Amordi käik: 80 vs 100

[Oliver]

Kas keegi on mõelnud, kui pika käiguga amort meie oludesse (maratonid, XC) paremini sobib?

[KaupoR]

Vaadates meie eliiti, siis 0mm käik on uus trend. St. sõidetakse kõvakahvliga, mis järjest enam ka sepikute seas populaarsust kogub.

[erikr]

karvajalana ei tunne ma ka mingil juhul puudust pikemast kui 80 mm

[Mati]

80, sest 100 ei anna IMHO lisaefekti.

[siim_s]

suurt vahet pole ju, kas 100 või 80. mulle tundub olulisem axle-to-crown mõõt, mis määrab ju tegelikult, millise nurga all headtube on ja seega ratta tunnetus võib veidi muutuda. kaaluvahe on üldiselt neil kahel minimaalne ja kogu käik kasutatakse eesti võistluste puhul ära haruharva (kui amort õigesti seadistatud on).

[Rivo]

Nõustun eelnevatega, 80mm eesti ja kõike raputavamate radade jaoks piisav. Ei mäleta samuti, et kunagi olnud 100mm amordi peale oleks siin kuidagi "vau effekt" tekkinud.
PS. Kõvakahvli maaniast ma väga hästi aru ei saa. Jah, kergem, jäigem, aga maastiku peal ikka oluliselt väsitavam. Tervise poole pealt samuti - randmete lõhkumine.

[TAIX11]

Soetasin ka 80-se. IMHO vahet pole, piisab vabalt.

[Kirsa]

80mm on Eesti oludesse paras. Olen sõitnud paar sõitu 100mm-sega. Siledal kruusamaratonil tekitas tobeda õõtsumise tunde, näpi seda lukku kuidapidi tahad. Aga see on minu arvamus kahe amordi pealt.

[andre170]

80mm oli vana ja läks ka uus. Pealegi peaks ratta raam olema enam-vähem juba teatud mõõdu jaoks mõeldud.
Vale mõõduga amort võib sõiduasendi rikkuda või siis vastupidi paremaks teha.

[KaupoR]

Vale mõõduga amort võib sõiduasendi rikkuda või siis vastupidi paremaks teha.

Palun selgitage mulle rumalale, kuidas amort sõiduasendit muudab? Sõiduasend sõltub mu meelest keskjooksu-pedaalide-sadula-lenksu omavahelisest positsioneerimisest. Kui pikaks ma ka amorti ei venita (ceteris paribus), ma ei näe, et ükski neist toodud punktidest muutuks teineteise suhtes. Tõsi, raskuskeset võib kõrgem/madalam esiots muuta. Aga kuidas sõiduasendit? (vabandan, et teemast välja oma küsimusega tüürin)

[KristjanS]

Palun selgitage mulle rumalale, kuidas amort sõiduasendit muudab? Sõiduasend sõltub mu meelest keskjooksu-pedaalide-sadula-lenksu omavahelisest positsioneerimisest. Kui pikaks ma ka amorti ei venita (ceteris paribus), ma ei näe, et ükski neist toodud punktidest muutuks teineteise suhtes. Tõsi, raskuskeset võib kõrgem/madalam esiots muuta. Aga kuidas sõiduasendit? (vabandan, et teemast välja oma küsimusega tüürin)

Võtame kaks ühesuguse raamiga ratast. Ühel on 80mm käiguga amort, teisel 140mm käiguga amort. Kumma ratta esiosa on kõrgema? Loogiline on, et 140mm käiguga. Lenksu kõrgus maapinnast on viimasel rattal kõrgem. Seega on ka sadulas istudes ja kätega lenksult hoides sõiduasend püstisem. Oled ehk näinud igast freeride ja DH rattaid, kus vend istub ratta peal peaaegu, et sirge seljaga, sest esiosa on kõrge. Iga amordile lisatud või ära võetud mm-ga tuleb täpselt samamoodi muuta ka sadula nurka, vastasel juhul sadula ots kas tõuseb või langeb.

[arnea]

Oli idee amorti vahetada sellise vastu millel käik erinev originaalist. Sai siis uuritud, et kuidas selline samm ratta geomeetriat ja käitumist muudab. Väidetavalt on amordi pikkus - täpsemalt ratta telje ja amordi krooni (vabandust, toortõlge inglise keelest) vaheline kaugus see mõõt, millest raami konstrueerimine algab.

