Disc versus v-brakes
Foorumi reeglid
Kõik siia postitatud ostu- ja müügikuulutused kustutatakse. Kuulutuste jaoks on eraldi foorumi alajaotus.
Kõik siia postitatud ostu- ja müügikuulutused kustutatakse. Kuulutuste jaoks on eraldi foorumi alajaotus.
Disc versus v-brakes
Ei ole aru mina saanud, mis poolest on ketaspidur parem kui V-pidur,
seda muidugi eesti oludes maratone sõites. Ise kasutan V-pidureid ja ei ole
veel jänni jäänud. Kas see "massiline" ketaspiduritele üleminek on nii öelda tahtmine
moega kaasas käia või on asi milleski muus? Mis oleksid tõsiselt võetavad poolt ja vastu
argumendid nii ühtedele kui ka teistele piduri tüüpidele.
Juba ette tänades!
seda muidugi eesti oludes maratone sõites. Ise kasutan V-pidureid ja ei ole
veel jänni jäänud. Kas see "massiline" ketaspiduritele üleminek on nii öelda tahtmine
moega kaasas käia või on asi milleski muus? Mis oleksid tõsiselt võetavad poolt ja vastu
argumendid nii ühtedele kui ka teistele piduri tüüpidele.
Juba ette tänades!
Re: Disc versus v-breaks
Isa kasutan 1,1bens mootorit, saan kõik sõidud tehtud. Aru ma ei saa, miks ostetakse 3,0l mootoriga autosi. Kiirteid meil ju pole...OBK kirjutas:Ei ole aru mina saanud, mis poolest on ketaspidur parem kui V-pidur,
seda muidugi eesti oludes maratone sõites. Ise kasutan V-pidureid ja ei ole
veel jänni jäänud.
Egas sellest suuresosas ennem aru saagi, kui pole ise sõitnud. Üks pluss on ka piduri tunnetus ja modulatsioon. Saad oluliselt lihtsama vaevaga (ühesõrmega) pidurit vajutada ka järsematel laskumistel ilma, et sõrmed väsiks või kangeks muutuks. Jutt siis hüdraulilisest süsteemist, mitte trossiga variandist. Muidugi ei saa jätta märkimata ka "bling-bling" ja "naabril on ju kaa" faktorit. Loomulikult saab hakkama ka V- piduritega ja keegi ilmselt vastupidist ei väida. Nagu saab sõidud tehtud ka 1,1 mootoriga autoga.
Re: Disc versus v-breaks
Jha, täitsa õigus, et V-pidur töötab, töötas varem ja töötab ka tulevikus. Aga kuna ketaspidur on parem (aint raskem), ning on lõpuks jõudnud laiadesse massidesse, on ketaspiduri hinnad alla tulnud. Ja kui hinnavahe rattafirmade jaoks pole enam suur, siis blingi effekti (suur müügiargument) saavutamiseks kruvitakse ketaspidureid külge ka 7-8k ratastele. Ja samas lihtinimene, kui valida X raha eest ratast, siis võtab ta LX-i käikari deore asemel ning ketaspiduri V-piduri asemel ja "viletsama" ratta tegija peab ka kohanduma ning kruvima külge kettad ning taha LX-i. Puhas matemaatika :)
Ratas on minu hobi, mitte elu
Re: Disc versus v-breaks
Ma ei saagi lubada V-pidureid, sest raamil ja amordil puudub nende valmidusOBK kirjutas:Ise kasutan V-pidureid
Tööpaeval, kui ilm ilus, sõidan 5 km. Puhkepäeval olen korduvalt teinud lausa 7 km.
Re: Disc versus v-breaks
Moepolitsei sõita ei aita. Ketaspiduriga on oluliselt täpsemalt teada millal ja kuidas pidama saad. Ehk siis et rasketes tingimustes on ketas oluliselt töökindlam (olgu selleks pikad laskumised või mudased rajad). Muud põhjused mõlemas suunas tunduvad mulle suht otsitud (pöid kulub, ketaspidur on raskem jne).OBK kirjutas:Kas see "massiline" ketaspiduritele üleminek on nii öelda tahtmine moega kaasas käia või on asi milleski muus?
