EMV Eraldistardis Seeniorotele Haapsalu 2009

[AndreK]

Masinapark oli muljetavaldav... iga mees on endale TT Cervelo või Time ostnud
Tulemused.

[wylde]

VB oleneb mehest ka aga minu arvates see aeg on möödanik, kus keerasid stardis Richey sarved maantekale otsa ja tegid üldarvesuses hea koha.
Kui vaadata nt 2005 a protokolle, siis keskmine kiirus on aja jooksul tublisti paisunud – loomulikult on rajad erinevad jne. Samas ega eraldistardi rattaid moe pärast ei tehta. Küsisin kunagi foorumis Reile käest ( aerobike ), et kas MTB asemel ei võiks teha arvestust mnt rattale ja eraldistardi rattale aga see küsimus ei väärinud vastust – seoses sellega ei tunne huvi ka ennast Aerobike sarjas proovile panna, sest mida sa võrdled kui varustus juba minuteid maha jääb. Eestikad on eestikad ja siin osavõtjate populaarsus ei maksa aga Aerobike võiks mõelda vahe tegemisele. Et siin raske kriteeriumeid panna, siis tava arvestuses oleks keelatud ka sarvi kasutada. Ei oska öelda, kas sest oleks otsest abi ala populaarsusele aga arvan, et kahju ka ei teeks.
EMV sõit oli hea, nii korralduse poolest kui tellitud salakavala alguse vastutuulega, mis peale 2km 42km/h sõitmist nii vaakumisse tõmbas, et kiirus isegi 30 peale langes, häbi hakkas lausa. Kuidagi õnnestus piimhape lahjendada ja sõit lõpetada.

[AndreK]

VB oleneb mehest ka aga minu arvates see aeg on möödanik, kus keerasid stardis Richey sarved maantekale otsa ja tegid üldarvesuses hea koha

Ära seda eraldistardi ratta raami liigselt ülehinda - see annab kokkuvõttes suht väikese võidu, eriti kiirustel mis ei küündi 50 juurde.
Clip on lenks + head jooksud + TT kiiver annab piisavalt hea kompoti. Loomulikult on moraalselt parem sõitta täisverelise temposõidu rattaga.

[Mati]

Nii palju kui ma seda värki olen uurinud, siis kogu eraldistardi müstika tiirleb võitluses õhutakistusega. Ja selles lahingus annab suurima võidu kehaasend Seega väidan, et stardis Richey (või mi siganes) sarved maantekale otsa keerates (ja natuke ka muud asendit muutes) on võimalik teha üldarvesuses hea koht. Lisades vähe kõrgemad jooksud on lahingus lihtsam. KUID lõppude lõpuks sõidab ikkagi mees, mitte ratas.

Seega wylde, põe vähem ja pinguta rohkem

[clx]

Teemasse: http://www.cyclingnews.com/features/how-aero-is-aero

They also found that outdoors there was a 60-70 watt saving at 40km/h between the normal road bike setup, which required ~280-290W at this speed, and the full time trial setup (~220W). That worked out at between 22-24% in aerodynamic savings. To put it another way, it was 9 seconds per kilometre, 2'14 per 10 miles (16.1km)

Päris kõnekas minuarust.

[TAIX11]

Teemasse: http://www.cyclingnews.com/features/how-aero-is-aero

They also found that outdoors there was a 60-70 watt saving at 40km/h between the normal road bike setup, which required ~280-290W at this speed, and the full time trial setup (~220W). That worked out at between 22-24% in aerodynamic savings. To put it another way, it was 9 seconds per kilometre, 2'14 per 10 miles (16.1km)

Päris kõnekas minuarust.

