See sinine joon peaks olema nüüd see liivalaskumine. nn "Sigvardi" laskumine hakkab praktiliselt sinise ja punase joone liitumiskohast, kuid jääb punasest joonest veidi ülespoole. Ehk siis, kui seisad näoga sinise laskumise poole ja punase joonega näidatud tõus jääb selja taha, siis "sigvardi" laskumine jääb paremale poole.matukas kirjutas:Mina mõtlesin sellelpildil siis seda sinist joont.
Järsud laskumised
Siledal laskumisel võid muidugi esikat nii palju näppida kui tahad, aga kui väga mügarlik on siis ma tahan näha kuidas sa esikaga pidurdad. Tegelt siledal laskumisel pole pidurit niiväga näppida vajagi
Minge raadile ja võtke seal taga see kõige suurem laskumine (see kitsas, täitsa all põhjas kus motikad vahest üles kimavad), tulge siis rääkima.
Minge raadile ja võtke seal taga see kõige suurem laskumine (see kitsas, täitsa all põhjas kus motikad vahest üles kimavad), tulge siis rääkima.
Raadi pole kohe kindlasti ainuke koht, kus järsk laskumine.pukujuku kirjutas: Minge raadile ja võtke seal taga see kõige suurem laskumine (see kitsas, täitsa all põhjas kus motikad vahest üles kimavad), tulge siis rääkima.
Aga, teema algatusest ligemale 2a. möödas ja jään oma endiste kommentaaride juurde, et esirattaga pidurdamine on oluliselt effektiivsem.
Nii kolm nädalat tagasi proovisin üht ratast, millel juhtumisi oli esipiduriga tõsine jama (võibolla siiani, tegin omanikule igaljuhul sellekohase märkuse) Aga, tänu sellele, et esipidur praktiliselt ei võtnud (minu jaoks muidugi) pidin ma peaaegu puusse panema.
PS. Esipiduri klotsid on minu rattal nt. rohkem kulunud, kui tagumised (vahetatud üheaegselt)
PPS. Nii minu, kui proovitaval rattal olid ketaspidurid.
mine tahkosse ja saad aru, et raadi on lahja poisike ja kui tahkos esimest kividel ei kasuta siis tagumine ei võta peaaegu üldse ja oled laskumisel ribadeks.pukujuku kirjutas:Siledal laskumisel võid muidugi esikat nii palju näppida kui tahad, aga kui väga mügarlik on siis ma tahan näha kuidas sa esikaga pidurdad. Tegelt siledal laskumisel pole pidurit niiväga näppida vajagi
Minge raadile ja võtke seal taga see kõige suurem laskumine (see kitsas, täitsa all põhjas kus motikad vahest üles kimavad), tulge siis rääkima.
Füüsikud-insenerid, kas mitte ei ole nii, et esiratta pidurdamine on efektiivsem kui tagaratta oma? Vaadates kasvõi autosid kus esisillal on tavaliselt ketas- ja tagasillal trummelpidurid. Teine loogika (ketaspidurite korral) peaks olema see, et kahe piduriga pidurdades jaotub koormus ka muidu ühtlasemalt, mille tulemusena nt kettad ei kuumene nii palju ja väheneb õli keemisoht. See teemaks muidugi suurtel kiirustel ja pikkadel laskumistel.
Nt see aasta Poola tuuril oli neid sirgeid heinamaa-slallinõlva laskumisi küll, kus ka kahe piduriga pidurdades oli kärsahais üleval. Kardan, et ainult tagumisega pidurdades oleks varsti link vastu lenksu ka käinud. Mõni mees muidugi ei pidura seal üldse, ag ama pole see mees .
Nt see aasta Poola tuuril oli neid sirgeid heinamaa-slallinõlva laskumisi küll, kus ka kahe piduriga pidurdades oli kärsahais üleval. Kardan, et ainult tagumisega pidurdades oleks varsti link vastu lenksu ka käinud. Mõni mees muidugi ei pidura seal üldse, ag ama pole see mees .
velo clubbers
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Siin ei ole ju mingit füüsikut tarvis, et aru saada asjast. Loogish ju, et pidurdades langeb suurem raskus/jõud ettepoole, esirattale, mille tulemusena suureneb esikummi hõõrdumine maaga. Tagumine lihtsalt lohiseb järel.Mati kirjutas:Füüsikud-insenerid, kas mitte ei ole nii, et esiratta pidurdamine on efektiivsem kui tagaratta oma?
Või on ikkagi asi teisiti?
