Haanja 100 2008

[gandalf]

Tuemused
Teamide arvestus

[rajko]

Müts maha 150 km sõitjate ees.

[Gunnar]

Sõit algas seekord ebaõnnega, vennal läks kohe kumm ja saime ~3-5min peale viimast rajale. Aga edasi oli see hea, et kuni 70 km-ni tähendas iga eespool nähtud selg kindlat skalpi, järgmised 15km tiksusin augus ning 3 matsi läksid eest ära, õnneks seejärel suutsin hambad ühe HE mehe tagumikku suruda ning tema tuules end jälle käima tõmmata. Viimaseks 5km-ks oli jälle eluvaim sees ning tegin isegi finiššikiirenduse :) Et selleks ajaks kui pundi tagumikku nägime, algasid juba singlid, see tegi esimesed 20-30km kurnavaks möödasõidukiirenduste jadaks, ei saanud ühtlase tempoga sõita aga samas (võib-olla raske alguse mõjul) tundus viimase 20 km kruus päris nauditav, eriti tuules sõites. Kokkuvõttes rahul. Viimaseks sõiduks väga hea kuna võttis viimasegi maastikurattasõidu tahte selleks hooajaks ära.
Kui viriseda (ikkagi Eestlane), siis rattapesuvõimaluse üle, tundus, et survepesurid olid rajale veetud (nägin kahes kohas) ning finiššis oli ainult 1 kastmiskraan. Samuti tuleks kokatädidele mainida, et kui pakkuda on ainult 1 söök, siis ei tohiks see sisaldada sellist kapriisset ollust nagu seeni. Nii mõnelegi, kaasa arvatud mulle, on seened söögis vastunäidustatud. Arvasin juba, et pean toituma saiakestest aga õnneks sain palumise peale ilma seenteta a'la carte portsjoni, kuid nägin kaht selli kes söögist seeni välja nokkisid.
Et lõpetada positiivsega, siis muda kogus mahtus talutavuse piiridesse :D

[Mati]

...Samuti tuleks kokatädidele mainida, et kui pakkuda on ainult 1 söök, siis ei tohiks see sisaldada sellist kapriisset ollust nagu seeni. Nii mõnelegi, kaasa arvatud mulle, on seened söögis vastunäidustatud...

Võtad kahvli, tead see pulk, millel on harad ostas ja nopid sellega ilusti seenekesed välja. Õnnestus see nii mul kui ka mõnelgi teisel. Järgmine aasta saada siis Ivarile enne spetsmenüü enda ja mõnegi teise vastunäidustustega ette ära

[Kermy]

Väga maitsvad seened olid Kui rajale on jäätud 5696 kcal siis ei hakka ju sortima et seda vai seda. Aga see selleks. Kõik kes te sõitsite 150 km........ pole sõnu!
Sõit oli nagu H100 ikka - raske.Kui lõpp oli juba käega katsuda ja kulgemine käis mõõda kruusa........ siis tuli kuskilt seinast alla veel ronida ja läbi teetruubi ronida. Kõige hullem oligi mulle lõpp. Tead, et kohe peaks olema lõpp, aga no ei tule ega tule. Ikka tõusud ja tõusud ......
Polar näitas ascenti 1655

[Gunnar]

Järgmine aasta saada siis Ivarile enne spetsmenüü enda ja mõnegi teise vastunäidustustega ette ära :idea:

Kui see just nali ei olnud, siis ... Ivar, kas kinnitad selle võimaluse olemasolu?

[Rivo]

7976kcal., hea rada, hea ilm, korralik after party, TEHTUD Paar päeva igaljuhul ratast ei puudu...ma arvan. Kuni 75km'ni oli täitsa huvitav, nägid teisi võistlejaid. Peale parempööret olid ainult sina ja Haanjamaa metsad-niidud ning pealtvaatajad. Kuskil 108 paiku ilmus herr Põld seljataha. Sama kiiresti ta ka silmist kadus. Nii umbes 125km kandis ilmusin sama ootamatult ise Herr Põllu seljataha ja ei lasknud tal rahulikult lõpukilomeetreid võtta. Aga jah, lihtsalt see päev (kuda sa ikka selle kohta võistlus ütled) ei läinud. Vorstikas on seda pidi ikka tõeline vorstikas.

[rattausklik]

Minu arvates on H100 ühele rattagurmaanile ikka täitsa asendamatu nähtus. Kuigi ise ei suuda 100 km võidu sõita, siis jätkus pinget lõpuni. Pean silmas seda, et tehnilist toimetamist oli täiesti parasjagu ja lõpuronimised olid väga omal kohal. Seal said need siis hambaid näidata, kes muidu oma jõudu jagada ei osanud ja hirm energia ülejääkide ees kummitama kippus.
Tegelikult ei oleks mul midagi selle vastu, kui see rada veelgi tehnilisem oleks aga ega 100 km pole nii lihtne ainult krossilaadseks teha. Mõned rajameistrid ei saa lühemaidgi distantse selliseks, et igav ei hakkaks. Rajameistrite ees müts maha.

Kas see vastab tõele, et Jass kõige hullemaks sai tänu sellele, et Kukk metsa ära eksis?

