Lapsed ja tasakaal

[clx]

Tervised,

Carboni ja särgi püksi toppimise teemade vahele veidi ka muud juttu

Nimelt tekkis noore isana küsimus, et kui vanalt on mõtet hakata oma poissi ilma abiratasteta sõitma harjutama? Kas peatselt neljaseks saav laps on juba piisava kordinatsiooniga või peaks veel aega andma? Kuidas teiste lapsevanemate kogemused? Mis parim tehnika oleks ise sõitmise harjutamiseks - abirattaid ülespoole reguleerida järk-järgult, ühelt poolt abikas ära võtta või lihtsalt kogu krempel maha korjata ja lapsel kiivrit peas hoida? Enda mäletused sellest eluperioodist on paraku juba ähmasevõitu

[erikr]

on olnud ka juhtumeid, kus 5-aastane ütleb isale abirataste kohta, et võta need ära, segavad niisama.

[veiko]

Minu noorem poiss sõitis juba kolmeselt ringi ilma abiratasteta. Selleks ei teinud ma isiklikult midagi. Tulistas oma pisikese Merida Lion'iga (ei ole carbon raamiga) vendadel sabas. Üks päev tuli minu juurde ja ütles "iss, võta need ära, segavad" ja näitas näpuga abiratastele. Kerisin abikad maha, istus rattaselga ja läks. Vanem poiss... khmmm.. see hakkas sõitma vist alles 6a ja keskmine jäi kuhugi sinna vahele.

[Mati]

lastega on nii, et kui on eeskuju (vennad, õed), siis tuleb kõik kiiremini. ma ka näinud kolmeaastaseid vabalt kimamas ilma igasugu abikateta.

[strix]

Eks see jah sõltu palju lapse individuaalsetest võimetest ja motivatsioonist. Mul viieaastane tüdruk sõidab abiratastega täitsa vabalt, aga ilma ei tule midagi välja. Ta on selline tüüp, kes väga aktiivselt ei julge ise uusi väljakutseid proovida ja pole ka kedagi sutsu vanemat motivaatoriks ees.

Olen kunagi kusagilt kuulnud sellist teooriat, et tõukerattaga sõitmine pidi kah tasakaalu arendama ja sai siis lapsele hangitud üks -- mitte selline rulluisuratastega kokkupandav pisike, vaid ikka suurem, õhukummidega ja kodaratega, pidurid lenksul. Sellega talle meeldib küll sõita. Eks näis mis edasi saab.

-strix

[UrmasL]

Neljane on täitsa võimekas juba. Kui lasteaias käib, siis anna ilma abiratasteta jalgratas kaasa ja nädalaga on asi korras. Teised lapsed ja grupivaim motiveerivad piisavalt. Minu poiss hakkaski umbes neljaselt ilma sõitma. Oli 16" ratastega Schwinn. Maha keerasin mõlemad abikad korraga ja paari päevaga oli asi käpas. Hea on harjutada madalaks pügatud muru peal.

[clx]

Tänud vastajatele!

Tundub et grupivaim on võtmesõna, see laps lasteaeda ja abiratasteta ratas kaasa mõte tundub päris hea, proovin järgi

[indrek56]

mina kiskusin poisi rattal abirattad 4-slt alt ära, vingus muidu et jälle logisevad ja tea mis veel. pool tundi või vähemgi õues rohupeal ratta ja poisiga edasi-tagasi jooksmist (kulus endalegi ära) ja poisil rattasõit selge. usu, ta õpib kiiremini kui sina kardad.

[Soobel]

Mul on aga lapsepõlv meeles. Mul keerati julmalt abirattad küljest ära ja hakati parastama ja norima - vanemad õed-vennad on ikka julmad.
Ma siis ei osanud oma rattaga algul muudmoodi sõita, kui jalgrattanduse vaarisa härra Drais - perse sadulas ja jalad maadmööda jooksmas. Lõpuks riskisin jalad ka pedaalidele panna ja avastasin üsna ootamatult, et sõidan. Lasteaia aeg oli see, aga täpset vanust ei mäleta.

[hall kass]

Mul oli see vist 4-5 aastasena. Ühel hetkel otsustas papa abirattad alt kruvida, sai vist paar päeva tema pilgu all niimoodi ringi ukerdatud ja kukutud, kuni papal mõõt täis sai, ta mind sirgele pargiteele viis, ratta selga istutas ja käega julmalt hoo sisse lükkas. Peale seda lükkamist mul sõitmisega igatahes probleeme polnud, sellest hetkest sai abiratastest mu jaoks ajalugu.