Kuna ilm oli hapu paiskusin täna pirta metsa pulli pärast oma rariteetse Eldorado Sardaga. Laskumistel tundus natuke imelik. Hiljem selgus, et tagumise piduri tross oli nii välja veninud , et vaevalt suutis klotsid pöiani viia. Pm tulin kõik laskumised esi piduriga, taga ratas oli tihti õhus. Ja laskumiste all ma mõtlen ikka laskumisis.
Pean Sind kurvastama. Võibolla ei ole ma just suur "siinkirjutaja" , aga endise Sigvardi laskumise juures seier eriti ei võbele. Mõttemaailma avardaks võibolla uued ideed, kuidas laskumisi võtta. Seal samas kõrval on treppidest paremal suht keskmise tasemega laskumine, aga järgmine kord, kui sinna lähed tee nii:Gunnar kirjutas:Tahtsin küsida, et kas siisnkirjutajate arvates on "sigvardi laskumine" ikka veel SÕIDETAV? Paar korda olen sealt alla kakerdand eelmine aasta, üldiselt lööb kohe üleval mentaalse bloki peale.
peale lendad paremalt suusahüppetorni mäest alla tulles. Hoog on maksimaalne, pime kurv paremale 90 kraadi (seni pole ma kedagi veel morgi seal sõitnud), laskumisel teed pidurdamise asemel veel paar vändapööret suure rauaga juurde ja sisened all olevasse rock gardenisse. EI PIDURDA enne seda. Seal on ca kahe rattakummi laiune ideaaltrajektoor kahe suure kivi vahelt. Lükkad natuke esimest peale ja üritad treppide alt vasakule rabada sinna tõusule, mis viib Sigvardi laskumisele.
Kui oled järgi proovinud, siis kirjuta edusammudest Kas õlle või mõne muu avardajaga
Treeni vähe, aga kvaliteetselt!
http://www.ccrotamobilis.ee
http://www.ccrotamobilis.ee
Sa teed siis selle lõigu suusahüppetorni küngas -> Sigvardi laskumise lõpp ... 1-2 minutiga? Tshehhi õlu maitseb mulle väga, aga kastide kaupa nädalas ei jaksa ka seda ära juua.Alvaro kirjutas:Pean Sind kurvastama. Võibolla ei ole ma just suur "siinkirjutaja" , aga endise Sigvardi laskumise juures seier eriti ei võbele. Mõttemaailma avardaks võibolla uued ideed, kuidas laskumisi võtta. Seal samas kõrval on treppidest paremal suht keskmise tasemega laskumine, aga järgmine kord, kui sinna lähed tee nii:
peale lendad paremalt suusahüppetorni mäest alla tulles. Hoog on maksimaalne, pime kurv paremale 90 kraadi (seni pole ma kedagi veel morgi seal sõitnud), laskumisel teed pidurdamise asemel veel paar vändapööret suure rauaga juurde ja sisened all olevasse rock gardenisse. EI PIDURDA enne seda. Seal on ca kahe rattakummi laiune ideaaltrajektoor kahe suure kivi vahelt. Lükkad natuke esimest peale ja üritad treppide alt vasakule rabada sinna tõusule, mis viib Sigvardi laskumisele.
Kui oled järgi proovinud, siis kirjuta edusammudest Kas õlle või mõne muu avardajaga
Segasaun on siis, kui on puu- ja elektriküte.
sellest tahaks küll klippi näha... Pirital on ka see laskumine, mis HPNS sõidul eelmine sügis sisse pandi - niisama vaadates tundus võimatu, vaatasin klippe ja tegelikult osutus täiesti sõidetavaks.Alvaro kirjutas: peale lendad paremalt suusahüppetorni mäest alla tulles....
millegi pärast kardan et need laskumised on maailmatasemel tehniliste laskumistega võrreldes easy... olen tõenäoliselt kõik need läbi sõitnud see aasta kui sigvard kukk mulle teejuhiks oli, midagi erilist ma küll ei mäleta. kas see sigvardi laskumine on see mis on 180 kraadi kurvidega? kui nii, siis see küll keeruline ei ole, sõitma tuleb õppida. sealt natuke hüppetorni poole sai kah vist paar korda nõlvalt alla sõidetud aga ikka midagi väga hullu silme ette ei tule.
laskumisel peaks sõitma nii et olenemata olukorrast hoia oma käsi küünarnukist natuke kõverdatult. kui tavalisel laugel allamäge minekul on sul jalad tõen. praktiliselt sirged, siis mida järsemaks hakkab nälv minema hakka tagumikku järjest rohkem sadula taha viima. põlvedest peaksid olema jalad natuke kõverdatud. aga lõppkokkuvõttes peaksid sa jääma ikkagi sadula taga olles suhteliselt sadula lähedale, väika vahe jalgade ja sadula vahel. liiga taha ei maksa kallutada.