Ok - muid asju saab kindlasti sättida - lenksu kõrgemale-madalamale, sadulat ette-tahapoole, aga asi mida sa muuta ei saa on esiratta järeljooks.

Pikema amordiga järelejooks suureneb, lühemaga väheneb. Suurem järelejooks - ratas on aeglasem, stabiilsem, lühem järelejooks - ratas on erksam, närvilisem.

Siin on selle kohta hea pilt: http://www.sheldonbrown.com/rinard/forklengths.htm

Järeljooksu muutus sõltub muidugi ka sellest, kui suur on steereri ja ratta telje vahe (offset). Mida suurem see on, seda suurem on järeljooks. Nii et põhimõtteliselt võib juhtuda ka nii, et pannes pikema amordi, millel on väiksem offset, järeljooks isegi väheneb.

Arne, teoreetik

[KaupoR]

ma ikka ei saa aru. Ma ei vaidle vastu, et muutub sõitja asukoht võrreldes maaga (või võrreldes esirattaga). aga ei muutu ju ASEND. Sadul on ju keskjooksust ikka sama kõrgel, vändad ikka sama pikad, lenks on sadulast ikka sama kaugel, stem on endiselt sama pikk, lenks endiselt sama lai ja raami suurus ega geomeetria ka minu teada sellest ei muutu, kui pikem amort panna.

Kui mul on 80 mm käiguga amort, istun ratta selga ja sõidan nüüd esimese rattaga rambi peale nii, et esimene ots tõuseb 20mm või 100mm ega mu keha asend ju sellest ei muutu? Mu käed lihtsalt tõusevad veidi kõrgemale, keha tõuseb veidi jne. Aga kõik keha ja jäsemete nurgad ja pikkused teineteise suhtes jäävad ju endiseks. Viska ennast voodisse pikali ja lase kellelgi ühte voodi otsa tõsta - kas su asend voodis muutus selle peale? Muutus su asukoht võrreldes põrandaga.

Aga ma olen geomeetriat ühikas elades vaid kõrvalt näinud, seega ma olen ses osas rumal ka.

[KristjanS]

ma ikka ei saa aru...

ei muutu sellisel juhul, kui jätame sadula asendi muutmata. Ehk siis sadula asend jääb 100mm amordi puhul samaks, nagu ta oli 80mm amordiga. Kui aga tahame sadulas istuda normaalselt, ilma, et me sadulast maha vajuksime (taha poole), peame amordi käigu pikkuse muutudes panema ka sadula uuesti loodi. Nõus? Kui oleme seda juba teinud, on sõidu asend hoopis teine. Kujuta endale ette pisikest animatsiooni, kus rattal istub sõitja ja amordi käigu pikkusega hakatakse mängima (suuremaks ja väiksemaks). Kuidas muutub sõitja asend ühel ja teisel juhul? Teeme ka nii, et sadul jääb pärast iga amordikäigu pikkuse muutu maaga paralleelseks. Paneme ette jäiga kahvli, sellise, mis oli kunagi kõige odavamatel ratastel (madal ja muidu rõve), kuidas sa ennast selle ratta peal ette kujutaksid? Lenksu kõrgus maapinnast on oluliselt madalam ja sa ise oled kah ratta peal rohkem ette poole kallutatud.

[arnea]

Muutub ikka geomeetria. Sa pead ratast alati vaatama horisontaali suhtes, mitte mingi suvalise nurga all oleva sirge suhtes (sest raskusjõud mõjub jätkuvalt ülalt alla mitte mingi meile meeldiva nurga all). Kui sa paned pikema amordi, siis ratta esiosa tõuseb. Ratast pööratakse tagatelje ümber. Tulemus on see, et sadul liigub tahapoole ja ülespoole ning sadula kalle suureneb, lenks liigub tahapoole ja ülespoole, top-tube kalle suureneb ja efektiivne pikkus väheneb. Seda kõike saab kompenseerida - sadul allapoole ja ettepoole ja kallet muuta ning pikem ja väiksema nurgaga stem panna.

S.t. ratturi asend on sadula reguleerimise ja stemi vahetamisega tõesti võimalik samaks saada. Aga ratta käitumine muutub ka, kuna steereri nurk ja amordi pikkus muutuvad - ja seda enam niisama lihtsalt kompenseerida ei saa.

