril läheb raskeks tuurile lipukirja väljamõtlemisega. Kui H100 on "ainult hulludele", siis kuidas võtta kokku tuuri?

[Mati]

Mida teiste altimeeter näitas? Tahan tsekata enda oma õigsust. Mul näitas näiteks teise etapi tõusude kogusummaks 1030m.

II etapp näitas mul 1060m ja III 1015m. Suurusjärk on sama, järelikult on tõde kusagil lähedal .

Ehk siis laupäeval mul 1074m. Pühapäeval arvatavasti sama? Omal inf puudub, kuna pulsokas kohtus vist fataalselt vee ja mudaga.

...Ivaril läheb raskeks tuurile lipukirja väljamõtlemisega. Kui H100 on "ainult hulludele", siis kuidas võtta kokku tuuri?

Hulludest hullemad on vist ainult juba sünnist hullud, ehk nõdrameelsed?

[KaupoR]

Ivaril läheb raskeks tuurile lipukirja väljamõtlemisega. Kui H100 on "ainult hulludele", siis kuidas võtta kokku tuuri?

Kuradi sado-maso-mtb'šniki!

Ehk siis "Ainult kuradi sado-maso-mtb'šnikitele" ?

Omalt poolt tahan tänada:
- korraldajat. Aitäh, Ivar
- rajameistrit. Aitäh, Silver (väike aitäh ka vanajumalale)
- Asset keti eest. Aitäh, Asse
- peakokka rammusa supi eest. Aitäh, kokk
- konkurente CC Rota Mobilis tiimist kõigi nende karusellide ja muu koostöö eest. Aitäh, Alvaro ja Kaido
- kõiki teisi asjaosalise meeldejääva võistluse eest. Aitäh, asjaolsalised!

PS. Pühapäeval tõusumeetreid 1085 (laupäeval näidas 1225m, mis tundub olevat veidi üle pakutud ... ei tea mis mägesid ma lisaks võtsin. Võibolla tuli asi sellest, et ma kõik tõusud niisuguse hooga võtsin, et ikka väikese hüppe ka veel otsa tegin). PPS. Laupäeval salvestasin 15 sekundilise intervalliga, pühapäeval 5 sekundilisega!

[riho]

Omalt poolt tahan tänada:
- korraldajat. Aitäh, Ivar
- rajameistrit. Aitäh, Silver (väike aitäh ka vanajumalale)
- Asset keti eest. Aitäh, Asse
- peakokka rammusa supi eest. Aitäh, kokk
- konkurente CC Rota Mobilis tiimist kõigi nende karusellide ja muu koostöö eest. Aitäh, Alvaro ja Kaido
- kõiki teisi asjaosalise meeldejääva võistluse eest. Aitäh, asjaolsalised!

Usun et paljude osalejate tänusõnad ja eraldi peatüki Rõuge Tuuri ajaloos on ära teeninud ka Kuldari ja tema põhjatu varakamber - tulipunane Reault buss. Mina sain sealt soojenduskreemi, 2 sorti krambirohtu ja kindad. Kuldari poolt ettenägelikult kaasa võetud tagavara (jalg)ratta küljest kruviti maha ning läksid käiku sadul, sadula post ja tagakäikar. Lisaks sellele tiirles bussi ümber pidevalt mureliku näoga rattureid kes otsisid mingeid hetkel hädavajalikke polte, seibe, klambreid, mutreid, teipi, võtmeid jms.

Tänud Sulle Kuldar!

P.S. Tõusumeetrite alateema võib nüüd lukku panna. Ma sain oma vastuse.

[UKM]

Naistiimi poolt ütlen ka kiidusõnad toimkonnale. Kohati uskumatuna tunduvad tõusud (ja ka laskumised) said võetud. Ei hakka täpsustama kuidas Järgides tuuri motot ja iseenda põhimõtet, et esmakordsest peab jääma hea mälestus ja et kogemused on need mis õpetavad, siis nii sai ka tehtud.
Etapivõitude eest (oo kui uhkelt see kõlab ) kogutud jooki jätkub täpselt järgmise tuurini...