Asi olemas ka kohalikus keeles:
http://www.veloclubbers.ee/images/stori ... aero_2.pdf

[AndreK]

Nii palju kui ma seda värki olen uurinud, siis kogu eraldistardi müstika tiirleb võitluses õhutakistusega. Ja selles lahingus annab suurima võidu kehaasend

Kisub OT-ks aga..
Kõige suuremat võitu annab ikka see, kas sa suudad selles asendis ka piisavalt pika aja jooksul piisavalt palju watte välja vändata. Näiteks endse CSC, nüüdse Saxo Banki manager Bjarne "Süsti mind" Riis sundis kõiki TT asendeid viima võimalikult madalaks, et õhutaksitus mängiks vähem rolli. Hilisemate testide ja uute inimeste kaasamisega tiimi, leiti parem kompromiss aerodünaamika, mugavuse ja jõu vahel, mille tulemusena muutusid paljude sõitjate TT asenid püstisemks, samas tulemused paranesid.

[AndreK]

Teemasse: http://www.cyclingnews.com/features/how-aero-is-aero

They also found that outdoors there was a 60-70 watt saving at 40km/h between the normal road bike setup, which required ~280-290W at this speed, and the full time trial setup (~220W). That worked out at between 22-24% in aerodynamic savings. To put it another way, it was 9 seconds per kilometre, 2'14 per 10 miles (16.1km)

Päris kõnekas minuarust.

Ja kui sa sealt tähelepanelikul loed, selgub, et kui kruvid külge clip on-i, pähe tilga siis see vahe enam nii suur ei ole.

[mi.re]

Küsisin kunagi foorumis Reile käest ( aerobike ), et kas MTB asemel ei võiks teha arvestust mnt rattale ja eraldistardi rattale aga see küsimus ei väärinud vastust – seoses sellega ei tunne huvi ka ennast Aerobike sarjas proovile panna, sest mida sa võrdled kui varustus juba minuteid maha jääb.

No come on - kus nüüd lajatatakse!!! Vastamist väärivad kõik küsimused - paljudel sõitudel olen suisa helitehnika vahendusel rõhutanud, et kui kellelgi on ideid, mõtteid, tähelepanekuid, siis kirjutage need palun mulle meilile karikasari@aerobike.ee
Ma kah inimene - ma ei jõua kõiki foorumeid, infokanaleid ja arvamusavalduskohtasid kogu aeg jälgida. Kui aga kirjutada otse mulle meilile, siis leiab ettepanek kindlasti tähelepanu.
Kuigi antud küsimusele olen ma kuskil kohe kindalsti vastanud - tõsi, hetkel ei mäleta, kas siin foorumis või oli see e-posti vahendusel.
Põhiline probleem seisneb selles, et kuidas tõmmata piiri temporatta ja tavaratta vahele. Kui ma ostan omale Cervelo P4 raami, kruvin alla Zipp 808 jooksud ning panen peale süsinikust negatiivset takistust tekitava MNT lenksu, siis olen ma grupisõiduks legaalne. Samas ei taha uskuda, et oleksin võrdväärses varustatuses näiteks Start Šossega sõitva inimesega. Või vastupidi - kui mul on stardikas, sõidan puhvaika ja kaluri säärikutega ning issanda armust olen leidnud pähe Teise ilmasõja aegse kuuliauguga ja pisut roostes raudkiivri. Kuid oh õudust - naabrimees va saatan kurjas! Öösel on minu stemi kõrvale plutooniumist, miljon tonni kaaluvad ja 5cm pikkused, TT lenksu meenutavad jurakad keevitatud. Kas olen ma nüüd tõesti kõrvuni varustatud ning pean võistlema TT klassis?
Vot selles on see probleem. Aga idee ise-enesest väärib kaalumist - kui kellelgi on mõistlike ideid, mille alusel objektiivselt rattaid klassifitseerida, siis andke palun teada.

[vigurivänt]