[Mati]

Minu senise nelja korra raskeim sõit. Tundub, et tagurpidi on rada vist ikka raskem. Kahjuks pandi minu jaoks 75km peal 150km poe uks nina ees kinni, aga eks see oli enivei suts üle oma varju hüppamise plaan ka. Järgmine aasta rsk .... 100km läks siis seekord päris hästi, kuigi kuni 75km sai pikemat otsa arvestades pigem varuga sõidetud. Aga noh oleks p...sel küüned ... . 150 km lõpetanud ... siga sügav kummardus teile Talukas veel cyclokaga, tõupuhas segane.

Üritus ise tase nagu ikka. Kollektiivne aplaus Ivarile, Ivole, Silverile jne . Seekord siis ka esmakordselt võitja üle 5h!!! Vot see on MARATON! Muu kõrval veel imeline seltskond (oma viga kes punti ei liitunud), õhkond eriline, mitte midagi halba pole öelda. Kes seni mõelnud, siis ausõna noh ... tehke ära

Tegu on tõsise võistlusega, mille võit on iga tegija CV-s kõrgel kohal. Vaadake alljärgnevat listi! Kes on järgmine?
2004 Raido Kodanipork (4:50:23,2)
2005 Aleksejs Saramotins (4:43:45,8)
2006 Raivo Maimre (4:46:23,0)
2007 Erkki Kukk (4:57:46,3)
2008 Jaan Kirsipuu (5:01:40,1)
2009 ...

PS! Talukas, ma olen sulle siis kaks tead küll mida võlgu, kahjuks polnud Kubijal toas minibaari .

[erikr]

Samuti tuleks kokatädidele mainida, et kui pakkuda on ainult 1 söök, siis ei tohiks see sisaldada sellist kapriisset ollust nagu seeni. Nii mõnelegi, kaasa arvatud mulle, on seened söögis vastunäidustatud. Arvasin juba, et pean toituma saiakestest aga õnneks sain palumise peale ilma seenteta a'la carte portsjoni, kuid nägin kaht selli kes söögist seeni välja nokkisid.

Gunnar - mida peaksid tegema inimesed kel on gluteenitalumatus? Nii kapriisset asja nagu makaronid küll ei tohiks minu meelest peale sõitu pakkuda.

[Mati]

Vaatasin just, et sellel jube olulisel Nissan Kupi sõidul Smiltenes sõitis pikka distantsi (70km) 56 osalejat!!! Ja selle krdi pärast ei saanud mitmed kõvad mehed H100-le tulla. Sport kaotas konkreetselt sellega. Team orders suck

[baruto]

Kulat, mu sõlm ei paindu miskipälast, hhhhopp - R - tähte kiljutama.
Aga, mul on selline kahtlane tunne, et päkapikud käisid mulle öösel Raul Olle verega ülekannet tegemas.
Mul pole kunagi (üleüldse) nii hea enesetundega sõitu olnud. Müstika.
Ilm oli muidugi minu ilm. Porikumm sobis ülihästi. Toitu sai tarbitud täpselt õigel ajal ja nii palju kui vaja. Hea before party. Hea seltskond.
Sommid olid head mehed - seisid enne Vällat ühe laiba juures ja seletasid seal kellelegi - Kaverilla on huono olo. Meil eestis nimetatakse seda surmaks. Peale haanjamehe talu nautisin peaaegu üksindust, välja arvatud Jannar, kes tegi hea sõidu. Verijärve juures tuli kergelt pisar silma, kui mõtlesin, kui tubli ma olen. Tänud Hubertile, kes jooksis poole välla pealt tippu, minu joogiküsimise peale. Ega ma ei teadnud et tal joogid tipus on. Endal veel äsja pool kilo carbonit rangluu juurde opereeritud. Aftekas oli okei, aga ma ei tea, miskipärast ma olen alati ennast kuidagi väsinuna tundnud H100 aftekatel, pole nagu seda õiget särtsu.
Aga tänud siis kõigile rattapededele seltskonna eest ja korraldajatele võistluse korraldamise eest.
Veel tänan oma isa kaasa elamise eest, kes istus toolis "3 kuninga silla" juures(sealt kust alt läbi mindi ja küünlad põlesid), luges raamatut, nägi et ma tulen, tõstis pilgu korraks raamatust, häälitses läbi vuntsi kolm korda madalal häälel - hopp, hopp, hopp ja luges raamatut edasi.
Kui vanajumal elupäevi annab siis järmisel aastal jälle.

[mart]

Tänud rajameistritele, korraldajatele, TP lauameistritele, autojuhtidele, teesuunajatele, ergutajatele, fotograafidele, ubinaid pakkunud talurahvale, kaasvõitlejale rajal, kes minult laenatud pumba tagastas ning eel- ja järelõhtul olnud kaaskannatajatele. Sai vaimu värskeks ja piimhappe lihastesse. Rada oli super. Ilm oli super. Kõik oli super. Kuna Segased ellimineeriti st suunati jalust ära, siis sain lausa 30 kohta ettepoole, ehki aeg oli nõrgim eelnevatest aastatest.
Tänavune uuendus, et saime oma toidu/joogi ja nodi saata misiganes TPsse ootele, sobis mulle nagu rusikas silmaauku. Küll maitses hea ettesaadetud lihapirukas tomatimahlaga.
Kripeldama jäi üks kolme noolega laskumine, kus ülaots oli kallakuga ja poolepealt läks vabalangusse. Seal oli ATVga vanem mees, kes julgustas, et iga kahekümnes on alla sõitnud ja tema rehnuti järgi olen minagi 20nes. Aga jänes puges püksi ja tulin alla tipa-tapa...
Aga viriseda tahaks kah – kas ei peaks määrustiku sisse viima klausli, et vanainimest tuleb rajal austada. Krt minust sõitis mööda/üle mu endine õpilane. Hukas on see tänapäeva noorus, pole neil mingit lugupidamist teel tudiseva hallpea vastu.