[Olts]

Selliseid võistlusi ei ole Eestis vist palju, kus võitja 60km-i aeg oleks üle 3h????
Peale laupäevast etappi mõtlesin, miks ma siia tulin. Pühapäeval sai õige tempoga alustatud ja oli oodatust kergem. Kuna rehvivalikus oli ees slick ja taga kärn, siis pidurdasin ainult tagumise piduriga. Hallimäelt laskudes sain aru, et klotsid on ära lõppenud ja jäänud oli veel see "neetud" org.
Oi kui raske oli üles ronida.

[KaidoK]

Sügav kummardus ka minu poolt korraldajatele! Sellist rada annab ikka ette valmistada ja välja mõelda. Mitu korda tabasin end võistluse ajal mõttelt, et kust nad küll neid radu leiavad Sinna ju tavainimene niisama ei satu? Lihtsalt nii kaif oli!
Mulle väga meeldis ja sai hea kogemuse Poolat silmas pidades.
Tehnilist ebaõnne ei kogenud, aga rajalt eksisime paar korda enda vea tõttu.
Minu jaoks oli kõige raskem 2.päev, edasi läks ainult huvitavamaks
Viimasel päeval tegi ratas küll koledat häält ,aga alt ei vedanud - kõik töötas lõpuni välja.
Selle aasta Haanja100 on endiselt plaanis ja Rõuge Tuur 2008 ka!

[Mati]

Naistiimi poolt ütlen ka kiidusõnad toimkonnale...

Te naised olete vabsee hullud . Hoolimata sellest, et lõpuni päris ei jõudnud, siis juba mõte tulla sellisele sõidule hübriidiga näitab diagnoosi .

[Ceesu]

jäänud oli veel see "neetud" org.

neetud orul nimeks Jürihani org

pühapäeval oli keegi peale võistlust jätnud koolimaja juurde, kus oli rattapesu, natuke rattavarustus: rattakingad, porised sokid, kilekott riietega, käterätt, polari vöö jne....kas keegi tunnistab omaks või oligi plaanis asjad maha jätta sest rattasõidust kopp ees peale 3 väsitavad päeva. asjad hetkel rõuges

ja vahepeal kadunud olnud must odlo pikkade varukatega pusa on ka olemas koos joogitopsiga

[dr Holden]

Eestlasel vist veres see tänamine (tervitamine)

"Why do I always get all the credit (but he gets the girls)?"

Täna just arutasime Ivoga, et teda eriti keegi ei tunne ega tea ega seetõttu täna ka! Ta ju kogu aeg metsas, märkimas, saagimas, sildu tegemas, TP-des toitu jagamas. Mina olen pidevalt avalikkuse ees või internetis ning seetõttu tänatakse ainult mind. Ma siis tänan Ivot selle eest, et ta minu hullude ideedega kaasa tuleb ja aitab neid läbi viia. Silver, Tont - tänud tähistusele kaasaaitamise eest. Ceesu - tänud sebimise ja otsade kokkuviimise eest.

Tänud kõikidele osalejatele selle eest, et keegi ei virisenud, et rada oli raske, tähistust polnud olemaski, supp liiga kuum, diplomi asemel mingi tõend, pilte polnud enne starti üleval jne jne jne.

Kohtumiseni Tour de Rougel 2008!

[Kuldar]

Peale laupäevast etappi mõtlesin, miks ma siia tulin.

Ja pühapäeval mõtlesid, miks krt küll sa selle eest veel maksid? [Allan Harand]

Virgo Karul oli õigus – mida päev edasi, seda enam määrab paremuse see kellel ratas lõpuni kestab.
Omal läks kadudega suht õnnelikult, enne proloogi murdus Look4x4 vispli võll ära ... esimene mees kellele kurtma läksin, küsis kumba vaja – vasakut või paremat? Polndki trikimees Jürgen, hoopis Ermo oli.
Esimesed xtr-klotsid(resin) õnnestus ikka ilusti nulli sõita, tagumised (metal) isegi pole märgatavalt kulunud. Tegelikult pisut kummaline, sest viimased 20 kilti panin nii, et kukkumise käigus kõveraks väändunud Marta ketas poos niimoodi tagajooksu kinni, et klotsid olid sinised:-)
Kõver kõrv ja omatahtsi karglev kett ... kuid loomulikult on see kukepea nende meeste mõru meele kõrval, kellel jooks, sadulapost või lausa raam saba pani ja viimasel etapiga tulemust kirja ei saanudki. Deem.
Kindlasti teeb nüüdseks iga Poola tuurile mineja sellest riistvara matustest oma järeldused. Sest seda kadu seal ikka jagus igale etapile kuhjaga, seda ka omade leeris.