Sõitsin laenatud rattaga millel uhked lennukilt laenatud propelleritega jooksud all, sarvedega lenks, millel sarve otsas ka käiguvahetamise heeblid. Jagasime Oltsiga seda kahekesi ja seega jagasin ka Oltsi asendit. Soojendusel tundus kõik ok, aga võistlusel kohe alguses lõi jala paksuks ja õiget väntamist ei tulnudki. Oleks tahtnud veidi kõrgemat sadulat. Ka oli vända pikkus kõvasti erinev (172,5 vs. 178), see lisas ka ebamugavust. Arvan, et oleksin oma rattaga, millele laupäevaks sain kõrgemad jooksud alla ja sarved külge, parema esituse teinud. Kuigi käiguvahetusega oleks tulnud parajalt võimelda, tollest tundsin tõsiselt mõnu.
Aga võistluse tegi tuul huvitavaks, kuigi soojendusel tundus tagasitee palju kergemana, võistlusel enam tuulelt sellist tuge ei saanud.
Tundub, et see ala mulle ei sobi, aga kodus istuda on palju nõmedam.
Oli vähemalt 1 ohtlik olukord, kus rattur trassi lõpus eessõitvatele autodele järgi jõudis ja lõpujoonel nendest möödudes vastutulevast autost vasakult mööduma pidi. Kohtunikud vastassuunas kahjuks puudusid. Õnneks läks.

[SK]

Tempo sõitmine on lahe - aega kulub vähe ja saad ilma kahtlusteta 100% tati ripakile ja ei saa kellegile näpuga näidata peale oma peegelpildi Haapsalus mõtlesin sileda maa peal libeda sõidu saada, aga tugevas vastutuules algus lõi vähetreenitud jalad lukku ja tulin kuidagi kiunudes lõpuni. Eks peab ikka harjutama kah, aga nii või teisiti oli kogemus positiivne vaatamata sandile resultaadile ja eks lähen pusin jõudumööda kuskil veel.

Ega see temporaam mingi imeasi ei ole, aga mul on oma maanteeraamiga, mis muidu ülimugav sõita, tempoasendis hädasid palju. Kui sarved lenksu pikenduseks panna ja esiratta kohale liibuda, jääb sadul keskjooksu suhtes liiga madalale ja liiga kaugele(relsid ja sadulatoru saavad lihtsalt otsa...), keha on liiga kookus ja väljavenitatud ja jalad kõverad, mis teeb vändapöörde ka ebaühtlaseks ja reie nelipea jookseb liiga kiiresti täis - isegi pulssi ei pea üles ajama. Samas tahab ka temporaam harjutamist, minu puhul ilmselt eelkõige selja painduvuse osas, et lõdvestunult aerodünaamikaga sina peale saada. Täna on mul kergem järgmisse starti tavalise maantee konfiga minna ja sarved koju kapile jätta.

Sellegipoolest - eraldistardis hakata eraldi klasse tegema tava-maanteekatele, 8-käigulistele, CrMo-raamidele, abiratastele jne. oleks tuuleveskitega võitlus. Las igaüks soetab endale vastavalt rahakotile ja UCi reeglitele, mida heaks arvab, ongi põnev võistlustel vaatamas käia ja võib Eurobike'le minemata jätta

[Alvaro]

Andre OT teemadeks seekord: Kruseka eridieet, Eesti Hüdrometeoroloogia Instituudi uuringud tuulepööriste kohta ning inimese valulävi. Saadaval värskena ja soojana http://www.ccrotamobilis.ee

[SK]

Asi olemas ka kohalikus keeles:
http://www.veloclubbers.ee/images/stori ... aero_2.pdf

See on kindlasti lugemist väärt materjal.
Referaadi kaanepoiss Kirsipuu on kusjuures minu pildistatud ja see pole tempo-eestikatel nagu kirjutatud,vaid Saaremaa tuuri eraldistardi ajal Roomassaare teel.
Eesti ökonoomseimaks tempoasendiks peetakse tegelikult hoopis CFC treener Adusoni, keda on tõesti ilus vaadata ja ökonoomsuse arvelt võitis ta tempos paljusid proffe, kes muidu tugevad kui karud.

http://www.saaremaavelotuur.ee/pilt.php?id=4823

[Mati]

Nii palju kui ma seda värki olen uurinud, siis kogu eraldistardi müstika tiirleb võitluses õhutakistusega. Ja selles lahingus annab suurima võidu kehaasend

Kisub OT-ks aga...

... aga võlusõna on lõppude-lõpuks ikkagi kehaasend (madalam või püstisem)?

