Minu senine rekord on aastatetagune. Läksin siis koos kahe tuttavaga Tartust Jõgevale. Mul oli vana Saluudirisu, neil uhked hübriidrattad. Nemad olid oma kola seljakottidesse pannud, pakikad neil puudusid, mul jälle oli kogu kupatus pakiraamile seotud (kümmekond kilo seda ikka oli). Põhiosa teest sõitsin nende tuules, nemad kasutasid pidevalt keskmisi ja kiiremaid käike (v.a. tõusudel), mul jalad käisid väga kiirelt ringi. Muidugi ühe jutiga me seda teed läbi ei sõitnud, 3-4 peatust tegime kah, aga sellegipoolest ma jäin 10 km enne Jõgevat kaaslastest maha ja nad otsustasid mind ühes bussipeatuses järgi oodata, et veenduda mu elusolemises
Igatahes Tartust Jõgevale jõudsime 2,5 tunniga. mu enda lemmiktempos läinuks ilmselt üle 3 tunni. Ehk siis keskmine kiirus 20 km/h ja kui arvestada puhkepause, siis ei välista, et kiirematel lõikudel võis 25 kah rauas olla (langustel rohkemgi, tollal mul polnud spidokat peal). Üksi matkates ma eriti üle 15 km/h ei keevita, kuna energiakulu läheb siis suureks. Ülemöödunud kevadel rattaga Tartust Viljandisse minnes oli mu rattal lisaks umbes 15-20 kg tavaarile ka spidokas peal ja siis selgus, et mõnel sirgel võis 20 km/h ka sisse kütta, aga seda pigem matka esimeses pooles. Teises pooles olin ma toss, kuna Võrtsu ääres sõites oli vastutuul väga räige, see tõmbas kiiruse vale alla 10 km/h ja lõppkokkuvõttes ma jõudsin Viljandisse vist 7 tunniga.
Vokk oli ikka see ilma käikudeta Hinnapommi kaup, millega ma siiani ringi kärutan. Oma osa võis olla ka asjaolul, et tookord oli Viljandi maamnteel Tartust kuni lausa Puhjani teeremont ja ega seal kruusa peal oli ka 15 km/h sihuke paras pingutus (vibratsioon kippus käsi väsitama ja lahtine kruus ei lasknud kah eriti kihutada).