Igatahes esimene sissekanne 2008. kalendrisse on tehtud!

[tem13]

Tänaks ka siis kõiki tuuri korraldajaid ja osavõtjaid. Seltskond oli eriti lahe. Kahjuks kukkumine viimasel etapil nullis ära minu ja tiimikaaslase lõpetamise, aga järgmine aasta kindlasti kohal.

[kalari]

... esimene mees kellele kurtma läksin, küsis kumba vaja – vasakut või paremat? Polndki trikimees Jürgen, hoopis Ermo oli.

Ermo oli ettenägeliku bisnesmänina oma lavka kaasa võtnud?

[Kuldar]

... esimene mees kellele kurtma läksin, küsis kumba vaja – vasakut või paremat? Polndki trikimees Jürgen, hoopis Ermo oli.

Ermo oli ettenägeliku bisnesmänina oma lavka kaasa võtnud?

oh ei,
Ermo on Transalpil samuti vispli võlli ära murdnud:)

[Heiti]

Superlux Tour oli!
Sellisel üritusel on lausa lust olla, pole ühtegi vaenlast vaid ainult abivalmis sõbrad. Teisel päeval sõidetud 3,7 km-i ja ühtäkki roigas kodarates, mis lõhkus tagumise käikari ja väänas kõrva. Tour oli sama hästi, kui lõppenud, kuid järsku ilmus "safety car" rollis Asse, kes väga abivalmilt kohe oma ratast mulle pakkus, millega saigi sõidetud see viimane 60 km-i. Suured tänud Assele!
Õhtul "boksi" naastes tõttas appi abivalmis Hr.Doonor (Kuldar noh), kes oma (ma ei tea mitmendalt) rattalt sram X.O loovutas. Aitäh Kuldar!
Grisha näitas osavust titaani väänamisel ja korda ta saigi.
Kokkuvõttes jõudsime Urmasega ka kolmandal päeval lõpuni ja oleme oma kohaga rahul (õllekõhtude esimesed)
Ivar, Ivo ja meeskond, kes selle "jama" taga olid - väga, väga hea üritus
H100 näeme rsk

[algaja]

Tänud loomulikult suurepärase nädalalõpu eest nii korraldajatele, kui konkurentidele. Kas keegi oskab öelda kui pikk see viimane distants oli?

Lisaksin selle oma selleaastasele läbisõidule (mis enne tuuri oli ligi 350 km-i). Ma ei ole varem ühelgi nädalal nii palju rattaga läbi sõitnud aga isu ikka täis ei saanud.

[veiko]

Kas keegi oskab öelda kui pikk see viimane distants oli?

63±1km (sõltub, kas võtsid sise või väliskurve)

[tõeline siga]

Ürituse sarnast, jah, juba Eestist ei leia. Varsti peab vist Elioni sarjast üldse loobuma kuna osalemist lausa nõudvaid haanjameeste korraldatud võistlusi saab iga aasta järjest rohkem olema (mingi hull idee kumas ka tulevikku silmas pidades läbi) ja vähese treenituse tõttu peab vähem emotsionaalsetest sõitudest loobuma hakkama .

Endil õnnestus luua "eriline" suhe sildadega. Kui mul jäi teisel etapil märkamata ühele sillale viiv mahapidurdusega pööre, mis lõppes lennuga kopratammi jäänustesse enne kui vastaskallas hoo maha pidurdas, siis tiimikaaslasel vastupidi õnnestus ennast ja ratast viimasel etapil paariks minutiks sillaga ühte liita. Ratta sain mina lahti kangutatud kuid kuna kangi metsa alt ei leidnud, et silda lammutada siis pidi käe omanik (et kui ükskord küünarnukk laudade vahelt juba läbi läks siis peab ka see teistkordselt võimalik olema) selle ise välja saama .