Re: Disc versus v-breaks
Omades kogemust mõlema süsteemiga ja seda ka siin ja sealpool piiri, siis tooks välja järgmised plussid ja miinused. Samas lisan, et minu kogemus on nö mõlema osas kesktaseme piduritega (st va a la XTR, Magura Marta jne)
Pöiapidur (V)
+ odavam
+ kergem
+ lihtne hooldus
- ekstreemsemates oludes ebakindlam
- klotsid võivad oludest lähtuvalt kuluda väga kiiresti
- trossi purunemise oht
- pidurdusefektiivsus suva oludes (modulatsioon, näpujõu olulisus jne)
- kulutab pöida (st üks hetk on vaja ainuüksi tänu piduritele pöiavahetus)
- üldjuhul ilmetu disain (maitseasi muidugi ja pole suur disainida kah)
- kulumaterjale rohkem ja kallimad (klotsid, trossid, kõrid, pöiad)
- töökindluse sõltuvus enamatest asjaoludest (trossid, klotsid, kõrid)
- kõvera pöia puhul pidur halvimal juhul puudub (vaja lahti lasta)
Ketaspidur (hüdrauliline)
+ efektiivne pidurdus
+ töökindel
+ lihtne hooldus kui kogemus olemas (tänapäeval pole ka õhutus probleem)
+ kulumaterjaliks ainult klotsid ja kettad
+ tihti hea välimus
+ võimalus valida ketaste suurusi
+ pidur töötab ka kõvera pöia korral
- raskem
- kallim
- ülekuumenemise oht (samas Eestis saavutamatu nähtus)
Pöiapidur (V)
+ odavam
+ kergem
+ lihtne hooldus
- ekstreemsemates oludes ebakindlam
- klotsid võivad oludest lähtuvalt kuluda väga kiiresti
- trossi purunemise oht
- pidurdusefektiivsus suva oludes (modulatsioon, näpujõu olulisus jne)
- kulutab pöida (st üks hetk on vaja ainuüksi tänu piduritele pöiavahetus)
- üldjuhul ilmetu disain (maitseasi muidugi ja pole suur disainida kah)
- kulumaterjale rohkem ja kallimad (klotsid, trossid, kõrid, pöiad)
- töökindluse sõltuvus enamatest asjaoludest (trossid, klotsid, kõrid)
- kõvera pöia puhul pidur halvimal juhul puudub (vaja lahti lasta)
Ketaspidur (hüdrauliline)
+ efektiivne pidurdus
+ töökindel
+ lihtne hooldus kui kogemus olemas (tänapäeval pole ka õhutus probleem)
+ kulumaterjaliks ainult klotsid ja kettad
+ tihti hea välimus
+ võimalus valida ketaste suurusi
+ pidur töötab ka kõvera pöia korral
- raskem
- kallim
- ülekuumenemise oht (samas Eestis saavutamatu nähtus)
Viimati muutis Mati, 28. 05. 2008. 13:31, kokku muudetud 4 korda .
velo clubbers
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Re: Disc versus v-breaks
ketta pluss on ka see, et kui pöid peaks kõveraks minema, ei hakka pidur vastu käima kuskile. Jah, ka ketas võib kõveraks minna, aga seda juhtub üldiselt harvemini.