[erkki]

Rataste, jooksude, asendite, kiivrite ja soengute pilte võite vaadata siit:

http://picasaweb.google.com/erkki668/EM ... ritele2009#

[axxo]

Rataste, jooksude, asendite, kiivrite ja soengute pilte võite vaadata siit:

http://picasaweb.google.com/erkki668/EM ... ritele2009#

10 points to Villu:
http://picasaweb.google.com/erkki668/EM ... 7655241298
Ei tea kas sokimood on Lance'lt üle võetud või on kobamisi...

[priidik]

Oma kogemustest ja ka ülalpool viidatud artiklitest lähtuvalt võin kindlalt väita et isegi meie väikse Eesti tasemel ei ole enam sellise varustusega nagu tavaraam+ clip-on + kõrge pöiaga jooksud mitte midagi teha. Sellest sain ma lõplikult aru eelmisel aastal. Minimaalne varustus millega veel kannataks konkureerida on TT kiiver + clip-on + ketas + kõrge pöiaga jooks ees. Kuna mul sihukest varustust ikka veel ei ole, ei hakanud sel aastal joonele tulema. Aga küll see varustus ka ükskord tuleb
Veel 10 a. tagasi andis puhtalt clip-on variandiga spets varustuse vastu konkureerida sest tol ajal harrastajate tasemel ei osatud korralikult trenni teha. Oli palju neid kes puhtalt teadmatusest küpsetasid ennast treeninguga ära. Praegu on teadmised treeningust kõvasti edasi läinud ka harrastajate/seeniorite seas, esiotsa meeste seas on tase ühtlasem ja seetõttu julgen väita et tehnika osatähtsus lõpptulemuses on viimastel aastatel tublisti tõusnud.

[wylde]

Tahan mi.re ees vabandada, mu lauseesitus kukkus valesti välja. Aga viidates ka priidiku hoiakule nt ja kindlasti on veel palju teisi, siis ehk annab mnt ratta ja eraldistardi ratta arvestus Aerobike sarja sisse tuua. Nii nagu välja pakkusin, siis mnt ratta arvestuses oleks lubatud nö ühisstardi ratas, ehk ilma sarvedeta aga kõik muu lubatud - vaevalt et sellisele rattale kettad jne alla kruvitakse?

[riho]

Nii nagu välja pakkusin, siis mnt ratta arvestuses oleks lubatud nö ühisstardi ratas, ehk ilma sarvedeta aga kõik muu lubatud - vaevalt et sellisele rattale kettad jne alla kruvitakse?

Kettaga ühisstarti ei lubata.

[erikr]

Nii nagu välja pakkusin, siis mnt ratta arvestuses oleks lubatud nö ühisstardi ratas, ehk ilma sarvedeta aga kõik muu lubatud - vaevalt et sellisele rattale kettad jne alla kruvitakse?

Kettaga ühisstarti ei lubata.

igasugu clip-onide ja muude vigurlenksudega ka ei lubata, aga ikka sõidavad ja saavad tulemused kirja.

[Cly/Suva]

Viitsib äkki keegi seletada miks ühisstardis ketas keelatud on?

Sama küsimus, et miks eraldistardis tõstetud otstega aerobar keelatud on?

Kas need reeglid on "just because" või on seal mingi sügavam põhjus kah?

[priidik]

Toetan Wylde ettepanekut teha Aerobike sarjas omaette arvestus n.ö. road race legal ratastele. Pigem nimetaks neid juba non-aero ratasteks sest sinna võiks kuuluda ka MTB rattad (neile eraldi arvestust teha ei ole pointi). Seal ei tohiks olla ühtegi aero elementi sh. oleks piiratud pöidade kõrgus (80 mm on juba väga aero). Näiteks ka tunnisõidu maailmarekordi puhul on eraldi arvestus tavarattale ja TT rattale (seal on muidugi point selles et tänapäeva ässad saaksid ennast võrrelda Eddy Merckx'i aegadega). See arvestus võiks olla isegi põhiarvestuse sees ehk lõpuprotokollis ära näidata kes tavalise rattaga startisid ja kes mitte (aero vs. non-aero). Aero varustus on kallis ja on palju neid kes nende mõnede startide pärast aastas ei hakkagi varustust ostma, aga tänane olukord on paraku selline et ilma minimaalse aero varustuseta ei ole mõtet joonele minna. Samas tahaks ju oma võimed ikkagi proovile panna. Siin viidatud artiklis on näha et TT ratas ja muu aero varustus säästab ligi 60W. See on väga-väga suur vahe. Kes suudab hoida pidevalt 340W on kohalikul tasemel juba hea kuid 400W on juba teine level ja TT-s peaks olenevalt rajast andma keskmise kiiruse üle 45 km/h.