[Lasse]

Vaatasin just, et sellel jube olulisel Nissan Kupi sõidul Smiltenes sõitis pikka distantsi (70km) 56 osalejat!!! Ja selle krdi pärast ei saanud mitmed kõvad mehed H100-le tulla. Sport kaotas konkreetselt sellega. Team orders suck

Miks selline kriitika?
Smiltenes oli täitsa TIP-TOP võistlus.
Mina ja Hr.Sport jäime küll rahule

[Mati]

Vaatasin just, et sellel jube olulisel Nissan Kupi sõidul Smiltenes sõitis pikka distantsi (70km) 56 osalejat!!! Ja selle krdi pärast ei saanud mitmed kõvad mehed H100-le tulla. Sport kaotas konkreetselt sellega. Team orders suck

Miks selline kriitika? Smiltenes oli täitsa TIP-TOP võistlus. Mina ja Hr.Sport jäime küll rahule

Ära võta isiklikult . Puht minu isiklik arvamus, et H100 oleks rohekm südamele olnud? Kuuluka kohaselt vähemalt üks isik oleks parema meelega siinpool piiri toimetanud, aga käsk on vanem kui meie.

[SK]

Neli aastat olen hoogu võtnud, viiendal jõudsin lõpuks kohale
Kogu kaadervärk oli just nii positiivne nagu ma ette kujutasin, ilm tuli muidugi lisaboonusena ja vahepeal tuli soov hoopis rattureid sügisilmas fotografeerida, mitte ise sadulas olla, aga enamik ajast oli sadula nühkimine puhas FUN! Vällakas võttis muidugi kabjaks ja viimane 25km seetõttu vaevaline, aga see oli ka ette teada.

Negatiivse poole pealt jäid meelde korduvalt "imev" keskmine esihammakas, liiga kulunud vana Ralph (eriti tagajooksul) lõi korduvalt tõusude peal tühja ja selg, mis tuletas oma lihaspõletikku meelde ning vajas pidevalt sadulas venitusharjutusi. Ahjaa...Vakari joogipunktis oleks võinud ikka õli ka ketile lasta, see lõokeste ühendkoor, mis viimane 20km kuiva keti pealt tuli, hakkas ajudele.

Smiltenet ei tahaks maha teha, aga tean ise nii mõndagi meest, kes eelmisel päeval parema meelega Haanjamaal lihaseid kuivatanud oleks

[talukas]

Kui viriseda (ikkagi Eestlane), siis rattapesuvõimaluse üle, tundus, et survepesurid olid rajale veetud (nägin kahes kohas) ning finiššis oli ainult 1 kastmiskraan. Samuti tuleks kokatädidele mainida, et kui pakkuda on ainult 1 söök, siis ei tohiks see sisaldada sellist kapriisset ollust nagu seeni. Nii mõnelegi, kaasa arvatud mulle, on seened söögis vastunäidustatud. Arvasin juba, et pean toituma saiakestest aga õnneks sain palumise peale ilma seenteta a'la carte portsjoni, kuid nägin kaht selli kes söögist seeni välja nokkisid.

Nõustun eelkõnelejaga, täiesti mõttetu üritus. Omaltpoolt palun ametlikku kirjalikku vastust, miks hakkas allamäge sile asfaldi moodi kruusakas alles mingi 20 kiltsa enne lõppu.

[p666nn]

Minu meelest võtab H100 oma vaheldsrikkusega suurepäraselt kokku terve Eesti maastikurattasõidu võimalused. Muidugi oli sõit raske ja veidi valuski kuid see on puhtalt mu treeni(ma)tuses kinni. Mõtlesin rajal mitu korda, et tahaks tänada korraldajaid selle tõeliselt suurepärase raja eest. Ja lisapunkt kokkuleppe eest ilmataadiga, mis pakkus nii mõnegi idüllilise vaate, kui leidsin mahti silmi juurikatest natuke kõrgemale tõsta. Super! Tänud!

[erikr]