Re: Disc versus v-breaks
Ma julgen väita, et see hoolduse lihtsus peaks olema siiski V piduri eelis. Ketta hooldus on tülikam ja vajab tib rohkem teadmisi ja kogemust, kui V piduri süsteem, mille "õhutamisega" saab igaüks hakkama... no peaaegu igaüks.Mati kirjutas: Ketaspidur
+ lihtne hooldus (tänapäeval pole ka õhutus probleem)
Re: Disc versus v-breaks
V-piduritel (täpsemalt trossiga piduritel) on siiski üks oluline pluss: ta on lihtsalt hooldatav. Kui hüdraulilisel ketaspiduril link vastu lenksu tuleb, siis enamus meist pöördub rattateenindusse. Minul on seda kahe aasta jooksul juba kaks korda juhtunud. Teine probleem on ketta kõveraks minemine - seda paraku juhtub. Ja üsna tavaline on see, et ketas hakkab natuke vastu käima. Kuid see on vist minu probleem või suutmatus osta piisavalt jäik raam, head pidurid (hetkel magura marta) ja leida mehaanik, kes oskab selle koosluse tööle panna.
Ma ei ole sugugi kindel, et hüdrauliline ketas on matkamiseks parem kui V-pidur. Kuskil "karuaugus" olles teeninduse kasutamise võimalus enamasti puudub. Kuid eks on ka nn vahevariant - trossiga ketaspidur.
Ma ei ole sugugi kindel, et hüdrauliline ketas on matkamiseks parem kui V-pidur. Kuskil "karuaugus" olles teeninduse kasutamise võimalus enamasti puudub. Kuid eks on ka nn vahevariant - trossiga ketaspidur.
Re: Disc versus v-brakes
isiklik juba mitmes teemas korratud kogemus - H100 2004 kulusid mul ühe sõiduga pöiad sinnamaale, et otsustasin edaspidi vaid ketaste klubis olla. samal sõidul oli päris mitmeid, kes pidid laskumisi jalgsi võtma kuna v-pidurite klotsid olid juba poolel maal haihtunud olematuks.
Re: Disc versus v-brakes
Üks oluline täiendus veel. Minu kommentaarid käivad hüdraulilise ketaspiduri kohta. Mehaanilisest ei arva midagi.
OK, see ketaspiduri hooldus on vaieldav teema. Kui asi käpas, siis pole probleemi. Tundus asi alguses mullegi kosmosena - süstlad, DOT'id jne.
Ketaste kõveraks minek on minu arvates suts pseudoprobleem. Esmalt lähevad need kõveraks kas liigse kuumuse või löögi tagajärjel. Esimest varianti Eestis kogeda pole õnnestunud ja teine on õnnetuse tagajärg, mis võib ka muud jama tekitada enivei. Teiseks on ketta sirge(ma)ks saamine minu arvates väga lihtne, seda ka sõrmede jõul.
Minu jaoks on igatahes ketaspidur ja just hüdrauliline selline ainus valik. V-pidurile tagasi ei lähe. Kaaluteema mind ei heiduta.
OK, see ketaspiduri hooldus on vaieldav teema. Kui asi käpas, siis pole probleemi. Tundus asi alguses mullegi kosmosena - süstlad, DOT'id jne.
Ketaste kõveraks minek on minu arvates suts pseudoprobleem. Esmalt lähevad need kõveraks kas liigse kuumuse või löögi tagajärjel. Esimest varianti Eestis kogeda pole õnnestunud ja teine on õnnetuse tagajärg, mis võib ka muud jama tekitada enivei. Teiseks on ketta sirge(ma)ks saamine minu arvates väga lihtne, seda ka sõrmede jõul.
Minu jaoks on igatahes ketaspidur ja just hüdrauliline selline ainus valik. V-pidurile tagasi ei lähe. Kaaluteema mind ei heiduta.
Veel üks hea ja praktiline point. Lisasin oma listi.siim_s kirjutas:ketta pluss on ka see, et kui pöid peaks kõveraks minema, ei hakka pidur vastu käima kuskile.
velo clubbers
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Re: Disc versus v-brakes
Eks kõik on juba öeldud, aga lisaks veel selle, et V-piduri arendusele ei pööra enam keegi tähelepanu. Õigemini, neid ei arendatagi ! Kogu arendustöö käib ketaspidurite tehnoloogi kallal.
