Innovatiivsed ja ulmelised(?) vidinad

[Nongrata]

Pole kaugel aeg, mil sõidu ajal saab rehvirõhku mõõta- reguleerida ja pidurid on ABS-ga.

[Villem T]

Pole kaugel aeg, mil sõidu ajal saab rehvirõhku mõõta ja pidurid on ABS-ga.

Rehvirõhu mõõtmise aeg on juba kohal, osta ainult andur ja vastuvõtja.
ABS-i aega ilmselt vähemalt maastikuratastel ei tule, vastasel juhul nägemist tagapiduriga juhtimine.

[veiko]

ABS-i aega ilmselt vähemalt maastikuratastel ei tule, vastasel juhul nägemist tagapiduriga juhtimine.

Ei pruugi nii olla. Kõik sõltub kiirusest. Egas 30+ kmh mäest alla lajatades vist plokkis rattaga ei rooli ka. See pigem nikerdamise teema. Ka auto ABS ei toimi kui kiirus on alla mingi piiri (~20kmh). Vastasel korral poleks autot võimalik mäenõlval üldse pidama saada . Ratta puhul saaks olema see parameeter tõenäoliselt teatud piirides reguleeritav, nagu amordi tagasilöögi kiirus vms.

[Mati]

Pole kaugel aeg, mil ... pidurid on ABS-ga.

Mehhaanilise piduri puhul on see juba olemas. Mingeid junne pannakse trossi külge, et pidurdusjõudu sättida. Olemas ka spetsiaalsed ABS süsteemid.

[Villem T]

Ka auto ABS ei toimi kui kiirus on alla mingi piiri (~20kmh). Vastasel korral poleks autot võimalik mäenõlval üldse pidama saada .

Kuna täielik kindlus puudub siis vaikse häälega, aga ikkagi vaidleks vastu. ABS võrdleb pidurdamisel erinevate rataste kiirusi ja kui mõne oma on oluliselt väiksem siis laseb sellel pidurit lahti. Mäenõlv ei puutu asjasse.

Need "ratta ABS-id" on lihtsalt pidurilingivajutamisjõu leevendid - et kui keegi paanikas peotäie pidurit krabab siis kohe nippel ei järgneks. Paremal juhul jagab osa jõust ka teisele pidurile, aga rataste kiiruste võrlemisest on asi kaugel.

[Mati]

...Need "ratta ABS-id" on lihtsalt pidurilingivajutamisjõu leevendid - et kui keegi paanikas peotäie pidurit krabab siis kohe nippel ei järgneks. Paremal juhul jagab osa jõust ka teisele pidurile, aga rataste kiiruste võrlemisest on asi kaugel.

A põhimõttelise eesmärgi täidavad - ei lase ratastel blokeeruda, säilib juhitavus.

[veiko]

Kuna täielik kindlus puudub siis vaikse häälega, aga ikkagi vaidleks vastu. ABS võrdleb pidurdamisel erinevate rataste kiirusi ja kui mõne oma on oluliselt väiksem siis laseb sellel pidurit lahti. Mäenõlv ei puutu asjasse.

Ikka puutub
ABS võtab signaali igalt rattalt eraldi ja toimetab iga rattaga ka eraldi. Selleks rattal seal kusagil piduriketta taga kinnise korpuse sees hammasvöö. Üks andur istub selle kohal ja loeb mööduvaid hamba nukke. Pmst nagu kodaramagnet spidomeetril. Kui nüüd eeldatava aja jooksul uut impulssi (nukki) ei tule järeldab ABS'i aju, et ratas on blokeerunud ja ei käi ringi. Sellele teadmisele põhinedes lastakse kusagilt mingi klapiga surtsakas rõhku selle piduri voolikust tagasi & siis uuesti rõhk peale jne... selletõttu hakkab pedaal tallaall värisema. Õigupoolest ma seda hüdraulika/mehaanika täpset toimet ei tea, et mis kust ja kuhu voolab. Pole sellevastu huvi tundnud. Kui nüüd süsteemi mingil madalal kiirusel välja ei lülitata, siis nõksutaks auto rõõõmsalt mäest alla (vähem rõõmus juht roolis). Samuti ei toimi ABS suurematel kiirustel ~110+ kmh. Sest siis tuleb neid pulsse niipalju, et süsteem ei jaksa neid kokku lugeda.
See rataste omavahlise kiiruse võrdlemise (samuti läbi ABS'i andurite, ehk impulsside lugemise) baasil tehakse veojõu kontrolli. Kui üks ratas liiga optimistlikult teise suhtes ringi käima hakkab, siis seda natuke pidurdatakse. & keegi tark arendas seda süsteemi edasi, võttis mõned signaalid veel lisaks ja tegi stabiilsuskontrolli.
Ratastele sarnase süsteemi ehitamine oleks ilmselgelt liig. Nii hinna, kui kaalu poolest. Eks seal aretatakse siis midagi mehaaniliselt toimivat välja. Nagu ka Mati poolt viidatud junnidel. Aga mine sa hulle tea elektrooniline käiguvahetus juba on reaalsus.

[Soobel]

Vahest, kui kummist jagu sain, siis mõtlesin mõni kord, et kuidas kompressor ratta külge panna. Jõudsin sellise lahenduseni, kus ratta küljes on miski süstal või plunzer, selle kolvi küljes rattake, mis jookseb mööda ratta raami külge kinnitatud lainepinnaga ketast. Innovaatiline idee just ei ole, kindlasti on tegu ulmega sellisel tasandil, et kui tõesti ajaga enam midagi targemat teha pole, siis võiks valmis ehitada ja võsapetsile näidata. (ennemini võiks ehitada KRUPP-i 1940-date militaardisaini eeskujuks võttes ehitada poolroomik-tandemjalgratta või midagi veel löövamat )

[JannoR]

Hmm, selline huipu esiamort siis :
http://fstatic1.mtb-news.de/img/photos/ ... G_3529.JPG

[Gunnar]

EI viitsi hetkel otsida, aga edevad paralelogramm amortisaatorid on vähemalt aastast 2000, roppkallid aga mõnele meeldisid/meeldivad.
Motikatele tehti taolisi juba aastatel, mis jäävad enne teist maailmasõda.