Olin nii pikalt rajal, et kõike ei suuda enam meenutada.
Alguseks lasi kohe üks mees kummist õhu suure susinaga välja. Sõjakooli tõusul pudenes ühel tegelasel tagakäikar molekulidena asfaldile. Kuuendal kildil üritasid abivalmis noormehed Saarte Terviseradade tiimist parandada Jansa ketti (naistel on ikka hullult jõudu). Asusin ka appi ja jäin haledalt häbisse. Ketivõti oli väsinud ja Powerlinki polnud kaasas (krt alati on olnud). Olukorra päästis Albert, kes tuli hiljem rajale ning meieni jõudes sebis sadulakotist Wippermanni ketiluku. Seega sai kogu kaader jälle liikvele. Tugevad kadusid kohe horisondi taha, Albert sõitis veits aega minuga ja apgreidis siis tempo endale sobivaks. Umbes 5 km enne Munakat sain kätte mõned soomlased, seega polnud ma enam viimane. Mõrvari laskumise järel möödusin soome tüdrukust, kel eelmisel õhtul esihammakad ära vahetasin. Oli teine päris vapra olemisega.
Järgmiseks jäi meelde RRC rajalõik. Koprajobu tõus lõi äkki kõhu tüjhaks ja vandusin kohalikud singlikunnid maapõhja. Lehmaraja laskumise lõpus oli silme ees 4 meetri kaugusel terendav teine lint, mis tähistas Peatribüüni laskumise lõppu. (vt kaarti) Kaalusin tõsisel nõrkusehetkel variantl minna lindi alt otse, nagu need paljud, kellest oli mõnus vagu juba metsaalusesse jäänud. Hoovõtu tõus polnud sel hetkel kuigi ahvatlev. Siiski sai võitu vankumatu iseloom ja justkui professor Pavlovi eksperimendis tuli ka kohene tasu. Nimelt oli Hoovõtu tõusu ja Pissipeatuse zikaanide vahelisele platoole end sisse seadnud RRC aktiiv äärmiselt hästivarustatud TP-s. Mind kostitati säriseva grillvorsti, leiva ja Tannheiseri kaljaga. Olge te tuhandeks tänatud! Samas oli seltskonna jutus tajuda ka kurbusenooti - mina olevat olnud esimene, kes nende TP-s peatus ja pakutavat kraami mekkis.
Enne Vorstikat sain veel paar soomlast kätte.
61. kildil sai Polar täis, kustutasin vanad failid ära ja panin Polari uuesti käima. Kilomeetri pärast kostus tagant hopp-hopp ja mööda tuhises Tarmo Mõttus. Selge siis, see mees oli selleks hetkeks minust 50 km rohkem sõitnud. 23 minuti pärast kohtasin rajal Kaupot, kes oli seekord fotograaf. Möödusid Erik ja Tiimo. Jällegi paarikümne minuti pärast tuhisesid mööda Leho ja Edvard, nende järel väikese vahega Tarmo.
Vällaka aheliku ületamiseks kulus Polari järgi 12 minutit.
Järgmine mälestus on viimaset TP-st. Kruusale jõudes panin vesti selga ja asusin kohe isiklikke päeva kiiruserekordeid purustama.
Kui teealune sild oli vahva eksootika, siis Andsukale eelnenud ja järgnenud tõusud olid juba puhas laibamõnitamine.
Igatahes sain üle joone ja päeva kirja.
Peale sauna läksin sööma ja lappasin endale seente ning tuvastamata ainetest kastmega pastaroa naha vahele, hoolimata mulle teadaolevatest toiduainetega seotud vastunäidustustest.
Eriti tänuväärt ning seltsielu edendav üritus oli STR grilltäika, virtuaalne eriauhind läheb Ada õunakoogile.

[LauriA]

Minul ei tasu vist enam üldse H100-le tulla - Sportinfo andmetele läbiti ka tõukerattaga rada peaaegu 9 tunniga ära
Kas tõukeratas oli selline, kus esimene ratas on 26" vms?

[erikr]

Minul ei tasu vist enam üldse H100-le tulla - Sportinfo andmetele läbiti ka tõukerattaga rada peaaegu 9 tunniga ära
Kas tõukeratas oli selline, kus esimene ratas on 26" vms?

jah, 26". sain isegi tõukerattatädilt paarikümne minutiga sisse.

[Ritsikas]

Tundu, et "vastupidiring" pani asja ikka teise vaatevinklisse - aeg tervelt pool tunnikest pikem kui muidu. Rada oli tuntud headuses, kuigi kõvasti uriseda tahaks lõpuosa tähistuse üle. Ja ma/me ei olnud nii söed et silt ei näinud. Viimane rajajulgestaja ütles, et kilomeeter veel ja siis me ekslesime pundiga mööda metsi ja rulliradu. Mets oli hansapanga ja suusaradade ja kurat teab veel mille silte täis. Rahvast tuli vasakult ja paremalt, lõpuks sai mälu järgi õige suuna kätte.
Laskumised raputasid mõnusalt, eilegi veel olid käed tuimad...ja nii mõnigi tõus rajal pani kurja vanduma.
Sillaalune oli tore ja vana hea taevatrepp ... ja vällaka tõusul moodustus parajat sorti paraad .... Tänud Rimi kirjadega ratturile, kes mulle batooniampsu pakkus.
Rattapesus sai Tõnukesega lõugu lõksutatud ja nii ei pannud väga pikka järtsi tähelegi, saunas oli soe ja seeni nägin ka välja nokkida, muidu oleksi kugistamiseks länud
tore päev oli.

[meelisxxx]

Minul ei tasu vist enam üldse H100-le tulla - Sportinfo andmetele läbiti ka tõukerattaga rada peaaegu 9 tunniga ära
Kas tõukeratas oli selline, kus esimene ratas on 26" vms?

Neiu tõukerattaga oli omamoodi ekstremist. Kurgjärve kandis õnnestus tema taga laskumist võtta ja näha kuidas tõukerattaga laskumist võetakse Jätsin igaksjuhuks kohe pikema pikivahe sisse. Tagumine väike ratas vibas ikka päris tugevalt tal, kord üks külg ees ja siis teine külg ees Väga tubli neiu!
Endal õnnestus enda suureks üllatuseks ikka üheksa tunni sisse mahtuda. Väga tore nädalavahetus oli, järgmine kord jälle

[dr Holden]

Rada oli tuntud headuses, kuigi kõvasti uriseda tahaks lõpuosa tähistuse üle. Ja ma/me ei olnud nii söed et silt ei näinud. Viimane rajajulgestaja ütles, et kilomeeter veel ja siis me ekslesime pundiga mööda metsi ja rulliradu. Mets oli hansapanga ja suusaradade ja kurat teab veel mille silte täis. Rahvast tuli vasakult ja paremalt, lõpuks sai mälu järgi õige suuna kätte.