V-pidur oli juba 2005a. ajalugu, rääkimata 2008 aastast.
V-pidur oli juba 2005a. ajalugu, rääkimata 2008 aastast.
Re: Disc versus v-brakes
tore on. Mina oota ketaste arendustöö sinnamaale ära, kui xtr v-piduri hinnaga saab xtr kettad v-piduri kaaluga. Seniks passin.
Plasmatelekate hinnad on nt. 2-3 aastaga kukkunud kordades ja ilmselt hiljemalt aasta pärast saab 5-6 tonniga täiesti viisaka asja. Nagu omal ajal kineskoop telekate puhul.
Plasmatelekate hinnad on nt. 2-3 aastaga kukkunud kordades ja ilmselt hiljemalt aasta pärast saab 5-6 tonniga täiesti viisaka asja. Nagu omal ajal kineskoop telekate puhul.
Trennis tuleb sõita sama kiirest, kui võistlusel. Või isegi natuke kiiremini!
Re: Disc versus v-brakes
ilmselt pidurdasid siis liiga intensiivselt, mäletan täpselt, et kooslus: keeraamiline pöid + xtr V + xtr tross, toimisid probleemideta lõpuni. Üldiselt mati tõi vahed päris põhjalikult välja (ise olen veel siiski V piduri, ehk siis 1,1 motori fänn - eriti piiramatult kallineva kütuse tingimustes:)erikr kirjutas:isiklik juba mitmes teemas korratud kogemus - H100 2004 kulusid mul ühe sõiduga pöiad sinnamaale, et otsustasin edaspidi vaid ketaste klubis olla. samal sõidul oli päris mitmeid, kes pidid laskumisi jalgsi võtma kuna v-pidurite klotsid olid juba poolel maal haihtunud olematuks.
Re: Disc versus v-brakes
keraamiline pöid on oluliselt teine teema.Ereliukas kirjutas: ilmselt pidurdasid siis liiga intensiivselt, mäletan täpselt, et kooslus: keeraamiline pöid + xtr V + xtr tross, toimisid probleemideta lõpuni. Üldiselt mati tõi vahed päris põhjalikult välja (ise olen veel siiski V piduri, ehk siis 1,1 motori fänn - eriti piiramatult kallineva kütuse tingimustes:)
aga ei, ei pidurdanud liiga intensiivselt. kuna rada oli pidevalt üle pöia mudane siis oli kogu aeg ka muda piduriklotside ja pöia vahel. Koolstopi klots kestis asja ära kuid Bontrageri pöid mitte.
Re: Disc versus v-brakes
Esitatud poolt ja vastuargumendid ei anna ketaspiduritele selget eelistust.
Ise olen Elione ja muid maratone sõitnud alates 2001 a. ja võin kinnitada
et täna on minu rattal ikka veel sama pöida ja samad klotsid. Märksa kulunumad
muidugi. Kõik sõltub sõidustiilist muidugi. Mõni mees vahetab: hooaeg ja ratas.
Ise olen Elione ja muid maratone sõitnud alates 2001 a. ja võin kinnitada
et täna on minu rattal ikka veel sama pöida ja samad klotsid. Märksa kulunumad
muidugi. Kõik sõltub sõidustiilist muidugi. Mõni mees vahetab: hooaeg ja ratas.
Re: Disc versus v-brakes
Ei oska küll pakkuda ketaspidurile eeliseid maratonisõidus, kuid pakuks veel ühe suuna, kuhu võiks hüdraulilised pidurid areneda. Olen nimelt mitu korda käbla käinud, kuna sarvede otsas pole pidureid. Kui vaja jõuga vändada, siis on palju mugavam, kindlam ja loogilisem hoida risti pulkadest, kui lenksust. Kujutan ette, et varsti tehakse sarved, kus on juba ühe sõrmega tõmmatavad hüdraulika sangad ja mida saab siis T liitega piduritoru vahele ühendada. Võibolla on sellised asjad juba olemas?