Seega, kui tulevikus peaks veel sildu ehitama siis oleks soovituslikuks laudade vaheks vähemalt 8,8 cm, et vältia sarnaseid juhtumei Ja materjali kulub siis ka vähem.

Uuel aastal uue hooga

[kalari]

Peale sellist totaalset riistvara hävingut on vandenõuteoreetikutel selge, et rajameister ja ratta(varuosa)poed on koostööleppe sõlminud;)

PS. Tegelikult omal ila tilgub mõlemast suupoolest korraga, kui kommentaare loen ja pilte vaatan:) Loodetavast H100 annab osalise kompensatsiooni.

... esimene mees kellele kurtma läksin, küsis kumba vaja – vasakut või paremat? Polndki trikimees Jürgen, hoopis Ermo oli.

Ermo oli ettenägeliku bisnesmänina oma lavka kaasa võtnud?

oh ei,
Ermo on Transalpil samuti vispli võlli ära murdnud:)

[Mati]

...PS. Tegelikult omal ila tilgub mõlemast suupoolest korraga, kui kommentaare loen ja pilte vaatan:) Loodetavast H100 annab osalise kompensatsiooni...

Ei anna. Ega täissuitsu Põdravorsti süües ikka Pepperoni maitsest aimu saa Kuigi head mõlemad.

[RvN]

üritus missugune, kahtlen et see suvi lahedamat nädalavahetust veeta suudan

eelis oli loomulikult vanusel ja kogemusel, sest endal oli alles teine selline non-massi üritus

esimene päev sai proloogil nata liiga rapsitud ja tulemuseks oli keti sõlme väntamine ning kuigi tiimikaaslase abil sai see lahti kangutatud otsutas see ikkagi I etapi keskel otsad anda. tänaks siis ka kahte toredat ketivõtit laenand tiimi ja erilised tänud meeskonnale, kes veetis meiega toredad kümmenkond minutit ja tegi oma käedki õliseks, et minu ketti vahetada

teine päev oli mõnus ilm, tore rada, aga kahjuks selline 3-päevase tuuri kogemus puudub ja hoidsin ennast võib-olla natukene liiga tagasi, sest kartsin, et muidu ei veere viimast päeva ära, aga kuna pühapäeval tuli vihm maha, siis rada muutus poriurkaks ja minu kogemustepagasi ja esiratta mustri maksimumkiirus jäi alla sellele, mida jalad oleks suutnud

tänud siis kõigile korraldajatele, et selliseid üritusi tuleks veel ja veel ning ükspäev oleks siis kogemust ja külma närvi banzai stiilis piduriteta orgudesse kihutada

[muff]

Kiidu- ja auavaldused ka RRT Ajamasina tiimi poolt!
Täiesti super üritus. Ootame juba järgmist aastat
Vaieldamatult minu lemmik võistlus.
Ei ole mingit rapsimist ja tõmblemist. Kõik sõidavad oma sõitu ja on teada, et kolme päeva jooksul leiad sa selle möödasõiduvõimaluse ikkagi kui piisavalt jõudu on.

Rada oli über-über (aga ega Haanjameestelt ei saakski kehva rada oodata ).

Kui nüüd kolme päeva seiklustest rääkida, siis võiks alustada neljapäevast 2h enne proloogi starti.
Panime rattad ilusti masinasse (Rõugest 8 km väljas), viskasin autovõtmed esiistmele ja lõin pagaasniku kinni. Kui seejärel hakkasin esiust avama avastan oma meeldivaks üllatuseks, et võtmed on kukkudes otsustanud keskluku sulgeda....TRAMAEIVÕI&#¤%#¤%.
Nii me siis istusime seal - ise väljas ja võtmed, rattad, kõik kola sees.
Otsisin juba kuuri alt kuvalda välja, et 1:0 teha.
Siiski otsustasime enne autoabise helistada, kes lubas paari tunni jooksul tulla. Ega siis muud üle ei jäänud kui naabrite käest "tagavara rattad", kiivrid ja kingad ning kiiresti proloogile.
Vaatamata sellele kõigele sai proloogil täiesti talutav tulemus sõidetud ning selleks ajaks kui finishise jõudsime, oli ka autoabi onu uksed lahti saanud.
Õhtusel etapil olime siis juba oma ratastega ning seal kulgesime alguses suhteliselt ulmelises tempos, võttes laskumisi sellise kiirusega, milleks ma ei uskunud ennast võimeline olema. Tee peal kohtasime tühja kummiga rattureid ning otsustasime neid aidata. Sellest küll midagi välja ei tulnud, sest ventiil osutus siiski valeks. Seejärel kulgesime enemus etappi üksinda, kuni umbes 9km enne lõppu mingi punt meid kätte sai.
Järve singlil suutsime aga siiski enda positsiooni tagasi võita.