Vabandan kõigi eksinute ees!!!! Kurja ja hoolimatu, või pigem lamedalaubalise ja rumala jobu vastu, kes korjab rajalt lindid ja virutab noolemärgi 10m kaugusele metsa, ei saa ei mina ega ükski teine korraldaja. Ma väga loodan, et sellele tegelasele kukub lähiajal telliskivi pähe või jääb ta auto alla , noh et siis ükski pahategu ei jää karistamata....

Tund enne võitja tulekut käis Silver jala läbi raja viimase osa, et elimineerida võimalikud märgi ja lindikaod. Kuni kella 16.00 oli kõik OK, kui siis äkki hakkasid tulema sõnumid, et Kubija metsas on midagi valesti. Kimasin sinna, sõitsin bussiga läbi mitme keelumärgi alt ja päästsin, mis päästa annab.

Veelkord vabandused eksijatele

[Mati]

...Kuni kella 16.00 oli kõik OK, kui siis äkki hakkasid tulema sõnumid, et Kubija metsas on midagi valesti...

Jah, mina kruisasin seal ca 15:20 kandis ja siis oli kõik OK, ei mingit võimalust eksimiseks.

[Qnd]

...Kuni kella 16.00 oli kõik OK, kui siis äkki hakkasid tulema sõnumid, et Kubija metsas on midagi valesti...

Jah, mina kruisasin seal ca 15:20 kandis ja siis oli kõik OK, ei mingit võimalust eksimiseks.

Mina saabusin mainitud piirkonda ca 17.20 ja ka siis oli linte piisavalt, et mitte kuhugi kõrvale kalduda. Ju siis olid kratid ära õhtule läinud.
Mis puudutab RRT grillchillTP'd peale Hoovõtutõusu, siis kella poole ühe paiku allusin mina küll koos paari kaaskulgejaga provokatsioonile, mille põhjustas grillitud õllemopsi ja kaljapudeliga rajale risti ette jooksnud singlimeister. Väga kosutav suutäis igatahes, mõjus hästi.
Aga kõik muu oli super - rada, seltskond ilm jne. See kiun, mis järgneb iga ürituse järgselt pakutava toidu teemal ... proovige ise midagi sarnast korraldada ja siis tulge rääkima sellistest pisiasjadest. Pasta sees oli ka liha - mis taimetoitlased arvavad?

[Tonis_T]

Vabandan kõigi eksinute ees!!!!
Tund enne võitja tulekut käis Silver jala läbi raja viimase osa, et elimineerida võimalikud märgi ja lindikaod. Kuni kella 16.00 oli kõik OK, kui siis äkki hakkasid tulema sõnumid, et Kubija metsas on midagi valesti. Kimasin sinna, sõitsin bussiga läbi mitme keelumärgi alt ja päästsin, mis päästa annab.

Veelkord vabandused eksijatele

Mina olin üks nendest, kes seal lõpus siis võssa pani. Aga hullu pole midagi. Kogu muu asi oli nii positiivne, et see väikene segadus head muljet ei riku. Natuke ehk on kahju sellest, et tänu sellele eksimisele läks ka kaheksas tund otsapidi katki, aga selle eest sai finishi läheduses palju toredaid singleid läbi sõidetud ja asfaldil edasi tagasi kruiisides hinge tõmmatud(ilus ilm ja kaunis loodus ei lasknud tujul eriti langeda). Õnneks leidus seal keegi kohalik tervisesportlane. Tema juhatas vahe peal suureks kasvanud eksinute pundile jälle õige suuna kätte.

See hoovõtutõusu järgne "toitlustuspunkt", sellest ei tea mina küll midagi. Mul oli peale tõusu pilt nii taskus, et mina näiteks ei mäleta, et seal üleval oleks peale minu veel inimesi olnud Selle eest jäi aga meelde peale pissipeatuse zikaane maantetammile ronimine (mis oli õnneks juba kergem kui hoovõtutõus). Seal siis härra peakorraldaja isiklikult juhatas, rõõmus naeratus näol, kuhu jalga panna ja teatas, et 200 meetri pärast saab juba süüa.
Igati positiivne mulje jäi asjast ja kindlasti üritan järgmine aasta jälle kohal olla.

[Raix]

Alustuseks- igati kordaläinud ettevõtmine ning kui Jumal elu ja tervist annab, siis järgmistel aastatel tahan ka igal juhul kohal olla Kuna esimest korda nii pikal ja raskel rajal, millest veel pool oli minu jaoks täiesti tundmatu, siis võtsin ka 100+ distantsi igaks juhuks üsna matkasõiduna, tahtsin igal juhul vähemalt lõpuni jõuda ning võimalusel mitte viimaseks jääda. Mõlemad läksid ka korda, ses mõttes võib ka täiesti rahule jääda. Tanklates võtsin ka asja rahulikult. Siinkohal erilised tänud esimese TP mehannile (nime kahjuks ei mäleta, vist oli Ivo?), kes mul aitas ka granny tööle putitada, ilma milleta poleks rajal suurt midagi minusugusel tsainikul teha olnud Tuju ei rikkunud ka oluliselt see, et tänu pidurite vahele sattunud jamale pidin 60 versta sõitma poolpeal tagumise piduriga ja 40 versta veel mõlema poolblokkis piduriga ka- oligi kõva trenn Nüüd sai järgmiseks aastaks märk maha pandud, mida ületada. Kahju vaid, et üritusest ei õnnestunud osa võtta täiel määral- oleksin hea meelega kohale tulnud reede õhtul ja laupäeval peole ka jäänud, aga mis teha..
Aitäh siis veelkord orgtoimkonnale, kaassõitjale QND, muhedatele kaasvõistlejatele, kes aitasid tuju ja moraali üleval hoida. Edit: muidugi ka tänud RRT meestele ja naistele, kes söestunutele vorsti ja kalja ja leiba pakkusid.