Ootan pikkisilmi, millal käiguvahetaja trossid hüdraulikaga asendatakse.
Henry
Ootan pikkisilmi, millal käiguvahetaja trossid hüdraulikaga asendatakse.
Henry
Re: Disc versus v-brakes
Prototüüpe arendati juba mõned aastad tagasi http://bicycletech.blogspot.com/2006/09 ... fting.htmlKarikas kirjutas:Ootan pikkisilmi, millal käiguvahetaja trossid hüdraulikaga asendatakse.
Henry
On proovitud ka "hübriidsüsteemi": tavaline käigueebel -> lühike jupp trossi- > peasilinder -> voolik -> silinder -> lühike jupp trossi -> (modifitseeritud) tavaline vahetaja http://weightweenies.starbike.com/articles.php?ID=28 Sarnase süsteemiga saab maante- või krossirattal kasutada hüdraulilisi ketaspidureid http://tandem-fahren.de/Mitglieder/Chri ... s.htm#disk, kui raam ja/või kahvel võimaldab http://www.cannondale.com/bikes/07/cusa ... 7XR2C.html,
EDIT:
Eelviimasena mainitud leht räägib ka lisaeeblitest, "oinasarvedele" on/oli midagi olemas: http://tandem-fahren.de/Mitglieder/Chri ... es.htm#add vahest saab ka mägirattale midagi leiutadaKarikas kirjutas:Kujutan ette, et varsti tehakse sarved, kus on juba ühe sõrmega tõmmatavad hüdraulika sangad ja mida saab siis T liitega piduritoru vahele ühendada. Võibolla on sellised asjad juba olemas?
Re: Disc versus v-brakes
Seega võib see ketaspiduritele mingi lisapointi anda maratonil, kuna hüdraulikaga on lisaheeblid töökindlamad ja ketaspidurit on hüdraulika peale palju lihtsam ehitada, kui pöiapidurit.eskohaas kirjutas: Sarnase süsteemiga saab maante- või krossirattal kasutada hüdraulilisi ketaspidureid http://tandem-fahren.de/Mitglieder/Chri ... s.htm#disk, kui raam ja/või kahvel võimaldab http://www.cannondale.com/bikes/07/cusa ... 7XR2C.html,
Märgiratta piduritega sarvede probleemiks on ehk see, et voolik tuleks gripi alt tuua. Ülaltpoolt võib ehk mingil juhul jalgu jääda või kuhugi takerduda.
Henry
Re: Disc versus v-brakes
Võibolla puurida augud lenksu sisse ja suunata voolik seestpoolt?Karikas kirjutas:Märgiratta piduritega sarvede probleemiks on ehk see, et voolik tuleks gripi alt tuua. Ülaltpoolt võib ehk mingil juhul jalgu jääda või kuhugi takerduda.
Re: Disc versus v-brakes
Kui vaadata lenksu kaalu ja seina paksust, siis tundub, et pisikegi mölk või auk ja asi läheb pooleks nagu rulli keeratud paber.eskohaas kirjutas:Võibolla puurida augud lenksu sisse ja suunata voolik seestpoolt?
See on nüüd selles teemast täielik OT, kuid olen mõelnud, et kui midagi sellist aretada, siis peaks pigem gripp olema lisahülsi peal ja sarv selle hülsi, mitte lenksu küljes. Teisepool hoiaks seda kupatust kinni mingi SRAM pööratava shifteri moodi süsteem. Sarve enda poole saab sikutada, kuid sellele toetudes jääb fiksaatori taha. Niiet kui näed ohtu, siis väänad sarve enda poole ja nii pidurdab. Asi peab muidugi olema piisavalt jäik, et niisama gripist hoides ei saaks kogemata pidurdada ja sarvest hoides oleks võimalik jõuga raami väänata. See oleks selline ise-aretamiseks jõukohane süsteem, kuid tõsisema mägirattamise puhul ilmselt ebapraktiline ja raske.
