Vesijalgrattad

[hall kass]

Sõidavad küll vee peal, aga velod on nad ikkagi... ehk siis kellel on ja kui on, siis milline, kus sellega sõidetud jne.

Endal pole, aga juba tükk aega luuran riingi lootuses leida mõni vanakooli vesijalgratas, nagu neid omal ajal paadilaenutustes laenutati. Metallist või plastmassist, vahet pole, peaasi, et kui ka on viga saanud, siis annaks asja sõidukorda sättida. Seega on teretulnud ka info selle kohta, kus neid vedelemas on nähtud. Emajõel oleks sellisega stiilne sõita (mitte et mu vana Taimeni matkasüst poleks stiilne, aga küll küllale liiga ei tee)

[Soobel]

Olen vahepeal heietanud mõtet luua omamoodi vesijalgratas. Ligi 10 aastat tagasi tegutses Pirita kandis miski kärestikusüstade klubi vme, see vist tassiti laiali ja varastati tühjaks ja neid süstasid vedeles jões siin kui seal. Ühe vedasin isegi koju, oli selline katkine. Ei viitsinud parandama hakata ja tõstsin aia taha, et äkki mõni mööduv huviline võtab kaasa ja parandab ära - järgmiseks hommikuks oli läind. Hiljem mõtlesin, et kui olnuks kaks sellist süsta, siis võinuks nende peale vesijalgratta teha.

Selle idee tasandilt olen hiljem mõelnud pikkade sihvakate pontoonidega vesirattast, mis oleks isegi mere võimekusega ja võibolla koguni optimisti purjega. Selleks aga on vaja balsapuud, alumiiniumikeevitust jm, vastasel korral läheks ta kole raskeks. See on ka omaette küsimus, kui suurt kiirust selline ujuvvahend kahe mehe jõul arendaks. Kui see nõukaaegne plädisevate vesiratastega riistapuu (Jantar oli vist ta nimi?) juba jalakäijast kiiremini kulges, mida siis korraliku ülekande ja sõukruviga korda võiks saata?

Muidu üks ujuvvahend on mul olemas - see on JAWA klaasplastist külgkorv, mille põhi ära sai tihendatud. Kesise püstivusega küll, aga täiesti ujus omal ajal. Pidin isegi teise korralikult ära värvima ja istme sisse tegema, aga kus sa sellega - kohe, kui tihedaks sai tehtud, mindi kohe ka jõele. Ja sõuti, kuni viitsiti. Praegu on ta seisnud vähemalt 15 aastat, mõla (kaigas ja kaks vineeritükki) on ammu ahju aetud.

Mäletan veel, et tahtsin sellest ägedat vanaaegse vormeli moodi veloautot teha, aga selle sisemus oli liiga madal, ei mahtunud seal sees väntasid ringi ajama. Alles hiljem olen mõelnud, et asi olnuks lahendatav, kui põhja alla auk teha, kust kannad välja käivad. Eks näis, kui kunagi kuskil prügimäel mõni vähe kobedam jaffi külgkorv silma hakkab, siis äkki teen selle vormeli äragi. Kui mitte endale, siis vähemalt poisile lustisõiduks.

[Soobel]

Polegi vaja tegelikult ise balsapuu, alumiiniumi, veduri nukkvõlli koonushammasrataste ja ei tea millega veel jamama hakata

[LauriA]

Polegi vaja tegelikult ise balsapuu, alumiiniumi, veduri nukkvõlli koonushammasrataste ja ei tea millega veel jamama hakata

Mis on sellise asjanduse eelised võrreldes meresüstaga? Vesijalgrattaga on kahtlemata lõbusam , kui korralik lainetus on.

[Rain]

Ma arvan, et vesijalgrattal pole mingit eelist kajaki ees. Kindlasti on see tunduvalt ohtlikum ja aeglasem merel s6itmiseks kui kajak. Ka hind tundub kallim olevat.

[kalari]

Ma arvan, et vesijalgrattal pole mingit eelist kajaki ees. Kindlasti on see tunduvalt ohtlikum ja aeglasem merel s6itmiseks kui kajak. Ka hind tundub kallim olevat.

Ära tule midagi siin oma kajakiga laiama! Tegemist on VELOfoorumiga ja siinsed mehed eelistavad seadmeid, millel pedaalid küljes (või millele saab pedaalid külge aretada)

[Soobel]

Kahtlustan, et on küll väledam kui kajak.

Sest kajakis töötatakse kätega, aga jalad on enamikul inimestel tugevamad kui käed. Pealegi ei pea vesijalgrattal miskit labidat veest tõstma ja uude kohta vette asetama. Korraliku ülekande ja sõukruviga vesijalgratas võiks teoreetiliselt kaunis väle olla.

Kajaki mäekõrgune eelis vesijalgratta ees on loomulikult tema lihtsus.

[hall kass]

Aastaid tagasi ilmus lehes artikkel, milles teatati, et olla tehtud sõukruviga vesijalgratas. Ühe laia pontooniga, vajadusel sai lisaujukid panna või kaks sellist üksteise külge katamaraaniks kinnitada. Tartus Anne kanalil mõnda aega neid ka laenutati, proovisin ära - ise seisavad püsti küll, mina pidin laskma lisaujukid külge panna, et ümber ei läheks. Lenks, sadul ja üldse sõiduasend nagu tavalisel jalgrattal. Ajalehe artikli järgi pidi nendega saama kuni 10 km/h uhada, tõsi on küll, et kui kõva jõuga vändata, siis taga vesi vahutas

Kuid nende uute hüdrovokkide seas ma pole veel näinud selliseid, kuhu saaks ka matkakola laduda. Ainult need vanad vene "plädistajad" selleks sobivadki... kusjuures neid oli lausa kaks varianti. Metallist ja plastist. Need uued on vaid pühapäevasõidukid - võid küll miski pakiraami peale aretada, aga vene omad pakuvad lainete eest asjalikumat kaitset, ma arvan.

Oma süstaga ma tegin hiljuti retke Võrtsult Tartusse:

Lugu mu paadiblogis

Aga ma unistan sellisest retkest ka vesijalgrattaga. Vene "plädistajaga" teeks ära küll.

Ahjaa, veidi googeldamist ja sain sellise huvitava asja:

http://www.uncrate.com/men/gear/transpo ... ter-cycle/

Põmst küll pühapäevakruiser, aga paari päeva tavaari annaks seljakotis sellega kaasa võtta küll.

Ja siit tuleb ka midagi, millega läheks ehk pikemaidki retki tegema:

http://www.nauticraft.com/

[Soobel]

Uuri hoopis, kas kuskil miskeid vanu päästepaate ei leidu. Minu mäletamist mööda olid osad neist lihasajamiga, ilmselt siis sarnase paarispumbaga nagu pritsipumbad ja raudtee käsidresiinid. Sellise elukaga kannataks kindlasti ka merd sõita. Aga vajavad ilmselt ka suuremat seltskonda. Vähemalt raudteedresiinil oli ametlikult neli kohta selle masina ümber, aga mahtus vist ka kaheksakesi tampima sinna.

[PudruKuul]

Siin on müügil selline isend . Link poodi: http://www.hammacher.com/publish/11105. ... -_-1830967