Holden presidendiks!

[rajko]

Viimased mehed sõitsid üle 10 tunni, päris viimane pea 11 tundi. Selleks ajaks on metsas päris pime juba. Kas nad ära ei eksinud või kuidas nad üldse lõpuni nägid tulla?

[makaak2]

Müts maha kõigi lõpetajate ees, eriti segaste ees kes pidid rõugemeeste "nalju" taluma 2 korda lausa!
Kahjuks pidin sel korral sadulast maha ronima terviserikke tõttu juba ca 45-46 km, kui valu muutus väljakannatamatuks, sinnamaani oli ilus sõit, ilm super, rada meeldivalt aeglane ja mudane.
Tänan kõiki kes muret tundsid ja üht neidu kes mu koos rattaga haanjamehe tallu talitas, seal kahjuks külm tegi oma ja veersin kubjale omaljõul.
Kui tervis lubab olen järgmineaasta haanjas tagasi, kas või autoga teisi abistamas.

[Edition]

Hästi lühidalt - kõigega harjub, harjub ka Haanja 100-ga

[camp]

Üritus oli võimas! Aitähh korraldajatele ja kes iganes need küünlad teetruupi valgustama pani - see "romantika" andis lõpuni vunki juurde.

Kaotasin rajal Buff-i: helesinisel taustal on tumesinised sisalikud. Hea leidja võta ühendust telefonil 52 06412!

[nemos bikes]

Elamus omaette. Võistlus ajaliselt nii pikk, et sai kogetud emotsioone igat masti. Kuigi suurem osa sõidust valdas üli-inimliku pingutuse tunne, siis katkestamisele ei mõelnud kordagi.

[KaupoR]

Viimased mehed sõitsid üle 10 tunni, päris viimane pea 11 tundi. Selleks ajaks on metsas päris pime juba. Kas nad ära ei eksinud või kuidas nad üldse lõpuni nägid tulla?

Viimasel soomlannal oli lamp. Aga kuulu järgi mindi talle pimeduse saabudes ka igaks juhuks vastu

[Qnd]

Aitäh siis veelkord orgtoimkonnale, kaassõitjale QND, muhedatele kaasvõistlejatele, kes aitasid tuju ja moraali üleval hoida.

Aga palun. Tänud sullegi, et tõusudel ikka eest minema putkasid - oli keda püüda laskumistel ja singlitel

[Mati]

32 sekundi reportaaz

[dr Holden]

32 sekundi reportaaz

Hää, et sellegi sinna sai! Ja puhta tutvuste värgi abil ja kaudu, nagu Eestis kohane!

Üritus oli võimas! Aitähh korraldajatele ja kes iganes need küünlad teetruupi valgustama pani - see "romantika" andis lõpuni vunki juurde.

Kesiganes on üks teine mees, sõitis teine veel H100-l ennast 30-ndaks, vaatamata sellele, et viimased kolm kilti ilma ketita tõukekat pani! Aga jah, küünlad olid nende jaoks sinna pandud, kes ca kella 18-19 vahel sealt läbi pidid minema, sest siis enam tunneli lõpus valgust polnud....

Siinkohal erilised tänud esimese TP mehannile (nime kahjuks ei mäleta, vist oli Ivo?), kes mul aitas ka granny tööle putitada, ilma milleta poleks rajal suurt midagi minusugusel tsainikul teha olnud

Palun jätke endale meelde, et Ivo on minu vend, kaaspeakorraldaja, kogu raja peamine tähistaja, sildade ehitaja, toidupunktide 1 ja 4 pealik ja mehhaanik ning mida kõike veel. Ilma temata ma neid üritusi teha ei saaks!

[Jaaguar]

Tahan samuti korraldajaid kiita! Oli ikka täiesti erinev asi kokku pandud. Üllatusi jagus peaaegu lõpuni: kraavid, sillad, tõusud, laskumised...
Ei olnud alguses uduaimugi, kuidas peaks seda asja tegema. Stardis kujutasin ette, et peab rahulikult alustama. Alustasingi. Teise kümne alguses tekkis tunne, et natuke võib ikka sõita ka....enne veel, kui pool tehtud sai, mõtlesin uuesti ümber ja katsusin eluga lõpuni veereda. Veeresingi - sai vähemalt samal ajal mõnda vaadetki imetletud. Meil siin Põhja-Eestis näeb selliseid pilte muidu ainult televiisorist, kui eriti joppab!