Arne

[KaupoR]

olingi rumal - Velomani sadula nurga muutmise point'i peale ma ei tulnud. Tänud mind valgustamast!! Aga ikkagi - puhtalt amordi pikkuse venitus ei muuda asendit, lihtsat pikem amort sunnib meid muid parameetreid muutma ja siis muutb ka asend.

[Rom]

Kuni 80mm. rohkemaga pole meil midagi teha.
Endale meeldib viimase vindi peal täis pumbatud ja natuke üle keskmise kiirem tagasilöök.
siis ei ole vaja lukuga niipalju mängida.
Kõvakahvel ei ole mtb teema.Sõita on võimalik aga sõidumõnu kaob täielikult.
No erikrdi kõvadel meestel muiduge sellest mõnust poogen...

[talukas]

Kõvakahvel ei ole mtb teema.Sõita on võimalik aga sõidumõnu kaob täielikult.

laskumistel vast küll, aga tuleb ka tõuse võtta, kruusal kühveldada, siis annab mõnnat juurde.

[Kuldar]

Kõvakahvel ei ole mtb teema.Sõita on võimalik aga sõidumõnu kaob täielikult.
No erikrdi kõvadel meestel muiduge sellest mõnust poogen...

Rõuge esimesest 6st mehest 5 olid kõvakahvliga (Ainsalul oli amort). Esimesel 120 lõpetajal lugesin 20 kõvakahvlit, siis tüdinesin ära. Muidugi OT, kisub sinna amort vs. kahvel teemaks.

[Rom]

Kõvakahvel ei ole mtb teema.Sõita on võimalik aga sõidumõnu kaob täielikult...

ja Kuldar ütles:

Rõuge esimesest 6st mehest 5 olid kõvakahvliga (Ainsalul oli amort). Esimesel 120 lõpetajal lugesin 20 kõvakahvlit, siis tüdinesin ära. Muidugi OT, kisub sinna amort vs. kahvel teemaks.

Ega ei kuulutagi tõde!Täiesti isiklik probleem. Võibolla on süüdi hoopis alu kahvli kasutamine mtbtrennirattal (mis muide vedrutab üsna hoolega)
Carbonit ei ole proovinud.

[uudu]

80mm on täiesti piisav kohalikele sõitudele, aga see muidugi ei tähenda, et 100mm käiguga amorti peaks kartma nagu kulutuld. Olen kasutanud mõlemat käiku ja minu matslikult jäme tunnetus neil vahet ei tee (hetkel võngun siis kuni 100mm amplituudiga).
Rohkem tuleks arvestada vast seda, mis raamile see külge läheb. Disainitakse ju ka raame vastavalt amordi käigule.

Veidi OT'd ka.
Fakt, et rõuges viiel kuuest esimesel oli kõvakahvel toetab mitmete foorumlaste väidet, et elioni sari pole ikka päris MTB sari. Lööge või näkku, aga MTB XC maailmakarika etappidel pole mina veel kõvakahvliga vendi näinud.

[Rivo]

Veidi OT'd ka.
Fakt, et rõuges viiel kuuest esimesel oli kõvakahvel toetab mitmete foorumlaste väidet, et elioni sari pole ikka päris MTB sari. Lööge või näkku, aga MTB XC maailmakarika etappidel pole mina veel kõvakahvliga vendi näinud.

Täpselt nii. Paljud sõidavad üldse seal FS'ga.
Eks meil see jäiga kahvli hullustus seotud ka kokkuhoiuga. Osta odavam, hooldus 0,-

[raamimurdja]

kokkuhoid vaevalt teemaks saab olla, kuna kahvel tuleb enamasti lisaks osta, amort on rattal koheselt all. Kaks põhilist eelist ikkagi kaal ja parem veeremine siledal.
Ise kasutan amorti ca 90 mm pikkuse käiguga. Lühemaga läheb sõiduasend liiga alla ning pikem hakkab liialt vedrutama. Õnneks on olemas lukk, mida ka Rõuges päris palju näpitud sai.
Tahaks endalegi jäika kahvlit, et mõnedel sõitudel kasutada, aga ei raatsi selle paari sõidu pärast raha kahvli alla kinni panna.

[Kirsa]

Info mõttes - uus 32mm torudega sid on lukus asendis päris jäik ja täiesti pandav variant tõusude võtmiseks. Sama jutt kehtib tõenäoliselt suvalise 32mm ja lukustatava amordi kohta.
Kaaluteema vastu muidugi ei saa, amort on 1.5kg, carbonist kahvel 600gr, aga mina eelistan iga kell amorti.