Vabandan OT pärast. Selle posti võib vabalt kustutada, vaevalt see teema kedagi köidab.
Henry
Re: Disc versus v-brakes
Sai eile 8h Kõrvemaal ringi mütatud ratastega, ning kuna endal oli kaasas nii uus ratas kui ka vana sai mõlemat proovitud erinevates lõikudes.
Ilma ilustamata ketaspidurid tegid tunnetuses ning pidamises ära v-omadele. Ühtegi järgmist ratast perre ei osta viimastega enam, räägitagu kaalust või muudest plussidest mida tahes. Mis hooldusesse puutub, siis minu praktika näitab, et kui hüdraulikat just näppima ei hakka, siis ketaspidureid ei ole sugugi keerulisem reguleerida või patju vahetada kui v-piduritel.
Ilma ilustamata ketaspidurid tegid tunnetuses ning pidamises ära v-omadele. Ühtegi järgmist ratast perre ei osta viimastega enam, räägitagu kaalust või muudest plussidest mida tahes. Mis hooldusesse puutub, siis minu praktika näitab, et kui hüdraulikat just näppima ei hakka, siis ketaspidureid ei ole sugugi keerulisem reguleerida või patju vahetada kui v-piduritel.
Re: Disc versus v-brakes
Aastaid tagasi arutleti tõsimeeli, kas esiamordil on Eesti tingimustes mingit mõtet või tegu mõttetu ja naeruväärse kaalu lisamisega oma rattale. Sõidetakse praegugi jäiga kahvliga - käed õlgadeni paistes. Eks piduritega ole sama lugu.
seen
Re: Disc versus v-brakes
Jah, kuid siiski väiksese aga olulise erandiga. Tänapäeval on enamus kui mitte kõik jäigad kahvlid karbonist, mis omab teatud eeliseid (nt vibrat summutavad omadused jne) alukahvli ees. Lisaks olid omal ajal ka muud nüüdseks lahenenud põhjuseid (kaal, lukustatavus jne) miks tihti jäika eelistati. Pidurite osas on IMHO siinkohal V-piduri arenguvõimalused suht ammendatud vastupidiselt kettale.seen kirjutas:...Sõidetakse praegugi jäiga kahvliga - käed õlgadeni paistes. Eks piduritega ole sama lugu.
velo clubbers
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Re: Disc versus v-brakes
Khm, aastaks 2008 on inimesed leiutanud suht kõik materjalid ja selle raamatu võib kinni panna? Ma kõige suurem üldistuste fänn ei ole.. Vbl sõidame kõik 10 aasta pärast induktsioonpiduritega?Mati kirjutas:Pidurite osas on IMHO siinkohal V-piduri arenguvõimalused suht ammendatud vastupidiselt kettale.
Re: Disc versus v-brakes
Ise küsid, ise vastad. Kui üldse, siis midagi totaalselt uut. V-pidur kui selline on IMHO pigem taanduv. Võib vaielda loomulikult, see sulle ju meeldib .Villem T kirjutas:Khm, aastaks 2008 on inimesed leiutanud suht kõik materjalid ja selle raamatu võib kinni panna? Ma kõige suurem üldistuste fänn ei ole.. Vbl sõidame kõik 10 aasta pärast induktsioonpiduritega?Mati kirjutas:Pidurite osas on IMHO siinkohal V-piduri arenguvõimalused suht ammendatud vastupidiselt kettale.
velo clubbers
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Re: Disc versus v-brakes
Kujutan juba ette vaidlust "pöialt töötav induktsioonpidur vs rummult pumpav pneumaatiline pidur". Esimesel muidugi amordid kah induktsiooni põhimõttel ja kusagil on kerge supperkondensaator, mis kogu selle energia endasse kogub. Teisel pumbatakse raami sees olevad õõnsused suruõhku täis, mida jälle mäkke tõusul ära kasutada või millega amorti lenksult häälestada...Villem T kirjutas:Vbl sõidame kõik 10 aasta pärast induktsioonpiduritega?