Kui just kangutama ei tule, siis läbima püüan ikka tulla. 8h ei ole vist ületamatu aeg...igasuguseid mõtteid tekkis, kuidas võiks teisiti sõita. Läks nagu tavaliselt
Igaljuhul väärt üritus Tõnu H´le tänud kohale motiveerimast.
Kui keegi filmi teeb, siis pakkuge mulle ka! Riigitöötajale vastuvõetava hinna juures ostan ära

[Veiko V]

See sõit oli mulle esmakordne ja emotsioonid ja kõik need laskumised singlid eriti need special kohad kus kohalikud treenimas käivad lausa naeratuse näole tõid. Tõusud njaaa siin TLN piirkonnas võid ainult Nõmmel pisut kangutada aga pole ikka see. See mis sealt sain on nii üli kõva, et läheks tagasi laseks ühe ringi veel. Minu vaate vinklist oil kõik nii ideaalses komplektis, et virisemiseks pole põhjust kuskilt kohast, kui ainult enda üle.

Super tegemine Ivar ja CO.

[erikr]

päris põnev pildilink soomlastelt. http://sportstracker.nokia.com/nts/work ... ?id=459907" onclick="window.open(this.href);return false;

[Priit]

Mina olen siis see kellel alguse kilomeetril kumm paugu ja vilinaga tühjaks läks Kumm ära vahetatud, hakkasime Gunnariga saba taga ajama. Kuna alguses oli kohe asfaltilt ära keerates singlid, siis tuli hakata leidma kohti kust saaks ettejäävatest mööduda. See nõudis omajagu energiat. Ja juhtus nii et 50 kilomeetril olin ma sellest energiast ikka täitsa tühi. Väljapoolt oli näha see selles, et enam ei tikkunud ma rahvalt eest ära sõitma. Lappasin endale geeli sisse ja ootasin finishit Aga rada oli oma vanas headuses Neljas kord sai sõidetud ja kuna see aasta ei läinud nii hästi kui esialgu lootsin (muidugi väga kurta ka ei saa) siis on kange tahtmine järgmine aasta asja parandada

[SK]

päris põnev pildilink soomlastelt. http://sportstracker.nokia.com/nts/work ... ?id=459907" onclick="window.open(this.href);return false;

Oi kurisk, see somm on rattaga Valgjärve masti otsas käinud, kuidas ta muidu 500m kõrgusele merepinnast pääses
GPS on metsas tihti signaali ära kaotanud, trass on kahlaselt sirge.

[gandalf]

Pildid, peamiselt munamäe tõus ja laskumine
http://picasaweb.google.com/Vahurle/H100_2008#" onclick="window.open(this.href);return false;

[Crissu]

Mõned pildid sõidust http://picasaweb.google.com/kristiinv/10_04_2008#" onclick="window.open(this.href);return false;

[Kirsa]

päris põnev pildilink soomlastelt. http://sportstracker.nokia.com/nts/work ... ?id=459907" onclick="window.open(this.href);return false;

See on täpselt seesama sommide bande kes minust viimasel 5km-l mööda pani, kui ma haamri sain.
"Tunnelisse" sisenesimegi koos - nemad jäid sinna pilti tegema, mina vandusin ja koperdasin edasi. Aga muidugi nad panid kohe uuesti mööda.

[Mati]

Edastan sõnumi soomlaste Fillari foorumist.

Tänatakse eestlast (vist nr 110) kes kinkis keti, tänu millele jõudis somm finishisse.

Pitää vielä kiittää Viron poikaa, numero taisi olla 110, joka lahjoitti ketjut minulle tulivat tarpeeseen......muuten olisi maali voinut jäädä näkemättä.

[banzai]

Segaseks hulluks on täiesti võimalik ennast sõita ka kumbagi distantsi läbimata.
Ehk minu tänavune H100
Laupäeval (04.10) kella kolme paiku ärkan üles Võru haigla sisehaiguste osakonnas. Arst ütleb, et mind toodi mingilt rattavõistluselt. Ise ei mäleta mitte midagi. Eelmise kahe nädala asemel lööb mälus paanikat täielik tühjus, seljas funkyd haiglapidžaamad ning kõrvalpalatis vanahärra kelle mälu oli veel halvemas seisukorras kui minul ning kes üritas mu ketse rotti lasta, sest ta ajas pidevalt palateid segamini.

Tänaseks olen suutnud peas rekonstrueerida nii eelnevad kaks nädalat kui ka sõidu eelõhtu ning stardihommiku, sõidust mäletan vaid üksikuid detaile (nt. kuidas ma munamäe tõusul pidureid reguleerisin) või siis tõdemus, et peale esimest tundi läks minek tunduvalt paremaks ning hakkasin tasapisi "puid alla panema". Teiste sõnul olin ma kusagil 30.km kandis tõsiselt kukkunud, hetkeks maha istunud, rääkinud et puhkan veidi ning mõne aja pärast edasi sõitnud. Teekond olevat lõppenud Vorstimäel, kuna ma olevat seal juba suhteliselt kahtlast teksti välja ajanud, siis keegi kohalik olevat kiirabi kutsunud. Diagnoosiks retrograadne amneesia mis tingitud tugevast põrutusest. Seega kus või millal ma kukkusin, kes kiirabi kutsus, kuidas ma haiglasse sain, on siiani minu jaoks täielik müstika.