laskumisel peaks sõitma nii et olenemata olukorrast hoia oma käsi küünarnukist natuke kõverdatult. kui tavalisel laugel allamäge minekul on sul jalad tõen. praktiliselt sirged, siis mida järsemaks hakkab nälv minema hakka tagumikku järjest rohkem sadula taha viima. põlvedest peaksid olema jalad natuke kõverdatud. aga lõppkokkuvõttes peaksid sa jääma ikkagi sadula taga olles suhteliselt sadula lähedale, väika vahe jalgade ja sadula vahel. liiga taha ei maksa kallutada.
Sigvard ja Tahko.pukujuku kirjutas:Keegi võiks sellest Sigvardist ja Tahkost mõne pildi panna siis.
üks mõte veel. suva laskumine värskelt ja siis nt peale 2-3 tunnist sõitu üles-alla ja raputaval singlil taaskord poola tuuri kogemusel väidan, et see on väga oluline mõjur. minul oli viimastel etappidel akumuleerunud väsimuse tõttu ka lihtsamaid laskumisi juba probleem võtta.
velo clubbers
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Re: Järsud laskumised
olen täitsa nõus aga hea ratta valitsemisega ja eriti võistlustel pole aega seda kasutadaki ju kui siis väga väheIntzz kirjutas:ära nii küll tee, see ju ei pidurda vaid lohiseb niisama ja rikub nõlva ära(äkki keegi tahab veel sealt sõita) ESIpidur pidurdab (füüsika )Ruve kirjutas:... tagapiduri paned blokki...
Re: Järsud laskumised
võite ju alguses sadul all ka õppida,kes seda keelanud on.ning mida suurem hoog on,seda paremini seisab ratas püsti,liigne pidurdamine ei tule kasuks.
Re: Järsud laskumised
See kannikas võimalikult taha nipp on hea küll, eriti kui on selline pimedam laskumine, kus rohu sees ei pruugi auke ja juurikaid näha, kuid enda kogemus näitab, et juhitavus absoluutleslt puudub väga järskude laskumiste puhul.
Lihtsalt huvi pärast küsin, et kas keegi on Raadi krosssirajal seda kõige kõrgemat ülemist laskumist ka võtnud, kust motikad tavaliselt üles panevad? Kui linnapoolt tulla ja kohe sealt augu servast väikeste trepiastemete juurest alla sõita, siis esimene laskumine paremat kätt.
Endal on juba ka pikemat aega see vasakut kätt olev liivalaskumine ära teha, kuid esimene dropp tekitab natuke hirmu.
Lihtsalt huvi pärast küsin, et kas keegi on Raadi krosssirajal seda kõige kõrgemat ülemist laskumist ka võtnud, kust motikad tavaliselt üles panevad? Kui linnapoolt tulla ja kohe sealt augu servast väikeste trepiastemete juurest alla sõita, siis esimene laskumine paremat kätt.
Endal on juba ka pikemat aega see vasakut kätt olev liivalaskumine ära teha, kuid esimene dropp tekitab natuke hirmu.
Re: Järsud laskumised
Raadil ikka igaltpoolt alla sõidetud ja "augus" on kõik tropid ka ära proovitud, küll mitte täitsa xc rattaga
Re:
Ära tegin, puhtalt, nii uhke olen :D Kolmandal korral aga rebis esimeses kurvis esimese RaRa UST-i pöia küljest lahti ja lasi kõik selle 1,7Bar-i vastu taevast. Ikkagi läks päev korda.Gunnar kirjutas:Tahtsin küsida, et kas siisnkirjutajate arvates on "sigvardi laskumine" ikka veel SÕIDETAV? Paar korda olen sealt alla kakerdand eelmine aasta, üldiselt lööb kohe üleval mentaalse bloki peale.
Ratas on minu hobi, mitte elu
Re: Järsud laskumised
Aga kuidas vältida järskudel laskmumistel ja dropidel üle lenksu käimist?Kas lenksu tuleb ka ette poole lykata,et keha raskus ette ei läheks,sest tihti nii juhtub ka siis kui hoida tagumik üle sadula!
Re: Järsud laskumised
Tagumik üle sadula võib päris valusaks osutada.Libeda kummiga nii valus ei ole
Ja tuleks meeles pidada et tark ei torma ja käi jala
Ja tuleks meeles pidada et tark ei torma ja käi jala
Re: Järsud laskumised
No kui nüüd teooriat ajada, siis ...