Kõik see on tegelikult juba tänapäev, ainult küsimus on kaalus.
Henry
Re: Disc versus v-brakes
Kas allamäge minnes peaks Deore M485 ketaspidur tagama oluliselt lühema pidurdusteekonna võrreldes Avid SD5 V piduriga? Esimese paari testpäeva jooksul olen täheldanud, et pidurdamisprotsess on ... teistmoodi (heas mõttes), aga samas oluliselt lühem see pidurdusmaa ei ole. Praeguse seisuga näiteks Stelviolt mööda asfalti ei julgeks küll nii laskuda, et vaba hooga tuled (200-500 meetrit) ja jätta siis pidurdamine viimase 20 meetri peale, et serpentiini 180 kraadi kurv ära võtta...
Segasaun on siis, kui on puu- ja elektriküte.
Re: Disc versus v-brakes
Olles olnud ise kuni selle hooaja alguseni v-piduri (Avid, xtr klotsiga) kasutaja, polnud mul eelneva v-piduri perioodi kohta öelda midagi eriliselt kriitilist, kui välja arvata erijuhtumid ("Haanja 100" 2004; veel mõned ekstreemsed porisõidud).
Isegi 2007 "Bike Challenge" Poolas/Tsehhis sain ilusasti hakkama, kuigi sõrmekõõlused olid veel mitu kuud kanged.
Nüüd olles sellest hooajast ketaspidurite (XTR) omanik, toon välja minupoolsed tuntavad erinevused:
1. Ketaspidur töötab oluliselt tundlikumalt (nagu autol on vahe pidurivõimendusega piduritel ja ilma pidurivõimendita piduritel), s.t. ei pea pidurdamisel rakendama suurt jõudu linkide vajutamisel.
2. Tulenevalt eelpool (punkt 1) kirjeldatust ka oluliselt lühemad pidurdusmaad (just sõidutehnilistes rajaosades).
3. Märgades/poristes oludes oluliselt parem pidurdusjõud ning välistatud on pöia kulumine; lisaks puudub kole krigisev- ragisev heli pori puhul...
4. Normaalses konditsioonis sõrmeliigesed, peale mitmetunniseid "võimlemisi" metsasinglitel
5. Minul vähemalt siiani olematu hoolduvajadus (töötab nagu kellavärk); v-piduri puhul tuli "asja" ikka peale igat tõsisemat võistlust timmida (klotsid kulunud, trossid kinni jms.).
See on minu kogemus, mis ei ole kindlasti absoluutne tõde.
Isegi 2007 "Bike Challenge" Poolas/Tsehhis sain ilusasti hakkama, kuigi sõrmekõõlused olid veel mitu kuud kanged.
Nüüd olles sellest hooajast ketaspidurite (XTR) omanik, toon välja minupoolsed tuntavad erinevused:
1. Ketaspidur töötab oluliselt tundlikumalt (nagu autol on vahe pidurivõimendusega piduritel ja ilma pidurivõimendita piduritel), s.t. ei pea pidurdamisel rakendama suurt jõudu linkide vajutamisel.
2. Tulenevalt eelpool (punkt 1) kirjeldatust ka oluliselt lühemad pidurdusmaad (just sõidutehnilistes rajaosades).
3. Märgades/poristes oludes oluliselt parem pidurdusjõud ning välistatud on pöia kulumine; lisaks puudub kole krigisev- ragisev heli pori puhul...
4. Normaalses konditsioonis sõrmeliigesed, peale mitmetunniseid "võimlemisi" metsasinglitel
5. Minul vähemalt siiani olematu hoolduvajadus (töötab nagu kellavärk); v-piduri puhul tuli "asja" ikka peale igat tõsisemat võistlust timmida (klotsid kulunud, trossid kinni jms.).
See on minu kogemus, mis ei ole kindlasti absoluutne tõde.