[Mati]

Kui tohib ... siis mis on eraldistardi point? Vastus: sõita võimalikult kiiresti! Ja selles arvestuses saab olla ainult ÜKS kiireim.

Seega, öelge mulle palun, mis vahet on sellel mis vahendiga sa seda üritad? Mida annab teadmine, et sa oled tavavarustusega vokkide arvestuses 5. või üldlistis 20.? Kokkuvõttes räägitakse ikka ja ainult sellest mitme kuuga Korts-Laur järgmisele ära pani ja kas tuul oli räme või ei. Kogu respekti ulatuses (eriti priidiku suhtes) on IMHO siiski tegu imetud probleemiga.

[allen]

Elan, õpin ja võistlen suurem osa aastast Inglismaal kus TT on VÄGA populaarne. Hooaeg kestab veebruarist oktoobri kuuni! Iga nädal on võimalik sõita vähemalt 3-4 TT oma piirkonnas ja mis on huvitav kõigil neil võistlustel on stardis vähemalt 40 osalejat! Esimesed sõidavad spetsiaal varustusega aga nad ei võida mitte selle pärast, et neil on varustus vaid nad teevad trenni! Keskmine varustuse tase on täiesti võrreldav aerobike etappidel nähtavaga. Tahan sellega öelda seda, et isegi sellise TT traditsiooniga riigis nagu Inglismaa, EI OLE mingeid eraldi rataste klasse! Olen ise sõitnud seal puhta mnt rattaga, ilma lenksu, aero jooksu ja kiivrita ning ma ei näe küll mingit vajadust enda eristamiseks, sest TT põhimõte on võidu sõita ajaga, ehk siis iseendaga. Proovida lüüa oma PB! Eestis on aga asi veel nii uus, et kogu aur läheb vaatamaks palju ma kellelegi kaotasin ja millega ta sõitis! Tegelikult peaks olema eesmärk lüüa oma PB'd, näidata kõrgemat keskmist kui seda kunagi varem on suudetud. Ehk siis lähtuma enda seisukohast, mitte naabri omast! Ja siis kui tunned, et ennast enam tuunida ei õnnestu ning hammas on endiselt verel, hakata ratast tuunima ja otsima uusi võimalusi PB löömiseks!

Kogu eelnev jutt on mõeldud lihtsalt näitena, kuidas mujal asjad toimivad!

MArtyn

[wylde]

Mati ja alleni vaatenurgale vastuseks küsin kas peate jalgrattasporti ka tehnikaspordiks? Kui jah, siis miks ei võiks ajaga kaasas käia ja võistlusreeglites teha vastavad muudatused kuna tehnika areng on teinud rattad kiiremaks. Nagu juba AndreK teemat alustas, siis sõna masinapark oleks õige märkus. Spordis võrreldakse sportlaste võimeid ja tehnika spordis peetakse arvestust võrdsetes masinaklassides - tutvu motospordi reeglitega. Ma leian, et väiksema tuuletakistuse saavutamine rattal on võrdeline kõrvalise abiga kui võrrelda tava mnt rattaga. Tahaks näha meest, kes suudab mnt rattal alt lenksust hoides panna 20km järjest 47km/h keskmist.
Enda vormi testitakse trennis, võistlustel huvitab sportlast kiiruse ja aja suhe teiste sõitjatega.

[Mati]

Ei no wylde ... seljavõit. Saab mis saab, kuid ma plaanin ka edaspidi oma maantekale sarved külge lükata ja siis überblingen mopeedide masinaklassis järelnoppimist teha. Elu on täis valikuid.