[dr Holden]

Teiste sõnul olin ma kusagil 30.km kandis tõsiselt kukkunud, hetkeks maha istunud, rääkinud et puhkan veidi ning mõne aja pärast edasi sõitnud. Teekond olevat lõppenud Vorstimäel, kuna ma olevat seal juba suhteliselt kahtlast teksti välja ajanud, siis keegi kohalik olevat kiirabi kutsunud. Diagnoosiks retrograadne amneesia mis tingitud tugevast põrutusest. Seega kus või millal ma kukkusin, kes kiirabi kutsus, kuidas ma haiglasse sain, on siiani minu jaoks täielik müstika.

Ma ikka väga loodan, et sa selle jutu ise kirjutasid, sest see ju tähendab, et pilt on taas ees! Aga muretsemiseks oli ju põhjust, esimese kõne peale Vorstimäelt arvasin, et oled ennast lihtsalt söeks sõitnud, hiljem tuli juba täpsemat infot peapõrutuse, mälukaotuse jne kohta. Kiirabi kutsus sulle välja Haanja RK mees Margo, kellel nädal enne pea samas kohas teisel pool asfalti kiirabi järel käis (rangluu nihkumisega siis tegu). Kas pole iseenesest irooniline?

Ma ise kaldun arvama, et sinu kukkumine võis toimuda Tsirgumäe laskumisel, mis on vahetult enne Vorstimäge, seal on parajalt palju suuri kive ja kaldenurk ka üsna järsk.

Aga hea, et sa tagasi oled!

[baruto]

Segaseks hulluks on täiesti võimalik ennast sõita ka kumbagi distantsi läbimata.
Ehk minu tänavune H100
Laupäeval (04.10) kella kolme paiku ärkan üles Võru haigla sisehaiguste osakonnas. Arst ütleb, et mind toodi mingilt rattavõistluselt. Ise ei mäleta mitte midagi. Eelmise kahe nädala asemel lööb mälus paanikat täielik tühjus, seljas funkyd haiglapidžaamad ning kõrvalpalatis vanahärra kelle mälu oli veel halvemas seisukorras kui minul ning kes üritas mu ketse rotti lasta, sest ta ajas pidevalt palateid segamini.

Tänaseks olen suutnud peas rekonstrueerida nii eelnevad kaks nädalat kui ka sõidu eelõhtu ning stardihommiku, sõidust mäletan vaid üksikuid detaile (nt. kuidas ma munamäe tõusul pidureid reguleerisin) või siis tõdemus, et peale esimest tundi läks minek tunduvalt paremaks ning hakkasin tasapisi "puid alla panema". Teiste sõnul olin ma kusagil 30.km kandis tõsiselt kukkunud, hetkeks maha istunud, rääkinud et puhkan veidi ning mõne aja pärast edasi sõitnud. Teekond olevat lõppenud Vorstimäel, kuna ma olevat seal juba suhteliselt kahtlast teksti välja ajanud, siis keegi kohalik olevat kiirabi kutsunud. Diagnoosiks retrograadne amneesia mis tingitud tugevast põrutusest. Seega kus või millal ma kukkusin, kes kiirabi kutsus, kuidas ma haiglasse sain, on siiani minu jaoks täielik müstika.

Lisan siia selle mehe kirjelduse sündmeste kohta, kes sulle kiirabi kutsus.
---
Vorstikalt sai ühele Ruutmeetri mehele kiirabi kutsutud. Mees sõitis mäkke üles ja ütles, et ei mäleta mitte midagi: kuidas võistlusele tuli, ei teadnud palju sõidetud jne ning arvas, et vist kukkus kusagil. Niipalju tal mõistust oli, et ei sõitnud edasi. Korrutas ca tund aega järjest umbes 3-4 lauset ja küsimust. Kiirabiauto oli sama, mis mindki ära viis ja koht ka praktiliselt sama. Loodetavasti leiti mehe kõvaketas üles.
---
See meie mees siis tõesti kukkus tsirgumäe laskumisel nädal enne, ilmselt sama koht kus sinagi.
Irooniline. Mees kes nädal tagasi ära viiakse, kutsub kiirabi, kiirabi meeskond on täpselt sama kes teda ära viis. Eelmisel nädalal, siis kiirabi küsis meie käest mis siin toimuma hakkab et nii palju rattureid liigub. Sai talle selgitatud et tulevad rangluu murdmise maailmameistrikad.
Igatahes edu paranemisel.
P.S.
Tundub et sul on mitu kõvaketast ja kõiki pole veel üles leitud.

[banzai]

Tänud siis Haanja RK Margole! Pilt on ees ning olukord stabiilne, nädala võtan kergemalt ning siis hakkan tasapisi "suusahooajaks" valmistuma.

Kuigi ma panin reedel rattale alla tutikad piduriklotsid, siis ketaspidurite vajaduse üle ma enam pikemalt mõtlema ei jää. 2007 Rõuge tuuril ma korra juba Haanjat narrisin ning põrutasin juba ammu nulli kulunud piduritega ühel laskumisel otse võssa (kahe suure okaspuu vahelt nii et korralik metsasiht minust maha jäi). Möödunud H100 nädalavahetusel sai siis Haanjat narritud juba teist korda ning seekord lõpetasin mälukaotusega haiglas. Nii palju on veel meelde tulnud, et olin vist eelnevatel laskumistel mõned riskid võtnud ning napilt püsti jäänud, millegipärast sellised asjad annavad mulle indu juurde ning hakkasin end juba päris ulja härjana tundma. Kuigi nagu kõik mudased sõidud viimasel ajal (vt. Rakvere Elion) on osutanud, et libeda ilmaga ma olen umbes sama osav kui orav kes üritab flööti mängida.