Teise päeva alguses pandi asjad "paika" kohe esimesel laskumisel orgu, kus mul õnnestus puud "kallistada" ja selle tulemusel kogu seltskond mööda lasta. Osa seltskonda saime kohe järgmistel tõusudel kätte aga mingeid tiime ajasime pea 50 km taga. Pidevalt oli näha aga lähemale ei saanud

Kolmas päev oli lihtsalt nagu maasikas. Juba hommikul alanud vihm tõi naeratuse näole - tõsine tööpäev oli tulemas.
Selle päeva võtmesõnadeks on kukkumised ja no-brakes.
Esimese salto tegin kohe suusaradadel, kus heinasel laskumisel oli keegi augu pannud keset teed. Salto ja taskus olnud banaanidest sai geel.
Peale kolmandat kukkumist mõtlesin, et kui täna alla kümne ära tuleb, siis on super.
Vällamäe juures oli tagumine tiim meile juba ähvardavalt lähedale jõudnud ning "tuututasid" pidevalt. Päris järgi neid ikka ei lasknud.
Umbes poolel maal lõpetas töötamise tagupidur - juhuu, nüüd saab ainult kiiresti sõita!
Mõtlesin veel, et minu, kui ratturi, arengule tuleb kasuks, kui õpin ka vaid esipiduriga pidurdama ning ei lasknud tujul langeda. Järskudel ja aeglastel laskumistel aga kippus sellest esipidurist ikkagi väheks jääma.
Paar niplit sain sellega veel juurde.
Järgmine üllatus ootas 4 km enne lõppu, kus oli vaja pöörata kruusalt ära vasakule orgu. Enda üllatuseks avastasin, et ka esipidur on töötamise täielikult lõpetanud. Selle tulemusena panin uhkelt mööda teeotsast ja üritasin varbaga maad mööda lohistades hoogu maha saada.
Ma ei tea, mida ma mõtlesin (tõenäoliselt ei mõelnudki) aga peale seda keerasin otsa ringi ja tahtsin orgu alla sõita aga poole maa peal meenus, et mul ei ole pidureid mitte üldse. See oli üks hirmus hetk aga õnnestus siiski rattalt lahkuda ilma suuremate vigastuseta.
Seejärel olin sunnitud järgi jäänud laskumised jooksma...oh seda rõõmu.
Finishis oli ikka täitsa hea tunne, eriti kui veel kuiva särgi selga sai.
Plaan sain kah täidetud - ainult 8 kukkumist, paarimehe panus jäi seekord nõrgaks - tagasihoidlikud 2.


Emotsioon oli ja on igaljuhul ülev.
Mõnus korraldus.
Super rada.
Tore seltskond.
Ehk nädalavahetus paradiisis.

[janek179]

Tänud korraldajatele.
Igati rahul huvitava ja raske nädalavahetusega, eriti pühapäevase libeda rajaga. Suured tänud vihmale. Libedatel ja mudastel/savistel laskumistel olengi kuidagi ebakindel, nüüd siis saigi seda veidi harjutada ja oskusi lihviga.

Siin siis ka mõned pildid

Rõuge Tuur 2008 saab oma kalendrisse kindlasti sisse planeeritud

[Qnd]

Siin veel mõned fotod, tehtud teisel päeval Mõrvari juures ja peale Vällat. Kahjuks läks nii nagu alati, et fotoka akud saavd siis tühjaks kui tuleb suurepärane idee seda kasutada. Pildid aga aadressil http://picasaweb.google.com/kristjan.kund/RUgeTuur