[priidik]

Mul isiklikult on ükstapuha mis suunas Aerobike areneb sest plaanin nii või naa oma varustust rohkem aeroks tuunida, et ikka kiiremini edasi saada Aga minu üks kõige eredamaid mälestusi rattasõidust on seotud sellega et kui u. 10 aastat tagasi esimest korda oma rattale clip-on peale kruvisin siis kohe järgmisel TT-l sõitsin 15 km u. 2 min kiiremini!!! (enne oli aeg 24.xx ja clip-on puhul 22.xx). Ehk lihtsalt näide et treeningust saab ka kõrvale hiilida.

[Oliver]

Mati ja alleni vaatenurgale vastuseks küsin kas peate jalgrattasporti ka tehnikaspordiks? Kui jah, siis miks ei võiks ajaga kaasas käia ja võistlusreeglites teha vastavad muudatused kuna tehnika areng on teinud rattad kiiremaks. Nagu juba AndreK teemat alustas, siis sõna masinapark oleks õige märkus. Spordis võrreldakse sportlaste võimeid ja tehnika spordis peetakse arvestust võrdsetes masinaklassides - tutvu motospordi reeglitega. Ma leian, et väiksema tuuletakistuse saavutamine rattal on võrdeline kõrvalise abiga kui võrrelda tava mnt rattaga. Tahaks näha meest, kes suudab mnt rattal alt lenksust hoides panna 20km järjest 47km/h keskmist.
Enda vormi testitakse trennis, võistlustel huvitab sportlast kiiruse ja aja suhe teiste sõitjatega.

Sul on ju võimalus mitteametlik arvestus korraldada. Tuvastad piltidelt või teed stardis märkmeid teiste sõitjate varustuse kohta ja pärast protokolli ilmumist jagad sõitjad nn masinaklassidesse.

[allen]

Mati ja alleni vaatenurgale vastuseks küsin kas peate jalgrattasporti ka tehnikaspordiks? Kui jah, siis miks ei võiks ajaga kaasas käia ja võistlusreeglites teha vastavad muudatused kuna tehnika areng on teinud rattad kiiremaks. Nagu juba AndreK teemat alustas, siis sõna masinapark oleks õige märkus. Spordis võrreldakse sportlaste võimeid ja tehnika spordis peetakse arvestust võrdsetes masinaklassides - tutvu motospordi reeglitega. Ma leian, et väiksema tuuletakistuse saavutamine rattal on võrdeline kõrvalise abiga kui võrrelda tava mnt rattaga. Tahaks näha meest, kes suudab mnt rattal alt lenksust hoides panna 20km järjest 47km/h keskmist.
Enda vormi testitakse trennis, võistlustel huvitab sportlast kiiruse ja aja suhe teiste sõitjatega.

Minu jaoks ei ole jalgrattasport kindlasti tehnikasport sellisel kujul nagu sina seda püüad mõista. Jalgrattas loeb ikkagi mees ja tema treenitus, mitte "masina" komplekteeritus!

Ma ei saa ikkagi aru miks sa nii väga eriklasse tahad! Kas sa tahad auhindu saada?

[AndreK]

Kas sa tahad auhindu saada?

Ka seda võib juhtuda. Laupäeval juhtus.

[tarmo]

Kes suudab hoida pidevalt 340W on kohalikul tasemel juba hea kuid 400W on juba teine level ja TT-s peaks olenevalt rajast andma keskmise kiiruse üle 45 km/h.

400W on juba hea tase, aga 340W-ga ei jõua eriti kuhugi, vähemalt mina. Ma lükkasin juuli alguses Aerobikel 361W keskmist võimsust, mis teeb 4,4 W/kg ja keskmine kiirus oli 41,1. see ei andnud enamat 22st kohast üldarvestuses, mis minu meelest üldsusele ei näi hea kohana. rattal oli peal clip-on sarved, kõik muu oli non-aero. järgmisel aastal plaanin kiivri osta, see peaks andma vähema rahaga suurima võidu. vähemalt nii väidavad mitmed allikad. rohkem ei raatsi kolmapäevakute pärast rahakotti tuulutada.
ma olen täiesti päri alleni seisukohtadega. tähtis on oma PB saavutamine ja ülevaate saamine hetke treenitusest. selleks on TT ideaalne formaat. oma häält eraldi aero ja non-aero klasside moodustamiseks ei anna, ei pea seda vajalikuks. kes tahab TT-d hästi sõita peab nagunii minema kalli varustuse soetamise teed.