Kui sul on kann juba üle sadula ja hakkab "käest ära minema", siis lased lihtsalt lenksust lahti. Sellisel juhul ei tule niplit vaid käid lihtsalt külili. Üldiselt on kukkumised täpselt nii, kuis välja kukub
Kui sul on kann juba üle sadula ja hakkab "käest ära minema", siis lased lihtsalt lenksust lahti. Sellisel juhul ei tule niplit vaid käid lihtsalt külili. Üldiselt on kukkumised täpselt nii, kuis välja kukub
Re: Järsud laskumised
Ma ei mõelnud et tagumik täielikult yle sadula on,vaid nii nagu ikka tuleb olla,kuid kui tulevad järsemad dropid,liigun ma järsult ette poole ja yle lenksu ma olengi,arvan,et asi on lensku hoidmise viisil,kuid ei tea kas peaks lenksu tõmabama nata taha poole vms?
- pärnu rattur
- Rattur
- Postitusi: 551
- Liitunud: 14. 08. 2009. 18:29
Re: Järsud laskumised
Lenksult kaal kindlalt maha, hea oleks kui esimene ratas isegi kergelt õhus, aga seda on natuke palju nõutud.
Ärge näkku lööge! [/OT]
Re: Järsud laskumised
Kuula mida inimesed räägivad. Järsul laskumisel tuleb olla kann sadula taga. Ei tohi liikuda järsult ettepoole.arbuus kirjutas:Ma ei mõelnud et tagumik täielikult yle sadula on,vaid nii nagu ikka tuleb olla,kuid kui tulevad järsemad dropid,liigun ma järsult ette poole ja yle lenksu ma olengi,arvan,et asi on lensku hoidmise viisil,kuid ei tea kas peaks lenksu tõmabama nata taha poole vms?
Re: Järsud laskumised
Vaatasin, et Vallikääru bastionid on saanud ilusad trepistikud. Kirjelda, kuis sa neist treppidest põristad? Et trepile/järsakule sisenedes tõstad esiratta õhku?pärnu rattur kirjutas:Lenksult kaal kindlalt maha, hea oleks kui esimene ratas isegi kergelt õhus, aga seda on natuke palju nõutud.
Tööpaeval, kui ilm ilus, sõidan 5 km. Puhkepäeval olen korduvalt teinud lausa 7 km.
- pärnu rattur
- Rattur
- Postitusi: 551
- Liitunud: 14. 08. 2009. 18:29
Re: Järsud laskumised
Vallikas väga ei käi, aga sõidetud sain igal pool ja treppe sõitmiseks ei kasuta, kõrval piisavalt tühja ruumi ka ju.
Ärge näkku lööge! [/OT]
Re: Järsud laskumised
tagumiku upitamist ja üle lenksu käimist saab siit
http://www.youtube.com/watch?v=wc11mgCT ... r_embedded
http://www.youtube.com/watch?v=wc11mgCT ... r_embedded
Re: Järsud laskumised
kodukootud jackassbuff kirjutas:tagumiku upitamist ja üle lenksu käimist saab siit
http://www.youtube.com/watch?v=wc11mgCT ... r_embedded
Re: Järsud laskumised
See on kodukootud jäckässipe kirjutas:kodukootud jackassbuff kirjutas:tagumiku upitamist ja üle lenksu käimist saab siit
http://www.youtube.com/watch?v=wc11mgCT ... r_embedded
Re: Järsud laskumised
pilt ütleb rohkem kui 1000 sõna.
PS kandke kiivrit!!!
PS kandke kiivrit!!!
Re: Järsud laskumised
Kes tahab tõeliselt järsku (ja tehnilist) laskumist harjutada, siis nõmmel on päris hää, nüüdseks endise bigairi steupi rollin, mis on väga järsk sik sakk rada, kus on sees hiiglaslik aste ja juurikad. Kes sealt juba enda XC pilliga alla tuleb, ilma et paneks jalga maha on ikka väga kõva vend !
Team Vänt
Re: Järsud laskumised
misasja?Ailar kirjutas: bigairi steupi rollin
Re: Järsud laskumised
see hüpekas suur mis jääb suusahüppetornidest vasakule paarsada meetrit vasakule (kui vaadata ülevalt nõmmelt). Ja see mis väiksem hüpe mis küljepealt tuleb on downhillerite jaoks stepup.
Nüüd selle mullahunnikut enam seal pole kahjuks.
Nüüd selle mullahunnikut enam seal pole kahjuks.
Team Vänt