[SK]

Elan, õpin ja võistlen suurem osa aastast Inglismaal kus TT on VÄGA populaarne. Hooaeg kestab veebruarist oktoobri kuuni! Iga nädal on võimalik sõita vähemalt 3-4 TT oma piirkonnas ja mis on huvitav kõigil neil võistlustel on stardis vähemalt 40 osalejat! Esimesed sõidavad spetsiaal varustusega aga nad ei võida mitte selle pärast, et neil on varustus vaid nad teevad trenni! Keskmine varustuse tase on täiesti võrreldav aerobike etappidel nähtavaga. Tahan sellega öelda seda, et isegi sellise TT traditsiooniga riigis nagu Inglismaa, EI OLE mingeid eraldi rataste klasse! Olen ise sõitnud seal puhta mnt rattaga, ilma lenksu, aero jooksu ja kiivrita ning ma ei näe küll mingit vajadust enda eristamiseks, sest TT põhimõte on võidu sõita ajaga, ehk siis iseendaga. Proovida lüüa oma PB! Eestis on aga asi veel nii uus, et kogu aur läheb vaatamaks palju ma kellelegi kaotasin ja millega ta sõitis! Tegelikult peaks olema eesmärk lüüa oma PB'd, näidata kõrgemat keskmist kui seda kunagi varem on suudetud. Ehk siis lähtuma enda seisukohast, mitte naabri omast! Ja siis kui tunned, et ennast enam tuunida ei õnnestu ning hammas on endiselt verel, hakata ratast tuunima ja otsima uusi võimalusi PB löömiseks!

Alleni jutt -

Auhinna pärast pole mõtet harrastaja olla, sest kogu aeg on keegi kiirem
TT-varustus on küll kallis, aga kasutus-kulu on sigamadal. Ühtede sarvede, kiivri ja ketasrattaga võid aastaid uhada ja sõbrale ka veel laenata. Vähemalt minu tutvusringkonnas nii tehakse ja nõuka-aegsed kettadki pöörlevad veel rõõmsalt edasi(mis sest et 8-se kassetiga...). Paljudel on TT-võistused lihtsalt vahepalaks maastikusõitudele ja siis pole ka imestada, et tulemus pole maksimaalne võimalik.

Lisaks minu eelpool kirjeldet Haapsalu-eksperiment näitas, et clip-on ei pruugi mitte ühtegi sekundit juurde anda erinevalt Priidiku kunagisest kogemusest, vaid hoopis karuteene teha, kui ergonoomiline käteasend tuleb mitteergonoomilise kehaasendi arvelt.

[Mati]

...Ühtede sarvede, kiivri ja ketasrattaga võid aastaid uhada ja sõbrale ka veel laenata. Vähemalt minu tutvusringkonnas nii tehakse ja nõuka-aegsed kettadki pöörlevad veel rõõmsalt edasi(mis sest et 8-se kassetiga...)...

Ja kes seda ei usu, siis mingu Tallinna Velotreki ambuuseumisse (loe: ambulatoorium-muusem), kus paiknevate isenditega kihutatakse siiani ja kiiremini kui eraldistardis. Käidud-nähtud-tehtud.

[AndreK]

Ja kes seda ei usu, siis mingu Tallinna Velotreki ambuuseumisse (loe: ambulatoorium-muusem), kus paiknevate isenditega kihutatakse siiani ja kiiremini kui eraldistardis. Käidud-nähtud-tehtud.

Mees, see tegevus on eluohtlik. Need eksponaadid võivad iga hetk kusagilt järgi anda. See aasta oli viimane kord, kui ma ambuuseumi nomenklatuuri kuuluva artefaktiga viraažilt alla kallasin.